Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik KÜXXX esitas 11.07.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult AV`ilt 924,80 euro saamiseks. Kohus tegi 15.06.2011 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 21.06.2011. Võlgnik esitas 29.06.2011 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (tl 2-59). Harju Maakohus 27.07.2011 kohtumäärusega kohustas KÜXXX esitama kohtule oma nõue ja selle põhjendus hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendav riigilõiv (tl 64-65). 10.08.2011 esitas Korteriühistu 5A (hageja) kohtule hagiavalduse AV(kostja) vastu põhivõla summas 1152,17 eurot ja viiviste nõudes (tl 68-71). Harju Maakohus 17.08.2011 kohtumäärusega võttis hagi menetlusse (tl 100-102). Hageja nõuded ja nende põhjendused Hagiavalduse kohaselt hageja rahaline nõue tuleneb kostja poolt tasumata jäänud arvetest kommunaalmaksete eest. Kostja kohustus maksta arveid tuleneb hageja põhikirja p-dest 3.2. lg 6 ja

Hageja ei pea õigeks katuse parandamist, kuna on kavandatud katuse rekonstrueerimine. Töö alustamine on kaks aastat veninud ainult kostja pärast. Hageja ei pea võimalikuks rekonstrueerimise kavast loobumist kuna maja katus, vundament ja fassaad vajavad kapitaalremonti, millele vahendid on võimalik saada läbi ühispindade müügi. Eriti kui juba osa kavandatud toimingutest on teostatud, seda ka kostja poolt. Kostja soov on/oli ka laieneda katusealusele pinnale, see aga nõuab katuse rekonstrueerimist. Siiani on katuseremondist koosolekutel räägitud kui katuse võimalikust rekonstrueerimisest. Eraldi päevakorrapunktina kostja korteri kohal oleva katuse remondiks pole kostja siiani välja toonud ega pole ka selleks ettepanekut teinud. Põhjendamatu käitumine kostja poolt projekti mittekinnitamisega on toonud kahju ka teistele korteriomanikele, kes ootavad projekti võimalikku kiiret käikuminekut (katuse kehv seisukord, vundamendist tulenev külmasild, soojust mittehoidev fassaad)- kõik see aga viib korterite turuväärtused pidevalt alla. Kostja kasutab üldkoridoris asuvat 12m2 ühispinda, mille ta on eraldanud rauduksega ning sellele on ligipääs ainult temal. Hagejal on seaduslik õigus nõuda ligipääsu antud ruumile ning ka varuvõtit selle ruumi avamiseks, kuid ta pole seda teinud. Hageja peab kinni kokkuleppest ning loodab, et kostja seda pinda ikka soovib seaduslikult omastada. Hageja on leidnud, et elamispinnana kasutatavat ühispinna osa tuleks maksustada vastavalt kommunaalmaksete määrale, sest uue projekti raames saaks see pind seaduslikult korteri osaks, alternatiiviks oleks olnud rendileping. Sellisele otsusele jõuti, kuna hetkel kasutab 5 korterit 9-st eraldatud ühispindu ning 4 korteri suhtes on ebaõiglane, et neid pindu kasutatakse tasuta. Tallinna linnaplaneerimisametile esitatud avaldus on tehtud soovist survestada kostjat seda ehitust seadustama. Kuna ta on selle oma vahenditega teinud, siis võiks ju olla ka huvi see seadustada, kuid antud juhul on asi aga vastupidine. Hagejal pole huvi ega soovi antud pinda tagasi nõuda, vaid dokumendid seadustega kooskõlla viia ning võimalikust müügitulust maja korda teha. Kostja eksitab kohut väitega, et koosolekul lõplikult otsust ei langetatud. Lisaks kostjale osales koosolekul veel 5 inimest, kes võivad kinnitada otsuse vastuvõtmist. Kusjuures kostja ise hääletas selle otsuse poolt. Mõned arved, mis on koostatud sellest otsusest lähtuvalt, ta maksis ära ilma pretensiooni esitamata. Kostja soov oli näha arves ruutmeetrite kogus, mille alusel arve koostatakse, see sai ka tehtud. Kostja soov tühistada protokolli punkt 3 on põhjendamatu, kuna otsus võeti vastu KÜ siseselt üksmeelselt ning teised korteriomanikud, kes hääletasid ka poolt, maksavad samamoodi lisapinna eest nagu kostja. Kostja poolt hageja arvele makstud 40000 kroonil oli kindel põhjus, mis on näha maksete selgitusel. See ei olnud kommunaalarvete ettemaks. Hageja ei ole nõus tegema taasarveldust ja ei näe ka põhjust seda summat kostjale tagastada. Enne notariaalset ostu-müügilepingu sõlmimist on vaja:

Kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja vastuses hagile ei võta hagi õigeks. Kostja on jätnud arved tasumata, kuna korjab raha kostjale kuuluva korteri pealse katusepinna parandamiseks ja korteri lagede kapitaalremondiks. Kostja korduvatele palvetele katuse parandamiseks ei ole hageja suutnud 7 aasta jooksul seda teha, kuigi igakuistes arvetes küsitakse raha halduskulude eest. Kostja on jätnud arved tasumata ka sellepärast, et hageja soovib korter 19 laienemise likvideerimist ühispinnalt, aga kostja on kandnud kulutusi laienemise väljaehitamisel nii materjalidele kui tööle. Hageja küsib igakuistes arvetes kostjalt kommunaalkulusid ka laienenud pinna eest. Kostja kahtleb, kas selline tegevus on seaduslik, kui samas nõutakse laienemise likvideerimist. KÜ XXX 28.04.2010 üldkoosoleku protokolli nr 15 ei ole kostjale tutvustatud, protokoll on allkirjastamata. Kostja osales nimetatud üldkoosolekul ning koosolekul arutati arvete suurendamist seoses laienenud osadega ühispindade arvelt, aga lõplikku otsust ei langetatud. Kostja taotleb üldkoosoleku protokolli p 3 tühistamist. Kui hageja ei pea kostjaga lepingu sõlmimist võimalikuks (ühiskoridoris asuva 12 m2 suuruse ühispinna ost-müük), taotleb kostja KÜ kontole ettemaksuks kantud raha 40 000 krooni tagastamist. Lisaks taotleb kostja hagejalt tagasi kostja poolt kantud kulutused teostatud töödele ning ehitusmaterjalidele 21 460,40 krooni. Hageja on varem rakendanud teiste ühistuliikmete puhul ettemakstud laienemisrahade arvelt tasaarveldust arvete maksmiseks. Kostja tegi hagejale ettepaneku- kas teha tasaarveldus (tasuda krt 19 tasumata arved ebaseaduslikul teel küsitud ettemaksust ja teostatud töödele kulutatud summa arvelt) ja tagastada ülejäänud raha või tagastada kostjale kokku summas 61 460,40 krooni ning selle eest tasutakse arved. Hageja kostja ettepanekuga ei nõustunud (tl 119-120). Kohtuistungil palus kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Lisaks kirjalikult esitatule leidis kostja, et viivised on väga suured. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: kostjale kuulub korteriomand Tallinnas XXX, reaalosana eluruum nr 19. XXX elamus on loodud korteriühistu XXX. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et kostja on tasunud arve 328, 17.09.2009 osaliselt, tasumata summa 14,08 eurot ja jätnud täielikult tasumata arved nr 539, 549, 519, 529, 499, 509, 479, 489, 469, 559 (tl 72-82). Kokku on kostja kommunaalmaksete võlgnevus hageja ees 1152, 27 eurot. Kostja kohustus maksta arveid tuleneb hageja põhikirja punkti 3.2 alapunktidest 6 ja 7. Kostja teatas, et on jätnud arved tasumata kahel põhjusel: kostja korjab raha kostjale kuuluva korteri pealse katusepinna parandamiseks ja korteri lagede kapitaalremondiks; hageja soovib kostja korteri laienemise likvideerimist ühispinnalt, aga kostja on teinud väljaehitamisel kulutusi nii materjalidele kui tööle. Veel leiab kostja, et kostjale ei ole tutvustatud 28.04.2010 üldkoosoleku protokolli, samuti on protokoll allkirjastamata. Koosolekul arutati arvete suurendamist seoses laienenud osadega ühispinna arvelt, aga lõplikku otsust ei langetatud. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja osales nimetatud üldkoosolekul. 28.04.2010 üldkoosoleku protokolli kohaselt arutati päevakorrapunkti 3 all hooldus – halduskulude arvestust vastavalt kasutatavale pinnale ja otsustati: hooldus-halduskulud, remondi-ja reservfondi

maksed uutes arvetes tulevad tegelikult kasutatava pinna alusel. Otsuse poolt hääletas 6, vastu ja erapooletuid ei olnud. Kostja väited, et talle keelduti andmast üldkoosoleku protokolli ja et kohtule esitatud protokoll on võltsitud, kohtus tõendamist ei leidnud. Kohus üldkoosoleku otsuse tühisust ei tuvastanud. Kui kostja leidis, et otsus on kehtetu, oleks tal tulnud otsust vaidlustada tulenevalt TsÜS § 38 lg 5 kolme kuu jooksul. Kostja seda teinud ei ole. Hageja põhikirja p-st 3.2 tulenevalt on ühistu liige kohustatud täitma korteriühistu põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi. Sama kohustus tuleneb ka KÜS § 13 lg-st 4, mille kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Seega on kostja kohustatud tasuma kostja poolt tegelikult kasutatava pinna alusel, mille suuruseks on 64 m2. Kostja on hagejale maksnud ettemaksuna 40 000 krooni. Ettemaks oli makstud kostja poolt vastavalt hageja liikmete poolt vastuvõetud otsusele hoone ümberehitamis- ja renoveerimiskulude katteks. Hageja väitel hoone ümberehitus-ja renoveerimistööde alustamisega venitatakse kõigepealt kostja süül, kes takistab nimetatud tööde arenemiskäiku. Hageja ei nõustu tasaarvestama kostja poolt ettemaksuna 40 000 krooni kostja võlgnevusega. Vaidlust ei ole, et kostja kasutab üldkoridoris asuvat 12 m2 ühispinda. Kostja väitel kui ta peab likvideerima laienduse, tahab kostja, et tehtaks tasaarveldus kostja poolt ettemaksuna tasutud 40 000 krooni ja kostja tehtud kulutustega remondile ja ehitusmaterjalidele summas 21 460 krooni. Kostja laienemist likvideerida ei taha. Hageja väitel ta seda ei soovigi, Tallinna Linnavalitsuse poole pöördumine oli ajendatud soovist survestada kostjat. Kohus leiab, et hoone renoveerimiseks tasutud ettemaks ei kuulu tasaarvestamisele kostja kommunaalmaksete võlgnevusega. Hageja ei ole loobunud hoone renoveerimisest, puudub ainult kostja nõusolek projektil. Kui kostjal on nõue hageja vastu kantud remondikulude ja ehitusmaterjalide nõudes, tuleb tal esmalt pöörduda taotlusega hageja poole. Kostja seda teinud ei ole. Kohus nõustub hagejaga, et seda taotlust saab lahendada üldkoosolek. Kuni vastavat otsust ei ole, siis ei saa seda nõudena esitada ja kommunaalmaksete maksmisena arvestada. Hageja on arvestanud viivised määraga 0,07% päevas (KÜS § 7 lg 4). Kostja väitel on viivised väga suured, taotlust viiviste vähendamiseks ei esitanud. Samuti ei vaidlustanud kostja hageja viivisearvestust. Kohtuistungil hageja ei olnud nõus loobuma viivistest KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,7% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus leiab, et korteriühistuseaduses sätestatud piires nõutav viivis ei saa olla ebamõistlikult suur ja kostjalt tuleb lisaks põhivõlale 1152,17 eurot välja mõista viivised seisuga 10.08.2011 summas 107,36 eurot. Hageja on lisaks taotlenud viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt (0,07% summalt 1152,17 eurot) alates 11.08.2011 kuni põhivõla tasumiseni. Kohus leiab, et kostjal tuleb tasuda viivist 0,07% päevas põhinõudelt (1152,17 eurot) alates 11.08.2011 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.