Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Tarmo Noodi hagi Osaühingu Belesta Grupi vastu tasaarvestuse ja kohustuse täitmise tuvastamiseks, sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, hüpoteegi hageja nimele kandmiseks ja hüpoteegi ülekandmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-18073
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tarmo Noodi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Tarmo Noot, esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Kostja Osaühing Belesta Grupi, esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu
Asja läbivaatamise kuupäev
27. veebruar 2012. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-18073 osas, milles jäeti rahuldamata Tarmo Noodi taotlus tagastada riigilõiv.
2.Teha selles osas uus määrus, millega tagastada Miina-Meeri Noodile (konto nr 221029527178) Tarmo Noodi hagilt enam tasutud riigilõiv 527 (viissada kakskümmend seitse) eurot 27 senti (8250 krooni) ja apellatsioonkaebuselt enam tasutud riigilõiv 524 (viissada kakskümmend neli) eurot 8 senti (8200 krooni).
3.Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
4.Lugeda Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 2011. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 4.1 Keelduda Tarmo Noodi Harju Maakohtu 18. veebruari 2011. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-06-18073 esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada talle apellatsioonkaebus.
3-2-1-16-12
4.2 Keelduda Tarmo Noodi Harju Maakohtu 9. novembri 2010. a määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv 400 krooni (25 eurot 56 senti) Miina-Meeri Noodile (konto nr 221029527178). 4.3 Keelduda Osaühingu Belesta Grupi Harju Maakohtu 21. jaanuari 2011. a määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv 25 eurot 56 senti Advokaadibüroo Varul AS-le (konto nr 221025347530). 4.4 Tagastada Miina-Meeri Noodile (konto nr 221029527178) Tarmo Noodi hagilt enam tasutud riigilõiv 527 (viissada kakskümmend seitse) eurot 27 senti (8250 krooni) ja apellatsioonkaebuselt enam tasutud riigilõiv 524 (viissada kakskümmend neli) eurot 8 senti (8200 krooni). Tarmo Noodi määruskaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Tenneberg & Noot OÜ-le (endise ärinimega OÜ Vigurant) (konto nr 4278609570206, Aktsiaselts Eesti Krediidipank) 31. oktoobril 2011 Tarmo Noodi määruskaebuselt tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot. Määrata tsiviilasja hinnaks maakohtus ja ringkonnakohtus 19 219 eurot 2 senti (300 712 krooni 30 senti). Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta Tarmo Noodi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tarmo Noot (hageja) esitas 17. juulil 2006 Harju Maakohtule hagi Osaühingu Belesta Grupi (endise ärinimega Belesta Grupi Aktsiaselts) (kostja) vastu. Hageja palus tuvastada, et täiteasjas nr 014/2006/313 täitmisel olev 150 356 krooni 15 sendi suurune nõue on osaliselt tasaarvestatud ning osaliselt tasutud, tunnistada sundtäitmine selles täiteasjas lubamatuks ning kanda hageja kinnistule seatud hüpoteek hageja nimele ja tuvastada kostja kohustus anda nõusolek hüpoteegi hageja nimele kandmiseks. Samuti palus hageja kaasata menetlusse kolmanda isikuna K.N..
2.Kostja hagi ei tunnistanud ning palus jätta selle rahuldamata.
3.Harju Maakohus jättis 14. märtsi 2007. a otsusega hagi rahuldamata.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17. märtsi 2008. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6.Harju Maakohus jättis 9. novembri 2010. a määrusega hageja taotluse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks rahuldamata.
7.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus selle tühistada ja kaasata kolmanda isikuna tsiviilasja menetlusse K.N..
8.Harju Maakohus jättis 18. veebruari 2011. a otsusega läbi vaatamata hageja nõude tuvastada, et täiteasjas nr 014/2006/313 täitmisel olev 150 356 krooni 15 sendi suurune nõue on osaliselt tasaarvestatud ning osaliselt tasutud. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Maakohus märkis otsuses hagihinnaks 9609 eurot 51 senti (150 356 krooni 15 senti)
2(5)
3-2-1-16-12
9.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Tallinna Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse käiguta ja kohustas hagejat tasuma apellatsioonkaebuselt riigilõivu 1118 eurot 45 senti.
11.Hageja esitas ringkonnakohtule taotluse, milles leidis, et on juba tasunud riigilõivu apellatsioonkaebuselt 24 200 krooni ning sama suure riigilõivu hagi esitamisel. Maakohtu määratud hagihinnast lähtudes tuli riigilõivu tasuda 1118 eurot 45 senti. Hageja palus tagastada enam makstud riigilõiv 855 eurot 75 senti. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
12.Tallinna Ringkonnakohus keeldus 15. juuni 2011. a määrusega apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastas selle. Samuti keeldus ringkonnakohus menetlusse võtmast ja tagastas hageja määruskaebuse maakohtu 9. novembri 2010. a määruse peale ning kostja määruskaebuse maakohtu
21.jaanuari 2011. a määruse peale. Hageja taotluse tagastada enammakstud riigilõiv jättis ringkonnakohus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 637 lg 1 p 3 alusel, kuna apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Määruskaebuste menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 637 lg 1 p 2 ja § 659 alusel, kuna määruskaebuste nõudeid ei saaks neis toodud väidete õigsust eeldades rahuldada, arvestades seda, et apellatsioonkaebust menetlusse ei võetud. Hageja taotlus tagastada enam makstud riigilõiv tuleb jätta rahuldamata, sest hagi esitamisel ja maakohtu 14. märtsi 2007. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu ettenähtust enam. Hageja esitas hagis kaks nõuet. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude 148 646 krooni 15 sendi ulatuses ja 500 000 krooni suuruse hüpoteegi enda nimele kandmise nõude. Kokku oli hagi hind seega 648 646 krooni 16 senti. Sellel ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 2 kohaselt oleks tsiviilhagilt hinnaga 648 646 krooni 16 senti pidanud tasuma riigilõivu 60 000 krooni. Maakohtu 7. septembri 2006. a määrusest nähtub, et maakohus on sundtäimise lubamatuks tunnistamise nõuet lugenud mittevaraliseks nõudeks, mille hind TsMS § 132 lg 1 tolleaegse redaktsiooni kohaselt oli eeldatavalt 15 000 krooni. Maakohus kohustas hagejat tasuma riigilõivu 24 250 krooni, s.o määras, mis tuleb tasuda hagilt hinnaga 500 000 kuni 550 000 krooni.
14.märtsi 2007. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuselt tuli TsMS § 137 lg 1 kohaselt tasuda riigilõivu sama palju kui hagi esitamisel. Apellatsioonkaebuselt tasuti riigilõivu 24 200 krooni. Seega ei ole hagilt ja esimeselt apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu liiga palju. Seda järeldust ei mõjuta asjaolu, et maakohus märkis 18. veebruari 2011. a otsuses hagi hinna varasemast väiksemana, ega asjaolu, et TsMS § 126 lg 3 alates 14. juunist 2010 kehtiva redaktsiooni kohaselt on hüpoteegi enda nimele kandmiseks vajaliku puudutatud isiku nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise hagi hind 1/10 hüpoteegisummast.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub selle tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis tema apellatsioonkaebuse ning määruskaebuse menetlusse võtmata ning taotluse tagastada enam tasutud riigilõiv rahuldamata.
3(5)
3-2-1-16-12 Hageja leiab, et maakohtu 18. veebruari 2011. a otsuses märgitud hagihinnast tuleks lähtuda ka selle hindamisel, kui palju tuli varasemas menetluses tasuda riigilõivu. Seega, lähtudes maakohtu määratud hagihinnast, tulnuks hagejale enam tasutud riigilõiv tagastada. Kuna hagejale ei olnud enam tasutud riigilõivu veel tagastatud, oli tal põhjendatud uskuda, et tal selles osas kohustust riigilõivu tasuda ei teki. Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusnormi, jättes hagejale selgitamata tema õiguse taotleda riigi õigusabi. Selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu ei olnud hagejale teada, et ta peab taotluse uuesti esitama. Hagejal oli põhjendatud ja õiguspärane ootus, et kuna tema maksejõuetus ei ole muutunud ja menetluses oli korduvalt talle antud menetlusabi, siis on ta jätkuvalt riigilõivu tasumisest vabastatud, st jätkub menetlusabi.
14.Kostja vaidleb hageja määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja avalduse tagastada enam tasutud riigilõiv. Selles osas on võimalik teha uus määrus, millega hageja avaldus rahuldada. Ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata. TsMS § 137 lg 11 alusel määrab kolleegium ka tsiviilasja hinna maakohtus ja ringkonnakohtus.
16.Kolleegium käsitleb esmalt hageja väiteid riigilõivu tagastamise kohta. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 139 lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast. Selgitamaks, kas hageja on hagilt ja maakohtu 14. märtsi 2007. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu ettenähtust enam, tuleb kindlaks teha tsiviilasja hind. Hageja palus hagis tunnistada 150 356 krooni 15 sendi suuruse nõude osas sundtäitmise lubamatuks, tuvastada selle nõude lõppemine ning kohustada kostjat andma nõusolek hüpoteegi hageja nimele kandmiseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude hind tuleb määrata TsMS § 125 järgi nõude suurusega, mille sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hageja taotleb (vt ka Riigikohtu 31. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-11, p 11). Seega on selle nõude hind 150 356 krooni 15 senti (9609 eurot 51 senti). TsMS § 134 lg 3 kohaselt hõlmab see hind ka hageja nõuet tuvastada nõude lõppemine, mille sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ta taotleb. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 126 lg 3 kohaselt määrati hagihind nõude tagamise ja selle tagatiseks oleva pandiõiguse üle toimuva vaidluse korral nõude suurusega. Seega oli nõude hind, millega hageja soovib saada kostja nõusolekut hüpoteegi enda nimele kandmiseks, hüpoteegiga tagatud nõude suurus. Praegusel juhul on hüpoteegiga tagatud üksnes see 150 356 krooni 15 sendi suurune nõue, mille sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hageja taotleb. Seda on kinnitanud kostja (II kd, tl 79) ja see tuleneb ka nõude loovutamise lepingust, millega kostja nõude hageja vastu omandas (II kd, tl 85). Järelikult on ka hageja selle haginõude hind 150 356 krooni 15 senti (9609 eurot 51 senti). TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Seega on tsiviilasja hinnaks 300 712 krooni 30 senti (19 219 eurot 2 senti).
17.Hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 37 lg 1 ja lisa 2 kohaselt tuli hagilt hinnaga 300 000 kuni 320 000 krooni tasuda riigilõivu 16 000 krooni. Hageja tasus hagilt riigilõivu 24 250 krooni (I kd, tl 47). Seega tasus hageja hagi esitamisel riigilõivu 8250 krooni ettenähtust rohkem. Maakohtu
14.märtsi 2007. a otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud RLS § 56 lg-te 1 ja 19 4(5)
3-2-1-16-12 ning lisa 1 kohaselt tuli apellatsioonkaebuselt hinnaga 300 000 kuni 320 000 krooni tasuda riigilõivu 16 000 krooni. Hageja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 24 200 krooni. Seega tasus hageja maakohtu 14. märtsi 2007. a otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 8000 krooni ettenähust rohkem. Seega tuleb rahuldada hageja taotlus tagastada enam tasutud riigilõiv.
18.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonkaebuse õigesti menetlusse võtmata. TsMS § 637 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Hageja ei tasunud maakohtu 18. veebruari 2011. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuselt riigilõivu, hoolimata sellest, et ringkonnakohus andis talle selleks täiendava tähtaja.
19.Vastuseks määruskaebuse väitele, et kuna hagejale ei olnud enamtasutud riigilõivu veel tagastatud oli tal põhjendatud uskuda, et tal selles osas kohustust riigilõivu tasuda ei teki, märgib kolleegium, et varem ettenähtust suurema riigilõivu maksmine ei vabasta sama isikut samas asjas hiljem tasuda tuleva riigilõivu tasumise kohustusest. Määruskaebuse väited, et hagejal oli põhjendatud ootus menetlusabi jätkumiseks apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisel, ei ole põhjendatud. Hageja oli küll taotlenud menetlusabi nii hagilt kui ka maakohtu 14. märtsi 2007 otsuse peale apellatsioonkaebuselt tasuda tulnud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, kuid kohtud jätsid hageja menetlusabi taotlused rahuldamata (I kd, tl 40 ja 191-192). Sellises olukorras polnud hagejal mingit alust eeldada menetlusabi jätkumist.
20.Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu põhjendused hageja määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel on vastuolulised. TsMS § 213 lg 2 kohaselt võib iseseisva nõudeta kolmandat isikut menetlusse kaasata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kuivõrd praeguse määrusega jõustub TsMS § 456 lg 2 p 3 kohaselt maakohtu otsus, siis ei ole kolmandat isikut enam võimalik menetlusse kaasata ja ringkonnakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta selles osas muutmata.
21.TsMS § 173 lg 1 alusel tuleb kindlaks määrata ka menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsusega jäeti hageja nõuded osaliselt läbi vaatamata ning ülejäänud osas rahuldamata, siis tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 2 kohaselt jätta hageja kanda.
22.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb hagejale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada tasutud kassatsioonikautsjon. Ants Kull, Henn Jõks, Tambet Tampuu
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.