Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-13190
Tsiviilasi
R M pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur Üllar Talviste hagi P P vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes hagi hind 345 122,89 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: R M pärandvara (isikukood xxx) pankrotihaldur Üllar Talviste (isikukood xxx, Rävala 4, Tallinn 10143; tel: 640 0250; eesindajad post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik (Advokaadibüroo LEXTAL, Rävala 4, Tallinn 10143; tel: 640 0250; e-post: [email protected]); Kostja: Tallinna notar P P (isikukood xxx, xxx); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Andrus Kattel ja vandeadvokaat Urmas Volens (Advokaadibüroo NOVE OÜ, Estonia pst 9, Solaris keskus, 10143 Tallinn, telefon 6108014, epost: [email protected]); Kolmas isik kostja poolel: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168, Lõõtsa tn 8a, 11415 Tallinn); Kolmanda isiku lepinguline esindaja: A H (e-post: xxx). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja 30.11.2018 taotlus mitte vastu võtta hageja 16.10.2018 esitatud tõendit.
2.Jätta rahuldamata hagi 319 558,24 euro ja viivise nõudes.
3.Mõista hagejalt R M pärandvara (isikukood xxx) pankrotihaldurilt Üllar Talvistelt kostja Tallinna notari P P (isikukood xxx) kasuks menetluskuludena välja 16 375,40 (kuusteist tuhat kolmsada seitsekümmend viis eurot ja 40 senti) eurot.
4.Mõista hagejalt R M pärandvara (isikukood xxx) pankrotihaldurilt Üllar Talvistelt kostja Tallinna notari P P (isikukood xxx) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 16 375,40 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista kahju hüvitis 320 512,84 eurot ja viivise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest 05.09.2017 kuni nõude täieliku rahuldamiseni seaduses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt suri xxx R M (isikukood: xxx). 13.07.2009 alustas kostja avalduse alusel R M pärimismenetluse. 14.07.2009 avaldas kostja Ametlikes Teadaannetes pärimisteate. Viimased kolm R M sugulast loobusid pärandist 14.07.2011.
2.Hageja leidis, et hiljemalt 14.07.2011 olid kõik pärija tuvastamiseks vajalikud toimingud teostatud ning kostjale pidi olema selge, et vastavalt seadusele on R M pärijaks tema elukohajärgne kohalik omavalitsus – xxx vald. E-notari andmebaasis olevatest pärimistoimiku materjalidest nähtuvalt koostas kostja 03.08.2012 otsuse projekti R M pärandvara inventuuri määramise kohta. Projekt jäi otsuseks vormistamata. Pärimisasi jäi mitmeks aastaks seisma. Alles 01.04.2015 ehk 4 aastat pärast pärimisasja aktiivsete toimingute lõppu ja pärija väljaselgitamist tegi kostja pärandvara inventuuri määramise otsuse nr xxx, mis sisult ühtib 3 aastat varem (03.08.2012) koostatud otsuse projektiga.
3.29.05.2015 koostas kohtutäitur M K kostja 01.04.2015 otsuse alusel pärandvara nimekirja. 28.08.2015 väljastas kostja xxx vallale pärimistunnistuse. Kostja viis pärimismenetluse lõpuni alles 6 aasta möödumisel R M surmast ja pärimismenetluse alustamisest ning rohkem kui 4 aasta möödumisel pärast aktiivsete toimingute lõppu ja pärija (xxx vald) selgumist. E-notari andmebaasis olevatest pärimistoimiku logiandmetest nähtuvalt ei teostanud kostja ajavahemikul 14.07.2011 kuni 01.04.2015 R M pärimismenetluses ühtegi uut toimingut.
4.18.09.2015 esitas xxx vald avalduse R M pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. 09.05.2016 kuulutati tsiviilasjas 2-15-13942 välja R M pärandvara pankrot ja pankrotihalduriks määrati Üllar Talviste. 10.10.2016 toimus nõuete kaitsmise koosolek ja 01.08.2017 täiendav nõuete
kaitsmise koosolek, mille tulemusena kaitsti pankrotimenetluses kahe võlausaldaja Xxx valla (Xxx vallavalitsuse kaudu) ja Xxx OÜ nõuded.
5.12.01.2017 ehk viivitamatult pärast esimese (10.10.2016) nõuete kaitsmise koosoleku vaidlustamisperioodi lõppu esitas pankrotihaldur R M, M M ja K Vi vastu kinnistute kinkelepingute tagasivõitmise nõudes, kuna vahetult enne surma võõrandas R M temale kuulunud kaks kinnistut tasuta nimetatud isikutele. Kinnistute kinkelepingutes avaldatud tehinguväärtustest nähtuvalt on R ja M Mle ning K Vile kingitud kinnistute väärtus kokku 5 miljoni Eesti krooni ehk 320 512,84 eurot.
6.08.02.2017 määrusega tsiviilasjas 2-17-543 jättis Harju Maakohus pankrotihalduri tagasivõitmise hagi menetlusse võtmata, kuna täitmata oli PankrS § 111 lg 1 p 2 tulenev eeldus, mille järgi sai tagasivõitmise hagi esitada tehingute suhtes, mis on tehtud viie aasta jooksul enne ajutise halduri määramist. Kuivõrd kinkelepingud kinnistute võõrandamiseks sõlmiti 29.04.2009 ja R M pärandvara pankrotiasjas määrati ajutine haldur alles 23.09.2015, oli tagasivõitmise hagi esitamise hetkeks seaduses ettenähtud 5-aastane tähtaeg ületatud. Harju Maakohtu 08.02.2017 määrus jõustus lõplikult 22.05.2017 Riigikohtu määrusega asjas nr 3-7-1-2-248, millega Riigikohus jättis pankrotihalduri määruskaebuse menetlusse võtmata.
7.Seega ei saanud pankrotihaldur esitada kohtule kinnistute kinkelepingute tagasivõtmise hagi PankrS § 111 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul kostja alusetu viivitamise tulemusel, kes 4 aastat sisuliselt pärimisasjaga ei tegelenud. Kui kostja oleks lahendanud R M pärimismenetluse seaduses nõutud mõistliku aja jooksul, oleks pärandvara ajutine pankrotihaldur määratud hiljemalt 2011 aasta lõpuks - 2012 aasta alguseks ning tagasivõitmise hagi oleks saanud esitada 2012 aasta jooksul ehk tähtaegselt. Kostja ametikohustuste raske rikkumine muutis kinketehingute tagasivõitmise võimatuks ning tekitas sellega R M pärandvara pankrotimenetluses kaitstud nõuetega võlausaldajatele kahju kinnistute kinketehingute väärtuses ehk summas 320 512,84 eurot. Hageja palus kostjalt nimetatud summa kahju hüvitisena välja mõista.
8.Hageja viitas NotS § 14 lõikele 1, RVastS § 7 lõikele 1 ja lõikele 4, samuti lõikele 2. Kostja õigusvastaseks teoks on ebamõistlikult pikk viivitus R M pärandasjas inventuuri määramise otsuse tegemisel ning pärimistunnistuse väljastamisel. Hageja viitas NotS § 37 lõikele 1 ja leidis, et kostjal olid vajalikud andmed ja dokumendid olemas 14.07.2011. Hageja viitas PärS § 171 lõikele 1. Xxx valla, kui pärija, pärimisõigus ja selle ulatus olid piisavalt tõendatud juba 14.07.2011, sest pärast nimetatud kuupäeva ei kogunud ega laekunud notarile uut informatsiooni.
9.Eesti notarite eetikakoodeksi § 9 lg 2 sätestab, et notar täidab talle seadusega pandud ülesandeid mõistliku ajaga. Seega oleks kostja pidanud pärimistunnistuse väljastama juulis 2011. Justiitsministeerium on 06.03.2015 pöördumises Notarite Kojale asunud seisukohale, et notar on kohustatud tõestama pärimistunnistuse kohe, kui ta on pärijad välja selgitanud. Ministeeriumi hinnangul võib pikaajaline õiguslik ebaselgus, kes on pärandvara omanikud, tekitada kahju. Hiljemalt 14.07.2011 olid kostjal kõik vajalikud andmed ja dokumendid olemas, et määrata R M pärandvara inventuur, ning hiljemalt nimetatud kuupäevaks oli selge, et R M pärijaks on Xxx Vald. Seega pidanuks kostja NotS § 37 lg 1 ja PärS § 171 lg 1 järgi väljastama pärimistunnistuse ja alustama inventuuriga määramisega hiljemalt juulis 2011.
10.Kostja ei määranud pärandvara inventuuri ega väljastanud Xxx vallale pärimistunnistust ka 2012. augustikuus, kui ta 01.08.2012 teostas R M pärijate kindlakstegemiseks korduvaid ja varasemalt juba teostatud päringuid ning koostas 03.08.2012 inventuuri määramise otsuse projekti. Vaatamata projekti koostamisele, jäi inventuuri määramise otsus kostja poolt tegemata ning inventuur õigeaegselt läbi viimata.
11.Kostja tegi inventuuri määramise otsuse alles 01.04.2015 ning väljastas Xxx vallale pärimistunniste 28.08.2015 ehk 4 aastat pärast seda, kui kostja oli R M pärija välja selgitanud. Nimetatud toimingutega viivitamisel on kostja rikkunud jämedalt NotS § 37 lg 1, PärS § 171 lg 1 ning Eesti notarite eetikakoodeksi § 9 lg 2 sätestatud toimingute mõistliku aja jooksul teostamise kohustust. 4 aastat ei saa ühegi tõlgenduse järgi olla mõistlik aeg. Ajavahemikul 14.07.2011 kuni 01.04.2015 ei teinud kostja pärimismenetluses ühtegi uut toimingut.
12.Kostja on viga ning kohustuste rikkumist R M pärimismenetlusega venitamisel tunnistanud. Kostja möönis viivitamist 15.03.2016 e-kirjas pärandvara ajutisele pankrotihaldurile K Pile. 15.06.2017 e-kirjas pankrotihaldurile põhjendas kostja viivituse põhjuseid. Kostja kinnitas, et tal ei ole viivitamiseks õigustatud põhjuseid. 06.06.2017 andis kostja R M pärandvara pankrotimenetluses vande all ütlusi, kus ta tunnistas, et tõenäoliselt sai mõistliku aja printsiip R M pärimisasjas ületatud. Samal istungil selgitas kostja, et kui hästi oli tal pärimisasi meeles ja kui aktiivselt ta sellega tegeles. Kostja väitis, et otsis sugulasi ja tegi päringuid, kuid toimingute tegemist ei nähtu pärimistoimiku toimingute väljavõttest ehk logiandmetest. Kostja põhistas menetluse venimist eelkõige pärija Xxx valla huvipuudusega, kuid notaril on kohustus pärimistunnistus väljastada ka ilma pärijate aktiivse nõudmiseta. Xxx vald ei olnud teadlik, et ta pärija on.
13.Xxx Vallavalitsuse konsultant H R kinnitas 27.02.2017 e-kirjas, et vallavalitsus sai pärijaks määramisest teada 02.06.2015 ja mitte kostjalt ehk notarilt, vaid pankrotihaldur M Kult seoses pärandvara inventuuri eest maksmise kohustusega. Hageja leidis, et 4 aastat kestnud viivitus ei olnud juhuslik.
14.RvastS kohaselt saab avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes siis, kui õigusvastase teoga rikuti isiku õigusi. Antud juhul on õigusvastaseks teoks, millega R M pärandvara võlausaldajate ja pankrotihalduri õigusi rikuti, kostja poolt pärimismenetlusega põhjendamatu venitamine ja pärimistunnistuse mitteõigeaegne väljaandmine. Kostja õigusvastane viivitamine rikkus pankrotihalduri ja võlausaldajate subjektiivseid õigusi, kuna kostja viivituse tõttu jäid pankrotihaldur ja pärandvara võlausaldajad ilma võimalusest esitada pärandvara pankrotimenetluses ilmselgelt perspektiivne ja rahuldamisele kuuluv tagasivõitmise hagi.
15.R M pärandvaral on kaks kaitstud nõuetega võlausaldajat. Üheks kaitstud nõudeks on Xxx Vallavalitsuse nõue summas 42 eurot, mis on pärandvara inventuuri kohtutäituri tasu. Teiseks kaitstud nõudeks on Xxx OÜ 421 177,78 euro suurune nõue, mis tuleneb Xxx OÜ poolt 04.05.2009 sõlmitud AS Xxx Xxx aktsiate müügilepingust taganemisest 17.06.2009. Võlausaldajate huviks oli tagasi võita kinnistute kinkelepingud. Kostja peab hüvitama kahju, mis tulenes kinkelepingute tagasivõitmise õiguse minetamisest.
16.Kahju seisneb kinnistute väärtuses. xxx kinnistu väärtuseks on hinnatud kinkelepingus 3 500 000 krooni ning xxx kinnistu väärtuseks 1 500 000 krooni. Kuna sellised summad oleksid olnud pärandvarasse tagasi võidetavad, on notar P P tekitatud kahjuks Kinnistute kinketehingute väärtus, seega 320 512,84 eurot. Professionaalse notarina pidi kostja ette nägema, millised tagajärjed on venitamisel.
17.Kostja oli pärimismenetluse alustamisel teadlik, et pärandvaral on suured võlausaldajad. Kostjale oli ette nähtav, et pärimismenetlusega alusetul viivitamisel võivad olla võlausaldaja õigustele pöördumatud tagajärjed. Kuna notarid peavad sõlmima kohustusliku ametikindlustuse, pidi kostjale olema teada, et rikkumised toovad kaasa kahju hüvitamise kohustuse.
18.04.05.2011 teostas kostja R M isale R Mle ja emale M Mle kuuluvate kinnistute päringud. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et xxx kinnistuga on toimunud tehingud. Kuigi väljavõttest ei nähtu tehingute sisu, pidi kostjas tekkima kahtlus, et kinnistuga tehti lühikese ajavahemiku jooksul enne ja pärast R M surma mitu tehingut. Pärijate loobumiste ahel ning tehingud R M kinnistuga pidid toimima kostjale kui võimalikud ohu märgid. 06.06.2017 istungil kinnitas kostja, et notar peab mõtlema oma tegevuse tagajärgedele.
19.Kahju vähendamiseks alused puuduvad. Võlausaldajad ei saanud kahju tekkimist ära hoida, sest nad ei teadnud, et pärijad pärandit vastu ei võta ning ees ootab pankrot. Kostja tegevuse ja kahju vahel on põhjuslik seos, sest pikk viivitus tõi kaasa tagasivõitmise hagi esitamise õiguse minetamise. Kinkelepingud olid PankrS § 111 järgi tagasivõidetavad, kuna tehingud olid tehtud lähikondsetega ja tehinguga kahjustati võlausaldajate huve. Kinnistute kinketehingute tagasivõitmise hagi sai pankrotihaldur Üllar Talviste esitada alles 12.01.2017. Hageja viitas PankrS § 109 lõikele 1, § 111 lõike 1 punktile 1, § 110 lõikele 3.
20.Kostja on kahju tekitamises süüdi, sest ta tegutses raske hooletusega. Kostjal puudus viivitamiseks objektiivne põhjus. Viivitus oli ebamõistlikult pikk. Kostja jättis oma ametikohustuste täitmisel käibes vajalikku hoole järgimata olulisel määral ning kostja on hagejale tekitatud kahju eest süüdi.
21.Hageja viitas RVastS § 7 lõikele 1, kuid leidis, et NotS § 1 lg 3 kohaselt ei kohaldu see notarite osas. Mistahes RVastS § §-des 3, 4 ja 6 nimetatud õiguskaitsevahendite kasutamine kostja vastu ei olnud R M pärimisasjas võimalik. Võimalik ei olnud õiguste taastamine, kuna PankrS §-s 111 sätestatud kinketehingute tagasivõitmise hagi esitamise tähtaeg oli õigust lõpetav tähtaeg, mida ei saa ennistada. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise.
22.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Xxx OÜ ja Xxx valla nõuete puhul on tegu pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud ning kohtu kinnitatud jaotusettepanekus sisalduvate nõuetega, mille vaidlustamiseks puudub kostjal õigus. Kostja ei saa vaidlustada ega seada kahtluse alla pankrotimenetluses kindlaks tehtud asjaolusid. Kostja on jätnud tähelepanuta, et pankrotimenetluses on võlausaldajaks ka Xxx vald, kes on pärija. Pankrotihaldur peab seisma kõigi võlausaldajate õiguste eest sõltumata nõuete suurusest.
23.Ebaõige on kostja väide, et Xxx OÜ nõude tunnustamine pankrotimenetluses ei ole talle siduv. Tegemist on jõustunud kohtumäärusega. Määrust said vaidlustada võlgnik või võlausaldaja, kelleks kostja ei ole. Kostja õigus vaidlustada Xxx OÜ nõuet ei tulene seadusest. Hageja viitas PankrS § 105. Võlausaldajaid, kellel on ühesuguse rahuldamisjärguga nõue, koheldakse võrdselt. Pärandvarast ei piisanud, et tasuda inventuuri kulu. Lisaks viitas hageja PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 3 ning 5. Harju Maakohtu 25.05.2016 määrusega määrati R M pärandvara ajutise pankrotihalduri tasuks 1 575 eurot ja kulude hüvitiseks 87,25 eurot. Pärandvara ei olnud piisav pankrotimenetluse kulude katmiseks. Harju Maakohtu 09.05.2016 määrusest nähtub, et R. M pangakontode jääk oli 310,53 eurot ning rohkem teadaolevalt R Mle vara ei kuulunud. Isegi, kui langeks ära Xxx OÜ nõue, oli pankrotihalduril kohustus esitada hagi kinketehingute tagasivõitmiseks.
24.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et notari ametikohustuseks ei ole pärandaja kõigi tehingute ja nendega seotud isikute ning tähtaegade kindlakstegemine või võlausaldajate väljaselgitamine. Seda ei ole hageja väitnudki. Kostja ei teinud pärimismenetluses 4 aasta jooksul ühtegi toimingut. Kostjale pidi olema selge, et selline venitamine võib kahjustada kolmandate isikute huve. R M pankrotiavalduse esitas 18.09.2015 Xxx vald, kes ei teadnud enne 02.06.2015, et ta on pärija, kes peab tasuma inventuuri kulu. 28.08.2015 väljastas kostja Xxx
vallale pärimistunnistuse. Koheselt pärast seda esitas Xxx Vald 18.09.2015 kohtule avalduse R M pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.
25.Asjakohatud on kostja etteheited, et võlausaldajad oleks pidanud juba pärimismenetluse jooksul esitama pärandvara pankrotiavalduse või aktiivselt pärimismenetluse vastu huvi tundma. Notar on NotS § 2 lg 1 järgi sõltumatu ametiisik. Kostja arvamus, et ta pidi toiminguid tegema siis, kui keegi seda aktiivselt nõuab, on vastuolus notarite eetikakoodeksiga. Võlausaldajatele ei tulene ühestki seadusest kohustust pärimismenetluses aktiivselt osaleda. Kostja ei ole tõendanud kahju hüvitise vähendamisel aluseks olevaid asjaolusid.
26.Xxx OÜ eesmärk ei olnud pankroti väljakuulutamine. Käenduslepingu eesmärgiks oli anda tagatis. Võlausaldaja eesmärk oli rahuldada oma nõue käendaja vara arvelt, kui põhivõlgnik kohustusi ei täida. Ebaõige on kostja väide, et ta ei saanud varem pärimistunnistust väljastada, sest pärijad ei olnud teada. Pärimistunnistuse väljastamiseks ei pea pärimisõigus ja ulatus olema täielikult tõendatud, vaid see peab olema PärS § 171 lg 1 alusel piisavalt tõendatud. Hageja viitas ka PärS § 171 lõikele 6.
27.Kostja väitis, et ta pöördus 2010. aastal Siseministeeriumi poole arhiivide ja kirikuraamatute põhjal R M pärijate sugulust tõendavate dokumentide leidmiseks. Vaatamata sellele viivitas ta järgmistel aastatel. Juba kostja 03.08.2012 inventuuri määramise otsuse projekti kohaselt oli R M vara pärijaks Xxx vald. Samasisulise inventuuri määramise otsuse tegi kostja 01.04.2015. Kostja leidis ise, et vahepeal ei ole midagi muutunud.
28.Pärimistoimiku logiandmetest nähtub, et kostja kostja ei tegelenud R M pärimismenetlusega 4 aastat. Arusaamatu on, millel põhineb kostja väide, et 2011. aastal puudusid piisavad väited pärimistunnistuse väljastamiseks, kuigi 2015. a oli see samade andmete alusel võimalik. Pärimistunnistusel ei ole õigustloovat tähendust. Õigused ja kohustused lähevad pärijale üle seaduse, mitte pärimistunnistuse alusel. Pärija saab pärandvara omanikuks pärandi avanemise hetkest.
29.PärS § 125 lg 3 ja 4 ning PärS § 171 lg 1 ja 6 on notar kohustatud juhul, kui pärijad ei ole teada, mõistliku aja jooksul tõestama pärimistunnistuse, mille kohaselt on pärijaks kohalik omavalitsusüksus. Notar peaks lähtuma mõistlikust ajast. Tähtaja mõistlikkust peab hindama juhtumi eripärasid arvestades. Kuus aastat kestnud pärimismenetlus, milles kohaliku omavalitsusüksuse pärimisõigus oli piisavalt tõendatud kaks aastat pärast pärimismenetluse algatamist, ei ole kindlasti mõistlik.
30.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et Notarite Koja vastuse kohaselt oli praktikas pärimistunnistuse tõestamata jätmine tavaline. Vastusest nähtub tegelikult, et kui pärijaks on kohalik omavalitsus, ei jäta notarid tunnistust väljastamata. Uute päringute esitamine 2015. aastal ei tähenda, et kostja oma kohustusi ei rikkunud. Notar esitas 2015. aastal päringuid samadele asutustele nagu 2011. aastal. Ebaselge on, kuidas aitas korduvate päringute tegemine pankadele aidata pärijate väljaselgitamist. Kuigi xxx vastas päringule 01.08.2012, ei õigusta see ootamist, sest notar oleks saanud esitada uue päringu ning tegemist ei olnud asjaoluga, mis oleks takistanud pärimistunnistuse väljastamist.
31.Hageja leidis, et kostja viivitus rikkus PankrS §-s 2 sätestatud võlausaldajate objektiivset õigusest tulenevat subjektiivset õigust saada oma nõuded võlgniku vara arvel rahuldatud. Isegi kui Xxx OÜ pankrotiavalduse esitamata jätmine pärimismenetluse jooksul välistab tema õiguste rikkumise, jääb Xxx valla nõue.
32.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et inventuuri kulu ei ole kahju. Hageja viitas PärS § 142 lg 1 punktile 1. Kostja viivituse tõttu ei olnud võimalik Xxx vallal tasuda inventuuri kulusid pärandvara arvel, kuna pärandvarast ei piisanud ning tagasivõitmise hagi esitamine ei olnud tulenevalt õigust lõpetava tähtaja möödumise tõttu võimalik.
33.Xxx OÜ nõue ei ole aegunud, sest Xxx Xxx OÜ ja OÜ Xxx Xxx rikkusid oma kohustusi tahtlikult ning Xxx OÜ nõude aegumine R M kui käendaja vastu vahepeal peatus. Xxx OÜ-d üritati müügilepingu sõlmimisel petta. Xxx Xxx OÜ oli juba enne pankrotimenetlust tühjaks tehtud. Seega on TsÜS § 146 lg 4 kohaselt Xxx OÜ nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis ei ole tänaseks möödas isegi juhul, kui eitada vahepealset aegumise peatumist.
34.Hageja viitas TsÜS § 166 lõikele 1. Xxx OÜ taganes lepingust 17.06.2009 ning nõudis Xxx Xxx OÜ-lt ja OÜ-lt Xxx Xxx müügilepingu alusel makstu tagastamist kolme päeva jooksul. Seega olid OÜ Xxx Xxx ja Xxx Xxx OÜ kohustatud hiljemalt 22. juuni 2009 tagastama müügilepingu alusel saadu. Aegumine algas 23.06.2009 nii põhivõlgnike kui käendaja vastu. R M suri xxx. Seega samal päeval, kui aegumine tagasinõude osas algas, peatus Xxx OÜ käenduslepingust tulenev nõue R M pärandvara vastu TsÜS § 166 lg 1 alusel. Pärimismenetlus lõppes 28.08.2015, kui väljastati pärimistunnistus. Seega jätkus Xxx OÜ nõude aegumine 29.08.2015.
35.Xxx OÜ esitas oma nõude R M pärandvara pankrotimenetluses 02.09.2016. Hageja viitas TsÜS § 160 lõigetele 1 ja 2, samuti § 157 lõikele 3. 01.08.2017 toimunud R M pärandvara võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati Xxx OÜ nõuet summas 412 117,78 eurot. Nõue ei olnud aegunud. Nõue käendaja vastu aegub põhivõlanõudest eraldi, mistõttu võlausaldaja nõude tunnustamine põhivõlgniku pankrotimenetluses ei mõjuta nõude aegumist käendaja suhtes ja aegumistähtaja peatumise vastuväitele saab tugineda üksnes siis, kui esinevad peatumise alused käenduslepingu subjektide vahel. Nõuded põhivõlgniku ja käendaja vastu aeguvad eraldi. Käendajal oli õigus esitada samu vastuväiteid nagu põhivõlgnik, kuid tema vastu esitatud nõue aegus eraldi.
36.Ebaõige on kostja järeldus, et R M lähikondsed oleksid pidanud PankrS § 110 lg 3 alusel teadma, et R M sureb xxx. Sellist eeldust seadusest tagasivõitmise hagi esitamiseks ei tule. Hinnata tuleb, kas nad olid kingi saamisel võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlikud ning PankrS § 110 lg 3 kohaselt seda teadmist eeldatakse. R M lähikondsed oleksid pidanud tõendama, et nad ei teadnud võlausaldajate huvide kahjustamisest, mida nad teinud ei ole. Just lähikondsetele kinketehingute tegemine oli põhjus, miks kostja „hoidis“ pärimisasja enda sahtlis, sest selliselt välistati võimalus, et pankrotihaldur saaks esitada tagasivõitmise hagi.
37.Ebaõiged on kostja väited, et aktsiate müügilepingu täitmisega ei olnud probleeme enne, kui R M suri. Xxx OÜ ja R M vahelisest kirjavahetusest nähtub, et Xxx OÜ hoiatas R Mu lepingust taganemisest juba 03.06.2009. Xxx Xxx OÜ suhtes läbiviidud pankrotimenetluses ilmnes, et Xxx Xxx OÜ-l puudus vara Xxx OÜ nõuete rahuldamiseks. Ainus Xxx Xxx OÜ vara oli AS Xxx Xxx 50% suurune osa nimiväärtusega 502 500 krooni. Hageja pidas ilmselgeks, et R Ml ei olnud vara Xxx OÜ nõude rahuldamiseks. Isegi juhul, kui R M elaks, oleks vajalik olnud tehingute vaidlustamine.
38.Kostja vastutuse ei välista asjaolu, et võlausaldaja oma nõudest pärimistmenetluses notarile ei teatanud. Xxx vallale ei olnud isegi teada, et ta on R M pärija. Kui võlausaldajad oleksid kasutanud kostja viidatud vahendeid, oleks põhjuslik seos olemas. Võlausaldajale ei tulene PärS § 170 lõikest 1 kohustust teavitada notarit oma nõudest, nagu viitab ekslikult kostja. Võlausaldaja nõue ei lõppenud selle tõttu, et ta üleskutsemenetluses oma nõudest ei teatanud.
39.Seadusega ei ole kooskõlas kostja väide, et kui R M elaks, ei saaks tagasivõitmise hagi esitada, sest TMS § 189 alusel on see võimalik täitemenetluse raames. Poolte vahel on vaidlus vaid selle üle, kas kostja notarina tekitas kahju. Selle nõude osas tuleb hinnata, mis on PärS § 171 lg , NotS § 37 lg 1 ja notarite eetikakoodeksi eesmärk. Pärimismenetluse eesmärgiks on kolmandate isikute kaitse ja pärimismenetluse võimalikult kiire lõpetamine. Mõistliku aja jooksul pärimistunnistuse väljastamisega saavutatakse ühiskonnas õiguskindlus ja kaitstakse kolmandate isikute huve. Hagi rahuldamata jätmisega muutuks küsitavaks notari võimalik vastutus ametitoimingutega viivitamisel. Viivitusel puudusid objektiivsed põhjused.
40.Ebaõige on kostja järeldus, et kuna talle ei olnud teada Xxx OÜ nõue, ei ole tema rikkumine süüline. Nõudest teadmine ei oma tähtsust. Kuna kostjal on õigusteadmised, pidi talle olema ettenähtav, et viivitamisel on võlausaldajate õigustele pöördumatud tagajärjed. Kostjale etteheidetav tegu on pärimismenetlusega viivitamine. Kostja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendis ei hinnatud notari vastutust, vaid lahendati pankrotihalduri hagi R M lähedaste vastu kinkelepingute tagasivõitmiseks. Määrus ei tõenda, et kostja ei vastuta.
41.Hageja leidis, et notari vastu nõuete esitamise puhul ei kohaldata haldusmenetluse seadust, mistõttu ei olnud võimalik esmaste õiguskaitsevahendite kasutamine. Notari osas ei saa nõuda toimingu sooritamist. Kostja esitatud tõendid ei tõenda, et Xxx OÜ teadis, et R M pärandvara ähvardab pankrot. Tõenditest nähtub, et Xxx OÜ sai pankrotimenetlusest teada 2016. aasta augustis.
42.Kostja on väitnud, et aktsiate müügileping ei olnud ehtne ega kehtiv, kuid väited on põhistamata. Käenduslepingu kehtivust ei sea kahtluse alla asjaolu, et Xxx OÜ ei maini seda 02.09.2016 nõudeavalduses. Nõudeavalduses on selgelt näha, et sellega koos esitati aktsiate müügileping, mille lisaks oli käendusleping. Kostja ei ole ka põhistanud väiteid, miks aktsiate müügilepingust taganemise avaldus ei ole kehtiv. Taganemisavalduses on välja toodud kõik lepingu punktid, mida rikuti. Ei saa olla vaidlust, et müügilepingu punktis 8.2. oli antud ebaõiged avaldusi ja kinnitusi. Samuti ei saa olla vaidlust, et sulgemispäeval (01.06.2009) olid müügilepingu punktis 5.1. sätestatud eeltingimused täitmata.
43.Xxx OÜ esitas taganemisest tuleneva nõude ka Xxx Xxx OÜ pankrotimenetluses, mida ajutine haldur pidas kehtivaks kohustuseks. Ebaõige on kostja väide, et kuna Xxx OÜ lasi sellel pankrotimenetlusel raugeda, ei ole hagejal õigust nõuda kahju hüvitamist kostjalt. Kostja unustab, et R M pärandvara pankrotimenetluses esitati kaks nõuet. Lisaks puudus Xxx OÜ-l huvi katta Xxx Xxx OÜ pankrotimenetluse kulud, kuna oli ilmselge, et pankrotimenetluse jätkumisel ei oleks võimalik Xxx OÜ nõudeid rahuldada Xxx Xxx OÜ vara arvel. Teiseks tekkis Xxx OÜle kahju seetõttu, et kostja viivitas ametikohustuste täitmisega ning sellest tulenevalt ei olnud võimalik esitada R M pärandvara pankrotimenetluses tagasivõitmise hagi. Lisaks ei olnud Xxx OÜ kohustatud nõudma käendaja kohustuste täitmist põhivõlgnikelt. Käenduslepingus puudus vastav erikokkulepe.
44.Hageja lähtus kahju suuruse hindamisel lepingutesse märgitud kinnistute väärtusest, kuigi praktikas märgitakse see turuväärtusest väiksemana, kuna sellest sõltub notari tasu. Hageja samas nõustus, et lepingutes märgitu ei pruugi olla kinnistute tegelik väärtus, mistõttu esitas hageja kinnisvara hindamise tulemused. Hageja lähtus hagiavalduses sellest, millisena näitasid kinnistute väärtust nende saajad. Kostja tekitatud kahju puhul tuleb lähtuda kahju tekitamise ajast. Õigust lõpetav tähtaeg saabus 2014 aastal ja kahju puhul tuleb lähtuda vara väärtusest, mille võrra pankrotivara vähenes nimetatud aja seisuga. 2014 seisuga oli kinnistute väärtus 320 300 eurot (s.o. 741,76 eurot rohkem kui hagetav summa). Hageja esitatud hindamisakt on kooskõlas hindamise heade tavadega. Kostja esitatud hinnang nendele nõuetele ei vasta. Hinnang on tehtud vale aja seisuga, sest 2009. aasta aprillis ja juunis ei tegelenud kostja R M pärandiga.
45.Ebaõige on kostja väide, et hageja peaks tõendama, et tagasivõitmise nõude rahuldamisel oleksid R M lähedased suutnud maksta nõutud hüvitist. Hagi eesmärgiks ei olnud hüvitise saamine, vaid kinnistute pärandvarasse tagasi saamine. Vaidlus puudub, et kinnistud kuulusid lähikondsetele hagi esitamise ajal. Ebaõige on kostja väide, et kinnistute väärtusest tuleb maha arvestada koormavad hüpoteegid. AS xxx ja AS xxx kustutasid laenud R M elukindlustuse arvel. Kuigi hüpoteeke ei kustutatud, olid kohustused täidetud. Hüpoteegid ei muutnud kinnisasjade väärtust. Põhjendatud ei ole kostja viited hageja säästetud menetluskuludele ja muudele kuludele. Hageja oleks neid kulusid nõudnud menetluskuludena.
46.02.04.2018 seisukohtades leidis hageja, et kohtu hinnang nagu saaks käesolevas asjas läbi vaadata pankrotimenetluses jõustunud kohtulahendeid, on ebaõige. Hageja tõi välja, et enne surma sõlmis R M neli kindlustuslepingut oma lähikondsete kasuks, luues samal ajal OÜ-le Xxx Xxx Xxx AS seisundist teadlikult ebaõige ettekujutuse. R Mle oli enne surma laekunud mitukümmend miljonit krooni ja suures osas oli tegu Xxx Xxx AS vahenditega. Hageja väitis, et seoses R M surmaga tegid kindlustusandjad väljamakseid minimaalselt summas 770 600,99 eurot.
47.Kirjavahetuses tunnistas R M oma suurte kohustuste olemasolu. Pärast kahtlastel asjaoludel surma (mis toimus siis, kui kõik kohustuste täitmise tähtajad saabusid) võõrandasid kinkijad ajutiselt kinnistud seotud isikutele ja pärast õigust lõpetava tähtaja möödumist tagasivõitmise hagi esitamiseks, võõrandati kinnistud tagasi. Hageja leidis, et R M lähikondsed olid teadlikud tema suurtest kohustustest. R M surmale järgnenud pärimismenetluses loobusid kõik sugulased R M pärandist, kuna kogu positiivne vara oli pärandist välja viidud ning alles olid vaid kohustused.
48.18.09.2015 esitas Xxx Vallavalitsus avalduse R M pärandvara pankrotimenetluse algatamiseks, lähtudes kohtutäitur M Ku koostatud pärandvara nimekirjast. Xxx vald oli kohustatud pankrotiavalduse esitama PärS § 142 lg 6 alusel. Harju Maakohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas R M pärandvara ajutiseks halduriks K Pki. Ajutise halduri aruannete kohaselt oli R Ml vara 310,53 eurot ning kohustusi 4 117,70 eurot. R M kohustused olid vähenenud, sest enne ajutise halduri aruande koostamist oli xxx laekunud AS-le xxx eluasemelaenust tulenevate kohustuste täitmiseks 2 841 991,44 Eesti krooni. Hageja leidis, et nimetatud osas saab võlausaldaja nõuet siiani esitada PankrS § 167 lg 1 alusel. Lisaks tasus K V 26.08.2011 AS-le xxx R M krediitkaardivõlgnevuse katteks 2 466,97 eurot (vt lisa 8).
49.Harju Maakohus rahuldas 09.05.2016 määrusega Xxx valla avalduse R M pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, kuna ajutise halduri aruande alusel oli selge, et R M kohustused ületavad tema varasid, s.t tegemist on püsiva maksejõuetusega. Ebaõige on kostja väide, et R M maksejõuetuse põhjuseks oli tema ootamatu surm. Ajutine haldur on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks pidanud võlausaldajaid kahjustavate tehingute tegemist. Hageja viitas, et kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajate ütlused viitasid samuti R M rahalistele raskustele.
50.OÜ Xxx hindas 28.05.2009 R M kohustuste suuruseks 3,3 miljonit krooni. R M on ise tunnistanud suuri võlgnevusi Xxx Xxx AS ees summas 6 180 000 krooni. Pärast seda, kui Xxx OÜ sai teada Xxx Xxx AS tegelikust majanduslikust seisundist, hakkas R M vältima Xxx OÜ esindajatega suhtlemist. Seega oli R M juba enne surma maksejõuetu.
51.Hageja leidis, et pankrotimenetluse välja kuulutamise ajal oli pärandvara igal juhul pankrotis sõltumata Xxx OÜ hilisemast nõude tunnustamisest menetluses. AS xxx nõudeõigus ei ole tänase seisuga lõppenud ja AS-l xxx on jätkuvalt õigus esitada oma nõue summas 4117,70 eurot. Lisaks on jätkuvalt pankrotimenetluses kaitstud Xxx valla nõue summas 42 eurot. Isegi juhul,
kui Xxx OÜ ei oleks nõuet esitanud, oleks pankrot välja kuulutatud ja haldur oleks pidanud esitama tagasivõitmise hagi. Selleks hetkeks, kui toimus võlausaldajate nõuete kaitsmine, oli Harju Maakohus määranud R M pärandvara ajutise pankrotihalduri K Pk tasuks 1575 eurot ja kulude hüvitiseks 87,25 eurot ning mõistnud nimetatud tasu välja R M pärandvarast. PankrS § 146 lg 1 p 4 ja § 150 lg 1 p 2 kohaselt tuleb enne jaotise alusel raha väljamaksmist tasuda ajutise halduri tasu. R M pärandvarast ei jätkunud ajutise halduri tasu maksmiseks. Seetõttu oleks olnud pankrotihaldur kohustatud esitama kinkelepingute tagasivõitmise hagi ka juhul, kui pankrotimenetluses oleks ainsaks kaitstud nõudega võlausaldajaks olnud Xxx vald.
52.Hageja leidis, et vaieldamatult on pankrotiseadus pärimisseaduse suhtes erinormiks. Hageja viitas PankrS § 167 lõikele 1 ja leidis, et pankrotimenetlus ei lõpeta võlausaldajate nõudeõigust, sest nõudeid saavad võlausaldajad esitada ka pankrotimenetluse järgselt.
53.R M pärandi vastuvõtmisest loobus 29 inimest: kirjaliku testamendi alusel pärija R K ja 28 sugulast. Hageja pidas seda ebatavaliseks. Sugulaste loobumist Xxx korraldas R K ja xxx kostja. Hageja viitas sugulaste selgitustele, milliste kohaselt sundis kostja neid pärandist loobuma, viidates R M suurtele kohustustele. Kostja teadis R M ülisuurtest kohustutest. Kuna notar teadis ülisuurtest kohustutest, oli talle ette nähtav võlausaldajate huvi nõuete rahuldamiseks pärandavara arvelt. Kostja ei oleks tohtinud viivitada. R K nõudis osadelt sugulastelt, et pärandist loobumise teostaks nimelt kostja.
54.Hageja leidis, et tal puudus alus Xxx OÜ nõudele vastu vaidlemiseks, sest pankrotimenetluses ei kohaldu PärS § 143 lg 3. Viidatud sättel ei ole pankrotimenetlusega puutumust, sest see reguleerib pärija vastutuse ulatust pärimismenetluses pärandvaraga seotud kohustuste täitmisel. Kohus on segi ajanud pärija vastutuse ulatuse ja kahju tekitaja vastutuse ulatuse. Norm kaitseb pärijat, mitte kahju tekitajat. PärS § 143 lg 3 kohaldub vaid siis, kui pankrotiolukorda ei ole. Kui pärandvarast ei jätku kohustuste täitmiseks, tuleb pärijal esitada PärS § 142 lg 6 alusel pankrotiavaldus. Siis toimub kohustuste täitmine juba pankrotiseaduse alusel. Pankrotimenetluses ei omanud mistahes õiguslikku tähendust see, et Xxx OÜ ei teatanud oma nõudest üleskutsemenetluses tähtaegselt. See nõuet ei lõpetanud.
55.Lisaks leidis hageja, et ta ei pidanud nõudele vastu vaidlema ka seetõttu, et inventuuri käigus tuvastati pärandvara suurus ebaõigesti ning selle kulka kuulusid ka tagasivõidetavad kinnistud. Pankrotimenetluses ei kaitsta ainult võlausaldajate huve, vaid PankrS § 55 lg 1 alusel kaitseb haldur ka võlgniku huve. R M pärijaks on Xxx Vald, kellel on õigus saada enda inventuuri kulud hüvitatud pärandvara arvel. Samuti on pärijal õigus varale, mis jääb alles pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist (PankrS § 156 lg 1). Isegi kui OÜ Xxx nõue oleks alusetu, oleks pärijal õigus saada pärandvara ülejääk.
56.Hageja asus väitma, et kui Xxx OÜ esitas pankrotimenetluses nõudeavalduse 02.09.2016, oli käendusleping sellele lisatud. Pankrotihaldurile toodi nõudeavaldus koos lisadega paberkandjal. Nõudeavalduse koos lisadega skaneeris pankrotihaldur 28.09.2016. Üks minut hiljem skaneeris pankrotihaldur müügilepingu ja käenduslepingu. Seega tugines OÜ Xxx enda nõudeavalduses äratuntavalt käenduslepingule.
57.Xxx OÜ taganemisavaldus oli saadetud müügilepingu punktis 13.1 märgitud isikutele. Kuna Xxx Xxx OÜ vastas sellele, sai ta taganemisavalduse kätte. Kuna R M kui teine kontaktisik oli surnud, ei saanud talle taganemisavaldust saata. See saadeti Xxx Xxx OÜ-le kirja teel, mis tagastati hoiutähtaja möödumisel. Taganemine oli õiguspärane. Käenduslepingul oli R M omakäeline allkiri.
58.Hageja ei nõustnud kostja väitega, et 2 830 000 krooni tasumisega loobus Xxx OÜ müügilepingu punktis 3.2.4 toodud nõuetest, et lepingu punkti 15.1 järgi sai lepingut muuta vaid kirjalikus vormis. Raha maksmisele ei saa omistada kostja soovitud tähendust. Xxx OÜ käitus heas usus. Müügilepingu punkti 5.1. kohaselt olid müüjad kohustatud täitma sulgemiskuupäevaks (01.06.2009) lepingu punktides 5.1.1.-5.1.12. sätestatud kohustused. Müügilepingu punkti 6.2. kohaselt oli OÜ-l Xxx õigus sulgemispäeva ühepoolselt edasi lükata. OÜ Xxx ei teinud seda. Seetõttu oli müüjatel kohustus täita kohustused hiljemalt 01.06.2009. Kostja etteheide, et OÜ Xxx ei täitnud müügilepingu punktis 6.3.6. sätestatud kohustust, ei ole asjakohane. OÜ Xxx oli müügilepingu punkti 6.3.6. alusel kohustatud tasuma müüjatele 367 087 krooni, mis ei olnud aeganõudev. Kui müüjad oleksid täitnud oma kohustused, oleks Xxx OÜ teinud ülekande.
59.Müüjatel oli lepingu punktis 5.1. mitmeid kohustusi, milliste täitmine ühe päeva jooksul ei olnud tõenäoline. Seetõttu oli Xxx OÜ-le selge, et müüjad kohustusti tähtaegselt ei täida ja tal oli õigus oma kohustuste täitmisest keelduda.
60.Kostja ei ole selgitanud, kuidas puutub asjasse üleilmne finantskriis ja mis põhjustel vabastas see müüjaid lepingu täitmise kohustusest. Kui kostja soovib väita, et lepinguliste kohustuste rikkumisel oli üleilmse finantskriisi tõttu tegemist vääramatu jõuga, ei oma see käesoleval juhul tähtsust. Alusetu on kostja väide, et kuna OÜ Xxx ei saanud hinnata Xxx Xxx AS kasumlikult tegutsevaks ettevõtteks, ei olnud tal õigust lepingust taganeda. Kostja väide on põhjendamata. Xxx OÜ-l oli õigus lepingust taganeda isegi ühe kohustuse rikkumise korral.
61.Hageja on kõiki tagasivõitmise hagi rahuldamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud tagasivõitmise hagiavalduses. Kuna vara kingiti lähikondsetele, ei pidanud hageja täiendavaid asjaolusid tõendama. R M kinnitas kriminaalasjas antud ütlustes, et oli teadlik R M halvast majanduslikust olukorrast. R Mle ei kuulunud peale xxx ja xxx kinnistute muud vara, mille arvel oleks võlausaldajate nõuete rahuldamine olnud võimalik. R M suhtles läbi elukaaslase K Vi eposti aadressi ja viimane kinnitas kriminaalmenetluses R M rahade liikumist läbi vahekontode. Seega ei ole usutavad K Vi kriminaalasja ütluste alguses antud selgitused, et ta R M majanduslikust olukorrast midagi ei teadnud.
62.Hageja leidis, et kostja vastutab deliktiõiguslikul alusel ning puudub vajadus hinnata kahju ettenähtavust. Kahju ettenähtavus ja ettenägematus RVastS § 13 lg 1 p 1 alusel ei ole sünonüümid. Kostja ei pidanud ette nägema xxx OÜ-le konkreetse kahju tekkimist, vaid üldiselt pärandvara võlausaldajatele kahju kui sellise tekkimise võimaluse. Notari jaoks pidi olema selge, et pärimismenetlusega viivitamise tulemusel võib tekkida pärandaja võlausaldajatele kahju. Seda enam, et pärandvara inventuuris oli välja toodud võlausaldajaid, kes oma nõudest üleskutsemenetluse jooksul teada andsid. R M sugulased on kinnitanud, et kostja nõudis nendelt pärandist loobumist, viidates R M ülisuurtele kohustustele. Kostja teadis kindlasti R M kohustustest pankade ees, mis nähtub pärimistoimikust. Kahju teke pidi kostjale olema ette nähtav ka sellest, et sugulased loobusid järjest pärandist.
63.Ebaõige on kohtu selgitus, et kui kohustusi pankade ees ei olnud, ei oleks Xxx vald pidanud pöörduma kohtusse pankrotiavaldusega. Pankrotiavalduse esitamise hetkel 18.09.2015 olid R Ml kohustused AS xxx ja AS xxx ees. Xxx vald tugines pankrotiavalduse esitamisel kohtutäitur M Ku koostatud pärandvara nimekirjas toodud kohustustele. Xxx vald ei teadnud pankrotiavalduse esitamisel, et osad pärandvara nimekirjas kajastatud AS xxx kohustustest oli enne pankrotiavalduse esitamist R M lähikondsete poolt kindlustushüvitise arvelt tasutud. Ajutine haldur tuvastas, et R M kohustus panga ees oli 4117,70 eurot. Nõude esitamata jätmine pankrotimenetluses ei muuda seda olematuks.
64.Kinnisasjade väärtusest ei pea maha arvama hüpoteekide väärtust. Ainus R M täitmata kohustus, mis on tagatud xxx kinnistul lasuva hüpoteegiga, on AS xxx ees summas 4117,70 eurot. Muus osas on tegu sisult tühjade hüpoteekidega, mis kinnistute väärtust nende tagasivõitmise korral ei oleks vähendanud. AÕS § 349 lg 1 kohaselt olnuks pärandvara pankrotihalduril võimalik kinnistute tagasivõitmise korral nõuda pandipidajatelt hüpoteegi kandmist enda nimele või hüpoteegi kustutamist (pärast xxx nõude summas 4117.7 eurot täitmist). R K kasuks kinnistule xxx 06.05.2009 seatud hüpoteek ei taga ühtegi reaalset rahalist kohustust. Ka hüpoteegi seadmise leping oleks olnud pankrotimenetluses tagasivõidetav, kui ei oleks möödunud õigust lõpetavat tähtaega.
65.30.08.2018 seisukohtades kordas hageja varasemaid väiteid. Müügilepingut ja käenduslepinguid on alati käsitletud ühtsena. Ilma käenduslepinguta puudub mõistlik põhjendus, miks oleks Xxx OÜ esitanud R M pärandvara pankrotimenetluses nõude. Kui haldur sai nõudeavalduse põhisummas 210 588,89 eurot, ei tekkinud tal kordagi kahtlust, et tegemist saaks olla muust kui käenduslepingust tuleneva nõudega. Vastasel juhul ei oleks põhjendatud summade kokku liitmine. Samuti ei vaielnud nõuete kaitsmise koosolekul Xxx OÜ nõudele vastu Xxx vallavalitsuse esindaja.
66.Xxx OÜ nõue ei ole aegunud. Solidaarvõlgnike puhul kehtib aegumise vastuväide üksnes selle solidaarvõlgniku suhtes, keda need puudutavad. R M kohustus täita Xxx OÜ nõue ei sõltu selle nõude aegumisest Xxx Xxx OÜ või Xxx Xxx OÜ vastu. Käenduslepingu punktis 6 kinnitas käendaja, et käendus on antud tagasivõtmatult kuni võlausaldaja nõuete lõppemiseni. Seega oli käenduslepingu sõlmimise eesmärk igal juhul tagada põhivõlgnike kohustuste täitmine, olenemata põhivõlgnike vastuväidetest, sh aegumise tähtaja möödumisest. Kohustused ei olnud lõppenud. Aegumine ei lõpeta nõuet, andes võlgnikule üksnes kestva vastuväite täitmisest keeldumiseks. Hageja viitas VÕS § 149 lg 2.
67.Xxx OÜ nõue ei ole põhivõlgnike vastu aegunud TsÜS § 146 lg 4 alusel, kuna kohustatud isik rikkus kohustusi tahtlikult. Seetõttu on Xxx OÜ nõude aegumistähtaeg 10 aastat. R M oli alates Xxx Xxx OÜ asutamisest (12.12.2006) ainuosanik ning juhatuse liige. Xxx Xxx OÜ ainuosanik alates 17.11.2003 ning juhatuse liige alates 03.12.2003 oli R M. Kogu müügilepinguga toimunud suhtlus toimus läbi R M, kelle käitumist tuleb hinnata müügilepingu täitmisel.
68.Pärast Xxx OÜ rahade ülekandmist hakkas R M Xxx OÜ esindajatega suhtlemist vältima. Kui tulid välja Xxx Xxx AS tegelikud võlad, R M sõlmitud kinnistu müügileping ning tema isiklik võlg, hakkas R M lubama kohustuste täitmist talle kuuluva xxx kinnisvara arvel, xxx saadavate rahade arvel või muu saabuva suure hulga raha arvel. Seega andis R M pidevalt Xxx OÜ-le lubadusi oma kohustuste täitmise osas, kuid reaalselt ühtegi kohustust ei täitnud. R M eesmärk oligi saada Xxx OÜ-lt raha enda isiklikes huvides. R M oli varastanud Xxx Xxx AS-st suures ulatuses rahalisi vahendeid ja müügilepingu sõlmimisel kasutati pettuslikku tahet Xxx OÜ kahjustada. Müüjad jätsid tahtlikud ebaõige ettekujutuse Xxx Xxx AS tegelikust majanduslikust seisust. Vaatamata Xxx OÜ-lt saadud rahadele tuli välja kuulutada R M pärandvara pankrot, mis näitab, et tema isiklikud kohustused ületasid vara juba enne surma. Hageja hinnangul tegutsesid Xxx Xxx OÜ, Xxx Xxx OÜ ja R M vähemalt kaudse tahtlusega kahjustada Xxx OÜ-d.
69.Xxx Xxx OÜ kustutati äriregistrist enne, kui nõue ettevõtte vastu aegus. Kui pankrotimenetlus ei oleks lõppenud raugemisega, oleks Xxx OÜ nõuet selles tunnustatud ning TsÜS § 157 lg 3 alusel oleks nõude aegumistähtag olnud kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest. Xxx Xxx OÜ vastas Xxx OÜ nõudele 07.07.2009, millele Xxx OÜ omakorda vastas 23.07.2009. Seega on Xxx OÜ nõudeõigus Xxx Xxx OÜ vastu peatunud TsÜS § 167 lg 1
alusel seoses läbirääkimistega. 21.08.2009 kuulutas Harju Maakohus välja Xxx Xxx AS pankroti. Xxx OÜ-l ei olnud muud võimalust, kui esitada nõue käendaja vastu.
70.Kostja ei saa tugineda sellele, et Xxx OÜ nõue põhivõlgnike vastu on aegunud, sest see läheks vastuollu käenduslepingu olemusega. Käenduslepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg saab peatuda eraldiseisvalt põhivõlasuhtest, kui esinevad peatumise alused käenduslepingu subjektide vahel. Selliselt kaitstakse võlausaldajaid olukordade ees, kus tahtlikult viivitatakse käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmisega selleks, et põhivõlgniku vastu nõue aeguks.
71.Kostja ei ole tõendanud, et Xxx OÜ teadis Xxx Xxx AS halvast majanduslikust seisundist enne lepingu sõlmimist. Asjas esitatud tõendid tõendavad vastupidist. Ebaõige on kostja väide, et Xxx valla inventuuri kulu 42 eurot ei ole kahju. Hageja viitas PärS § 142 lg 1 p 1. Kui pärandvaras on vara, kantakse kulud selle arvel. Kuna vara ei olnud, pidi Xxx vald ise kulu kandma ning tegemist oli tema kahjuga. Xxx OÜ-l puudus kohustus tegutseda aktiivselt pärimismenetluses. Keskmine mõistlik isik oleks asunud ootama pärimismenetluse lõppu. Xxx OÜ teadis, et tema nõue ei aegu ja ta saab selle esitada pärast pärijate väljaselgitamist. Notar pidi tegutsema sõltumatu ametiisikuna.
72.Hageja leidis, et pankrotimenetluses tuli eristada pankrotiavalduse esitamise ajal teadaolevaid, ajutise halduri aruande koostamise ajal teadaolevaid ja hagi esitamise ajal teadaolevaid asjaolusid. Üheski etapis ei olnud pankrotimenetluse põhjenduseks üksnes ajutise halduri tasud. Hageja esitas oma arvutused selle kohta, millised olid R M võlgnevused enne tema surma ja pärast surma ning enne elukindlustushüvitise väljamaksmist.
73.Pankrotiavalduse kohaselt koosnes R M pärandvara arveldusarvel olevast 82,45 eurost ja xxx Osaühingu osamaksest 2556,47 eurot. Kohustuseks oli kohustus AS xxx ees summas 181 636,55 eurot, võlgnevus xxx AS-le summas 16,45 eurot ja Xxx valla pärandvara inventuuri kulu 42 eurot. Ajutine haldur pidas xxx osa väärtus nulliks ja tuvastas kontodel raha 82,45 eurot ja 228,08 eurot. Kohustus AS xxx ees oli 4117,70 eurot, millele lisandus ajutise halduri tasu 1575 eurot ja kulude hüvitis 87,25 eurot.
74.Kuivõrd puudusid PankrS §-s 14 sätestatud pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused, oli Harju Maakohus kohustatud pankrotiavalduse menetlusse võtma ja nimetama ajutise halduri. Hageja leidis, et pankroti väljakuulutamise hetkel oli kohustuste summaks 214 438,06 eurot, mis koosnes laenujäägist AS xxx ees summas 4117,7 eurot, Xxx valla inventuuri kulust 42 eurot ja Xxx OÜ põhinõudest 210 588,89 eurot. Seega oli tegu püsiva maksejõuetusega. Kohustustele lisandusid ajutise halduri tasud ja kulud.
75.Ajutine haldur tõi aruandes välja, et kinnistute kinkelepingud on tagasivõidetavad ning puudus alus pankrotimenetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata PankrS §-s 29 alusel. Kinkelepingute kehtetuks tunnistamise võimatus ilmnes alles Riigikohtu määrusega, millega Riigikohus jättis Harju Maakohtu 08.02.2017 määruse menetlusse võtmata. Hagi esitamise ajaks puudub pärandvaras positiivne vara. Pärandvara on kahtlusteta pankrotis.
76.AS xxx nõue ei ole fiktiivne, vaid tegelik. Pangal on õigus esitada nõuet pärandvara suhtes sõltumata sellest, et ta ei ole nõuet pankrotimenetluses varem esitanud. Pank on kinnitanud, et xxx kinnistule seatud hüpoteek tagab endiselt nõuet. Ebaõige on kostja väide, et R M kohustused ületasid tema vara ainult surma tõttu ning kinkelepingute sõlmimine seda ei mõjutanud.
77.Hageja ei ole kordagi väitnud, et kahju tekkis seetõttu, et polnud võimalik alustada pankrotimenetlust. Kahju tekkis, kuna notar viivitas. Xxx OÜ ja Xxx vald ei saanud kellegi vastu nõuet esitada ning selgust oodates lõppesid õigust lõpetavad tähtajad. Pankrotihalduri nõue
notari vastu ei ole aegunud. NotS § 14 lg 3 kohaselt aegub kahju hüvitamise nõue notari vastu kolme aasta jooksul hetkest, mil kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt 10 aasta jooksul kahju tekitamisest alates. Seega algab aegumise tähtaeg siis, kui nõude esitajale on teada nii kahju ja seda hüvitama kohustatud isik. Pankrotihaldur määrati R M pärandvara pankrotimenetluses 09.05.2016 ja seega ei ole 3 aastat isegi tänase päeva seisuga möödunud. Pankrotihaldurile oli teada tekkinud kahjust siis, kui lõplikult jõustus kohtumäärus, millega kohus jättis pankrotihalduri tagasivõitmise hagi menetlusse võtmata. Seega algas aegumistähtaja kulgemine 22.05.2017. Hageja esitas kohtusse kahju hüvitamise nõude hagiavalduse 05.09.2017.
78.Lisaks peatus pankrotihalduri nõude aegumistähtaeg vahepeal TsÜS § 167 lg 1 alusel viieks kuuks, kuivõrd pankrotihaldur pidas kostjaga läbirääkimisi kahju hüvitamiseks. Täpsemalt algasid läbirääkimised 05.04.2017 ning kestsid kuni 06.09.2017.
79.Hageja ei ole kordagi väitnud, et kostja vastutab müüjate ja R M poolt toime pandud Xxx OÜ tahtliku petmise eest. Kuivõrd kostja vaidles vastu Xxx OÜ nõudele sisuliselt ja kohus selgitas, et asjaolu, et Xxx OÜ nõue on jaotusettepanekuga kinnitatud, ei tähenda, et see käesolevas menetluses oleks tunnustatud, oli hageja kohustatud esitama tõendid.
80.Hageja lepinguline esindaja eksis 14.05.2018 toimunud eelistungil väites, et Xxx OÜ esitas nõudeavalduse 28.09.2016. Xxx OÜ esitas nõude pankrotihaldurile enne 23.09.2016. Pankrotihaldur ei leidnud e-posti läbisirvimisel Xxx OÜ nõudeavaldust või märget, millal nõudeavalduse originaal pankrotihaldurile üle anti. See-eest on olemas e-kirjad, mis tõendavad, et pankrotihaldurini jõudis Xxx nõudeavaldus enne 12.09.2016.
81.Lõplikes seisukohtades jäi hageja oma varasemate väidete juurde ja palus kostjalt välja mõista 319 558,24 eurot ning viivise seaduses sätestatud määras alates hagi esitamiseks. Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 12522,80 eurot ja viivise menetluskulude summalt.
82.Hagejale osutasid õigusabi Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik tunnihinnaga 170 eurot (käibemaksuta) ja Diana Minumets tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Diana Minumets on tsiviilasjas nr 217-13190 osutanud hagejale õigusabi mahus 10 h ja 54 min, s.t 1635 euro eest, millele lisandub käibemaks summas 327 eurot. Kokku on hageja kulud lepingulisele esindajale vandeadvokaadile Diana Minumets summas 1962 eurot. Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik on tsiviilasjas nr 2-17-13190 osutanud hagejale õigusabi mahus 38 h 32 min, s.t 6550,67 euro eest, millele lisandub käibemaks summas 1310,13 eurot. Kokku on hageja kulud lepingulisele esindajale vandeadvokaadile Olavi-Jüri Luik summas 7860,80 eurot. Seega on kahe lepingulise esindaja kulud kokku 9822,80 eurot (käibemaksuga). Käesolevas asjas oli kahe esindaja kasutamine põhjendatud, sest tegu oli keerulise õigusliku vaidlusega. Hageja kulud lepingulistele esindajatele tsiviilasjas nr 2-17-13190 on kokku 9822,80 eurot. Lisaks on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 2700 eurot.
83.Kostja menetluskuludega hageja ei nõustunud ja palus kostjalt nõuda menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid. Kostja menetluskulud on olulisel määral ülepaisutatud ning hageja esitab kostjate poolt lepingulistele esindajatele kantud kuludele vastuväite hageja kulusid ületavas osas. Kostja menetluskulude ülepaisutatust toetab 26.10.2017 kohtumäärus, millega kohus jättis rahuldamata kostja taotluse kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis summas 21 500 eurot.
84.Hagiavaldus on esitatud pankrotihalduri kohustuste täitmiseks ning R M pärandvara (pankrotis) panktorivaras puuduvad vahendid võimalike kostja menetluskulude kandmiseks
juhul, kui esitatud hagi jääb rahuldamata. Kui hagi jääb rahuldamata, ei tähenda, et see oli põhjendamata. Kostja kulud kannab kindlustusandja ning nende väljamõistmine hagejalt on ebaõiglane. Seetõttu palus hageja nõuda kostjalt välja menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid. Hagejal on põhjendatud kahtlus, et kostja ei ole kandnud menetluskulusid, mille hüvitamist nõutakse ja kostja soovib alusetult rikastuda.
85.Suur osa kulusid on tekkinud seetõttu, et kostja vaidlustas hagiga mitte seotud asjaolusid, sealhulgas OÜ Xxx nõuet. Kostja on käitunud pahatahtlikult ja selliseid kulusid ei saa jätta hageja kanda. Kostja 25.09-09.10.2017 kulud 15 h 55 min on maksimaalselt põhjendatud 5 h ulatuses. Hagejal kulus hagiavalduse koostamiseks 5 h 9 min. Kostjal ei saanud kuluda hagiavalduse materjalidega tutvumise, kliendiga ja kindlustusega suhtluse peale enam kui kolm korda rohkem aega. Kostja 02.11-4.12.2017 kulud 43 h 15 min on maksimaalselt põhjendatud 14 h ulatuses. Tutvumine hageja 18.10.2017 väidetega ning maakohtu 26.10.2017 määrusega ei saanud rohkem aega võtta kui 20 minutit. Samuti ei ole hagiavalduses esitatud väidete kontrollimiseks, andmete kogumiseks ja kostja vastuse koostamiseks põhjendatud enam kui 14 h tööd.
86.Kostja 05-22.02.2018 kulud 17 h 25 min on maksimaalselt põhjendatud 4 h 30 min ulatuses. Esiteks ei saa selle aja sees olla tutvumist hageja 26.02.2018 taotlusega, kuna periood lõppeb 22.02.2018. Tutvumine R M pankroti järelevalvemenetluse materjalidega ei olnud käesoleva tsiviilasja jaoks vajalik ega põhjendatud. Kostja 16-19.03.2018 kulud 2 h 55 min on maksimaalselt põhjendatud 1 h. Tegemist ei olnud kostja ja hageja vahelise sisulise vaidlusega, vaid kostja seisukohaga hageja taotluste osas. Kostja 03.04-02.05.2018 kulud 25 h 30 min on maksimaalselt põhjendatud 12 h. Kostja ei esitanud 02.05.2018 menetlusdokumendiga ühtegi lisatõendit ega uut argumenti. Samuti oli kostja taotlus vaheotsuse tegemiseks hagiesemeks mitteoleva nõude osas põhjendamatu.
87.Kostja 10.-17.05.2018 kulud 12 h 30 min on maksimaalselt põhjendatud 5 h ulatuses. Istungil osalemine võttis kahe esindaja puhul kokku 2 h 54 min. Ettevalmistus istungiks ja kohtus kohtutoimikute materjalidega tutvumine ei saanud võtta aega üle 2 tunni, kuivõrd kostja oli eelnevalt juba kõigi materjalidega tutvunud. Kostja kulud 09.07-3.08.2018 18 h 15 min on maksimaalselt põhjendatud 6 h. Hageja 02.04.2018 väidetele ja tõenditele vastuväidete esitamisele kulunud aeg üle 18 tunni ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja oli korduvalt eelnevalt enne hageja esitatud menetlusdokumendi ja tõenditega tutvunud.
88.Kostja 04.-19.09.2018 kulud 6 h 50 min on maksimaalselt põhjendatud 1 h 30 min ulatuses. Kostja esitas kohtule 19.09.2018 menetlusdokumendiga kohtule üksnes ühe tõendi ja avaldas nõusolekut kirjaliku menetlusega nõustumiseks. Kostja 28-30.11.2018 kulud 9 h on maksimaalselt põhjendatud 4 h 30 min ulatuses. Hageja 16.10.2018 menetlusdokumendiga tutvumine võtab maksimaalselt aega 15 minutit.
KOSTJA VASTUVÄITED
89.Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal ei ole kostja vastu nõudeid, mida ta saaks esitatud hagiga maksma panna. Võlausaldajate ning pärandvara pankrotihalduri õiguste rikkumine kostja poolt ei ole võimalik, sest notar ei vastuta ühegi seaduse alusel pärandaja ega erinevate juriidiliste isikute tehtud tehingute, õiguste ja (aegunud) kohustuste täitmise, samuti pärandvara pankroti eest (TsMS § 423 lg 2 p 1).
90.Kostja pidas arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel peaks ta vastutama xxx surnud isiku kohustuste eest ning seda veel suuremas ulatuses, kui kohustused olid. Hageja nõue on aegunud. Sisuliselt soovib haldur, et kohus menetleks pankrotihalduri ebaõigesti tunnustatud nõuet, millel ei ole seost kostja ega pärimismenetlusega. Sellisele huvile ei peaks riik andma õiguskaitset.
91.Kostja viitas NotS §-le 14 ja RVastS § 7 lõikele 2. Võlausaldaja poolt oma väidetava nõude maksmapanek ja selleks õiguskaitsevahendite valik ei sõltu notari ametitoimingute tegemisest ja kestusest, vaid ainult võlausaldajast endast. Hagis notarile etteheidetav tegevusetus ei takista mingil viisil võlausaldajal õiguskaitsevahendite kasutamist enne nõude aegumist. Pankrotihaldur on PankrS 3. peatüki kohaselt üks pankrotimenetluse organitest, kes viib läbi pankrotimenetlust (PankrS § 54). Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on PankrS § 541 lg 1 järgi võlgnik, antud juhul pärandvara. Tagasivõitmise tähtaja kulgemine oli võlausaldajatele teada erinevalt notarist ja väidetav kahju nende poolt vastavalt välditav (RVastS § 7 lg 1).
92.Hageja ei ole kahjunõuet, selle tekkimise aluseid ning nõude kostja suhtes maksmapandavuse eelduseid tõendanud. Pärandvarale ajutise halduri määramine ei sõltu notarist ega pärimismenetlusest. Pärandaja kohustuste täitmine ja/või tema vara suhtes õiguskaitsevahendite kasutamine ei sõltu samuti notarist. Notari kohustus ei ole tagada ajutise halduri määramine. Pankrotiavalduse esitamine on PankrS § 9 järgi ainult võlausaldajast endast (ja tema oletatavast nõudest) sõltuv õiguskaitsevahend. Notari ametikohustuseks ei ole pärandaja kõikide võimalike tehingute ja nendega seotud isikute ning tähtaegade absoluutne kindlakstegemine, võlausaldajate väljaselgitamine ning võlausaldajate poolt nõuetele seadusest tulenevatest tähtaegadest kinnipidamise tagamine. Kostja viitas PankrS §-le 9 ja § 111 lõikele 3.
93.Võlasuhted on relatiivsed ning kolmandal isikul, sh isegi notaril ei ole reeglina võimalik tuvastada, kas ja kellega ning mis sisuga võlasuhted isikutel on, kas need on kohaselt täidetud ja lõppenud või on tegemist rikkumisega. Notari ametikohustusi reguleerivate sätete eesmärgiks ei ole võimaldada esitada notari vastu pankrotihalduri kaudu nõuet, mida võlausaldaja või kohalik omavalitsus seadusjärgse pärijana ise notari vastu maksma panna ei saaks. Xxx OÜ nõue aegus juba 20.06.2012.
94.Notari vastutus on NotS § 14 lg 2 kohaselt sekundaarne, täiendav vastutus – notar vastutab süüliselt tekitatud kahju eest alles siis, kui muudelt isikutelt ei õnnestu hüvitist saada. Kostja viitas RVast §-le 6 ja 7, samuti NotS §-le 41. Notari vastu saab nõuet esitada muuhulgas siis, kui rikutud on isiku subjektiivset õigust, isik on ammendavalt kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, rikkumise tagajärjel on põhjuslikus seoses tekkinud kahju ja rikutud ametikohustuse eesmärgiks oli kaitsta sellise kahju eest. Lisaks vastutab notar süülise rikkumise eest.
95.Hagis esitatud asjaolud ei ole õiged ega täielikud. Hageja väited ja esitatud hinnangud on faktiliselt ja õiguslikult ekslikud eelkõige põhjusel, et notari ülesandeks ei ole pärandaja abstraktse võlausaldajate kaitse. Pärimismenetluse eesmärk on isiku õigusjärglase väljaselgitamine, mitte tema võimalike tehingute ja nende õiguslike tagajärgede tuvastamine. Pärimismenetluses tõestatavale pärimistunnistusele ei pea notar seaduse kohaselt märkima isikule kuulunud vara ega tema võlgade nimekirja.
96.Xxx OÜ juba alates 13.05.2009 teadlik 29.04.2009 kinketehingutest. Kostja sai Xxx OÜ väidetavast nõudest teada alles pärandvara pankrotihaldurilt 2017. a aprillis. Hagi rajaneb valel eeldusel, justkui peaks notar pärimistunnistuse väljastamisel arvestama ja jälgima PankrS sätestatud tagasivõitmise tähtaegasid. PärS sellist kohustust ei sätesta. PankrS § 9 kohaselt ei ole surnud isiku vara suhtes pankrotimenetluse alustamise kohustuslikuks ja vältimatuks eeltingimuseks ei pärimismenetluse alustamine ega ka selle lõpetamine pärimistunnistuse väljastamisega.
97.Hageja väidab, et notar pidanuks pärandvara inventuuri määrama 14.07.2011, sest siis oli pärija isik selge. NotS §-d 37 ja 38, samuti PärS § 171 lg 1 sätestavad, et notar tõestab pärimistunnistuse pärast seda, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. PärS ei sätesta tähtaegu, kriteeriume ning aluseid selle kohta, millal on pärija pärimisõigus ja selle ulatus piisavalt tõendatud. Pärimisseadus ei sätesta tähtaega pärimistunnistuse tõestamiseks.
98.Notarite praktikas tegeletakse pärimisasjadega vastavalt sellele, millised on konkreetsed asjaolud: kui notarile on teada kiiret tegutsemist nõudvad asjaolud, siis nende menetlustega tegeletakse esmajärjekorras. R M pärimismenetluses 2009-2015.a selliseid asjaolusid ei olnud. Pärandist loobumise ahelat ei saa ette näha ning sellise ahela puhul peab notar olema veendunud, et ei ole pärima õigustatud veresugulasi enne kohaliku omavalitsuse pärijaks määramist. Veresugulaste põlvnemine peab samas olema dokumentidega tõendatud, mis kaugemate ja eakamate sugulaste puhul on keerukas ja aeganõudev. Kostja tõi välja, millised keerukused esinesid R M sugulaste leidmisel. Toiminguid tegid kokku 4 notarit, mis pikendas menetlust.
99.Hagis esitatud spekulatsioonid notari osalemisest mastaapses ja aastaid väldanud vandenõus on meelevaldsed. Notar P P ei kuulu ühessegi hageja poolt umbmääraselt viidatud „asjaosaliste“ gruppi ega ole suhelnud R M isa ja emaga või uurinud nende varalist seisundit. Pärimismenetluse vastu ei tundnud huvi ükski võlausaldaja. R M teadaolevatele võlausaldajatele tegi notar täiendavad päringud 2015. a jaanuaris.
100.Eesti notariaalpraktikas oli veel 2015. a pärimis- ning sugulussuhete tuvastamise õiguslikust ja faktilisest keerukusest tingitult pooleli ligi 2000 pärimismenetlust, mis alustatud enne 31.12.2008 ning kus pärimistunnistus oli 2015. a keskpaigaks väljastamata. See ei ole takistanud praktikas võlausaldajate poolt oma nõuete maksmapanekuks õiguskaitsevahendite rakendamist.
101.Notarite Koja vastusest nähtub, et pärimismenetlused jäid aastatel 2009-2015 praktikas kauem kui 5 aastat kestma. Samuti oli 2015. a üle Eesti notaritel endiselt lõpetamata veel 2008. alustatud pärimismenetlusi. Vaidlusalune menetlus toimus tavapärase praktika kohaselt.
102.Puudub kostja rikkumine ja süü, mida tõendab Tallinna Ringkonnakohtu 02.03.2017 määrus nr 2-17-543. Kui võlausaldajad ei oleks kostja tõttu saanud pankrotiavaldust esitada, oleksid nad pidanud sellest notarit teavitama. PärS § 166 lg 1 järgi võib pärimisavalduse esitada ka pärandaja võlausaldaja. Pärimismenetluse alustamine oli avalik. Kumbki hagi väitel notari poolt kahjustatud isikutest ei ole avaldanud tähtaegselt, et neil oleks nõudeid pärandaja vastu ning soovinud notarilt pärimismenetluse käigu kohta teavet.
103.Xxx OÜ-le oli juba 2009. a teada nii R M surma fakt, pärimismenetluse alustamise kohta 09.07.2009 avaldatud üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Samuti teadis Xxx OÜ juba 13.05.2009, et R M kinkis 29.04.2009 xxx kinnistu tagasi oma isale ja xxx paarismajaboksi elukaaslasele K Vile. Pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks avaldati 07.04.2015 teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
104.09.05.2016 avaldatud R M pärandvara pankrotiteates määratud nõuete esitamise tähtaeg 09.07.2016 pidi olema samuti võlausaldajatele teada. Kui võlausaldajad ei teatanud oma nõudest notarile ja kohtutäiturile perioodil 2009-2015, ei ole neil alust ette heita notarile NotS § 37-38 ja PärS § 171 rikkumist ning sellise rikkumise teoreetilise tagajärjena võlausaldajale kahju tekkimise ettenähtavust. Õiguslikult välistab põhjusliku seose lisaks PankrS § 9 lg 2 ning PärS § 111 lg 3 tulenevate õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine võlausaldajate poolt. Võlausaldaja võib lisaks PärS § 166 lg 1 järgi nõuda notarilt ametitoimingu tegemist ja NotS § 41 lg 4 kohaselt, kui notar on tema arvates viivituses, nõuda notarilt kirjalikku selgitust, miks notar ametitoimingut ei tee.
105.Tagasivõitmise nõude esitamine ei ole notari ametitegevusega kaitstav isiku subjektiivne õigus. NotS, PärS ja RVastS normid ei ole suunatud isiku vara kui sellise abstraktsele kaitsele, vaid nende seaduste eesmärk on tagada isiku konkreetsete õigushüvede kaitse. PankrS § 541 kohaselt ei ole pankrotihaldur isikuks, kes eviks NotS § 14 ning RVastS §-de 6-7 tähenduses eraldi subjektiivseid õigusi ning nõudeid notari vastu. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse organ. Subjektiivsed õigused kuuluvad võlausaldajatele.
106.Hagis etteheidetav pärimistunnistuse väljastamise või pärandvara inventuuri määramise aeg ei mõjutanud kummagi võlausaldaja subjektiivseid õiguseid ning varalist seisu RVastS § 7 lg 2 ning § 8 lg 1 tähenduses. Surnud isiku vara suhtes pankrotiavalduse esitamise õigus on isiku võlausaldajal sõltumata pärimismenetlusest (sh selle toimumisest) ja selleks ei ole vajalik notari poolt pärimistunnistuse tõestamine.
107.Pankrotimenetluse alustamise ja ajutise halduri määramise vältimatuks eelduseks ei ole pärimismenetluse lõpuleviimine notari poolt. PärS § 111 lg 3 annab võlausaldajal veel täiendava, notarist mittesõltuva õiguskaitsevahendi – nõuda kohtult pärandi hoiumeetmete rakendamist, millega kaasneb automaatselt pärandvara inventuuri määramine kohtu poolt (PärS § 112 lg 1). Puudub põhjuslik seos. Võlausaldaja Xxx OÜ saanuks kirjeldatud tagasivõitmise nõude esitamise tähtaja lõppemise vältimiseks esitada R M vara suhtes pankrotiavalduse. Kostja ei vastuta võlausaldaja tegemata toimingu eest, mis oleks kahju ära hoidnud.
108.Notari ametikohustusi ja pärimismenetlust reguleerivate sätete kaitse-eesmärgiks ei ole võimaldada esitada notari vastu pankrotihalduri kaudu nõuet, mida võlausaldaja või kohalik omavalitsus seadusjärgse pärijana ise notari vastu maksma panna ei saaks. Xxx OÜ nõue Xxx Xxx OÜ ja Xxx Xxx OÜ vastu aegus juba 20.06.2012.
109.Lisaks leidis kostja, et kui kohalik omavalitsus saab seaduse alusel pärijaks, tuleb inventuur teha nagunii (PärS § 136). Kui pärandvarast inventuuri tasuks ei piisa, ei tähenda see, et inventuuritasu muutub notari kahju hüvitamise kohustuseks PärS § 136 ja NotS § 14 lg 1 tähenduses.
110.Hageja esitatud väidete ja tõendite kohaselt oli R M pärandvaras enne 09.05.2016 vähemalt 310,53 eurot. Muid võlausaldajaid peale alles 02.09.2016 välja ilmunud Xxx OÜ väidetava nõude ning Xxx valla 42 eurone inventuuritasu nõude ei ole. Seega inventuuritasu saanuks katta pärandvara arvelt ning negatiivseks muutus pärandvara alles pankrotihalduri poolt 10.10.2016 Xxx OÜ nõude tunnustamise tulemusena.
111.Kahjustatud isik ei saa RVastS §-st 7 tulenevalt notarilt kahju hüvitamist nõuda, kui ta ei püüdnud kahju põhjustavat notari tegevusetust enda õigeaegse sekkumisega ära hoida. Kui eeldada, et kahju oleks osaliselt tingitud notarist, siis tuleb hinnata kas hageja järgis VÕS § 139 lg-st 2 tulenevat kohustust võtta tarvitusele kõik mõistlikud meetmed, et kahju ära hoida või kahju ohule notari tähelepanu juhtida.
112.Pärandvara inventuuri mõte on teha kindlaks pärandaja kohustused. Xxx OÜ ei esitanud väidetavat nõuet ei pärimismenetluse teate avaldamise järel 09.07.2009, inventuuriteate avaldamise järel 07.04.2015 ega pankrotiteates määratud tähtajal. Inventuuri käigus tähtaegselt esitamata ning aegunud nõuete maksmapanek pankrotimenetluse kaudu peaks olema välistatud.
113.Võlausaldajate kahjuks ei ole kinkelepingutesse notari tasu arvestamiseks märgitud tehinguväärtus, vaid võlausaldaja tõendatud ja põhjendatud vara vähenemine notari süül. Notar ei ole R M võlausaldajatele kahju tekitanud. Pankrotihalduri poolt nõuete tunnustamine omab
tähtsust üksnes pankrotimenetluse osaliste sisesuhtes ega pane kolmandatele isikutele varalisi kohustusi. Aegunud nõue ei ole kahju. Samuti ole võlausaldaja huvide kahjustamiseks PankrS § 110 lg 3 tähenduses isiku surm. Kinnistute väärtuse hüvitamise nõude korral tuleb arvestada ka PankrS § 119 lg 3, mille kohaselt peab teine pool hüvitama saadu väärtuse, kui ta teadis või pidi teadma tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest. Eelduslikult ei olnud 29.04.2009 (kinketehing) R M lähikondsetele (isale, emale ja elukaaslasele) ette teada, et R M saab xxx põlengus surma.
114.Xxx OÜ nõuded aegusid 20.06.2012. Kostja viitas TsÜS § 146 lõikele 1. Xxx OÜ nõuded Xxx Xxx OÜ ja Xxx Xxx OÜ vastu muutusid sissenõutavaks xxx ning aegusid 20.06.2012. See on enam kui 5 aastat enne käesoleva hagi esitamist ning enam kui 4 aastat enne pankrotihalduri poolt nõuete tunnustamist pärandaja R M isikliku kohustusena.
115.Hagist võib järeldada, et R M vastutab võlausaldaja Xxx OÜ ees, sest ta käendas Xxx OÜ ja Xxx Xxx ning Xxx Xxx OÜ vahelise aktsiate ostu-müügilepingu täitmist. Ei hagis ega kostjale teadaolevalt üldse enne 2017. a kevadet ei ole Xxx OÜ väitnud, et tal oleks nõue R M vastu. Nii näiteks ei mainita Xxx OÜ käendusest tulenevat nõuet ega käenduslepingut Xxx OÜ 02.09.2016 nõudeavalduses. Seega hageja viidatud käendus ei pruugi olla ehtne või kehtiv.
116.Xxx OÜ 02.09.2014 nõudeavaldus ei tõenda, et nimetatud võlausaldajal oleks üldse nõue R M vastu. Nõudeavaldus on oluliste sisu- ja vormipuudustega, sh puudub põhjendus ja dokumendid, miks juriidilise isiku väidetav kohustus on R M isiklik võlg. Ei ole usutav, et Xxx OÜ unustas hageja väidetud „asjaosaliste“ poolt toimepandud „tahtliku petmisega“ 210 588,89 eurost ilmajäämise enam kui seitsmeks aastaks (20.06.2009-02.09.2016).
117.Esitatud nõue on aegunud, sest R M surm ei mõjutanud Xxx OÜ nõuete aegumist Xxx Xxx OÜ ja Xxx Xxx OÜ vastu. Need nõuded ei kuulu pärandvarasse ega ole suunatud pärandvara vastu TsÜS § 166 lg 1 tähenduses. Kui Xxx OÜ nõue tuleneb käendusest, siis käenduse aktsessoorsuse ehk tagatava põhinõudega seotuse tõttu on käenduslepingust tuleneva käendaja vastu suunatud võlausaldaja nõude maksmapandavus sõltuv käendusega tagatud põhikohustuse maksmapandavusest. Kui käendatud põhikohustus on põhivõlgniku (Xxx Xxx OÜ, Xxx Xxx OÜ) ja võlausaldaja (Xxx OÜ) vahelises suhtes aegunud, siis on see aegunud käendaja suhtes.
118.Kui võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu on aegunud, ei ole NotS § 14 ja RVastS § 8 tähenduses tegemist kahjuga (nõudega), mille hüvitamise (tasumise) kohustus läheks üle (käendaja pärimismenetlusega tegelenud) notarile. Seadusjärgsed tähtajad kulgevad notarist sõltumata. Sellest tulenevalt ei rajane seadusel (NotS § 14 ja RVastS §-d 7-8) hageja eeldus, et pankrotimenetluses pärandvara vastu esitatud aegunud nõude tunnustamine on siduv kostjale. Käendajal on õigus esitada võlausaldaja nõude vastu kõik vastuväited, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise. Käendajal on see õigus ka siis, põhivõlgnik neid vastuväiteid ei esitanud. Käendaja eest oleks pidanud aegumise vastuväite esitama pankrotihaldur, kuid haldur jättis aegumise vastuväite esitamata. Kostjal on õigus tugineda aegumisele.
119.Hagi järgi on Xxx valla kahjuks pärandvara inventuuri eest makstud kohtutäituri tasu 42 eurot. Inventuur tulnuks teha nagunii (PärS § 136 lg 1) ning PärS ja NotS ei sätesta, et kui inventuuri kulu katmiseks ei ole pärandvara piisav, siis peab kulu hüvitama notar. Tegemist ei ole hüvitatava kahjuga. Kohtutäituri tasu maksmiseks oli pärandvara inventuuri ajal piisav. Täituri nimekirjas fikseeritud kohustust xxx AS ees tegelikult enam ei eksisteerinud panga 13.02.2015 vastuse kohaselt. Pärandvara muutus ebapiisavaks alles siis, kui hageja otsustas 10.10.2016 tunnustada ebaselget ning ca 4 aastat tagasi aegunud Xxx OÜ nõuet.
120.Xxx OÜ nõudest Xxx Xxx OÜ-le langeva summa (32 083,65 eurot) hüvitamise välistab NotS § 14 lg 2. Notar ei vastuta isikute äri- ja majandusriskide eest isegi juhul, kui tegemist oleks notari ametikohustuste süülise rikkumisega adekvaatses põhjuslikus seoses oleva kahjuga. Sätte eesmärk on tagada, et esmalt rakendab kahjustatud isik kõiki esmaseid õiguskaitsevahendeid kahju tekkimise ennetamiseks ja kahju suuruse piiramiseks ning ametikohustusi rikkunud notari vastutus rakendub alles siis, kui esmaselt vastutavate isikute suhtes on kõik õiguskaitsevahendid ammendunud. Hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud, et kõikidelt vaidlusaluse tehingu osalistelt oleks hüvitise saamiseks kõik võimalused ammendatud. Xxx Xxx OÜ pankrotimenetlus rauges 09.04.2012, mil jõustus Harju Maakohtu 23.02.2012 määrus nr 2-11-56721. Järelikult mitte keegi ehk ka võlausaldaja Xxx OÜ ei soovinud kanda pankrotimenetluse kulusid. Xxx Xxx OÜ tegutseb endiselt. Nõude sissenõudmisest loobumine ei ole kahjuks NotS § 14 lg 2 tähenduses. Seega vähemalt 32 083,65 euro osas ei ole NotS § 14 lg 2 tähenduses tegemist kahjuga, mida notar peaks hüvitama.
121.Kinnistute tagasivõidetavus ei ole tõendatud. Tagasivõitmise hagi väärtus sõltub selle edulootusest ning tegelikust täidetavusest. Tagasivõitmise eesmärk peaks olema võlausaldajate huvide teadliku kahjustamise tagasipööramine. Hagi edulootus olnuks kesine, sest võlausaldaja huvide kahjustamiseks PankrS § 110 lg 3 tähenduses ei ole isiku surm. 29.04.2009 kinkelepingud ei kahjustanud võlausaldajate huve.
122.Teiseks kriteeriumiks on võlgniku enda ja lähikondsete teadmine tehingu kahjustavast iseloomust (PankrS § 119 lg 3). 29.04.2009 ei olnud ilmselt R M endale ega tema lähikondsetele ette teada, et R M xxx põlengus surma saab, samuti asjaolu, et Xxx OÜ esitab R M surma tõttu 04.05.2009 sõlmitud Xxx Xxx AS aktsiate müügilepingust tulenevalt nõuded 17.06.2009 Xxx Xxx OÜ ja Xxx Xxx OÜ vastu. Xxx Xxx OÜ maksejõuetuse põhjusena on ajutine haldur ja Harju Maakohus tuvastanud R M surma ning Xxx Xxx AS pankroti põhjuseks ei olnud kuritegu ega raske juhtimisviga.
123.29.04.2009 kinkelepingute sõlmimise ajal ei kahjustatud Xxx OÜ ega Xxx valla huve, sest ei R M ega tema lähikondsed ei olnud teadlikud sellest, et R M sureb, Xxx OÜ taganeb Xxx Xxx AS aktsiate müügilepingust ning Xxx OÜ esitab 02.09.2016 nõude R M pärandvara vastu. Kinnistute kinkimise ajal 29.04.2009 ega R M surma ajal xxx ei olnud Xxx OÜ-l nõuet R M vastu ning kinnistute kinkimine ei suurendanud eelduslikult R M kohustusi ega vähendanud sissetulekuid. R M ei muutunud kinkelepingute tõttu maksejõuetuks, sest kinnistute hüpoteegid jäid endiselt tema kohustusi tagama. Maksejõuetuse põhjustas R M surm xxx, mida tõendab hagi lisaks oleva pankrotimääruse lk 3 ülalt teine lõik, mille kohaselt laekus tema kontodele aastatel 2004 kuni 2009 ligi 20 miljonit krooni. Kostja pidas tõenäoliseks, et aastas keskmiselt 5 mln krooni laekumisi saanud isik suutnuks Xxx OÜ 2,83 miljoni kroonise nõude rahuldamiseks ettevõtjana hankida vahendid sõltumata sellest, kas talle kuuluvad kinnistud või ei.
124.17.06.2009 taganemisavaldus ei tõenda tegelikult tagasitäitmise võlasuhte tekkimist Xxx Xxx OÜ ja Xxx Xxx OÜ-ga ega R M võlga. Ainuüksi taganemisavalduse endaga ei saa tõendada, et see oli põhjendatud. Õiguslikult on taganemisavaldus vastuolus aktsiate müügilepinguga. Näiteks on taganemisavalduses viidatud, et Xxx Xxx OÜ rikkus aktsiate ostumüügilepingu p 3.2.4., mille kohaselt kohustus OÜ Xxx Xxx pantima OÜ-d Xxx rahuldavatel tingimustel AS Xxx Xxx aktsiad hiljemalt 04.05.2009. Samas oli lepingu p 3.2. kohaselt aktsiate pantimine eelduseks aktsiate eest müügihinna väljamaksmisele. Kuna Xxx OÜ maksis 04.05.2009 Xxx Xxx OÜ-le 2 830 000 kroonise müügihinna, ei olnud aktsiate pantimata jätmine Xxx OÜ jaoks rikkumine.
125.Taganemisavalduses on viidatud, et aktsiate müügilepingu p 5.1. eeldused on täitmata. Punkti 5.1 järgi pidid kõik selles punktis loetletud eeldused olema täidetud hiljemalt 01.06.2009,
kuid ostjal oli ühepoolselt õigus lükata sulgemispäeva edasi kuni 30.06.2009. Kui Xxx OÜ lükkas sulgemispäeva edasi, on 17.06.2009 taganemisavalduse väide selle kohta, et müügilepingu p 5.1. eeldused on täitmata, alusetu. Kui Xxx OÜ ei lükanud sulgemispäeva kuni 30.06.2009 edasi, jättis ta alusetult tasumata 367 087 krooni, sest müügilepingu p 3.4.3. ja p 6.2 järgi kuulus 367 087 krooni ostuhinnast tasumisele sulgemispäeval ehk 01.06.2009. Kostja pidas tõenäoliseks, et Xxx OÜ alandas müügihinda, kuid pärast seda ei olnud tal õigust lepingust taganeda.
126.Samal ajal, kui sõlmiti aktsiate müügileping, leidis aset majanduskriis. Halvenes xxxmüüjate olukord. Kui 2007. a müüdi uusi sõiduxxxsid (Xxx Xxx AS tegevusalal) Eestis 30916, siis 2009. a kõigest 9948. Langus oli aastaga enam kui kolmandik ning kriisi haripunkt oli 2009. a. Kostja ei pidanud usutavaks, et Xxx OÜ hindas aktsiate ostutehingu eelselt Xxx Xxx AS (kes müüs xxx ning oli üks kahest Tallinnas xxx esindusõigust omavast ettevõttest) kasumlikult tegutsevaks ja hästi juhitud ettevõtteks ning selle majandustegevuse edukamaks vastupidiselt turu üldisele madalseisule.
127.Hagis on kahjusummaks võetud kinketehingutesse märgitud kinnistute väärtus. See ei ole samastatav kinnistute turuväärtusega. Kinkelepingusse notaritasu arvestamiseks märgitud tehinguväärtus ei tõenda seega kahju. Hageja peaks tõendama, et tagasivõitmise hagi rahuldamise korral oleks ta saanud pärandaja lähikondsetelt hagis väidetud kahjusummale vastava hüvitise. Kui tagasivõitmise hagi kostjatelt ei oleks hagi rahuldamisel võimalik olnud saada hagis nõutavas summas hüvitist, on tegemist majandusliku reaalsusega, mille eest notar NotS § 14 kohaselt ei vastuta. Puudub alus arvata, et keskmine Eesti elanik saaks makstud ca 320000 eurose hagi. Samavõrd ebatõenäoline oleks eeldada, et nad loobuvad oma (kuigi hüpoteekidega koormatud) kodudest pankrotihalduri kasuks.
128.29.04.2009 R M isale tagasi kingitud xxx turuväärtus aprillis 2009 oli ca 80 000 eurot ning elukaaslasele kingitud xxx kaasomandi osa turuväärtus ca 160 000 eurot. Seega maksimaalne kinnistute väärtusest tuletatud kahjusumma saaks olla 240 000 eurot. Antud summast tuleb hagi õigusliku põhjendatuse korral maha arvata Xxx Xxx OÜ kohustus 32 083,65 eurot. Kahjusummast tuleb maha arvata kinnistuid koormavad hüpoteegid. Kinnistud olid 29.04.2009 kinketehingu tegemise eelselt ja on käesoleva ajani koormatud hüpoteekidega kokku summas 7 110 000 krooni ehk 454 411,82 eurot. Kokkuvõttes oli kinnistute turuväärtus kinkimise hetkel pigem negatiivne, sest kinnistuid koormavate hüpoteekide summad ületasid kinnistute turuväärtuse. Seega ei muutunud R M eelduslikult kinkimise tõttu maksejõuetuks. Maksejõuetuse põhjustas R M surm xxx.
129.Hageja kahjusummast ei ole (VÕS § 127 lg 5) maha arvatud tagasivõitmise kohtuvaidluse läbimata jäämisega säästetud menetlus- jm kulusid. Kui hagi oleks esitatud hiljemalt 2012. aastal, oleks pidanud tasuma riigilõivu tolleaegses määras 2500 eurot. Tagasivõitmise hagi menetluse kestus menetlusosaliste arvu, hüpoteeke ja muid aspekte arvestades olnuks tõenäoliselt 2-3 aastat ning muud menetluskulud (lähtudes Riigikohtu poolt sel ajal minimaalseks peetud advokaadi õigusabi tasust), olnuks vähemalt ca 7 200 eurot, mille täies mahus tagasisaamine ei ole tõenäoline ka hagi edukuse korral.
130.Kahju summa ei vasta võlausaldajate nõuetele. Tagasivõitmise eesmärk peaks olema võlausaldajate huvide teadliku kahjustamise tagasipööramine. Xxx OÜ nõue Xxx Xxx OÜ vastu oli 17.06.2009 2,83 mln krooni ehk 180 869,96 eurot. 27.01.2012 seisuga oli Xxx OÜ nõue Xxx Xxx OÜ vastu samuti 180 869,96 eurot, mitte 421 177,78 eurot. Nõudeavalduses väidetud ilma igasuguse arvestusta kahjusumma 421 177,78 eurot ei ole tõendatud. Kui hinnata võlausaldaja teoreetilist kahju, siis 180 869,96 euroselt nõudelt arvutatav seadusjärgne viivis sissenõutavaks muutumisest 20.06.2009 kuni nõude aegumiseni 20.06.2012 on 43 779,15 eurot.
131.Pankrotihaldur tunnustas R M pärandvara pankrotimenetluses Xxx OÜ aegunud nõuet. Sisuliselt soovib pankrotihaldur, et kohus menetleks pankrotihalduri poolt ebaõigesti tunnustatud nõuet, millel ei ole seost R M isiku ega notari tegevusega tema pärimismenetluses. Seega ei kajastata hagis sellist õigust või huvi, millele riik peaks andma õiguskaitset (TsMS § 423 lg 2 p 2).
132.02.05.2018 seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et Xxx OÜ nõuded põhivõlgnike vastu aegusid 20.06.2012. Kostja viitas TsÜS § 146 lõikele 1. 17.06.2009 taganemisavalduses toodud nõuded muutusid hageja väidete õigsust eeldades sissenõutavaks 20.06.2009 ning aegusid TsÜS § 146 lg 1 kohaselt 20.06.2012. Hiljemalt 20.06.2009 oli Xxx OÜ-le selge, et Xxx Xxx OÜ-le makstud raha ise tagasi ei tule. 07.07.2009 selgus sama Xxx Xxx OÜ-le makstu osas. Hagi on kohtule esitatud 05.09.2017 ehk enam kui 5 aastat pärast hagi aluseks oleva müüjate kohustuste ehk põhinõude aegumist.
133.Xxx OÜ ise ei ole väitnud, et tal oleks nõue R M vastu. Käenduslepingut pankrotihaldurile esitatud nõudeavalduses ei mainita. Xxx OÜ 02.09.2014 nõudeavaldus ei tõenda PankrS § 94 sätestatud sisu ja vormi puudumise tõttu, et nimetatud võlausaldajal oleks üldse nõuet R M vastu.
134.Haldur arvas Xxx OÜ nõude tunnustamisel R M isikliku võlana, et nõue ei ole TsÜS § 166 tulenevalt aegunud. Haldur eksib, sest ta ei ole eristanud põhinõuet käenduslepingust tulenevast kõrvalkohustusest. 17.06.2009 taganemisavalduses esitatud põhivõlasuhtest tuleneva põhinõude aegumist äriühingute vahel TsÜS § 166 ei reguleeri. Xxx OÜ nõuded Xxx Xxx OÜ ja Xxx Xxx OÜ vastu ei kuulu R M pärandvarasse ega ole suunatud pärandvara vastu. Seega on Xxx OÜ põhinõue aegunud 20.06.2012, sest R M surm xxx ei mõjutanud Xxx OÜ 17.06.2009 taganemisavalduses esitatud nõuete aegumist Xxx Xxx OÜ ja Xxx Xxx OÜ vastu.
135.Kuna nõue põhivõlgnike vastu aegu, aegus ka nõue käendaja vastu. Käenduse kui kõrvalkohustuse aktsessoorsuse ehk tagatava põhinõudega seotuse tõttu on käenduslepingust tuleneva käendaja vastu suunatud võlausaldaja nõude maksmapandavus sõltuv käendusega tagatud põhikohustuse maksmapandavusest. Kui käendatud põhikohustus on põhivõlgniku ja võlausaldaja vahelises suhtes aegunud, on see aegunud käendaja ning notari suhtes. Käendajal oli õigus esitada võlausaldaja vastu samu vastuväiteid nagu põhivõlgnik. Surnud käendaja eest peab aegumise vastuväite esitama pankrotihaldur.
136.Kostja viitas PankrS § 103 lõikele 2. Hageja on aga leidnud, et kuna Xxx OÜ ise oma nõudele vastu ei vaielnud, ei pidanud seda tegema ka haldur. Kui käendaja pankrotihaldur jätab VÕS § 149 lg-st 1 tuleneva aegumise vastuväite esitamata, ei ole tegemist notari poolt kahju tekitamisega NotS § 14 lg 1 tähenduses, sest puudub objektiivne ja vastutust täitev põhjuslik seos notari ametikohustuste väidetava rikkumise ja kahju vahel.
137.Kostja leidis, et nõue tema vastu aegus hiljemalt 16.11.2014. Hagis heidetakse kostjale ette pärimistunnistuse väljastamata jätmist alates 14.07.2011, mil pärija pidi olema selge, sest kõik sugulased olid selleks ajaks pärandist loobunud. Kui hageja väited oleksid põhjendatud, et pärimistunnistuse tõestamisel 14.07.2011 ei oleks võlausaldajate vara vähenenud, olid R M võlausaldaja Xxx OÜ-le hiljemalt 16.11.2011 teada kõik asjaolud, mida hagis käsitletakse kostja tekitatud kahjuna. Nimelt oli Xxx OÜ teadlik kinkelepingute sõlmimisest, pärimismenetluse toimumisest ja selles pärijate loobumisest, positiivse pärandvara puudumisest ja vajadusest esitada pankrotimenetluses oma nõue. Järelikult nõue kostja vastu aegus NotS § 14 lg 3 järgi 16.11.2014.
138.Xxx OÜ pidi hiljemalt alates 14.07.2011 ka RVastS § 7 lg-test 1 ja 2 tulenevalt esitama kas pankrotiavalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks (PankrS § 9 lg 2), notarile nõude pärimistunnistuse väljastamiseks (PärS § 166) või esitama kohtule avalduse pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks (PärS § 111 lg 3), mis viinuks automaatselt inventuuri tegemisele (PärS § 112 lg 1) ja sealtkaudu pankrotimenetluseni. Kostja palus kohaldada aegumist. Aegumise kohaldamisel ei oma tähtsust see, kas kahju on saanud Xxx vald. Inventuuri kulu ei ole kahju.
139.Lisaks leidis kostja, et hageja ei ole usutavalt tõendanud väiteid, milliste kohaselt mõjutas kostja sugulasi pärandist loobuma. M H on avalikel andmetel vähemalt viis korda kriminaalkorras karistatud (kehalised väärkohtlemised, kelmus, dokumendi hävitamine, vabaduse võtmine) isik, kes ka pärast väidetavat ähvardamist ja (enda sõnul) notari käitumisest „painatuna“ tegi 2013 ja 2014 sama notari juures vabatahtlikult juba uusi tehinguid. K O on ebaõigesti kirjeldanud, kuidas kostja mõjutas teda alla kirjutama pärandist loobumisele, sest loobumisavalduse tõestas notar M P.
140.03.08.2018 seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et pankrotimenetluse alustamise ning ajutise halduri määramise vältimatuks eelduseks ei olnud pärimismenetluse toimumine ja lõpuleviimine notari poolt. Pankrotiseadus ja pärimisseadus sellist piirangut võlausaldajale ei sätesta. Seega PankrS § 9 kohaselt oli võlausaldajatel võimalik alustada pärandvara pankrotimenetlust enne PankrS § 111 lg 1 sätestatud hagi esitamise õigust lõpetava tähtaja möödumist. Tähtaja kulgemise algusest ehk 29.04.2009 kinketehingutest oli võlausaldaja Xxx OÜ teadlik juba 13.05.2009.
141.Kahjustatud isik ei saa RVastS §-st 7 tulenevalt notarilt kahju hüvitamist nõuda, kui ta ei püüdnud kahju põhjustavat notari tegevusetust enda õigeaegse sekkumisega ära hoida. Mõistlik isik, teades kõikidest hagi aluseks olevatest asjaoludest juba 2009, ei jätaks 13.05.200928.09.2016 avaldamata, et tal võib olla nõue isiklikult R M vastu. Hageja viidatud sätted ei loo ega kaitse pärandaja võlausaldaja õigust esitada surnud isiku vara suhtes pankrotiavaldus ega tekita pärandvara pankrotihaldurile primaarnõudest ehk algsest võlasuhtest eraldiseisvat, uut nõuet notari vastu.
142.Notari ametitoimingute eesmärgiks ei ole pankrotihaldurist hageja ega pankrotimenetluse võlausaldajate kaitsmine. Oma nõude maksmapanek on iga võlausaldaja enda otsustada. Samuti ei ole hagi järgi väidetavalt tekkinud kahju ärahoidmine ühegi hageja poolt kostjale etteheidetava väidetavalt rikutud sätte (kaitsenormi) eesmärgiks.
143.Hageja väited selle kohta, et R M kahjustas teadlikult Xxx Xxx As või Xxx OÜ-d on vastuolulised ega ole asjakohased. Kostja ei vastuta R M, R M või Xxx Xxx AS tegevuse eest. Kui kahjustatud isik pidas hageja kirjeldatud asjaolusid sedavõrd olulisteks, et neist sõltus temale kahju tekkimine, tulnuks tal vastavalt RVastS § 7 lg 1 ja NotS § 14 lg 2 kasutada kõiki õiguskaitsevahendeid, et ennetada kahju tekkimise ohtu ja vältida seaduses sätestatud tähtaegade möödalaskmisega kahju tekkimist.
144.Hageja on esitanud andmed R M kindlustuslepingute ja -hüvitiste kohta. Xxx OÜ saanuks oma väidetava nõude tagamiseks juba 2009. a esitada kas pankrotiavalduse ja sedakaudu R M erinevate kindlustushüvitiste nõuded pankrotimenetluse tagamiseks arestida või tagasi võita või paluda rakendada pärandvara hoiumeetmeid. Hageja väited R M püsivast maksejõuetusest on vastuolus hageja enda esitatud kindlustuslepingute ning teiste andmetega. Xxx Xxx AS pankrotimenetluses ei ole kassapuudujääki ning muid hageja väidetud kohustusi tuvastatud.
145.Hageja väitis, et 23.04-04.05.2009 Xxx Xxx AS finantskontrollis tuvastati R M isiklik võlg 1,5 miljonit krooni. K K kinnitas aga politseile antud ütlustes, et R M tõi Xxx Xxx AS-le isiklikult üle miljoni krooni raha. Kui tema eesmärgiks olnuks koos lähikondsetega Xxx OÜ-lt raha väljapetmine, ei oleks ta Xxx Xxx AS-le samal ajal üle andnud 2,1 miljonit krooni. Ka hageja esitatud e-kirjad ja sõnumid sisaldavad R M ettepanekuid erimeelsuste lahendamiseks.
146.29.04.2009 kinketehingute ajal oli R M maksejõuline ja kinkimine ei muutnud teda maksejõuetuks. Kodukinnistute kinkimisega ei vähenenud R M rahavood, mida kinnitab 15 28.05.2009 e-kirjas R M viidatud tulevane laekumine summas 395000 eurot. Hageja viidatud eluasemelaenude summad ei olnud sissenõutavaks muutunud, sest 30-aastase tähtajaga hüpoteegiga tagatud eluasemelaenu olemasolu ei tähenda sissenõutavaks muutunud võlakohustust laenusumma ulatuses, vaid pikaajalist kohustust, mida täidetakse vastavalt maksegraafikule.
147.Isegi kui R M oli oma eluajal maksejõuetu ja pettis Xxx OÜ-d, ei ole võimalik hagi rahuldada, sest Xxx OÜ pidi kõigist asjaoludest olema teadlik juba 2009. a. Hiljemalt 16.11.2011 teadis ta, et enamik sugulastest on pärandist loobunud ning ta teadis kindlustuslepingute olemasolust. Kokkuvõtvalt kannab oma riskantse äritehingu ebaõnnestumise riske ettevõtjana Xxx OÜ ise, samuti kannab iga võlausaldaja oma vastaspoole lubaduste täitmise, maksevõimetuse ja nõuete maksmapanekuks vajalike tähtaegade möödumise riski. Isegi kui kostja hoidis pärimismenetlust „kinni“, ei sõltunud temas kohtule pankrotiavalduse või pärandi hoiumeetmete rakendamise avalduse esitamine.
148.Hageja ei ole pärandvara pankrotiseisu ja maksejõuetust hinnatud õigesti. Ainus pärandvara inventuuris märgitud R M kohustus (xxx AS laen, laenujäägi summa 181 636,55 eurot) oli hageja esitatud dokumentide järgi inventuuri tegemise ajaks tegelikult tasutud. xxx AS ei esitanud nõudeid ajutisele haldurile ega pankrotimenetluses 09.05.2016 pankrotimääruse järel, kuigi ta oli menetlusest teadlik. Muud võlausaldajad ei esitanud ühtegi nõuet inventuuri tähtajal, ajutisele haldurile ja pankrotimääruses määratud tähtajaks. Hageja väidetud xxx AS 4 117,70 eurost nõuet ei avaldanud xxx AS oma korduvates kinnitustes notarile 13.02.2015, kohtule 13.11.2015 ja ajutisele haldurile 19.10.2015). Ühtegi nõuet ei esitanud xxx AS pankrotimääruses määratud tähtajaks 09.07.2016 ega hiljem. Seega ei ole väidetav nõue tõendatud. Hageja viited PankrS §-le 167 ei seondu kostjaga, vaid surnud pärandajaga.
149.Ajutise halduri ja pankrotimääruse andmetel oli R M arvelduskontodel raha vähemalt 310 eurot. Pärandvara inventuuri kulu oli 42 eurot. Xxx vald märkis kohtule käesolevas asjas 17.04.2018 esitatud seisukohas menetlusse kaasamise taotluse kohta, et valla ainus huvi pankrotimenetlusega seoses oli pankroti raugemine lisakuludeta, mitte pärandvara suurendamine. Vallale 42 euro hüvitamiseks piisav summa (310 eurot) oli pankrotiavalduse esitamise ajal R Ml olemas. Seega 09.05.2016 pankrotimääruse andmete ja hageja väidete õigsust eeldades piisanuks R M arvelduskontodel olevatest vahenditest Xxx valla seadusjärgse inventuurikulu katmiseks. Pankrotimenetluse alus oli 10.07.2016 seisuga ära langenud, sest võlausaldajad puudusid ja/või menetlus pidanuks raugema, sest pangakontol olevatest summadest ei piisanud enam ajutise halduri tasu maksmiseks (PankrS § 157 ja § 158 lg 6) ning keegi ei ole soovinud kanda pankrotimenetluse kulusid.
150.Kostja viitas PankrS §-le 158. Kokkuvõtvalt õigustab hageja pankrotti ja hagi esitamist ajutise halduri tasuga, mis ületas menetluse lõpuks pärandaja arvelduskontodel oleva rahasumma. Samas pankrotimenetluse ajend ning eesmärk ei ole PankrS § 158 lg 4 ja lg 6 kohaselt ajutise halduri tasu vm pankrotimenetluse kulude tekitamine, nagu ekslikult arvab hageja.
151.Väidetavate võlausaldajate võimalus esitada nõudeid pankrotimenetluse järgselt ei ole asjakohane. Pankrotimenetluse eesmärk ei ole tegelike võlausaldajate puudumisel abstraktsete oletatavate tulevaste võlausaldajate huvides tegutsemine. Kui võlausaldajaid ei ole, peab haldur lähtuma seadusest, mitte fiktsioonist. Seega on ainus R M pankrotimenetluse alus ja toimumise põhjus alates 09.07.2016 pankrotihalduri poolt selleks Xxx OÜ hilinemisega esitatud ja pankrotiseaduse nõuetele mittevastava nõudeavalduse vastuvõtmine ning tunnustamine, sh sellele nõudele põhjendamatuse ja aegumise vastuväite esitamata jätmine PankrS § 103 lg 2 rikkudes, samuti PankrS § 158 lg 1 sätestatu eiramine halduri poolt.
152.Kinnistute kinkimine ei muutnud R Mu maksejõuetuks, sest pärast kinkimist tasus ta Xxx Xxx AS-le vähemalt 2,1 mln krooni. Kuivõrd kinnistud ei teeninud (üüri- vm) tulu, siis nende ärakinkimine ei mõjutanud R Mgu sissetulekut ja maksevõimet. Xxx Xxx AS pankrotistumise põhjustas kohtute tuvastatud asjaoludel majanduslangus ja R M surm. R M surma tõttu muutusid väärtusetuks tema juhitud äriühingute osalused.
153.Kostja teadis üksnes pärimismenetluses pankade poolt avaldatud R M kohustustest. Pärimistoimiku dokumendid (päringud, kirjad, avaldused) kogumis tõendavad andmeid, mida notarile pärimismenetluses avaldati ja andmeid, mida notar avaldas pärimismenetluses. Notar võib usaldada talle esitatud andmete õigsust ja tal puudub kohustus ning võimalused tõendite kogumiseks. Kostja suhtes ei oma tähtsust see, kas ja mida võis R M sugulastele rääkida R K. Hagejaväidetud kohustuste summa 32 mln krooni on vastuolus hageja varasemate väidetega 6,2 miljoni krooni suurusest kohustusest.
154.Pankrotimenetlus on menetlusliik (PankrS § 3), mis reguleerib pankrotimenetluse menetlustoiminguid. Selle menetluse toimingud on siduvad vaid pankrotimenetluse osalistele. Materiaalõigussuhet (võlasuhet) hageja ja kostja vahel pankrotiseaduse alusel tekkinud ei ole. Pankrotimenetluses tehtud toimingud ja kohtulahendid on siduvad ainult selle konkreetse menetluse osalistele (PankrS § 3 lg 2 koos TsMS § 457 lg-ga 1). Pankrotihaldur ise ei ole materiaalõiguse kohaselt eraldiseisev õigussubjekt, vaid pankrotimenetluse organ. Halduril ei ole ühegi seaduse alusel materiaalõiguslikult iseseisvat või teises kvaliteedis nõudeid kostja vastu.
155.PärS §-d 141-143 piiravad PärsS § 130 lg 3 kaudu täiendavalt Xxx OÜ nõude maksmapanekut pärandvara suhtes. Pärandvara inventuuri mõte on teha kindlaks pärandaja kohustused, kuid see eeldab pärandaja kohustuste vastaspoole aktiivsust: oma nõudest teatamist. Xxx OÜ ei esitanud oma väidetavat nõuet ei pärimismenetluse teate avaldamise järel 09.07.2009, inventuuriteate avaldamise järel 07.04.2015 ega pankrotimääruse kohta avaldatud teates määratud tähtajal. Inventuuri käigus tähtaegselt esitamata ning aegunud nõuete maksmapanek pankrotimenetluse kaudu on sellest tulenevalt välistatud. Keegi teine ei vastuta selle eest, et Xxx OÜ jättis oma nõuded õigeaegselt esitamata.
156.PankrS § 108 lg 2 tähenduses puudus pankroti väljakuulutamise ajal 09.05.2016 tagasivõitmise õigus, sest see lõppes 29.04.2014. Tagasivõitmise nõudeõiguse lõppemine ei tekitanud hagejale ning võlausaldajatele subjektiivset kahju hüvitamise nõuet notari vastu, sest notari kohustuseks ei ole pankrotimenetluses nõuete rahuldamise tagamine. Xxx valla huvide kaitseks piisanuks pankrotimenetluse raugemisest PankrS § 158 sätestatud alustel, kuid ei vallal ega R Ml endal ei ole nõuet notari vastu. R M kontodel olnud summast 310 eurot piisanuks inventuurikulu 42 euro tasumiseks, kuid need vahendid kulusid valla avalduse menetlemise käigus ära. Seetõttu ei ole inventuuri kulu nõue kahju, mille eest vastutaks kostja.
157.PankrS § 103 lg 2 sätestab, et aluse olemasolul on haldur kohustatud nõuete kaitsmise koosolekul nõudele vastu vaidlema. Xxx OÜ nõudeavaldus ei vastanud PankrS § 94 sätestatud sisulistele ja formaalsetele nõuetele. Pankroti mõiste defineerib võlausaldaja nõuete rahuldamise
suutmatus (PankrS § 1 lg 2) ja pankrotimenetluse eesmärk on võlausaldajate nõuete rahuldamine (PankrS § 2). Seetõttu langeb pankroti alus ära, kui ei ole võlausaldajaid või kui võlausaldaja nõudeavaldus ei vasta seaduse nõuetele või nõudele saab esitada nõude maksmapanekut tõkestava vastuväite.
158.Hageja 02.04.2018 menetlusdokumendis väidetakse esmakordselt, et R M vastutab võlausaldaja Xxx OÜ ees isiklikult, sest käendas Xxx OÜ ja Xxx Xxx OÜ ning Xxx Xxx OÜ vahelise aktsiate ostu-müügilepingu täitmist. Isegi kui see nii oleks, ei vastuta kostja seetõttu hageja ees. Xxx OÜ ise vastavaid väiteid esitanud ei ole. Nõudeavaldus pankrotimenetluses on esitatud lähtuvalt aktsiate müügilepingust ja selle alusel üle kantud summadest.
159.Xxx OÜ 28.09.2014 esitatud nõudeavaldus ei tõenda PankrS § 94 sätestatud sisu, vormi ja tõendite puudumise tõttu, et nimetatud võlausaldajal oleks üldse nõue R M vastu. Puudub õiguslik ja faktiline põhjendus, nõude arvestuskäik ja dokumendid, miks aktsiate müügilepingust tulenevast juriidiliste isikute väidetavatest õigustest on saanud R M isiklik võlg, puudub mõjuv põhjus nõude esitamata jätmiseks alates juunist 2009. a, puudub alus tähtaja ennistamiseks. Isegi kui nõudeavaldusele olid lisatud käenduslepingud, puudusid muud andmed ja tõendid, mis seostaksid kolme äriühingu vahel sõlmitud aktsiate müügilepingu füüsilise isiku R M väidetavate kohustustega. Nõudeavaldusest puudub viide taganemisele ja taganemisavaldus. Puudub teave põhivõlgnikelt põhivõla sissenõudmise käigu ja tulemuste kohta. Puudub käenduslepingu p-s 2 sätestatud kirjalik nõue käendajale.
160.Nõudeavaldus ei vastanud võlaõigusseadusele, pankrotiseadusele ega tõenda pankrotimenetluse normide ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt nõuet pärandvara vastu. Puudulikule nõudeavaldusele oli haldur võlgniku huvides kohustatud vastu vaidlema. R M haldur on eelistanud aegunud, hilinenult esitatud, ebaselget ja tõendamata nõuet, kuigi pankroti alus oli ära langenud või pidanuks menetlus raugema võlausaldajate puudumise tõttu. Seega erinevalt hageja väitest ei kuulu R M pärandvara koosseisu ebamäärane „kohustus Xxx ees“.
161.NotS § 14 lg 2 järgi tuleb hagi jätta rahuldamata, sest Xxx OÜ, haldur ning Xxx vald ei ole astunud samme oma väidetavate nõuete sissenõudmiseks väidetava kahju tekitanud muudelt isikutelt. Kui Xxx OÜ Xxx Xxx OÜ-le isegi nõudekirja saatis, siis teistele hageja väitel kahju tekitamises osalenutele (R M, K V, R K) ei ole isegi nõuet saadetud, rääkimata muude õiguskaitsevahendite kasutamisest.
162.Kuivõrd hageja menetlusdokumendi ja14.05.2018 eelistungil esitatud kinnituse kohaselt toodi nõudeavaldus haldurile alles 28.09.2016, jääb arusaamatuks, miks haldur avaldas teate esitatud nõuete kaitsmise kohta juba viis päeva varem, 23.09.2016. 23.09.2016 puudus vajadus pidada koosolekut nõuete kaitsmiseks, sest mingeid nõudeid ei olnud esitatud.
163.Kui käendaja pankrotihaldur jätab VÕS § 149 lg-st 1 tuleneva aegumise vastuväite esitamata, ei ole tegemist notari poolt kahju tekitamisega NotS § 14 lg 1 tähenduses, sest puudub objektiivne ja vastutust täitev põhjuslik seos notari ametikohustuste väidetava rikkumise ja kahju vahel. Kui käendaja oma surma tõttu ei saanud vastuväidet esitada ja pärandvara pankrotihaldur jättis PankrS § 103 lg 2 kohustust rikkudes aegumise vastuväite esitamata, ei tekita see notari vastutust aegunud nõude eest, vaid notar saab NotS § 14 lg 1, lg 2 ning RVastS § 6 ja 7 tulenevalt ise aegumise vastuväite esitada.
164.Hageja väited kohustustest pankade ees ei ole arusaadavad ega asjakohased. Hageja on ise esitanud kohtule tõendid, mille kohaselt R Ml ei olnud pankrotiavalduse esitamise ajal enam kohustusi pankade ees. Asjaolu, et hageja arvates võib kellelgi nõue olla, ei tähenda, et nõue on tõendatud, tegelikult olemas ja esitatakse. Fakt on, et pankrotimenetluses ei esitatud tähtaegselt
ühtegi nõuet ning pankrotiavalduse esitamise hetkel oli pärandvara tegelik koosseis 310 eurot, mille arvelt saanuks Xxx valla 42 eurose nõude rahuldada. Negatiivseks muutis pärandvara alles ajutise halduri tasunõue.
165.Kinnistute tagastamise võimatusel tuleb PankrS § 119 lg 3 järgi hüvitada nende väärtus tehingu kehtetuks tunnistamise aja seisuga, mis tähendab, et väärtuse hüvitamisel tuleb arvestada kinnisasja koormanud hüpoteeke. Lisaks tuleks hinnata, milline on lähikondsete fintantsvõimekus, et hüvitada PankrS § 119 lg 3 järgi saadu väärtus. Isegi kui pankade kasuks seatud hüpoteegid enam midagi ei taga, siis xxx R M kinnistu puhul peaks kinnistu turuväärtusest lisaks maha arvama sellel lasunud 1 500 000 kroonist nõuet tagava hüpoteegi R K kasuks.
166.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Kostja leidis, et hageja 16.10.2018 tõend on esitatud hilinemisega, mistõttu palus kostja jätta see menetlemata. Olemuslikult ei vasta hageja esindaja poolt e-kirjades isikute küsitlemine tõendi sisu- ja vorminõuetele. Hageja ei ole taotlenud isikute ülekuulamist tunnistajatena. Kostja ei esitanud 19.09.2018 uusi väiteid, vaid põhistas 20.04.2011 kostja peetud koolituse andmete esitamisega, miks K O väidetu ei saa olla õige. Kui K O 10.08.2018 e-kirja kohaselt allkirjastas ta 20.04.2011 loobumisavalduse P Pga vestluse toimumise ajal ja kedagi teist notarit ega muid kõrvalisi isikuid peale P P ei olnud, siis kostja nimetas neid väiteid ebaõigeks ja valeks juba 02.05.2018. K O loobumisavalduse tõestas notar M P. Kostja ei käinud 20.04.2011 enne koolituse algust kell 10:00 ega pärast koolituse lõppu 16:00 xxx K Ot mõjutamas R M pärandist loobuma. Tõestamisseaduse, notariaadiseaduse ja möödunud aja tõttu tuleb eeldada notariaalakti kantud andmete õigsust.
167.Ebaõige on hageja väide, et Xxx OÜ nõude aegumine Xxx Xxx OÜ vastu peatus TsÜS § 167 lg 1 alusel. Hageja väited on vastuolus tõenditega, sest läbirääkimisi ei toimunud. TsÜS § 167 lg 1 järgi loetakse läbirääkimisteks erimeelsustele lahenduste otsimist võlgniku ja võlausaldaja vahel ning aegumist peatunuks üksnes sellise tahtega suhtlemise toimumise ajaks. Xxx OÜ ei esitanud nõudeavaldust Xxx Xxx OÜ pankrotimenetluses. Nõude esitamine põhivõlgniku pankrotimenetluses oleks TsÜS § 160 lg 2 p 1 järgi sama nõude aegumise peatumise aluseks.
168.Kuivõrd notar vastutab NotS § 14 lg 1 järgi üksnes enda ametikohustuste süülise rikkumise tagajärjel tekkinud kahju eest, ei ole asjakohased vähemalt 90% hageja esitatud väidetest ja nendega koos kohtule esitatud materjalidest. Hageja poolt Xxx Xxx OÜ-le, Xxx Xxx OÜ-le, Xxx Xxx OÜ-le, R Mle, R Mle, M Mle, K Vile, R Kle, K Ple, H L jt isikutele etteheidetavaid toiminguid ja nende isikute vahelisi võõrandamistehinguid ei ole kostja teinud ega tõestanud.
169.Hageja ei ole tõendanud kostja rikkumist ja süüd. Pärimismenetluse ja tagasivõitmise tähtaja kulgemise vahel puudub nii eluline kui õiguslikult relevantne seos. Kostjal puudus pärimismenetluses teave hagi alusena kohtu ette toodud Xxx OÜ nõudest, sh väidetavast R M käendusest, millele hageja hakkas tuginema alles 02.04.2018.
170.Menetluskuludena palus kostja välja mõista kulud õigusabile. Ajavahemikul 25.0909.10.2017 kulus hagiavalduse ja lisamaterjalidega tutvumisele, suhtlusele kliendiga ja kindlustusega ning kostja menetluskulude tagatise taotluse koostamisele 15 h 55 min. Ajavahemikul 02.11-4.12.2017 kulus tutvumisele hageja 18.10.2017 väideteg ja maakohtu 26.10.2017 määrusega ning kostja vastuse koostamisele 43h 15 min. Ajavahemikul 05.22.02.2018 kulus hageja 28.12.2017 vastuväidete ja tõenditega tutvumisele, pankroti järelevalvemenetluse toimikuga tutvumise taotluse koostamisele ja määrusega tutvumisele, kolmanda isku ja hageja 16.02.2018 väidetega tutvumisele, eelistungi ettevalmistamisele ja sellel
osalemisele ning protokolliga tutvumisele, samuti kliendiga suhtlemisele 17 h 25 min. Ajavahemikul 16.-19.03.2018 kulus 08.03.2018 kohtunõude täitmiseks seisukoha koostamisele, 19.03.2018 määrusega tutvumisele ja kliendiga suhtlemisele 2 h 55 min.
171.Ajavahemikul 03.04-2.05.2018 kulus hageja 02.04.2018 menetlusdokumendi ja lisadega ning 09.04.2018 taotlusega tutvumisele, kolmandate isikute seisukohtadega tutvumisele, kostja 02.5.2018 seisukoha koostamisele ja kliendiga suhtlemisele 25 h 30 min. Ajavahemikul 10.17.05.2018 kulus kohtus kohtutoimikute materjalidega tutvumisele, 14.05.2018 kohtuistungiks valmistumisele ja sellel osalemisele, kliendile tagasiside andmisele ja protokolliga tutvumisele 12 h 30 min. Ajavahemikul 09.07-3.08.2018 kulus seisukoha koostamisele 18 h 15 min. Ajavahemikul 04.-19.08.2018 kulus hageja 30.08.2018 menetlusdokumendi ja lisadokumentidega tutvumisele, kliendiga suhtlemisele ja kohtule seisukoha koostamisele 6 h 50 min. Ajavahemikul 28.-30.11.2018 kulus hageja 16.10.2018 seisukohtadega tutvumisele ja kostja lõppseisukoha koostamisele 9 tundi. Kokku kulus õigusabi osutamiseks 151 h 25 min ehk 25 935,42 eurot.
172.Taotletav menetluskulude hüvitise summa on esitatud ilma käibemaksuta. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-17-13190. Õigusabi osutati 2017. aastal hinnaga 165 eurot tunnis ja 2018. aastal hinnaga 175 eurot tunnis. Hageja menetlusdokumendid olid täis vastuolusid ja keerukaid hüpoteese, millele kostja pidi vastama. Kahe vandeadvokaadist esindaja õigusabi kasutamine oli vajalik tulenevalt tsiviilasjaga seotud erinevate valdkondade õigusküsimuste keerukusest ja materjalide mahukusest. Kostja palus hagejalt välja mõista 25 935,42 eurot ja viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määras.
173.Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Kulud on 90% ulatuses alusetud, sest hageja menetlusdokumendid sisaldasid kostja vatutuse osas asjakohatuid väiteid ja andmeid. Asjakohased ei ole hageja poolt Xxx Xxx OÜ-le, Xxx Xxx OÜ-le, Xxx Xxx OÜ-le, R Mle, R Mle, M Mle, K Vile, R Kle, K Ple, H L jt isikutele etteheidetavad toimingud ja nende isikute vahelised suhted. Kostja ei pea tasuma kulusid, mis olid seotud tulemusteta toimingutega, sealhulas kohtuniku taandamise avalduste, vastuväidete ja protokollide parandamise taotlustega.
174.Kostja vaidles vastu hageja 03.01.2019 taotlusele. Kostja esindaja kinnitas, et kostja on tasunud õigusabi osutanud isikutele menetluskulude nimekirjas toodud summa. Kui menetlusosalist esindab advokaat, võib eeldada õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimist. Õigusabiarved ja nende tasumine ei mõjuta ei menetluskulude jaotamist ega rahalist kindlaksmääramist. Menetluskulude jaotus ei sõltu sellest, kas menetlusosaline on pankrotis või mitte ning kas tema vastutus on kindlustatud. Kostjal on kohustuslik vastutuskindlustus, kuid kostja ja kolmanda isiku vaheline kindlustusleping ei mõjuta menetluskulude jaotust (TsMS § 162) ning hüvitamist kostja poolt hagejale. Lisaks on ka hagejal pankrotihaldurina tegutsemiseks PankrS § 64 alusel nõutav kohustusliku kutsekindlustuse sõlmimine. Asjaolu, et hageja on pankrotihaldur, võimaldaks hagejal menetluskulude kandmiseks TsMS § 183 alusel taotleda riigipoolset menetlusabi.
175.VÕS § 511 ning kostja vastutuskindlustusleping ei vabasta selle lepingu pooleks (VÕS § 511 tähenduses kindlustusvõtjaks) mitteolevat hagejat tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel tekkivast menetluskulude hüvitamise kohustusest (TsMS § 174 lg-d 9 ja 11 ning § 175 lg 1).
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
176.Kolmas isik leidis, et hagi rahuldamiseks peaksid olema täidetud järgmised tingimused: hagejale peaks olema tekkinud kahju, peaks esinema kostja õigusvastane tegu, kas tegevuse või
tegevusetus näol, hagejale tekkinud kahju ning kostja õigusvastase teo vahel peab olema põhjuslik seos, peaks esinema kostja süü, peaks esinema olukord, kus kahju tekkimist kas ei olnud võimalik vältida nõudes RVastS §-st 6 lähtudes pärimismenetluse kiiremat läbiviimist või kus pärimismenetluse kiirema läbiviimise nõue küll esitati, kuid mingisuguseid tagajärgi sellise nõude esitamine ei andnud, kahju hüvitamine peaks olema kooskõlas notari poolt väidetavalt rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga. Arvestada tuleks ka seda, kas ja millised RVastS § 13 lg-s 1 sätestatud notari vastutuse piiramise alused esinevad.
177.Hagejale kahju tekkimine ei ole tõendatud. Esiteks on tõendamata, et esinesid materiaalsed eeldused 04.05.2009 sõlmitud AS Xxx Xxx aktsiate müügilepingust taganemiseks. R M poolt 29.04.2009 sõlmitud kinkelepingud ei ole PankrS § 111 lg 1 p 2 alusel tagasivõidetavad. AS Xxx Xxx aktsiate müügilepingu sõlmimine tähendab müüja jaoks seda, et müüdavate esemete eest laekub raha. Seetõttu sai R Ml olla seisuga 29.04.2009, kui kinkelepingud sõlmiti, põhjust eeldada, et AS Xxx Xxx aktsiate müügi eest laekub tema kontrolli all olevale Xxx Xxx OÜ-le rahalisi vahendeid. Lisaks ei ole AS Xxx Xxx pankroti ega OÜ Xxx Xxx maksejõuetuse puhul välja toodud kuritegu ega rasket juhtimisviga. Harju Maakohtu 21.08.2009 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2- 09-29564, millega kuulutati välja AS Xxx Xxx pankrot, ilmneb, et ettevõtte maksejõuetuse põhjuseks ei olnud kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. OÜ Xxx Xxx maksejõuetuse põhjusena on ajutine pankrotihaldur oma aruandes toonud esile R M surma. Lisaks on müüja kohustuste täitmise tagamiseks antud käenduslepingu alusel nõuete esitamine käendaja vastu pigem ebatavaline.
178.Kõik vasjaolud pigem viitavad sellele, et kahe kinnistu kinkimisega R M ei kahjustanud OÜ Xxx kui võlausaldaja huve, kuna kinkelepingute sõlmimise ajal ei olnud ta teadlik sellest, et OÜ Xxx taganeb ajaliselt peale kinkelepinguid sõlmitavast AS Xxx Xxx aktsiate müügilepingust. Lisaks puuduvad andmed, mis viitaksid sellele, et R M oli 29.04.2009 maksejõuetu. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et kahe kinnistu kinkimise tagajärjel oleks R M muutunud maksejõuetuks.
179.OÜ Xxx oleks saanud esitada kohtule avalduse R M pärandi hoiumeetmete rakendamiseks ja pärandi hooldaja määramiseks. OÜ Xxx oleks saanud ise alustada pankrotimenetluse esitades pankrotiavalduse, selleks ei olnud vaja oodata pärimistunnistuse väljastamist. Lähtuvalt eelpooltoodust puudub põhjuslik seos kostjale etteheidetava tegevusetuse ning võlausaldajale väidetavalt tekkinud kahju vahel. OÜ Xxx enda käitumine on põhjuslikus seoses hagis väidetava kahjuliku tagajärjega. Kuivõrd hagejale kahju tekkinud ei ole, siis ei saa esineda ka põhjuslikku seost notari tegevuse ning kahju tekkimise vahel.
180.Puudub kostja ametikohustuse rikkumine ja süü. Kostja on 04.12.2017 menetlusdokumendis välja toonud, et pärimismenetlus toimus vastavalt pärimisjuhtumi asjaoludele, seadusele ja notariaalpraktikale. PärS ei sätesta tähtaegu, kriteeriume ning aluseid selle kohta, millal on pärija pärimisõigus piisavalt tõendatud. OÜ Xxx ei teinud pärimismenetluse kestel midagi selleks, et informeerida kostjat võimalikust nõudest, seega ei saanud kostja ka arvestada võlausaldaja huvidega. Kolmas isik viitas VÕS § 127 lõikele 2.
181.Isegi juhul, kui kahju oleks tekkinud ning kostja oleks R M pärimismenetluse läbiviimisega viivitamisel rikkunud NotS § 37 lg 1 ning § 38 lg 1 nõudeid, ei oleks kahju hüvitamine kooskõlas rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga. ViiMnimetatud õigusnormide kaitse-eesmärgiks ei ole kolmandatele isikutele väidetavalt tekkinud kahju hüvitamine olukorras, kus pärimismenetlust läbiviiv notar ei olnud teadlik kahju tekkimise ohust. On märkimisväärne, et kogu pärimismenetluse kestel, samuti pärandvara inventuuri käigus ei teatanud OÜ Xxx kordagi oma nõudest R M pärandvara vastu.
182.Kui kahju on tekkinud, esineb alus hüvitise vähendamiseks nullini RVastS § 13 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel. OÜ-l Xxx oleks olnud võimalik juba R M pärandvara pärimismenetluse kestel esitada kohtule avaldus R M pärandi hoiumeetmete rakendamiseks ja pärandi hooldaja määramiseks. Peale pärandi hooldaja määramist oleks OÜ-l Xxx olnud võimalik esitada PankrS § 10 lg-st 3 1 lähtudes pärandi hooldajale pankrotihoiatus ning seejärel pankrotiavaldus R M pärandvara suhtes. Selliselt toimides oleks olnud võimalik järgida PankrS §-is 111 sätestatud õigust lõpetavaid tähtaegasid. OÜ Xxx huvi puudumist oma õiguste kaitsmisel kinnitab see, et viimane ei soovinud reageerida üleskutsemenetluse teatele R M pärandvara inventuuri tegemisel ega suutnud isegi R M pärandvara pankrotimenetluses nõuet tähtaegselt esitada ning pankrotihaldur on ennistanud nõude esitamise tähtaja.
KOHTU PÕHJENDUSED
183.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
184.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) R M suri xxx; 2) kostja alustas 13.07.2009 R M pärimismenetluse; 3) 14.07.2009 avaldas kostja Ametlikes Teadaannetes pärimisteate; 4) R M sugulased loobusid pärandist; 5) 01.04.2015 tegi kostja pärandvara inventuuri määramise otsuse nr xxx; 6) 29.05.2015 koostas kohtutäitur M K inventuuri tulemusena pärandvara nimekirja; 7) 28.08.2015 väljastas kostja Xxx vallale pärimistunnistuse R M pärandi kohta; 8) 18.09.2015 esitas Xxx vald Harju Maakohtule avalduse R M pärandvara pankroti väljakuulutamiseks; 9) 09.05.2016 kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas 2-15-13942 välja R M pärandvara pankroti ja määras pankrotihalduriks Üllar Talviste; 10) 08.02.2017 määrusega tsiviilasjas 2-17-543 jättis Harju Maakohus menetlusse võtmata pankrotihalduri hagi vara tagasivõitmiseks R M, M M ja K V vastu; 11) Tallinna Ringkonnakohus jättis pankrotihalduri määruskaebuse tsiviilasjas nr 2-17-543 rahuldamata ning Riigikohus määruskaebuse menetlusse võtmata.
185.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja peab notarina hüvitama hagejale kui pankrotihaldurile summa, mis vastab tsiviilasjas nr 2-17-543 tagasi võitmata jäänud kinnistute väärtusele. Hageja nimelt leidis, et kostja viivitas R M pärimismenetluse läbiviimisega üle mõistliku aja ning kui kostja ei oleks viivitanud, oleks pankrotihaldur saanud vara tagasivõitmise hagi esitada seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kostja pidas hageja nõuet alusetuks.
186.Käesolevas asjas tegi Harju Maakohus 21.09.2018 määruse, milles nägi poolte nõusolekul ette menetluse jätkumise kirjalikus menetluses. Kohus lõpetas eelmenetluse ning andis hagejale aega lõplike seisukohtade ja menetluskulude esitamiseks kuni 29.10.2018. Vaatamata sellele, et kohus lõpetas eelmenetluse, esitas hageja kohtule 16.10.2018 täiendava tõendina K O 19.09.2018 e-kirja hageja lepingulisele esindajale. Kostja vaidles tõendile vastu ja palus jätta see vastu võtmata, sest tõend oli esitatud hilinemisega.
187.Kohus iseenesest nõustub kostja väitega, et hageja esitas 16.10.2018 tõendi hilinemisega ehk pärast eelmenetluse lõppu. Hageja ei ole kohtu hinnangul toonud esile sellist mõjuvat põhjust, mis võimaldas tal esitada tõendi hilinemisega. Mõjuvaks põhjuseks ei ole asjaolu, et
kostja on hageja väidetele vastu vaielnud ja esitanud selle kohta omalt poolt tõendi. Samas leiab kohus, et TsMS § 331 lg 1 alusel on võimalik tõend vastu võtta, sest selle menetlusse võtmine ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist. Kostja on saanud tõendi osas esitada oma sisulise seisukoha. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus rahuldamata kostja 30.11.2018 taotlus mitte vastu võtta hageja 16.10.2018 esitatud tõendit.
188.Käesolevas asjas vaidlevad pooled paljude erinevate asjaolude üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja näol on tegu isikuga, kelle subjektiivseid õigusi on rikutud ning kes saab üldse kostja vastu esitada kahju nõuet. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on toime pannud õigusvastase ja süülise teo, mis on põhjuslikus seoses kaasa toonud hagejale kahju tekkimise. Pooled vaidlevad kahju suuruse üle. Lisaks on kostja leidnud, et hageja kahju nõue tema vastu on aegunud.
189.Kohus ei nõustu kostja väitega, et nõue tema kui notari vastu on aegunud hiljemalt 16.11.2014. Kostja leidis, et aegumine algas 16.11.2011, mil võlausaldajale Xxx OÜ-le olid teada kõik asjaolud, mida hagis käsitletakse kahjuna. Hageja viitas NotS § 14 lõikele 3 ja leidis, et aegumine algas siis, kui tema pankrotihaldurina kahju tekkimisest teada sai. Haldur määrati pankrotimenetluses 09.05.2016 ning kahjust sai haldur lõplikult teada siis, kui jõustus kohtumäärus, millega kohus jättis pankrotihalduri tagasivõitmise hagi menetlusse võtmata. Seega algas aegumistähtaja kulgemine 22.05.2017. Hageja esitas kohtusse kahju hüvitamise nõude hagiavalduse 05.09.2017. Lisaks pidas hageja kostjaga läbirääkimisi 05.04.2017 kuni 06.09.2017, milliste ajaks aegumine peatus.
190.NotS § 14 lg 1 järgi vastutab notar oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest. Notar vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. NotS § 14 lg 3 näeb ette, et NotS § 14 lõikest 1 tulenev nõue aegub kolme aasta jooksul hetkest, mil kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt 10 aasta jooksul kahju tekitamisest alates. Ühtlasi tuleneb TsÜS § 150 lõikest 1, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
191.Viimase sätte tõlgendamise osas on Riigikohus leidnud, et kahju õigusvastasest hüvitamisest tuleneva nõude aegumine aglab siis, millal kannatanu sai teada kahjust ja kahju hüvitama pidanud isikust või pidi sellest teada saama (RK TKo 3-2-1-88-12). Hageja on ennast kui R M pankrotihaldurit määratlenud hagiavalduses kannatanuna ning hageja on sidunud kahju tekkimise aja selle ajaga, mil Harju Maakohus ei võtnud menetlusse kinnistute tagasivõitmise hagi, mille tõttu ei olnud pankrotivarasse võimalik tagasi võita R M kingitud kinnistud. Kohus leiab, et kostja vastu esitatud nõude aegumise alguse määratlemise osas tuleb lähtuda nendest väidetest ja asjaoludest, millised on hageja ise hagiavalduses esile toonud. Xxx OÜ kui iseseisev juriidiline isik ei ole kostja vastu esitanud kahju hüvitamise nõuet, mistõttu ei saa nõude aegumise algust siduda sellega, millal menetlusväline isik kahjuga seotud asjaoludest teada sai.
192.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 09.05.2016 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-1513942 määruse (toimiku 1. kd, lk 52-54) määruse, millega rahuldas Xxx valla avalduse ja kuulutas välja R M pärandvara pankroti. Pankrotihalduriks nimetas kohus Üllar Talviste. Seega ei saanud pankrotihalduril tekkida õigust esitada vara tagasivõitmise nõudeid nõudeid enne 09.05.2016.
193.12.01.2017 esitas pankrotihaldur Üllar Talviste Harju Maakohtule hagiavalduse R M, M M ja K Vi vastu (toimiku 1. kd, lk 60-65), milles nõudis, et kohus tunnistaks kehtetuks 29.04.2009 sõlmitud kinkelepingud ja asjaõiguslepingud. Harju Maakohus tegi 08.02.2017 tsiviilasjas nr 231
17-543 määruse (toimiku 1. kd, lk 69-70), millega jättis pankrotihalduri hagiavalduse R M, M M ja K Vi vastu menetlusse võtmata. Kohus leidis, et kuna kinkelepingud olid sõlmitud 29.04.2009 ehk enam kui viis aastat enne ajutise halduri nimetamist 23.09.2015, ei olnud hagiavaldusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada, sest oli täitmata PankrS § 111 lg 1 p 2 tulenev eeldus. Samas asjas tegi Tallinna Ringkonnakohus 02.03.2017 (toimiku 1. kd, lk 159-161) määruse, milles jättis hageja määruskaebuse rahuldamata.
194.Kohus nõustub hagejaga, et kui eeldada hageja teiste väidete õigsust, ei saanud hageja kahju nõude aegumine kostja vastu alata enne seda, kui pankrotimenetluses oli Üllar Talviste nimetatud pankrotihalduriks ning seda sõltumata teistest kahju nõude aluseks olevatest asjaoludest. Kuivõrd hageja pöördus kahju nõudega kohtusse 05.09.2017, ei olnud hageja nõue kostja vastu aegununud ning aegumise tõttu ei saa jätta hageja nõuet kostja vastu rahuldamata. Teisalt osundab kohus, et ei nõustu hageja väidetega, milliste kohaselt peatus enne hagi esitamist nõude aegumine läbirääkimiste tõttu. Asjas kogutud tõenditest nähtub küll, et hageja esitas notari vastu kahju hüvitamise nõude 04.04.2017 (toimiku 1. kd, lk 120-123) ning pooled vahetasid ekirju 05.04.2017 kuni 06.09.2017 (toimiku 3. kd, lk 153-158), kuid e-kirjadest ei nähtu, et kostja oleks e-kirjades väljendanud nõusolekut rahuldada nõuet mistahes osas. Kostja on e-kirjadega koos üksnes saatnud hageja soovitud dokumendid. Riigikohus on leidnud, et läbirääkimistega ei ole aegumise peatamise mõttes tegemist siis, kui võlgnikule saadetakse kirju, kuid võlgnik ei ole neile läbirääkimiste pidamise tahtega vastanud (RK TKo 3-2-1-53-15, p 11, 3-2-1-54-16, p 14). Vaatamata sellele ei ole hageja nõue kostja vastu aegunud.
195.Kuigi kostja väited nõude aegumise osas ei ole põhjendatud, ei kuulu hageja nõue kostja vastu kohtu hinnangul rahuldamisele. Nõue ei kuulu rahuldamisele, sest hageja näol ei ole tegemist sellise kannatanuga, kelle subjektiivseid õigusi on rikutud ning kellele asjas kogutud tõendeid hinnates võis olla tekkinud kahju hagiavalduses toodud summas 319 558,24 eurot. Hageja nõue kostja vastu ei kuulu rahuldamisele, sest täitmata on notari vastu nõude esitamiseks seaduses ettenähtud eeldused, puudub kostja õigusvastane tegu ja põhjuslik seos kostjale etteheidetava teo ning hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel. Kohus peab hageja nõude põhjendatuse hindamisel vajalikuks käsitleda eelviidatud aspekte eraldiseisvalt. Hageja õiguste rikkumine ning kahju hüvitamise eesmärk
196.NotS § 2 lg 1 kohaselt on notar avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. NotS § 2 lg 4 järgi peab notar ametitegevuses olema erapooletu ja usaldusväärne.
197.NotS § 14 lg 1 alusel vastutab notar oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest. Notar vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. NotS § 14 lg 2 näeb ette, et kui kahju tekitamise eest vastutab ka tehinguosaline või kolmas isik, vastutab notar ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ulatuses, mis jääb hüvitamata selle kahju tekitanud muude isikute poolt.
198.RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 2 järgi võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 7 lg 3 näeb ette, et § 7 lõigete 121 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lisaks tuleneb RVastS § 7 lõikest 4, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete
olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 järgi hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.
199.Kohus leiab, et sisuliselt on notari vastu kahju nõude esitamisel tegemist deliktilise vastutuse erijuhtumiga, mille puhul kohalduvad kooskõlas RVastS § 7 lõikega 4 ka üldised deliktilise kahju hüvitamise nõuete esitamist reguleerivad normid, milliste sisu on analoogiline eelviidatud sätetega. Nii sätestab VÕS § 127 lg 1, et kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 näeb ette, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1045 lg 3 sätestab, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest.
200.Kohtu hinnangul tuleneb eelviidatud sätetest kogumis esmalt see, et kahju hüvitamist saab nõuda kannatanu ehk isik, kelle subjektiivseid õigusi rikuti. Notarilt saab kahju hüvitamist nõuda siis, kui notar rikkus mõnda seadusest tulenevat kohustust, mille eesmärgiks oli kaitsta kannatanut vastava kahju tekkimise eest. Kui kahju tekkimise eest vastutavad ka lepinguosalised või kolmandad isikud, vastutab notar kahju eest vaid selles ulatuses, mis jääb nimetatud isikute poolt hüvitamata.
201.Esmalt nõustub kohus hageja väidetega, et kuigi RVastS § 7 lg 1 näeb ühe kahju hüvitamise eeldusena ette, et kannatanu saab kahju hüvitamist nõuda, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise nõude, haldustoimingu lõpetamise nõude või haldusakti andmise nõude esitamisega, ei kuulu notari pädevusse haldusaktide väljastamine ning kannatanult ei saa nõuda haldusakte puudutavate õiguskaitsevahendite eelnevat kasutamist. Analoogilisele seisukohale kohtueelses kriminaalmenetlsues tekitatud kahju hüvitamise nõude osas on jõudnud Riigikohtu Üldkogu (RK ÜKo 3-3-1-85-09, p 115).
202.Küll aga näeb notariaadiseadus ette, et notari ametitegevus jaguneb ametitoimingute tegemiseks ja ametiteenuste osutamiseks (NotS § 2 lg 2). Notar teeb NotS § 29 lg 1 kohaselt ametitoiminguid isikute taotlusel ja seadusega ettenähtud korras. Notari üheks ametitoiminguks NotS § 29 lg 3 p 2 järgi on pärimismenetluse läbiviimine. RVastS § 7 lg 1 teeb viite RVastS §-le 6, mille esimese lõike kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohtu hinnangul tuleb RVastS § 7 lõiget 1 tõlgendada notari vastu esitatud kahju nõuete esitamisel viisil, kus teostamata notariaalse toimingu eest kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks on see, et kannatanu on eelnevalt nõudnud vastava notariaaltoimingu sooritamist, kui selle sooritamata jätmine puudutab tema õigusi. Aluse analoogia alusel õigusnormi tõlgendamiseks annab kohtule TsÜS § 4.
203.Riigikohus on kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevate nõuete esitamise osas selgitanud, et hageja peab tõendama objektiivse teo koosseisu ehk kostja teo, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse (RK TKo 3-2-1-19-11, p 12, 3-2-1-53-12, p 14). Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha, kas kannatanul üldse tekkis kahju. Kahju hüvitamine ei tohiks olla kannatanu rikastumise allikaks (RK TKo 3-2-1-45-08, p 16, 3-2-1-13315, p 16). Kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kohustust rikkunud poole karistamine (RK TKo 333
2-1-137-05, p 11, 3-2-1-45-08, p 16, 3-2-1-110-13, p 15, 3-2-1-38-015, p 21, 3-2-1-60-15, p 16, 3-2-1-133-15, p 17).
204.Kohus leiab, et hageja kahju nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata juba ainuüksi eelviidatud õigusnormide alusel. Hageja ei ole tõendanud, et tema näol oleks tegemist kannatanuga, kelle subjektiivseid õigusi rikuti ning kellele oleks saanud tekkida kahju hagiavalduses toodud summas. Hageja viide sellele, et pärijal võib olla huvi pärandvara suurendamise vastu ei võimalda nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kostja kui notari seaduses sätestatud kohustuste eesmärgiks ei ole hagejale väidetavalt tekkinud kahju ärahoidmine. Hageja ega võimalikud võlausaldajad ei ole enne kahju hüvitamise nõuete esitamist ise teinud vajalikke eeltoiminguid selleks, et kahju tekkimist ära hoida.
205.Hageja tõi välja, et ta määrati tsiviilasjas 2-15-13942 kohtu 09.05.2015 määrusega pankrotihalduriks. Kuna kostja viivitas pärimismenetluse läbiviimisega, jäid pankrotihaldur ja pankrotimenetluse võlausaldajad ilma võimalusest esitada vara tagasivõitmise hagi. Pankrotimenetluses on kaks kaitstud nõuetega võlausaldajat. Xxx Vallavalitsuse nõudeks on inventuuri tasu 42 eurot ja Xxx OÜ nõudeks on müügilepingust taganemisest tulenenud 421 177,78 eurot. Kuna võlausaldajate nõuded on pankrotimenetluses tunnustatud ja kohus on kinnitanud jaotusettepaneku, ei saa kostja nõudeid vaidlustada. Pankrotihaldur peab seisma võlausaldajate õiguste eest ning isegi kui Xxx OÜ nõue oli alusetu, on olemas teine võlausaldaja. Inventuuri kulu oli Xxx valla kahju. Lisaks olid pankrotimenetluses tekkinud ajutise halduri kulud 1 575 eurot ja 87,25 eurot ning pankrotihalduri kulud, milliste hüvitamiseks pankrotivarast ei jätkunud.
206.Xxx OÜ nõue ei olnud hageja hinnangul aegunud, sest müügilepingu pooleks olnud Xxx Xxx OÜ ja OÜ Xxx Xxx rikkusid oma kohustusi tahtlikult ning Xxx OÜ nõude aegumine R M kui käendaja vastu peatus. Kuigi Xxx OÜ nõudeavalduses käenduslepingut ei mainitud, esitati see koos nõudeavaldusega ja halduril ei tekkinud nõude osas kahtlusi. Pärimisseaduse § 143 lg 3 pankrotimenetluses ei kohaldunud ja halduril puudus alus nõudele vastu vaielda. Lisaks leidis hageja, et R M muutus maksejõuetuks juba eluajal, kuna ta tunnistas suurt võlgnevust Xxx Xxx AS ees. Lisaks leidis hageja, et kuigi AS xxx ei esitanud nõuet summas 4117,70 eurot pankrotimenetluses, on tal jätkuvalt õigus nõuet esitada. Pankrotihaldur peab pankrotimenetluses kaitsma ka võlgniku huve ning R M pärijaks on Xxx Vald, kellel on õigus varale, mis jääb alles pärast võlausaldajate nõute rahuldamist ehk pärandvara ülejäägile. Võlausaldaja Xxx OÜ ei pidanud enne pankrotimenetlust notarit teavitama vajadusest teha notariaaltoiming, sest notar pidi toimingu tegema ise ja sõltumatult.
207.Kostja leidis, et pankrotihaldur ei ole isik, kelle subjektiivseid õigusi oleks rikutud, vaid ta on üks pankrotimenetluse organitest, kelle tegevuse tulemusena tekkinud õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik ehk pärandvara. Panktorihalduri kohustuseks on kaitsta ka võlgniku huve ning tema kohustuseks oleks olnud vastu vaielda Xxx OÜ nõudele, mis oli selle esitamise ajaks aegunud (nõue aegus 20.06.2012) ja mille esitamine nõudeavalduses toodud summas oli vastuolus PärS § 143 lõikega 3, sest nõuet ei esitatud pärandvara inventuuri käigus. R M pärandvara muutus negatiivseks, kuna haldur jättis Xxx OÜ nõudele vastu vaidlemata. Xxx vallal ei ole nõuet, sest inventuuri kulu ei ole kahju ja inventuur oleks seaduse kohaselt nagunii tulnud läbi viia. Panktorihalduril ei ole subjektiivseid õigusi, mida saaks rikkuda, vaid need kuuluvad võlausaldajatele. Xxx OÜ nõude aegumine R M suhtes ei peatunud, sest R M surm ei mõjutanud põhivõlgnike kohustuste aegumist. Nõudeavalduses ei viidanud Xxx OÜ käenduslepingule ja sellest ei ole võimalik mõista põhinõude ja viivisenõude kujunemist. Elu ajal ei olnud R M maksejõuetu, sest kuigi ta kinkis ära oma kinnistud, ei muutunud eluasemelaenu lepingust tulenev kohustus koheselt sissenõutavaks ja see oli jätkuvalt tagatud hüpoteegiga. R Ml olid igakuised sissetulekud. Pankrotimenetluse eesmärgiks ei ole halduri kulude kandmine.
208.Kostja leidis, et notari ametikohustusi reguleerivate sätete eesmärgiks ei ole võimaldada esitada notari vastu pankrotihalduri kaudu nõuet, mida võlausaldaja või kohalik omavalitsus seadusjärgse pärijana ise notari vastu maksma panna ei saaks. Notari vastutus on NotS § 14 lg 2 järgi sekundaarne. Kui võlausaldajad ei oleks kostja tõttu saanud pankrotiavaldust esitada, oleksid nad pidanud sellest notarit teavitama. Xxx OÜ-le oli juba 2009. a teada R M surm ja pärimismenetluse alustamine. Samuti teadis Xxx OÜ juba 13.05.2009, et R M kinkis 29.04.2009 xxx kinnistu tagasi oma isale ja xxx paarismajaboksi elukaaslasele K Vile.
209.Kohus nõustub kostja väidetega. Notari kohustuseks pärimismenetluse läbiviimisel ei ole tagada objektiivselt ja faktiliselt kõigile võlausaldajatele võimalus kasutada pärandvara suhtes edukalt õiguskaitsevahendeid ka siis, kui võlausaldaja ise tähtaegselt ei võta ette samme oma õiguste kaitseks. Pankrotimenetluse eesmärgiks on üksnes võlausaldajate nõuete rahuldamine, mitte nende vara suurendamine või pankrotimenetluse kulude katmine. Hageja kui pankrotihalduri kahju nõue kostja vastu ei saa olla põhjendatud hagiavalduses toodud summas, kui pankrotihaldur on jätnud alusetult vastu vaidlemata ühele võlausaldaja nõudele ning põhjendatult tunnustatud võlausaldaja nõude suuruseks on vaid 42 eurot. Xxx OÜ nõude alusetu tunnustamine pankrotimenetluses
210.Kohus nõustub kostjaga, et pankrotihaldur jättis ilma õigusliku aluseta vastu vaidlemata Xxx OÜ nõudele ega ole suutnud nõude põhjendatust nõudeavalduses toodud summas tõendada käesolevas menetluses. Alusetud on hageja väited, et kostjal puudus õigus vaidlustada Xxx OÜ nõude tunnustamist või suurust käesolevas asjas.
211.TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 463 lg 2 näeb ette, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Vaidlus puudub selle üle, et kostja ei olnud osaline pankrotimenetluse asjas ning seega ei olnud tsiviilasjas nr 2-15-13942 tehtud kohtumäärused kostjale siduvad. Käesolevas asjas ei oma teises tsiviilasjas tehtud kohtumäärused kohtu jaoks ette kindlaksmääratud tõenduslikku jõudu. TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Riigikohus on samuti osundanud, et ka jõustunud kohtuotsuseid tuleb teises asjas hinnata tõenditena ning jõustunud kohtulahendid ei ole teist asja läbivaatavatele kohtutele kohustuslikud (RK TKo 3-2-1-98-08, p 12, 3-2-1-33-17, p 35). Seega on kohtul õigus kostja vastuväiteid arvestades hinnata sisuliselt, kas Xxx OÜ nõue kuulus pankrotimenetluses tunnustamisele ning kas R M pärandvara oli negatiivne, millest tulenevalt sai pankrotihaldur võlausaldajate huvide kaitseks esitada käesolevas asjas kostja vastu kahju nõude.
212.Esmalt osundab kohus, et PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 näeb ette, millised on pankrotimenetluse eesmärgid. Antud sätte kohaselt rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Seega ei ole pankrotimenetluse eesmärgiks pärija vara suurendamine või haldurite kulude igakülgne kandmine. Pankrotimenetluse eesmärgiks on üksnes võlausaldajate nõuete rahuldamine.
213.PankrS § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Riigikohus on leidnud,
et pärandvara ei ole füüsiline ega juriidiline isik, kuigi pärandvara suhtes saab pankrotimenetluse läbi viia ja hagide esitamisel kaitseb pankrotihaldur võlausaldajate huve (RK TKm 3-2-1-13-09, p 10, 11). Samuti on Riigikohus osundanud, et pankrotimenetluse läbiviimisel peab kohus sisuliselt kontrollima, kas võlgnik on ka tegelikult maksejõuetu. Eriti oluline on see põhjusel, et menetlus seondub kuludega (RK TKm 3-2-1-12-16, p 14).
214.PankrS § 541 lg 1 näeb ette, et pankrotihaldur teeb pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 55 lg 1 kohaselt kaitseb haldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Samuti tuleneb PankrS § 55 lõikest 2, et haldur peab oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve.
215.PankrS § 94 lg 1 näeb ette, et nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Seega näeb seadus nõudeavaldusele ette selged vorminõuded. Nõudeavalduses tuleb ära märkida, millest nõue tuleneb ja kuidas on selle suurus kujunenud. Nõudeavalduse nõuetekohase esitamise kohustus lasub võlausaldajal. PankrS § 94 lg 3 näeb ette, et kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste tähtaegsel kõrvaldamisel loetakse nõudeavaldus esitatuks avalduse esialgse esitamise päeval. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Riigikohus on osundanud, et nõudeavaldus on esitatud puudustega, kui selles ei ole täidetud PankrS § 94 lõikes 1 toodud nõudeid, millisel juhul on tegemist sisu- ja vorminõuete rikkumisega. Halduril tuleb kontrollida nõudeavalduse vastavust (RK TKo 3-2-1-8-15, p 12). PankrS § 103 lg 2 sätestab, et kui selleks on alust, on haldur kohustatud nõuete kaitsmise koosolekul nõudele või pandiõigusele vastu vaidlema. Eeltoodud sättest tuleb, et halduril tuleb nõude põhjendatust hinnata objektiivselt ning halduril on võlgniku õiguste kaitse eesmärgil kohustus nõudele vastu vaielda, kui see on kasvõi osaliselt alusetu.
216.PankrS § 111 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. PankrS § 111 lg 1 p 2 näeb ette, et kohus tunnistab kehtestuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti enne § 111 lg 1 punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Eeltoodust tuleneb, et pankrotiseadus sätestab tähtaja, mille jooksul on pankrotihalduril võimalik esitada nõudeid kinkelepingute kehtetuks tunnistamiseks. Hageja on ise möönnud, et seadus ei võimalda eelviidatud tähtaega ennistada ega pikendada.
217.PankrS § 157 loetleb juhtumid, mil pankrotimenetlus lõpeb. Muuhulgas võib pankrotimenetlus PankrS § 158 alusel raugeda ka pärast pankroti väljakuulutamist, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus võib ühtlasi PankrS § 159 lg 1 järgi lõpetada pankrotimenetluse pankroti aluse äralangemise tõttu, kui võlgnik tõendab, et ta ei ole maksejõuetu. Seega juhul, kui pankrotimenetluse kestel ilmneb, et võlgniku varast piisab võlausaldajate nõuete täitmiseks, kuid ei piisa halduri kulude katmiseks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele.
218.PankrS § 167 lg 1 näeb ette, et pärast pankrotimenetluse lõppemist võivad võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada
võlgniku vastu üldises korras. Sel juhul pankrotimenetluse aja eest intresse ja viiviseid ei arvestata. Eeltoodust tulenevalt on iseenesest õige hageja väide, et AS xxx, kes R M pärandvara pankrotimenetluses nõuet ei esitanud, võib seda teha pärast pankrotimenetluse lõppemist. Hageja on aga jätnud tähelepanuta, et selline õiguslik võimalus ei oma käesolevas asjas mistahes tähendust ega võimalda hagejal kui pankrotihalduril nõuda kostjalt sellele tuginedes kahju hüvitamist. Hageja pankrotihaldurina ei saa kaitsta nende hüpoteetiliste võlausaldajate huve, kes pankrotimenetluses ei osale. Selleks puudub õiguslik alus.
219.PärS § 3 lg 1 sätestab, et pärand avaneb isiku surma korral. PärS § 140 lg 1 näeb ette, et pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks tuleb inventuuri käigus läbi viia üleskutsemenetlus, milleks avaldatakse PärS § 140 lõikele 2 vastav teade Ametlikes Teadaannetes. PärS § 139 lg 5 sätestab, et inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Eeltoodust nähtub, et pärija kohustused kantakse inventuuri korras koostatud nimekirja pärandi avanemise ehk pärandaja surma hetke seisuga.
220.PärS § 143 lg 1 näeb ette, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Nimelt pärija vastutuse piiramise eesmärgil on pärandvara inventuuri läbiviimine vajalik. PärS § 143 lg 3 sätestab, et üleskutsemenetluses tähtaegselt esitamata nõuete täitmise eest vastutab pärija pärast inventuuri tegemist üksnes ulatuses, milles ta on temale nõudest teatamise hetkel veel pärandvara arvel rikastunud. Eeltoodust tuleneb, et kui pärija ei ole pärandvara arvelt üldse rikastunud ning üleskutsemenetluses tähtaegselt mõnda nõuet ei esitata, ei saa seda nõuet rahuldada pärija vastu pärandvara väärtust ületavas osas. Antud seadusest tulenev nõue on sätestatud pärija kaitseks.
221.Alusetud ja mitte millelgi põhinevad on hageja väited, et kui pärija esitab pärandvara suhtes pankrotiavalduse, PärS § 143 enam ei kohaldu ning võlausaldajad võivad pärandvara suhtes oma nõudeid maksma panna mistahes soovitud ulatuses, sõltumata sellest, et nad üleskutsemenetluses tähtaegselt nõuetest ei teatanud. Sellist erandit ei tulene pankrotiseadusest ega pärimisseadusest. Hageja ei ole põhistanud, miks on PärS § 143 lg 3 kohaldamine pankrotimenetluses vastuolus pankrotimenetluse eesmärkidega või miks pärandvara pankrotimenetluse läbiviimine muudab varasema üleskutsemenetluse õiguslikult tähtsusetuks. Faktiliselt on võimalik olukord, kus üleskutsemenetluses esitatakse nõudeid suuruses, mis ületavad pärandvara väärtust ning sellisel juhul on võlausaldajatel õigus nõuda pankrotimenetluses oma nõuete tunnustamist samas suuruses, nagu need olid esitatud üleskutsemenetluses. Kui aga võlausaldaja üleskutsemenetluses nõuet ei esita, ei ole tal keelatud nõude esitamine hilisemas pankrotimenetluses, kuid pankrotihaldur oleks pidanud nõude ja selle suuruse tunnustamisel arvestama PärS § 143 lg 3.
222.TsÜS § 146 lg 1 näeb ette, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul tuli pankrotihalduril lepingu alusel esitatud nõude puhul hinnata, kas nõue on aegunud või mitte.
223.VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
224.VÕS § 149 lg 1 sätestab, et käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Riigikohus on osundanud, et nõuded käendaja vastu hakkavad aeguma samal ajal kui samad nõuded võlgniku vastu (RK TKo 3-2-1-116-15 p 11). Käendajal on õigus esitada nõude vastu kõik vastuväited, mida oleks saanud esitada võlgnik ise ning isegi pankrotimenetluses tehtav otsus nõude tunnustamise osas ei mõjuta käendajat (RK TKo 3-2-1-102-07, p 13). Võlausaldaja nõude tunnustamine põhivõlgniku pankrotimenetluses ei mõjuta nõude aegumist käendaja suhtes (RK TKo 3-2-1-12-10, p 11 ja 12, 3-2-1-16-12, p 29). Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul, et kuigi nõuded käendaja ja põhivõlgniku vastu hakkavad aeguma samal ajal, ei tähenda aegumise peatumine käendaja suhtes xxxmaaselt põhivõlgniku vastu esitatud nõude aegumise peatumist. Kui põhivõlgniku nõue on kord aegunud, on käendajal õigus esitada aegumise vastuväide põhjusel, et sellise vastuväite sai esitada põhivõlgnik ise.
225.TsÜS § 166 lg 1 sätestab, et pärandvarasse kuuluva või pärandvara vastu suunatud nõude aegumine peatub ajani, mil pärija võtab pärandvara vastu või pärandvara suhtes kuulutatakse välja pankrot või pärandvarale määratakse hooldaja. Hageja viide antud sättele seoses nõude aegumisega ei ole asjakohane seoses põhivõlgniku nõudega. R M ei olnud lepingulistes suhetes Xxx OÜ-ga mitte põhivõlgnik, vaid käendaja. Kui põhivõlgniku nõue aegus, oleks pankrotihaldur pidanud esitama käendaja eest nõudele aegumise vastuväite.
226.VÕS § 188 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg 1 näeb ette, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Riigikohus on samuti korduvalt osundanud, et lepingust taganemise korral saab tagastatavalt rahalt nõuda intressi (RK TKo 3-21-47-15, p 12). Hageja on väitnud, et Xxx OÜ soovis nõudeavalduses saada tagastatavalt rahalt viivist lepingus toodud määras. Hageja oleks pidanud pankrotihaldurina jätma nõudeavalduse käiguta ja nõudma võlausaldajalt antud osas nõude suuruse ja aluse selgitamist.
227.19.02.2018 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 13-20) selgitas kohus hagejale vajadust selgitada, kuidas on pankrotimenetluses tunnustatud Xxx OÜ nõue nõudeavalduses märgitud suuruses. Kohus selgitas hagejale PärS § 143. Kohus selgitas, et jaotusettepaneku kinnitamine pankrotimenetluses on siduv vaid pankrotimenetluses osalejatele. Kohus osundas, et nõudeavalduses ei olnud märgitud, millest tulenevalt on esitatud nõue R M vastu või kuidas on nõue kujunenud. Avaldusest ei saanud järeldada, et sellele oleksid käenduslepingud olnud lisatud. Vastuseks kohtu küsimusele avaldas hageja esindaja samal eelistungil, et käendusleping ei olnud lisatud nõudeavaldusele, vaid oli pankrotihalduril olemas juba eelnevalt ning käendusleping oli haldurile kättesaadav Xxx Xxx OÜ pankrotitoimikust.
228.14.05.2018 eelistungil (toimiku 3. kd, lk 70-76) selgitas kohus hagejale, et kuigi viimase väidete kohaselt oli R M maksejõuetu juba enne oma surma, ei ole hageja välja toonud, kelle ees ja millised kohustused tal olid. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et tema esitatud skaneering ei tõenda, et nõudeavaldusele olid lisatud käenduslepingud selle esitamise ajal ning nõudeavalduse ja väideteva skaneeringu kuupäevad olid erinevad. Kohus juhtis hageja tähelepanu vastuolule tema varasemate väidetega, milliste kohaselt olid käenduslepingud varem olemas, mitte ei esitatud koos nõudeavaldusega. Hageja väitis samal istungil vastuolus eelmisel
istungil avaldatuga, et kuigi pankrotihalduril olid käenduslepingud varem olemas, esitati need koos nõudeavaldusega uuesti. Kohus leiab, et vastuolud hageja väidetes ei muuda neid väiteid usutavateks. Lisaks ei ole hageja väited nõudeavalduse osas kooskõlas asjas kogutud tõenditega.
229.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 29.05.2015 koostas Tallinna kohtutäitur M K R M pärandvara nimekirja (toimiku 1. kd, lk 13). Nimekirja kohaselt nõudis pärandvara inventuuri Xxx Vallavalitsus. M K oli avaldanud inventuuri käigus 07.04.2015 üleskutsemenetluse teate. Kostja esitatud üleskutsemenetluse teatest (toimiku 1. kd, lk 161 pöördel) nähtub, et kohtutäitur palus pärandvara suhtes nõudeid ja õigusi omavatel isikutel oma nõuetest ja õigustest kohtutäiturile teatada ühe kuu jooksul alates 07.04.2015 teate avaldamisest. Vaidlus puudub selle üle, et Xxx OÜ ei teatanud oma nõudest kohtutäiturile tähtaegselt ega hiljem.
230.Pärandvara nimekirja kohaselt kuulus R Mle xxx osamaks väärtusega 2556,47 eurot ning tema kontol oli 82,45 eurot. Seega oli pärandvara väärtuseks nimekirja kohaselt 2638,92 eurot. Pärandaja kohustuseks oli 16,45 eurot võlgnevus AS xxx ees ning 181 636,55 eurot suurune eluaseme laenust tulenev kohustus xxx ees. Seega tuvastas kohtutäitur R M kohustuste suuruseks 181 653 eurot. Kohtutäituri tasu inventuuri läbiviimise eest oli 45 eurot. Kohus osundab, et kohtutäitur oli kohustatud märkima pärandvara nimekirja need kohustused, millised pärandajal olid tema surma hetkel.
231.28.08.2015 koostas kostja pärimistunnistuse (toimiku 1. kd, lk 14), mille kohaselt oli R M ainupärijaks Xxx vald. Xxx Vallavalitsus esitas 18.09.2015 Harju Maakohtule pankrotiavalduse (toimiku 2. kd, lk 69-71). Pankrotiavalduse kohaselt oli pärandaja kontol 82,45 eurot, millest kuulus hüvitamisele inventuuri kulu 42 eurot. Samuti kuulus pärandajale xxx osalus väärtusega 2556,47 eurot. Kohustuste osas on avalduses viidatud M Ku inventuuri tulemustele, millest tulevalt leiti, et kohustused ületavad vara väärtust 179 056,08 euro võrra.
232.Samas nähtub AS xxx 13.02.2015 vastusest notar L M 27.01.2015 järelpärimisele, et R Ml puudusid seisuga 13.02.2015 kohustused antud panga ning AS xxx ees. Varasemalt oli AS xxx teatanud kostja 29.07.2009 järelpärimisele sama päeva vastusega, et R Ml oli laenulepingust tulenev kohustus AS xxx ees summas 181 622,23 eurot. AS xxx kirjast Harju Maakohtule tsiviilasjas 2-15-13942 (toimiku 1. kd, lk 267-270) nähtub, et R M oli sõlminud AS xxx laenukindlustuse lepingu, mis jõustus 30.04.2009. Kahju otsuse kohaselt suri R M xxx sõiduxxx xxx, mistõttu maksti välja kindlustussumma 2 841 994,44 krooni. 18.09.2006 oli R M sõlminud AS-ga xxx laenulepingu summale 268 597 krooni (toimiku 2 kd, lk 133-136). Ühtlasi oli R M sõlminud AS-ga xxx krediitkaardilepingu (toimiku 2. kd, lk 136 pöördel – 138). AS xx 01.06.2016 kahju otsuse kohaselt hüvitati R Mga sõlmitud laenukindlustuse lepingu alusel 61 140,44 eurot (toimiku 1. kd, lk 271, 2. kd, lk 82).
233.Seega võib järeldada, et Xxx Vallavalitsuse 18.09.2015 pankrotiavaldus sisaldas iseenesest ebaõigeid andmeid R M võlgnevuse kohta AS xxx ees. Xxx Vallavalitsus märkis pankrotiavalduses ebaõigesti, et selle esitamise ajal 18.09.2015 ületasid kohustused positiivset pärandvara 179 056,08 euro võrra. Eksitus võis olla tingitud asjaolust, et sama pankrotiavalduse kohaselt oli avaldaja küll pöördunud AS xxx poole teabe saamiseks, kuid viimane ei olnud vastanud.
234.Ajutine haldur K Pk koostas 19.10.2015 R M pärandvara pankrotimenetluse asjas aruande (toimiku 2. kd, lk 72-75). Aruande kohaselt oli pärandajal kahel pangakontol raha kokku 310,53 eurot. xxx osaluse väärtuse on ajutine haldur hinnanud 0 euroks. Aruande kohaselt oli R Ml surma hetkel kohustus AS xxx ees, kuid see oli aruande koostamise ajaks enamuses osas täidetud ning kohustuse suuruseks oli jäänud 4117,7 eurot. Ajutine haldur on selgelt märkinud, et tal puuduvad andmed muude kohustuste kohta, mis läheb vastuollu pankrotihalduri Üllar Talviste
esindaja istungil avaldatud väitega, mille kohaselt olid ajutisel halduril juba varasemalt olemas Xxx OÜ ja R M vahel sõlmitud käenduslepingud.
235.Kohus ühtlasi osundab, et AS xxx oli ise 13.02.2015 esitanud notar L M kinnituse, mille kohaselt puudusid R Ml üldse kohustused panga ees. AS xxx 19.10.2015 vastusest ajutisele haldurile (toimiku 2. kd, lk 80) (vastus pidi olema lisatud ajutise halduri algsele aruandele) nähtub, et R M kohustused täideti xxx laekunud kindlustushüvitise arvelt. Vastusest ei nähtu, et R M kohustus AS xxx ees oleks olnud aruandes märgitud 4117,7 eurot.
236.04.03.2016 koostas ajutine haldur täiendava aruande (toimiku 2. kd, lk 76-79). R M vara suuruseks on selles endiselt hinnatud 310,53 eurot. Kohustuste suuruseks on endiselt hinnatud 4117,7 eurot ja tegu oli kohustusega AS xxx ees. Asjas kogutud tõenditest ei ole võimalik üheselt tuvastada, milliste tõendite alusel pidas ajutine haldur R M kohustuseks AS xxx ees 4117,70 eurot. Hageja esindaja hilisematest, alles 2018. aastal saadetud e-kirjadest pangale ja nendele saadetud vastustest nähtub (toimiku 2. kd, lk 81, 3. kd, lk 148-149), et pank on hiljem kinnitanud nõude olemasolu R M vastu summas 41170,70 eurot, kuid vastavat nõuet AS xxx pankrotimenetluses ei esitanud.
237.Kohus iseenesest nõustub hageja väidetega, et ajutise halduri aruandes toodud andmetest lähtuvalt võis eeldada R M pärandvara maksejõuetust, sest eeldada sai AS xxx nõude olemasolu summas 4117,70 eurot. Ajutine haldur on mõlemas oma aruandes viidanud, et R M sõlmis lähisugulastega 29.04.2009 kinnisvara kinkimise tehingud ning on asunud seisukohale, et tehingu saab tagasi võita. Kohtu hinnangul oli tegemist eksliku ajutise halduri järeldusega. Hageja on ise nõustunud, et PankrS § 111 lg 1 p 2 järgi oleks vastava hagi saanud esitada, kui tehing oleks olnud sõlmitud viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ning tegemist ei olnud tähtajaga, mida oleks saanud ennistada. Ajutise halduri aruande ja täiendava aruande koostamise ajaks oleks haldurile pidanud olema selge, et kinkelepingu tagasivõitmise nõude esitamine enam võimalik ei ole. PankrS § 29 lg 1 alusel oleks sellisel juhul saanud ajutine haldur teha ettepaneku lõpetada menetlus pankrotti välja kuulumata raugemise tõttu, kuid ajutine haldur seda ei teinud.
238.09.05.2016 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-15-13942 määruse (toimiku 1. kd, lk 5254), millega rahuldas Xxx valla avalduse ja kuulutas välja R M pärandvara pankroti. Kohus leidis määruses, et võivad esineda vara tagasivõitmise või nõudmise alused, kuid määrusest ei nähtu, milliseid nõudeid kohus silmas pidas ning kuidas pidas nõuete esitamist võimalikuks. Kinkelepingute tagasivõitmise hagi esitamise aeg oli määruse koostamise ajaks juba möödunud. Pankrotihalduriks nimetas kohus Üllar Talviste.
239.12.01.2017 esitas pankrotihaldur Üllar Talviste Harju Maakohtule hagiavalduse R M, M M ja K Vi vastu (toimiku 1. kd, lk 60-65), milles nõudis, et kohus tunnistaks kehtetuks 29.04.2009 sõlmitud kinkelepingud ja asjaõiguslepingud. Hagiavalduse põhjendustes tõi haldur välja, et R M oli kinkelepingud sõlminud 5 nädalat enne surma ning kinkinud oma kinnisvara vanematele ja elukaaslasele. Vara väärtuse hindamisel lähtus pankrotihaldur notari määratud tehinguväärtustest võõrandamistehingute sõlmimise ajal. Nõuet põhistas haldur sisu osas üksnes sellega, et kingi saajad olid surnud isiku lähikondsed. Seega esitas hageja kohtule hagiavalduse vaatamata seaduses sätestatud tähtaja möödumisele.
240.Harju Maakohus tegi 08.02.2017 tsiviilasjas nr 2-17-543 määruse (toimiku 1. kd, lk 69-70), millega jättis pankrotihalduri hagiavalduse R M, M M ja K Vi vastu menetlusse võtmata. Kohus leidis, et kuna kinkelepingud olid sõlmitud 29.04.2009 ehk enam kui viis aastat enne ajutise halduri nimetamist 23.09.2015, ei olnud hagiavaldusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada, sest oli täitmata PankrS § 111 lg 1 p 2 tulenev eeldus. Samas asjas tegi Tallinna Ringkonnakohus
02.03.2017 määruse (toimiku 1. kd, lk 159-161), milles jättis hageja määruskaebuse rahuldamata. Määruse põhjendustes on ringkonnakohus osundanud, et kostjale ei saa ette heita põhjendamatut viivitamist, mille tõttu oleks hageja minetanud tagasivõitmise võimaluse. Võlausaldajad ei tundnud huvi pärimistunnistuse väljaandmise vastu. Seega võib kokkuvõttes asjas kogutud tõenditest järeldada, et hageja esitas kohtule tähtaja mõttes perspektiivitu nõude, kuigi nõude esitamise tähtaja möödumine pidi olema ilmne ajutisele haldurile tema aruande koostamise ajal ning pankrotihaldurile hagi esitamise ajal.
241.Ametlikes Teadaannetes avaldatud R M pärandvara pankroti väljakuulutamise teatest (toimiku 1. kd, lk 162) nähtub, et see avaldati 09.05.2016. Võlausaldajad olid kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate ilmumise päevast teatama pankrotihaldurile kõigist enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest. Vaidlus puudub, et Xxx OÜ ei teatanud pankrotihaldurile oma nõudest 2 kuu jooksul.
242.11.07.2017 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-15-13942 määruse (toimiku 1. kd, lk 58 pöördel – 59), millega kohus rahuldas pankrotihaldur Üllar Talviste taotluse ja pikendas pärandvara pankrotimenetluses nõuete kaitsmise tähtaega kuni 01.08.2017. Määruses kajastatud taotluse sisu kohaselt oli tähtaja pikendamine vajalik selleks, et Xxx vallavalitsus esitas 20.06.2017 nõueavalduse summas 42 eurot.
243.Kostja esitas kohtule OÜ Xxx nõudeavalduse R M pankrotimenetluses (toimiku 1. kdl lk 166 pöördel – 168). Nõudeavalduses on märgitud kuupäevaks 02.09.2016. Kui eeldada antud kuupäeva õigsust, oli nõudeavaldus esitatud olulise hilinemisega. Nõudeavalduses paluti ennistada selle esitamise tähtaeg viitega Harju Maakohtu 09.05.2016 määrusele. Siinkohal nõustub kohus kostja märkusega, et nõudeavaldusest ei nähtu, kuidas sai Xxx OÜ olla teadlik Harju Maakohtu 09.05.2016 määrusest ning seda olukorras, kus ta enda väidete kohaselt sai pankrotimenetlusest teadlikuks alles augustis.
244.Kohtu hinnangul oli nõudeavaldus esitatud ilmselgete puudustega, kuid pankrotihaldur ei pööranud sellele mingit tähelepanu. Kohtu hinnangul rikkus pankrotihaldur PankrS § 94 lõikest 3 tulenevat kohustust jätta avaldus selles esinevate puuduste tõttu käiguta.
245.Nõudeavalduses on nimelt märgitud, et Xxx OÜ esitab R M vastu nõude summas 210 588,89 eurot, millele lisandub viivis ehk kokku 421 177,78 eurot. Nõudeavalduses tugineti nõude esitamisel Xxx Xxx OÜ ja Xxx OÜ vahelisele aktsiate müügilepingule. Nõudeavalduses puudus viide selle kohta, millisel alusel esitas Xxx OÜ aktsiate müügilepingust tuleneva nõude R M vastu, kes ei olnud müügilepingu pooleks. Nõudeavalduses puuduvad mistahes viited käenduslepingule. Nõudeavaldusest endast ei saa järeldada, et käendusleping oleks olnud sellele lisatud. Kohus on juba osundanud, et hageja väited selle kohta, kas või millal esitati talle käendusleping, on menetluse kestel muutunud.
246.Nõudeavaldusele lisatud maksekorraldustest nähtub, et Xxx OÜ oli 07.05.2009 kandnud Xxx Xxx OÜ-le üle 502 000 krooni ning Xxx Xxx OÜ-le 04.05.2009 1 734 738 krooni ja 70 000 krooni. Ühtegi ülekannet ei olnud tehtud R Mle. Ülekannete kogusumma oli 2 306 738 krooni ehk 147 427,43 eurot. Seega ei nähtunud nõudeavaldusele lisatud tõenditest, et Xxx OÜ-l oleks tekkinud R M vastu nõue avalduses märgitud summas ehk põhinõude summas 210 588,89 eurot. Seda ei oleks saanud järeldada ka avaldusele lisatud maksekorraldustest.
247.Nõudeavalduses nõuti põhinõude summalt viivist 210 588,89 eurot, kuid puudub igasugune selgitus selle kohta, millisel alusel viivist nõutakse. Puudub viivise arvestus. Hageja on menetluses väitnud, et Xxx OÜ nõudis viivist lepingus sätestatud määras. Samas tuleneb õigusaktidest, et lepingust taganemise korral on õigus nõuda intressi ning mitte viivist.
248.Hageja esitas kohtule dokumendi, mida ta on nimetanud nõudeavalduse skaneeringuks (toimiku 2. kd, lk 103-115) ning mille viimasel lehel on eraldi käenduslepingud. Esitatud dokumendist ei saa kohus ühelgi viisil järeldada, et nõudeavaldusele oli koheselt lisatud käendusleping, sest dokumendist ei nähtu, millal käendusleping pankrotihaldurile esitati. Väidetav skaneering kannab kuupäeva 28.09.2016, kuid nõudeavaldusel on kuupäevaks 02.09.2016. Tõend on vastuolus hageja esindaja eelistungil esitatud väitega, mille kohaselt olevat käenduslepingud tal hoopis varasemalt olemas olnud. Lisaks esitas hageja kohtule tõendi pealkirjaga „nõudeavalduse andmed“ (toimiku 2. kd, lk 116-117), kuid ka antud tõendist ei saa teha järeldust selle kohta, et nõudeavaldusega koos esitati käenduslepingud. Seega ei ole hageja kohtu hinnangul usutavalt tõendanud, et koos nõudeavaldusega esitati pankrotihaldurile käendusleping.
249.Hageja esitas kohtule R M e-kirjad Xxx OÜ esindajatele 27.04.2009 ja 30.04.2009 (toimiku
3.kd, lk 120-121), milles ta on kinnitanud käenduslepingute olemasolu, kuid ainuüksi nendest ekirjadest ei saa kohus teha järeldust selle kohta, kas Xxx OÜ pankrotimenetluses esitatud nõue oli põhjendatud nõudeavalduses toodud suuruses ja kas sellele oli lisatud käendusleping. Nõudeavalduses endas puudus viide käendusele. Hageja esitas kohtule A A 12.09.2016 e-kirja (toimiku 3. kd, lk 159 pöördel), milles antud isik Xxx OÜ esindajana saatis lisaks nõudeavaldusele õigusabi arve. E-kirjast ei saa järeldada, millised dokumendid olid nõudeavaldusele lisatud. Kohus leiab eelviidatud tõendeid kogumis hinnates, et hageja ei ole tõendanud, millal Xxx OÜ tegelikult nõudeavalduse esitas. Hageja ei ole veenvalt tõendanud, et nõudeavaldusele oleks olnud käendusleping lisatud. Võlausaldaja ise ei toonud nõudeavalduses välja, et tema nõude aluseks on käendusleping. Vaatamata ilmsetele sisulistele ja vormilistele puudustele ei jätnud pankrotihaldur nõudeavaldust käiguta ega esitanud nõudele ühtegi vastuväidet. Kohtu hinnangul jättis pankrotihaldur seadusest tulenevad kohustused olulisel määral täitmata.
250.Hageja esitas kohtule 10.10.2016 R M pärandvara pankroti nõuete kaitsmise koosoleku protokolli (toimiku 1. kd, lk 55). Protokolli kohaselt oli nõuete kaitsmise koosoleku teade avaldatud Ametlikes Teadaannetes 23.09.2016. Haldur leidis koosolekul, et Xxx OÜ nõue ei ole aegunud, mistõttu otsustati nõude tähtaeg Xxx OÜ enda häältega ennistada. Protokollist ei nähtu, millistel põhjendustel tuvastas haldur, et nõue ei ole aegunud. Xxx OÜ nõue loeti tunnustatuks summas 421 177,78 eurot. Haldur nõuet ei vaidlustanud. R M pärandvara pankroti võlausaldajate 01.08.2017 üldkoosoleku protokollist ja selle lisadest (toimiku 1. kd, lk 56-58) nähtub, et ennistati ka Xxx vallavalitsuse nõude esitamise tähtaeg. Nõuet tunnustati summas 42 eurot teise järgu nõudena.
251.Kohus ei nõustu esmalt kostja väitega, et Xxx Vallavalitsusel puudus nõue pärandvara vastu. Olukorras, kus seadus näeb otseselt ette inventuuri kulu kandmist pärandvara arvelt, tuli vastav kohustus ja sellest tulenev Xxx Vallavalitsuse nõue lugeda põhjendatuks. Küll aga leiab kohus asjas kogutud tõendite pinnalt, et kuna R M pangakontodel oli rahalisi vahendeid summas 310,53 eurot, ei olnud pärandvara ainuüksi selle nõude tõttu püsivalt maksejõuetu. Hageja tunnustas pankrotihaldurina alusetu, oluliste sisu ja vorminõuetega nõude, millele ta oleks olnud kohustatud vastu vaidlema. Haldur oleks pidanud nõude summale vastu vaidlema ainuüksi PärS § 143 lg 3 alusel, sest Xxx OÜ ei esitanud oma nõuet üleskutsemenetluses. Kui haldur oleks nõudele antud sätte alusel vastu vaielnud, ei oleks samuti olnud tegemist pärandvara maksejõuetusega ning pankrotimenetlust ei oleks saanud jätkata ainuüksi ajutise halduri või halduri kulude katmiseks, sest nende kulude katmine ei ole pankrotimenetluse eesmärgiks.
252.Lisaks nõustub kohus kostja väitega, et pankrotihaldur oleks nõudele pidanud esitama aegumisest tuleneva vastuväite. Nõue põhivõlgnike vastu oli aegunud, millest tulenevalt oli
käendajal õigus esitada aegumisest tulenev vastuväide. Surnud käendaja asemel oleks tema õigusi pidanud kaitsma pankrotihaldur.
253.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Xxx OÜ, Xxx Xxx OÜ ja Xxx Xxx OÜ sõlmisid 04.05.2009 aktsiate müügilepingu (toimiku 1. kd, lk 76-83). Xxx Xxx OÜ esindajana allkirjastas lepingu R M. Xxx Xxx OÜ ja Xxx Xxx OÜ müüjatena müüsid Xxx OÜ-le kui ostjale Xxx Xxx AS aktsiad. Ostja kohustus aktsiate eest tasuma hiljemalt 04.05.2009, kui olid täidetud lepingus märgitud tingimused. Ostja pidi kahele müüjale kokku tasuma 3 699 087 eurot. Üheks tingimuseks lepingu punkti 3.2.2. järgi oli see, et R M pidi ostja kooskõlastatud tingimustel sõlmima käenduslepingu Xxx Xxx OÜ lepingu punktist 5.1.9 tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks Xxx Xxx OÜ ees. Lepingu punktis 5.1.9 oli märgitud, et Xxx Xxx OÜ on tasutud Xxx Xxx OÜ-le lepingus märgitud müügiarved ning Xxx Xxx OÜ pidi tasuma muud kohustused Xxx Xxx OÜ ees. Muus osas ei näinud leping ette, et R M pidi sõlmima isiklikke käenduslepinguid. Aktsiate ostu-müügi leping ei näinud ette, et R M pidi käendama Xxx Xxx OÜ ja Xxx Xxx OÜ müügilepingust tulenevaid kohustusi Xxx OÜ ees. Seega ei saa olla usutavad hageja väited, et pankrotihaldurina sai ta eeldada müügilepingust tulenevaid kohustusi tagava käendusleping olemasolu juba müügilepingu alusel.
254.Hageja esitas kohtule kaks 04.05.2009 kuupäeva kandvat käenduslepingut (toimiku 1. kd, lk 84). Käenduslepingu nr xx kohaselt oli R M käendajaks ning Xxx OÜ võlausaldajaks. R M vastutas käenduslepingu alusel kõigi Xxx Xxx OÜ ja Xxx Xxx OÜ kohustuste eest, mis tulenesid eelviidatud aktsiate müügilepingust. Lepingu punktis 2 oli märgitud, et käendaja täidab võlgnike kohustused juhul, kui võlgnikud ei täida oma kohustusi tähtaegselt või nõuetekohaselt. Lepingu punkti 4 kohaselt vastutas R M oma kohustuste eest solidaarselt koos võlgnikega. Käenduslepingu nr xxx järgi vastutas R M Xxx Xxx OÜ ees kõigi Xxx OÜ kohustuste täitmise eest.
255.17.06.2009 esitas Xxx OÜ Xxx Xxx OÜ-le ja Xxx Xxx OÜ-le aktsiate müügilepingust taganemise avalduse (toimiku 1. kd, lk 85-86). Taganemisavalduses oli märgitud, et müügilepingust tulenevad kohustused olid jäetud täitmata. Eeskätt ei vastanud AS Xxx Xxx majanduslik seis enne lepingu sõlmimist müüjate poolt esitatule. Xxx OÜ palus tagastada aktsiate eest makstud raha. Xxx Xxx OÜ-l paluti tagastada 2 830 000 krooni ja Xxx Xxx OÜ-l 502 000 krooni kolme kalendripäeva jooksul. Kohus nõustub kostjaga väidetega, et kui taganemisavaldus oli põhjendatud, muutus nõue sissenõutavaks 20.06.2009 ning aegus kolm aastat hiljem 20.06.2012. Põhivõlgnike näol ei olnud tegemist hageja viidatud TsÜS § 166 lõikest 1 tuleneva olukorraga, kus aegumine nende suhtes oleks peatunud. Kui nõue põhivõlgnike vastu oli kord aegunud, oli käendajal õigus sellele tugineda. Käendaja eest tuli aegumise vastuväide esitada pankrotihalduril, mida pankrotihaldur jättis tegemata.
256.Hageja esitas kohtule Harju Maakohtu 13.12.2017 määruse tsiviilasjas nr 2-15-13942 (toimiku 1. kd, lk 212-213), millega kinnitati R M pärandvara pankrotimenetluses jaotusettepanek. Xxx OÜ nõude suuruseks on määruses märgitud 421 177,78 eurot ja Xxx valla nõude suuruseks 42 eurot. Kohtumääruse põhjendustes on märgitud, et nõue tulenes 04.05.2009 käenduslepingutest ja kohtule esitatud maksekorraldustest, milliste kohaselt on summad üle kantud. Kohus nõustub kostja väitega, et jaotusettepanek ei ole siduv kostjale, kes ei olnud pankrotimenetluse osaliseks. Arvestades käesolevas asjas kogutud tõendeid, peab kohus jaotusettepaneku kinnitamise määruses toodud järeldusi Xxx OÜ nõude suuruse ja põhjendatuse osas ekslikeks. Asjas kogutud tõendite pinnalt ei saa järeldada, et nõudeavaldusele oleks olnud lisatud käendusleping. Nõudeavaldusele lisatud maksekorralduste kohaselt ei olnud aktsiate müügilepingute alusel üle antud nõudeavalduses märgitud summat ja summa saajaks ei olnud R M. Kohtumääruse põhjendustest ei nähtu, millisel alusel luges kohus põhjendatuks
nõudeavalduses märgitud viivise summa, kui nõudeavalduses puudus viivise arvestus ja õiguslik alus. Lisaks oli nõue aegunud.
257.25.05.2016 tegi kohus samas pankrotimenetluses määruse (toimiku 1. kd, lk 214-215), milles määras R M pärandavara ajutise pankrotihalduri tasu suuruseks 1 575 eurot ja hüvitatavate kulude suuruseks 87,25 eurot. Kulud mõisteti välja pärandvarast. Vaatamata pankrotimenetlusega seotud kulude olemasolule leiab kohus, et hageja kahju nõue kostja vastu summas 319 558,24 eurot ei saa kuuluda rahuldamisele juba ainuüksi seetõttu, et R M pärandvara pankrotimenetluses ei ole võlausaldajatel põhjendatud ja tõendatud nõudeid vastavas summas. Hageja ei ole kannatanuks, kes saaks sellises summas kahju hüvitamist nõuda. Isegi juhul, kui hageja kahju nõue oleks põhjendatud Xxx valla nõude ning seni kantud pankrotimenetluse kulude või ajutise halduri kulude ulatuses, ei saa kahju nõue kuuluda rahuldamisele summas 319 558,24 eurot. Kahju hüvitamine ei saa kaasa tuua kannatanu rikastumist. Haldur ei saa esitada kostja vastu kahju nõuet ka väitega, et AS-l xxx võib olla nõue, mida viimane saaks pärast pankrotimenetluse lõppemist esitada. Pankrotihaldur ei saa pankrotimenetluse organina teostada toiminguid ega esitada hagisid nende isikute kaitseks, kes ei ole pankrotimenetluse osalised. Pankrotihaldur ei saa esitada kostja vastu kahju nõuet tulenevalt sellest, et nõude rahuldamisel suureneks Xxx valla pärandvara, sest sellisel juhul oleks tegemist ilmse rikastumise eesmärgil esitatud hagiga. Deliktiõiguslikult ei saa olla kaitstud vara kui selline ja deliktiõiguslik kahju hüvitamise nõue ei saa olla suunatud vara suurendamisele (RK TKo 3-2-1-64-05, p 20, 3-2-1-123-05, p 24, 3-2-1-19-11, p 17).
258.Täiendavalt ei nõustu kohus hageja väidetega, et Xxx OÜ nõue põhivõlgnike vastu ei olnud aegunud, kuna aktsiate müügilepingust tulenevat kohustust rikuti tahtlikult. Asjas kogutud tõenditega ei ole hageja oma väidet tõendanud. TsÜS § 146 lg 4 järgi on küll tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus kohustusi tahtlikult, kuid sellise väite esitamiseks ei piisa ainult sellest, et kohustus jäi täitmata (RK TKo 3-2-1-83-08, p 13). TsÜS § 146 lg 4 kohaldamine eeldab võlgniku tahtlusele lisaks tahet teist poolt heade kommete vastaselt kahjustada. Hageja väited tahtluse kohta on jäänud spekulatiivseteks.
259.Hageja esitas kohtule e-kirjade vahetuse 2009. aasta juunist Xxx OÜ esindaja ja R M vahel, kes väidetavalt kasutas oma elukaaslase e-posti aadressi (toimiku 1. kd, lk 233-234). Hageja on väitnud, et e-kirjadest nähtuvalt rikkus R M tahtlikult aktsiate müügilepingut ning Xxx Xxx OÜ oli enne pankrotimenetlust tühjaks tehtud, kuid seesuguseid järeldusi kohtule esitatud e-kirjade pinnalt teha ei saa. E-kirjades on räägitud erinevate toimingute tegemisest ja notariaalsete tehingute ettevalmistamisest, kuid e-kirjadest ei ole täpsemaid järeldusi võimalik teha. Samuti võib järeldada, et poolte suhtlus oli emotsionaalne ning R Ml esinesid terviseprobleemid. Muude järelduste tegemist e-kirjad ei võimalda.
260.Hageja esitas kohtule seoses R M surmaga läbi viidud kriminaalasjas tunnistajatena ära kuulatud R M, J M, A R ja K Ke ütluste protokollid (toimiku 2. kd, lk 83-96), milles kõik on viidanud R M äriühingutega seotud majanduslikele raskustele. Hageja on esitanud kohtule R M e-kirjad ning SMS-d suhtlemisel Xxx OÜ esindajatega (toimiku 2. kd, lk 97-102, parem SMSde koopia toimiku 3. kd, lk 80-85 ja stenogramm toimiku 3. kd, lk 86), milles on arutatud rahaliste probleemide lahendamise võimalusi. Tõenditest ei saa järeldada, et Xxx Xxx OÜ ja Xxx Xxx OÜ oleksid tahtlikult rikkunud aktsiate ostu-müügi lepingut ning sellist järeldust ei saa teha ainuüksi Xxx OÜ esindaja väitest, mille kohaselt olevat R M suhtlemisest kõrvale hoidnud.
261.Hageja esitas kohtule Xxx Xxx AS ja R M vahel 29.04.2009 sõlmitud notariaalselt tõestatud müügilepingu (toimiku 3. kd, lk 123-127), mille kohaselt müüs Xxx Xxx xx asuva kinnistu 1 500 000 krooni eest, kuid ainuüksi tehingu tegemisest tulenevalt ei saa kohus järeldada, et Xxx Xxx AS tehti tahtlikult varatuks. Nimelt ei saa ainuüksi lepingu pinnalt järeldada, kas ostuhind
vastas kinnistu turuväärtusele ning kas ostuhind tasuti või mitte. Neid väiteid ei tõenda ka hageja viited kriminaalasjas K Ke tunnistaja ütlustele.
262.Hageja esitas kohtule Keskriminaalpolitsei Rahapesu Andmebüroo kirja Põhja Politseiprefektuurile 31.07.2009 (toimiku 3. kd, lk 128-133) ning väitis, et antud tõendiga on tõendatud kinnistu eest fiktiivne maksmine, kuna xxx kinnistu eest tasus R M aktsiate ostu eest saadud rahaga. Kohtu hinnangul ei saa olla tähtsust sellel, millise rahasummaga kinnistu eest tasuti ning ainuüksi aktsiate müügist saadud raha kasutamine kinnistu eest tasumiseks ei muuda ülekannet fiktiivseks. Xxx Xxx AS väidetava tahtliku varatuks muutumise osas ei saa enam omada tähtsust see, kas või millisel põhjusel seadis R M edaspidi talle kuuluvale kinnistule hüpoteegi. Kohtule esitatud tõendist ei saa järeldada erinevalt hageja väidetest, et R M olevat enne oma surma Xxx Xxx AS-st isiklikult raha välja viinud. Kuigi tõendis on kirjeldatud erinevaid ülekandeid ja tehinguid, siis Xxx OÜ tahtliku kahjustamise tahet neist järeldada ei saa. Vastupidi, tõendis on tuvastatud, et 2009. aasta alguses maksis R M koos R Mga ettevõtte kontole sisse 5 723 000 krooni ebaselge päritoluga sularaha. Vaatamata sularaha ebaselgele päritolule ei tõenda tõend hageja väiteid Xxx Xxx AS tahtliku varatuks muutmise ja seeläbi Xxx OÜ tahtliku kahjustamise kohta. Xxx Xxx AS arvelduskontodel toimus tavapärane majandustegevus. Hageja väited kaudsest tahtlusest on spekulatiivsed ja põhistamata.
263.Kostja esitatud Rahandusministeeriumi 2008. aasta majandusülevaatest ning ajalehes Postimees 09.01.2009 ilmunud artiklist (toimiku 1. kd, lk 176-179) nähtub, et Eestis oli 2008. aastal majanduslangus, kus kõige enam said kannatada sõidukite kaubandusega tegelevad ettevõtted. 2009. aastal langus jätkus ning sõidukite müüjatel oli keeruline toime tulla turu langusega. Kohus peab kogutud tõendite hinnalt usutavaks, et Xxx Xxx AS võis sattuda turu langusest tulenevalt majanduslikesse raskustesse. Hageja väited aktsiate ostu-müügi lepingust tulenevate kohustuste tahtliku rikkumise kohta ei ole aga asjas kogutud tõenditega tõendatud.
264.Spekulatiivseteks ja paljasõnalisteks loeb kohus ka hageja väiteid selle kohta, et R M oli maksejõuetu juba enne oma surma. Hageja poolt kohtule esitatud ja eelviidatud emotsionaalsete e-kirjade ja sõnumite vahetusest selliseid järeldusi teha ei saa. Hageja ise ei ole viidanud konkreetsetele R M kohustustele, mis muutsid teda väidetavalt püsivalt maksejõuetuks juba enne oma surma.
265.Hagile lisatud 29.04.2009 kinkelepingust ja asjaõiguslepingust (toimiku 1. kd, lk 63-65) nähtub, et R M kinkis oma vanematele xxx asuva kinnistu. Kinnistule oli seatud hüpoteek AS xxx kasuks summas 610 000 krooni. Hüpoteegid jäid kehtima ning lepingus märgiti, et hüpoteegiga oli tagatud AS xxx nõue. Lepingu pooled kinnitasid, et eseme väärtuseks oli 1 500 000 krooni. Hageja esitas kohtule kinnistusraamatu väljavõtte (toimiku 1. kd, lk 87), mille kohaselt on R M ja M M kinnistu ühisomanikud.
266.Samal päeval 29.04.2009 sõlmis R M teise kinkelepingu ja asjaõiguslepingu (toimiku 1. kd, lk 65 pöördel – 68), millega kinkis K Vile xxx asuva kinnistu. Kinnistut koormasid kaks AS xxx kasuks seatud hüpoteeki summas 3 120 000 krooni ja 2 340 000 krooni. Hüpoteegid jäid pärast lepingu sõlmimist kehtima ning kingi saaja kinnitas, et hüpoteekidega on tagatud AS xxx nõuded. Lepingu pooled hindasid eseme väärtuseks 3 500 000 krooni.
267.Seega jäid R M elusasemelaenust tulenevat kohustust jätkuvalt tagama kinnistutele seatud hüpoteegid. Samuti on õige kostja väide, et hageja ei saanud lugeda eluaselaenulepingust tulenevat kohustust sissenõutavaks muutunuks R M eluajal. Eluasemelaenu kohustus oleks R M eluajal saanud muutuda sissenõutavaks, kui laenuleping oleks üles öeldud, kuid seda ei ole hageja väitnud ega tõendanud. Ainuüksi Xxx OÜ käenduslepingust tuleneva nõude esitamine R M vastu ei pruukinud samuti kaasa tuua tema maksejõuetust, sest elu ajal oli R Ml igakuine
püsiv sissetulek, mida samuti tõendavad hageja esitatud tõendid. Xxx Xxx AS pankrotimenetlus lõpetati Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-09.-29564 06.02.2013 (toimiku 1. kd, lk 173-175). Määruse kohaselt ei olnud ettevõtte pankroti põhjuseks pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid suutmatus õigeaegselt märgata ja reageerida majanduslangusele ning käibe langusele. Määrusest ei nähtu, et R Ml oleks antud ettevõtte ees olnud ulatuslik täitmata kohustus. Sisuliselt ei oma hageja spekulatiivsed väited R M eluajal tekkinud maksejõuetusest käesolevas asjas tähtsust. Hageja ei ole R M kui füüsilise isiku pankrotihaldur. Hageja on pärandvara pankrotihaldur, kes saab hagide esitamisel lähtuda vaid nende võlausaldajate õiguste kaitsmise vajadusest, kes tegelikult nõuded esitanud on.
268.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu ei kuulu rahuldamisele juba ainuüksi seetõttu, et hageja ei ole kannatanuks, kellel oleks objektiivselt saanud tekkida kahju summas 319 558,24 eurot. Hageja ei saa esitada kostja vastu hagis märgitud summas kahju nõuet olukorras, kus hageja on jätnud pankrotihaldurina olulisel määral oma kohustused täitmata ja on tunnustanud pankrotimenetluses alusetu nõude põhjendamatus summas. Hageja ei saa pankrotihaldurina esitada kostja vastu kahju nõuet tulenevalt soovist suurendada pankrotivara. Xxx OÜ poolt tähtaegsete õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine
269.Kohus leiab, et kui Xxx OÜ kui võlausaldaja nõude tunnustamine pankrotimenetluses oleks olnud osaliselt või tervikuna põhjendatud, ei kuulu nõue kostja vastu rahuldamisele RVast § 7 lg 1 ja NotS § 14 lg 2 alusel. Kui pankrotihaldur esitab kolmandate isikute vastu varalise nõude, kaitseb ta seeläbi eelduslikult võlausaldajate huve. Võlausaldaja Xxx OÜ huviks käesolevas asjas võiks eelduslikult olla soov saada hüvitist nende lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis jäid täitmata Xxx Xxx OÜ, Xxx Xxx OÜ ja R M poolt. Sellise hüvitise nõude esitamise eelduseks oleks NotS § 14 lg 2 alusel kohtu hinnangul pidanud olema esmalt see, et Xxx OÜ võimalused saada hüvitist lepingut rikkunud isikutelt on ammendunud. Xxx OÜ ei pidanud nõude esitamiseks käendaja vastu esitama seda esmalt põhivõlgnike vastu, kuid kostja näol ei ole tegemist mitte käendaja, vaid notariga, kelle vastutust piirab NotS § 14 lg 2. Lisaks oleks Xxx OÜ pidanud olukorras, kus notarile heidetakse ette notariaaltoimingu õigeaegset tegemata jätmist, pöörduma notari poole taotlusega vastav toiming sooritada. Kuigi notariaaltoimingute teostamise ja pärimistunnistuse väljastamise eelduseks ei ole võlausaldaja poolt vastava nõude esitamine notarile, on taotluse esitamine kahju hüvitamise puhul RVast § 7 lg 1 kohaselt üheks nõude rahuldamise eelduseks.
270.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 13.07.2009 (toimiku 1. kd, lk 8) koostati kostja Tallinna notari P P juures notariaalselt tõestatud pärimismenetluse algatamise avaldus, milles paluti algatada xxx surnud R M pärimismenetlus. 14.07.2009 avaldati Ametlikes Teadaannetes pärimisteade (toimiku 1. kd, lk 9), milles teatati, et kostja menetluses on pärimisasi ning paluti hiljemalt 13.10.2009 kõigil pärima õigustatud isikutel notarile endast teatada. Hageja esitas kohtule kogu R M pärimisasja toimiku (toimiku 2. kd, lk 153-235). Pärimistoimiku dokumentidest võib järeldada, et kostjale oli teada üksnes R M kohustus AS xxx ees tulenevalt eluasemelaenust. Xxx OÜ oma nõudest notarile pärimistoimikus olevate andmete kohaselt ei teatanud. Hageja väide, et notar oleks pidanud ainuüksi õigushariduse omamise tõttu eeldama suurte kohustuste olemasolu, on põhistamata ning asjakohatu. Eelviidatud sätete alusel oleks Xxx OÜ pidanud ise teavitama notarit vajadusest kiirendada pärimismenetlust ja nõudma ametitoimingu tegemist, kui toimingu tegemata jätmine rikkus võlausaldaja hinnangul tema õigusi.
271.Kostja esitas kohtule e-kirjade vahetuse Xxx OÜ esindaja K Ke ning advokaat M S vahel 13.05.2009 (toimiku 1. kd, lk 162 pöördel), millega M S teatas, et võrreldes Xxx Xxx OÜ müügilepingu ettevalmistamise ajaga on R Mle kuuluvate kinnistute uuteks omanikeks tema
vanemad ja elukaaslane. Xxx OÜ esindajale edastati kinnistusraamatu väljavõtted (toimiku 1. kd, lk 163-165). Seega oli Xxx OÜ teadlik, et R Mle kuulunud kinnistud võõrandati. Võlausaldajale pidi olema mõistetav sellest tulenev tagajärg, kui see tema hinnangul mõjutas oluliselt lepinguliste kohustuste täitmise võimalust.
272.Hageja esitas kohtule Xxx OÜ 17.02.2011 avalduse Xxx Xxx OÜ likvideerimismenetluse alustamiseks (koos lisadega toimiku 3. kd, lk 134-147). Xxx OÜ esindaja K Ke ja pankrotihaldur L M e-kirjade vahetusest 2011. aasta novembrist (toimiku 1. kd, lk 165 pöördel – 166) nähtub, et Xxx OÜ teatas xxx Xxx OÜ vastu 180 869,96 euro suuruse nõude olemasolust. Samas e-kirjast tuleneb, et K K teadis 2011. aasta novembris, et R M pärimismenetluses on enamik sugulastest pärimisest keeldunud. Seega oli Xxx OÜ teadlik pärimismenetlusest ja selle käigust, kuid ta ei pöördunud notari poole taotlusega teostada oma väidetavate õiguste kaitseks vajalik toiming.
273.L M selgitas samas e-kirjade vahetuses, et xxx Xxx OÜ vastu ei olnud keegi nõudeid esitanud. Täiendavalt selgitas L M Xxx OÜ esindajale, millised võimalused on vara tagasivõitmisel pankrotihalduril, rõhutades samas, et iga võlausaldaja peab oma nõude ise esitama, esitades sealhulgas pankrotihaldurile nõudeavalduse. Seega pidi Xxx OÜ esindajale olema teada, kas või millised võimalused on tal nõuete rahuldamisel pankrotimenetluses.
274.Xxx Xxx OÜ pankrotimenetluses esitatud ajutise halduri aruandest (toimiku 1. kd, lk 168 pöördel – 170) nähtub, et ettevõtte majandustegevus lõppes sisuliselt R M hukkumisega 09.06.2009. Sealhulgas jäi tegevjuhita ja lõpetas majandustegevuse Xxx Xxx AS, mille pankroti kuulutas kohus välja 21.9.2009. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks pidas ajutine haldur R M surma. Ajutise halduri aruande kohaselt oli Xxx Xxx OÜ kohustuste kogusummaks 181 189,52 eurot, millest 180 869,96 eurot oli Xxx OÜ nõue. Kohus lõpetas Xxx Xxx OÜ pankrotimenetluse 23.02.2012 määrusega raugemisega (toimiku 1. kd, lk 171-172). Eeltoodust võib järeldada, et Xxx OÜ ei võtnud ette samme selleks, et vältida pankrotimenetluse raugemist, sest ta ei tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kuludeks vajalikku summat. Kohus nõustub, et Xxx OÜ sisuliselt loobus ise nõude menetlemisest Xxx Xxx OÜ vastu. Seega on täitmata NotS § 14 lõikest 2 tulenev nõude esitamise eeldus notari vastu.
275.Kostja esitatud tõenditest nähtub, et OÜ Xxx Xxx oli 2017. aastal jätkuvalt registrisse kantud ning ettevõttel puudusid maksuvõlad (toimiku 1. kd, lk 172 pöördel). Xxx Xxx OÜ vastas Xxx OÜ taganemisavaldusele (toimiku 2. kd, lk 118-119), kuid sellele järgnevalt ei nähtu asjas kogutud tõenditest ühegi toimingu tegemist võlausaldaja poolt selleks, et võlgnevust sisse nõuda. Kuivõrd antud lepingu pool on endiselt tegutsev ja Xxx OÜ ei ole astunud samme, et tema vastu esitatud nõuet sisse nõuda, on täitmata NotS § 14 lõikest 2 tulenev nõude esitamise eeldus notari vastu.
276.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata selle rahuldamiseks vajalike NotS § 14 lõikest 2 ja RVastS § 7 lõikest 1 tulenevate eelduste täitmata jätmise tõttu. Hageja on pankrotihaldur, kelle näol on tegemist pankrotimenetluse organiga. Pankrotihaldurina saaks hageja esitada võlausaldajate õiguste kaitseks hagi. Võlausaldaja lepingust tuleneva nõude kaitsmiseks kahju hüvitamise hagi esitamise eelduseks on see, et lepingust tulenevat nõuet ei ole täitnud lepingu pooleks olevad isikud ning et võlausaldaja ise on teinud toiminguid selleks, et vältida notari poolt viivitamist. Võlausaldaja Xxx OÜ ei ole vastavaid eeldusi täitnud. Notari kohustuste eesmärk
277.Lisaks nõustub kohus kostja väitega, et notari kohustuste eesmärgiks ei ole üldiselt võlausaldajate kõigi nõuete täitmise või edukuse tagamine. Hageja heitis kostjale ette viivitamist
pärimisasja menetlemisel. Hageja tõi välja, et kostja koostas 03.08.2012 projekti pärandvara inventuuri tegemise kohta, kuid samasisuline otsus tehti alles 01.04.2015 ehk kolm aastat hiljem. Kostja viis pärimismenetluse lõpuni alles 6 aastat pärast R M surma ning seejuures ei teinud kostja ajavahemikul 14.07.2011 kuni 01.04.2015 pärimisasjas aktiivseid toiminguid. Kostja õigusvastaseks teoks oli hageja hinnangul ebamõistlikult pikk viivitus pärimistunnistuse väljastamisel.
278.Kostja leidis, et notari ametikohustustuste eesmärgiks ei ole pärandaja kõikide võimalike tehingute ja nendega seotud isikute ning tähtaegade absoluutne kindlakstegemine, võlausaldajate väljaselgitamine ning võlausaldajate poolt nõuetele seadusest tulenevatest tähtaegadest kinnipidamise tagamine. Pärimisseadus ei näe notarile ette kohustust arvestada ja jälgida pankrotiseaduses sätestatud tagasivõitmise tähtaegasid. Samuti ei näe pärimisseadus ette, milliste tingimuste esinemisel ja millal on pärija pärimisõigus piisavalt tõendatud. Pärimisseadus ei sätesta tähtaega pärimistunnistuse tõestamiseks. Kohus nõustub nende kostja väidetega.
279.NotS § 2 lg 1 kohaselt on notar avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. NoS § 2 lg 2 järgi jaguneb notari ametitegevus ametitoimingute tegemiseks ja ametiteenuste osutamiseks. Kohus osundab, et notariaadiseadus ei näe ette, millise tähtaja jooksul peaks notar teostama ametitoiminguid või läbi viima pärimismenetluse.
280.Notarite eetikakoodeksi § 9 reguleerib notarite teenindusvalmidust. Eetikakoodeksi § 9 lg 1 kohaselt tagab notar oma büroos kliendikeskse teenindamise. Hageja viidatud eetikakoodeksi § 9 lg 2 järgi täidab notar talle seadusega pandud ülesandeid isiklikult, mõistliku ajaga ja parimal võimalikul viisil. Seega on notaril eetiline kohustus teostada toiminguid mõistliku ajaga, kuigi seadus seda ette ei näe ning eetikakoodeks ei reguleeri, millised on mõistlikule ajale ettenähtavad kriteeriumid.
281.NotS § 29 lg 3 p 2 järgi on üheks notari ametitoiminguks pärimismenetluse läbiviimine. NotS § 37 lg 1 näeb ette, et notar teeb ametitoimingu pärast seda, kui on olemas kõik vajalikud dokumendid ja andmed ning tehtud ettenähtud maksed. Notari toiminguid pärimismenetluse läbiviimisel reguleerib täpsemalt pärimisseadus. PärS § 118 lg 3 järgi tuleb pärandist loobumiseks esitada notarile PärS §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul avaldus, mille notar tõestab. PärS § 119 lg 1 kohaselt on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud ning tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest.
282.Pärimisseaduses ette nähtud notariaaltoimingud teeb PärS § 165 lg kohaselt notar, kelle juures on algatatud pärimismenetlus. Samas võib PärS § 165 lg 4 kohaselt pärandist loobumise avalduse tõestada iga notar. Pärast pärandist loobumise avalduse tõestamist edastab notar avalduse pärimismenetlust läbiviivale notarile. PärS § 166 lg 4 sätestab, et enne pärimismenetluse algatamise avalduse vastuvõtmist kontrollib notar pärimisregistrist, kas samas pärimisasja on pärimismenetlus algatatud. Pärimismenetluse algatamise kohta teeb notar PärS § 166 lg 41 järgi viivitamata pärast pärimismenetluse algatamise avalduse vastuvõtmist pärimisregistrisse kande. Kooskõlas PärS § 166 lõikega 5 viib pärimismenetluse läbi notar, kes on kantud pärimismenetluse läbiviijana pärimisregistrisse.
283.Pärimismenetluse läbiviimist reguleerib täpsemalt PärS § 167. PärS § 167 lg 1 näeb ette, et notar kontrollib pärimisregistrist andmeid pärandja testamentide ja pärimislepingute kohta ning saadab juhul, kui nimetatud dokumente ei ole pärimisregistri arhiivis, nende andmete alusel nimetatud dokumentide hoidjatele teate pärandi avanemise kohta ja palub dokumendid endale saata. Samuti teeb notar päringuid pärandaja õiguste ja kohustuste kohta seadusega ette nähtud
registritesse PärS § 167 lg 2 järgi. Kooskõlas NotS § 167 lõikega 3 esitab notar pärandaja õiguste ja kohustuste kohta elektroonilises vormis järelepärimise Eesti Vabariigis tegutsevatele krediidiasutustele. Üksnes pärimismenetluse algataja või muu pärandvara suhtes õigusi omava isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel võib notar lisaks PärS § 167 lõigetes 2 ja 3 sätestatule teha järelpärimisi ka muudele isikutele (PärS § 167 lg 4).
284.PärS § 167 lg 1 sätestab, et notar avaldab hiljemalt kaks tööpäeva pärast pärimismenetluse algatamist selle kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. PärS § 167 lg 2 järgi saadab notar talle teada olevatele pärijatele teate pärimismenetluse algatamise kohta. Notar teavitab ka muid isikuid, kellele on testamendi või pärimislepinguga antud õigusi või pandud kohustusi. Kooskõlas PärS § 167 lõikega 3 teavitab notar viimse tahte alusel toimuva pärimise puhul ka isikuid, kes oleksid pärinud seadusjärgse pärimise korral. Kui pärija ei ole teada või tema elukoha kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, viib notar PärS § 169 lg 1 kohaselt läbi pärija väljaselgitamise üleskutsemenetluses, milleks avaldab notar PärS § 169 lõike 2 järgi üleskutse Ametlikes Teadaannetes.
285.Kooskõlas PärS § 171 lõikega 1 tõestab notar pärimistunnistuse, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud, kuid mitte enne ühe kuu möödumist PärS § 168 lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest.
286.Kokkuvõttes nähtub eelviidatud normidest, et notaril on pärimismenetluses mitmeid seadusega detailselt reguleeritud kohustusi, kuid seadus ei sätesta tähtaega, mille jooksul on notar kohustatud pärimistunnistuse välja andma ning seda eriti olukorras, kus paljud pärijad pärandist loobuvad. Notaril on PärS § 167 lg 3 järgi kohustus tema pärandaja kohustuste kohta järelpärimisi krediidiasutustele, kuid notaril puudub õigus teha omal algatusel kindlaks muude kohustuste olemasolu, sealhulgas saata sellekohaseid päringuid. Seega ei ole notaril seadusest tulenevat kohustust tagada pärimismenetluses kõigi pärandaja kohustuste ja võlausaldajate nõuete, sealhulgas nõuete sissenõutavaks muutumise ja nõuete osas õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegade kindlakstegemine. Pärimisseadus ei näe ette notarile kohustust kiirustada pärimistunnistuse väljaandmisega selleks, et tagada võlausaldajate nõuete realiseerimine.
287.Samuti leiab kohus, et hageja on viidanud notari viivitamisel mitte seadusest, vaid eetikakoodeksist tuleneva kohustuse rikkumisele. Kohustuse viia toiminguid läbi mõistliku aja jooksul näeb ette notarite eetikakoodeks ja tegu ei ole VÕS § 1045 lg 1 punkti 7 kohaselt seadusest tuleneva kohustusega. Eetikanõude eesmärgiks on tagada notarite ühetaoline eetiline käitumine, mis välistab üldjuhul asjatud viivitused, kuid eetikanõude eesmärgiks ei ole tagada võlausaldajatele nende nõuete realiseerimiseks vajalikest tähtaegadest kinnipidamine. Kohtu hinnang on ühtlasi kooskõlas NotS § 14 lõikega 2, mis näeb kahju tekitamise korral igal juhul notarile ette sekundaarse vastutuse. Seega ei tulene seadusest, et notar oleks vastutav, kui pärimismenetluse ajalise kestvuse tõttu ei ole pankrotihalduril võimalik esitada kinkelepingu tagasivõitmise hagi PankrS § 111 lg 1 p 2 toodud tähtaja jooksul.
288.Eeltoodut kokku võttes tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata. Samas leiab kohus, et isegi juhul, kui hagejal oleks õigus esitada kostja vastu kahju nõuet hagis toodud summas või mõnes muus summas, hageja ega võlausaldaja ei pidanud ise astuma kohaseid samme kahju vältimiseks ning notari kohustus oli suunatud hagejal väidetavalt tekkinud kahju ärahoidmiseks, ei kuuluks hageja nõue rahuldamisele, sest puudub kostja õigusvastane tegu ning põhjuslik seos väidetava teo ja kahju vahel. Kostjale etteheidetav tegu ja põhjuslik seos
289.Hageja pidas kostja õigusvastaseks teoks pärimistunnistuse väljastamisega viivitamist ja leidis, et hiljemalt 14.07.2011 pidi kostjale olema selge, et R M pärijaks on kohalik omavalitsus. Kostja koostas 03.08.2012 küll inventuuri otsuse, kuid tegelik ja samasisuline otsus tehti alles 01.04.2015. Pärimisasi jäi mitmeks aastaks seisma ja kestis 6 aastat. Pankroti väljakuulutamise ajaks 09.05.2016 oli juba möödunud kinkelepingute tagasivõitmise hagi esitamise tähtaeg. Kui kostja oleks lahendanud R M pärimismenetluse seaduses nõutud mõistliku aja jooksul, oleks pärandvara ajutine pankrotihaldur määratud hiljemalt 2011 aasta lõpuks või 2012 aasta alguseks ning tagasivõitmise hagi oleks saanud esitada 2012 aasta jooksul ehk tähtaegselt. Kostja oleks pidanud pärimistunnistuse väljastama juulis 2011. 4 aastat ei saa olla mõistlik aeg.
290.Kostja leidis, et võlausaldaja nõude maksmapanek ja selleks õiguskaitsevahendite valik ei sõltunud notari tegevusest, vaid võlausaldajast endast. Notarile etteheidetav tegevus ei takistanud võlausaldajal õiguskaitsevahendite kasutamist. Erinevalt notarist oli võlausaldajale tagasivõitmise tähtaeg teada. Pärandvarale ajutise halduri määramine ei sõltu notarist ega pärimismenetlusest. Kostjale ei olnud teada, et käesolevas pärimisasjas oleks esinenud vajadus kiirelt tegutseda ning viivitus ei olnud Eesti notarite praktikas ebatavaliselt pikk. Tegemist oli keeruka pärimismenetlusega, kus toiminguid tegid 4 notarit ning oli palju loobumisavaldusi. Xxx OÜ-le oli juba 2009. aastal teada R M surm ja pärimismenetluse alustamine, samuti kinnistute kinkimine. Vaatamata sellele ei võetud ette samme tagasivõitmise nõuete tähtaja möödumise vältimiseks. Pankrotimenetluse alustamise ja ajutise halduri nimetamise eelduseks e iolnud pärimismenetluse lõpule viimine kostja poolt.
291.Kohus nõustub nende kostja väidetega. Esmalt osundab kohus, et on juba käesolevas lahendis leidnud, et pärimisseadus ega notariaadiseadus ei näinud notarile ette kohustust viia pärimismenetlus läbi mõne kindla tähtaja jooksul. Seadus ei sätestanud kostjale isegi kohustust viia pärimismenetlus läbi mõistliku tähtaja jooksul. Kuivõrd selline kohustus seaduses puudus, ei saa hageja ette heita kostjale mõne õigusvastase teo toimepanekut.
292.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 13.07.2009 (toimiku 1. kd, lk 8) koostati kostja juures pärimismenetluse algatamise avaldus, milles paluti algatada xxx surnud R M pärimismenetlus. 14.07.2009 avaldati Ametlikes Teadaannetes pärimisteade (toimiku 1. kd, lk 9), milles teatati, et kostja menetluses on pärimisasi ning paluti hiljemalt 13.10.2009 kõigil pärima õigustatud isikutel notarile endast teatada.
293.Hageja esitas kohtule väljavõttena pärimistoimikust pärimisest loobunud R M seaduslike pärijate koondtabeli (toimiku 1. kd, lk 10), millest nähtuvalt loobusid 33 seaduslikku pärijat pärandist. Viimased kolm pärijat loobusid pärandist 14.07.2011.
294.Hageja esitas kohtule Harju Maakohtu 11.07.2017 tsiviilasjas nr 2-15-13942 (toimiku 1. kd, lk 49-51) tehtud määrusega välja nõutud e-notari andmebaasi logiväljavõtte R M pärimisasjas (toimiku 1. kd, lk 15-48), millest nähtuvalt oli erinevaid toiminguid tehtud alates 06.07.2009 kuni 12.07.2017. Logist nähtuvalt oli tehtud hulgaliselt päringuid. Pikem ajavahemik logiandmete sissekannetes on olnud 01.08.2012 ja 27.01.2015 vahel, mil toiminguid ei ole tehtud.
295.Kostja esitas kohtule vastused krediidiasutuste järelpärimistele (toimiku 1. kd, lk 152-154), millest nähtub, et xxx vastas kostja 29.07.2009 järelpärimisele seoses R M pärimismenetlusega alles 01.08.2012. AS xxx vastas kostja 29.07.2009 järelpärimisele 03.08.2019 ning seejärel 27.01.2015 järelpärimisele 06.02.2015. Hageja esitas kohtule ka kogu R M pärimisasja toimiku (toimiku 2. kd, lk 153-235). Pärimistoimikust nähtub, et suure osa pärimisest loobumise avaldusi ei ole tõestanud kostja, vaid teised notarid, sealhulgas L J, M L ja M P. Eelviidatud tõenditest kogumis nähtub, et tegemist oli mahuka ja keerulise pärimismenetlusega, milles suur hulk
pärijatest pärandist loobus ning milles notaril tuli teha hulgaliselt päringuid pärijate kindlakstegemiseks ja pärandaja krediidiasutuste ees olevate kohustuste väljaselgitamiseks.
296.Hageja esitas kohtule inventuuri määramise projekti, millel on märgitud kuupäev 03.08.2012 (toimiku 1. kd, lk 11). Samasisuline inventuuri määramise otsus koostati notari poolt 01.04.2015 (toimiku 1. kd, lk 12). 29.05.2015 koostas Tallinna kohtutäitur M K R M pärandvara nimekirja (toimiku 1. kd, lk 13) ning 28.08.2015 koostas kostja pärimistunnistuse (toimiku 1. kd, lk 14), mille kohaselt oli R M ainupärijaks Xxx vald.
297.K Pk on 11.03.2016 kostjale saatnud e-kirja (toimiku 1. kd, lk 72), milles ta soovis teada, miks tegi notar inventuuri otsuse 03.08.2012, kuigi inventuur oli tehtud alles 2015. Kostja vastas e-kirjale (toimiku 1. kd, lk 72) ja selgitas, et 2012. aastal inventuuri otsust ei tehtud, vaid tegu oli otsuse projektiga. Notar selgitas, et pärimisasjade jurist läks 2012. aasta augustis lapsehoolduspuhkusele, kuid teda asendanud inimene oli selles vallas algaja. 2012. aastal jätkus pärijate otsimine ning tollel ajal ei olnud ühtset seisukohta küsimuses, kas enne tuleb välja anda pärimistunnistus ja seejärel nõuab kohalik omavalitsus inventuuri või tellib notar ise inventuuri, kui on näha, et pärijaks on kohalik omavalitsus. Notar osundas, et võlausaldajad tunnistuse väljastamise osas huvi ei tundud. E-kirja lõpus möönis kostja, et oleks saanud kiiremini, kuid kuna töös oli korraga sadu asju, jäi mõni asi tahaplaanile. E-kirjade vahetusest kostja ja hageja esindaja vahel 2017. aasta juunist (toimiku 1. kd, lk 73) nähtub, et kostja selgitas hageja esindajale uuesti projekti koostamisega seonduvat.
298.06.06.2017 on Harju Maakohus pankrotimenetluses kostja ära kuulanud tunnistajana (toimiku 1. kd, lk 74a-74e). Kohus osundab, et protokollist ei nähtu, milline oli kostja tunnistajana ärakuulamisel tõendamisese ning milliste pankrotimenetluse eesmärkide täitmiseks kostjat tunnistajana ära kuulati. Hageja on viidanud, et tunnistajana ütluste andmisel kirjeldas kostja, kui aktiivselt ta pärijate otsimisega tegeles. Samas on hageja ise märkinud, et kostja ütlused tunnistajana on ebausutavad, sest need olevat vastuolus kostja enda eelviidatud e-kirjaga. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei oma kostja tunnistajana antud ütlused tõenduslikku väärtust. Tunnistajana ülekuulamise ajal ei teadnud kostja, et tema vastu esitab hageja hagi ning soovib tema tunnistajana antud ütlusi kasutada tõendina tema vastu.
299.Samas leiab kohus, et eelviidatud kirjalikest tõenditest võib kogumis järeldada, et ajavahemikul 03.08.2012 kuni 27.01.2015 ei teinud notar pärimismenetluses sisulisi toiminguid. Teisalt ei saa järeldada asjas kogutud tõenditest, et seisuga 14.07.2011 olid kostjale teada kõik andmed selleks, et pärimistunnistust välja anda. Järeldada ei saa, kas nimetatud ajaks olid kostjale teada kõik andmed, et selgitada välja kõik pärimiseks õigustatud isikud.
300.Hageja esitas kohtule Justiistministeeriumi 06.03.2015 pöördumise (toimiku 1. kd, lk 71), milles on leitud, et notar on kohustatud tõestama pärimistunnistuse kohe, kui on pärijad välja selgitanud. Notarite Koda on 06.07.2015 vastanud Justiisministeeriumi pöördumisele (toimiku 1. kd, lk 155-158), milles selgitati notaritelt saadud andmetele tuginedes, et kirja saatmise ajal oli alates 01.01.2009 algatatud pärimisasjadest lõpetamata keskmiselt 20-30 asja notari kohta, milliste hulka kuulusid menetlused, kus kõiki pärijaid ei olnud välja selgitatud. Menetluse lõpetamata jätmise ühe põhjusena toodigi välja kõigi pärijate väljaselgitamise vajadus. Samas kirjas on rõhutatud, et seadus ei näe pärimisõiguse tunnistuse väljastamiseks ette kohustuslikku tähtaega.
301.Asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et pärimistoimingute mitte teostamine ajavahemikul 03.08.2012 kuni 27.01.2015 oli eetiliselt taunitav ega olnud täielikult seletatav asjaoluga, et notaribüroos pärimisasjaga tegelenud töötaja lapsepuhkusele siirdumise järel ei olnud asendaja koheselt piisavalt pädev toimingutega jätkamiseks. Samas ei olnud
tolleaegses Eesti praktikas tegemist ebatavalise viivitusega. Vaatamata sellele, et notar oleks võinud lõpetada pärimismenetluse kiiremini, ei saa selle varasemat lõpetamata jätmist kohtu hinnangul pidada kostja õigusvastaseks teoks. Tegemist ei ole kostja õigusvastase teoga, sest kohtu käesolevas lahendis juba antud hinnangu kohaselt ei seadnud ükski õigusakt notarile pärimismenetluse lõpetamiseks tähtaegu.
302.Kohus nõustub kostja väidetega, et igal juhul ei sõltunud võimaliku ajutise halduri määramine ühelgi viisil sellest, kas või millal väljastas kostja pärimistunnistuse. Pärimisseadusest ega notariaadiseadusest ei tulenenud kostjale kui notarile kohustust esitada kohtule pärandi suhtes pankrotiavaldust või teavitada võlausaldajaid selle esitamise võimalusest. Kohus on juba välja toonud, et notaril puudus omal algatusel võimalus kindlaks teha mistahes muude pärandaja kohustuste olemasolu peale kohustuste krediidiasutuste ees. Kuivõrd notaril selline õigus ja kohustus puudus, ei saanud ta eeldada, et esinevad mõned võlausaldajad, kelle nõude suurus ületab pärandvara suurust.
303.Hageja esitatud tõenditest nähtub, et Xxx Vallavalitsus sai R M pärimismenetlusest teada esimest korda 02.06.2015 (e-kirjad toimiku 1. kd, lk 74f, toimiku 1. kd, lk 74g-75). Vaidlus puudub selle üle, et Xxx Vallavalitsus esitas 18.09.2015 esitas Harju Maakohtule avalduse R M pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Vaidlus puudub ka selle üle, et teine võlausaldaja Xxx OÜ ei esitanud pärandavara pankrotiavaldust ei 2015. aastal ega varem.
304.VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Eeltoodust lähtub, et kui kostja õigusvastaseks teoks oleks olnud pärimistunnistuse väljastamisega viivitamine, peaks hagejal väidetavalt tekkinud kahju olema sellega põhjuslikus seoses ehk nimelt pärimistunnistuse väljastamata jätmise tõttu ei saanud võlausaldaja varem esitada pärandvara suhtes pankrotiavaldust.
305.Riigikohus on leidnud, et kui kahjulik tagajärg oleks vaatamata kostja teole ikkagi saabunud, pole kostja käitumine kahju põhjuseks (RK TKo 2-14-50307, p 18.2, 3-2-1-42-16, p 19, 3-2-1-173-12, p 18). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (RK TKo 3-2-1-101-16, p 18, 3-2-1-42-16, p 19).
306.PankrS § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 9 lg 2 näeb ette, et võlgniku surma korral võib pankrotiavaldse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Eeltoodust lähtub, et võlgniku surma korral võib tema vara suhtes esitada võlausaldaja pankrotiavalduse. Pankrotiseadus ei näe ette, et sellise pankrotiavalduse esitamise eeltingimuseks oleks pärandaja väljaselgitamine ja pärandvara suhtes pärimistunnistuse olemasolu. Pankrotiseadus võimaldab esitada pankrotiavaldust pelgalt siis, kui võlgnik on surnud ja seda sõltumata sellest, kas pärija on välja selgitatud. Lisaks ei tulene pankrotiseadusest, et pankrotiavaldust pärandvara suhtes saaks esitada notar.
307.Eeltoodust lähtudes puudub käesolevas asjas põhjuslik seos kostjale etteheidetava teo ja hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel. Pankrotiavalduse esitamine ei sõltunud sellest, kas või millises staadiumis oli pärimismenetlus. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et võlausaldaja Xxx OÜ oli juba 2009. aastal teadlik R M surmast ning kinkelepingute sõlmimisest kinnistute suhtes. Samuti oli võlausaldaja teadlik pankrotimenetluse olemusest ja pankrotihalduri võimalustest vara tagasinõudmisel. Vaatamata sellele ei esitanud Xxx OÜ pankrotiavaldust ei enne ega pärast pärimistunnistuse väljastamist. Asjaolu, et pankrotihaldur ei saanud tähtaja möödumise tõttu
esitada kinnistute kinkelepingute suhtes tagasivõitmise hagi, ei sõltunud sellest, kas või millal tõestas kostja pärimistunnistuse. See sõltus üksnes sellest, millal esitati kohtule pankrotiavaldus. Täiendavalt osundab kohus, et võlausaldaja Xxx Valla õigusi ei riivanud kinkelepingute tagasivõitmise hagi esitamise ajaline võimatus üldse, sest antud võlausaldaja nõue oli väiksem pärandaja kontodel olevatest rahalistest vahenditest. Kohus selgitas hagejale 19.02.2018 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 13-20) vajadust tõendada põhjusliku seose olemasolu. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja antud osas oma nõuet täiendavalt põhistanud ega tõendanud.
308.Iseenesest on põhjendatud ka kostja väited, et Xxx OÜ-l oleks enda kui võlausaldaja õiguste kaitmiseks olnud võimalik taotleda pärandi hoiumeetmete rakendamist kooskõlas PankrS § 111 lõikega 3. Vaidlus puudub selle üle, et vastava avaldusega Xxx OÜ kohtu poole ei pöördunud ega teinud midagi oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks.
309.Eeltoodud seisukohti kokku võttes leiab kohus, et hageja 319 558,24 euro kahju hüvitise nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, ei kuulu rahuldamisele ka hageja viivisenõue.
Kahju ettenähtavus ja poolte ülejäänud väited
310.Vastates poolte muudele väidetele peab kohus vajalikuks osundada, et kui hageja oleks olnud kohane kannatanu, kostja tegu oleks olnud õiguvastane ja põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga ning notari vastu kahju nõude esitamise muud eeldused oleksid olnud täidetud, ei oleks kahju kuulunud hüvitamisele RVastS § 13 lg 1 p 1 alusel, sest kahju tekkimine ei olnud kostjale ette nähtav. Kohus on juba osundanud, et kostjal puudus iseseisvalt õigus tuvastada R Ml kohustuse olemasolu Xxx OÜ ees. Mitte ühestki asjas kogutud tõenditest, sh pärimistoimikust, ei nähtu, et kostja oleks enne pärimistunnistuse väljastamist ja hageja pöördumiste saamist olnud sellest nõudest teadlik. Kuivõrd kostja ei olnud nõudest teadlik, ei saanud ta ette näha mistahes tagajärgi tulenevalt sellest, et ta oleks pidanud võlausaldaja huvide tagamiseks pärimistunnistusega kiirustama.
311.Lisaks leiab kohus, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud ühegi tõendiga, et kostja viivitus pärimismenetluse läbiviimisel oleks olnud süüline juhul, kui tegu oleks olnud õigusvastase teoga. Kostja ei teadnud Xxx OÜ nõude olemasolust ega saanud seetõttu kanda hoolt selle eest, et võlausaldaja õigused oleksid tagatud. Hageja väited selle kohta, et kostjale olevat olnud teada R M suured kohustused ning kostja olevat seetõttu survestanud pärijaid pärandist loobuma, on tõendamata ning spekulatiivsed.
312.Hageja esitas kohtule oma esindaja e-kirjade vahetuse R M pärandist loobunud isikutega 2018. aasta märtsist ja aprillist (toimiku 2. kd, lk 142-152). E-kirjade kohaselt on sugulased loobunud pärandist R M kohustuste tõttu ning valdav osa on viidanud R Klt või teistelt sugulastelt saadud teabele. E-kirjadest on hageja teinud spekulatiivse ja tõenditel mittepõhineva järelduse, et R M „ülisuured kohustused“, sealhulgas kohustus Xxx OÜ, ees pidi olema teada kostjale. Kohus ei nõustu, et e-kirjadest nähtuvalt oleks kostja olnud teadlik R M kohustusest Xxx OÜ ees.
313.M H on oma 29.03.2018 e-kirjas väitnud, et notar P P olevat loobumisavalduse tõestamisel talle avaldanud, et on läbi viinud pärandi inventariseerimise ning näeb sealt suurt võlgnevust ca 14 miljonit krooni Xxx Xxxga seoses. Kohus osundab, et antud väide on olulises vastuolus asjas esitatud kirjalike tõenditega. Pärandvara nimekirja ei koostanud kostja, vaid kohtutäitur, kes ei
märkinud sellesse R M kohustust Xxx Xxx AS ees. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada vastava kohustuse olemasolu. Kostja on esitanud kohtuotsused (toimiku 3. kd, lk 100-103), mille kohaselt on M Hit korduvalt kriminaalkorras karistatud. Arvestades M Hi e-kirja teel esitatud väidete vastuolu kirjalike tõenditega ning konkreetse isiku tausta, ei loe kohus M Hi e-kirja teel esitatud väiteid usaldusväärseteks.
314.K O on 01.04.2018 e-kirjas märkinud, et talle tuli teade XXX notarilt. Kui K O läks P P juurde, olevat viimane teda teavitanud 10 miljoni krooni suurusest võlast. Lisaks esitas hageja täiendava e-kirjade vahetuse K Oga (toimiku 3. kd, lk 160-161), kus viimane endiselt väitis, et allkirjastas loobumise P P juuresolekul ega julgenud vaadata, kelle nimi oli dokumentidel. R M pärimistoimikust (toimiku 2. kd, lk 153-235) nähtub, et tegelikult tõestas K O loobumise avalduse mitte kostja, vaid notar M P. Lisaks viibis kostja avalduse allkirjastamise ajal 20.04.2011 kella 10.00-st kuni 16.00-ni lektorina asjaõiguse koolitusel (toimiku 3. kd, lk 164166). Kuna K O e-kirja teel esitatud väited on olulises vastuolus asjas kogutud kirjalike tõenditega, ei loe kohus neid usaldusväärseteks. Kohus ei pea usutavaks, et täiskasvanud isikul ei teki küsimusi, kui väidetavalt meesterahvast notari juuresolekul tuleb tal allkirjastada avaldus, millel on märgitud naisterahva nimi. Kokkuvõttes ei ole hageja spekulatiivsed etteheited kostja suhtes asjas kogutud tõenditega tõendatud. Hageja ei ole tõendanud kostja süülise rikkumise toimepanekut.
315.Kuivõrd kohus ei pidanud võimalikuks rahuldada hageja kahju nõuet kostja vastu, ei pea kohus vajalikuks hinnata, milline võis olla kinkelepingute tagasivõitmata jäämisest tuleneva kahju suurus, kas või kui edukas oleks olnud hageja kinkelepingute tagasivõitmise nõue või kas Xxx OÜ taganemine aktsiate müügilepingust oli õiguspärane. Nimetatud asjaolude ja väidete hindamine ei saaks kaasa tuua hageja nõude rahuldamist mistahes osas. Seetõttu ei hinda kohus tõendeid, milliseid pooled esitasid kahju suuruse tõendamiseks. Menetluskulud
316.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
317.Menetluskuludena palus kostja välja mõista kulud õigusabile. Õigusabi osutati 2017. aastal hinnaga 165 eurot tunnis ja 2018. aastal hinnaga 175 eurot tunnis. Hageja menetlusdokumendid olid täis vastuolusid ja keerukaid hüpoteese, millele kostja pidi vastama, mistõttu oli vajalik kahe esindaja kasutamine. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskuludena 25 935,42 eurot ja viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määras. Taotletav menetluskulude summa oli ilma käibemaksuta.
318.Hageja esitas taotluse, et kohus nõuaks kostjalt välja menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid. R M pärandvaras puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kuna kostja kulud katab kindlustusandja, on nende väljamõistmine hagejalt ebaõiglane. Kostja ei ole menetluskulusid kandnud, vaid soovib alusetult rikastuda. Kostja vaidles hageja taotlusele vastu ja kinnitas, et on kulude eest tasunud. Kuna kostjat esindavad advokaadid, võib eeldada
õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimist. Menetluskulude jaotus ei sõltu sellest, kas hageja on pankrotis. Kostjal on kohustuslik vastutuskindlustus, kuid kostja ja kolmanda isiku vaheline kindlustusleping ei mõjuta menetluskulude jaotust. Kostja viitas VÕS §-le 511.
319.Kohus leiab, et hageja taotlus nõuda kostjalt välja menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 176 lg 6 kohaselt võib kohus kohustada menetlusosalist esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Antud sättest tulenevalt ei ole kohtul kohustust dokumente nõuda ning kohus ei ole seotud vastava poole taotlusega. Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas alus kahelda selles, et kostjal on tekkinud kulude eest tasumise kohustus. Lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et kulud on tegelikult kantud (RK TKm 3-2-1-102-16, p 13).
320.Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostjal kohustusliku vastutuskindlustuse olemasolu välitab menetluskulude väljamõistmise. VÕS § 511 lg 1 sätestab, et kindlustus katab kindlustusvõtja, kelle vastu on esitatud nõue, kulud õigusabile ulatuses, milles kindlustusvõtja võis selliseid kulusid pidada vajalikuks oma õiguste kaitseks kohtus ja kohtuväliselt, isegi juhul, kui esitatud nõue osutub alusetuks. Sama tuleneb kostja ja tema kindlustusandja vahel sõlmitud kindlustuslepingu tingimuste punktist 12 (toimiku 1 kd, lk 124-127).
321.Kohtu hinnangul ei oma menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel siiski tähtsust see, kas kindlustusandja on kostjale menetluskulud hüvitanud või mitte. VÕS § 492 lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Eeltoodust tuleneb, et kui kindlustusandja on kostjale menetluskulud hüvitanud, läheb kindlustusandjale üle menetluskulude hüvitamise nõue hageja vastu, mitte hageja ei vabane menetluskulude tasumise kohustusest. Kui kohus ei määraks kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, rikuks kohus seeläbi kostja või tema kindlustusandja õigust saada kulude eest hüvitist. Samuti ei saa menetluskulude jaotamisel ja rahalisel kindlaksmääramisel kohtu hinnangul omada tähtsust asjaolu, et pankrotimenetluses puuduvad rahalised vahendid. Hagiavaldusega kohtusse pöördumisel tuli hagejal ette arvestada võimalusega, et hagi jääb rahuldamata ning hagejal tuleb kanda kostja menetluskulud. Menetluskulude hageja kanda jätmine ei ole vaidluse sisu arvestades ebaõiglane.
322.Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus ajavahemikul 25.09-09.10.2017 kulus hagiavalduse ja lisamaterjalidega tutvumisele, suhtlusele kliendiga ja kindlustusega ning kostja menetluskulude tagatise taotluse koostamisele 15 h 55 min. Kohus leiab, et viidatud kulud kuuluvad hüvitamisele vaid osas, mis võis kostja esindajatel kuluda hagiavalduse ja selle lisadega tutvumisele ning kliendiga suhtlemisele, sest kostja menetluskulude tagatise taotlus jäi rahuldamata. Hagiavaldusega tutvumisele ja sellega seotud kliendiga suhtlemisele võis kostja esindajatel mõistlikult aega kuluda 10 tundi.
323.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus 02.11-04.12.2017 hageja 18.10.2017 väidete ja maakohtu 26.10.2017 määrusega tutvumisele ning kostja vastuse koostamisele 43 h 15 min. Kohus leiab, et kostja esindajatel puudus vajadus tutvuda eraldiseisvalt hageja vastusega tagatise taotlusele. Kohtu määruse sisuga tutvumisele võis mõistlikult aega kuluda 10 minutit. Kostja vastus hagile on esitatud 23-l lehel ning sellele on lisatud 18 tõendit. Kohus ei nõustu hageja väitega, et vastuse koostamisele võis aega kuluda kõige enam 14 tundi. Kohtu hinnangul võis arvestades vastuse sisu ja mahtu kuluda selle koostamisele aega 20 tundi.
324.Ajavahemikul 05.-22.02.2018 kulus kostja esindajatel hageja 28.12.2017 vastuväidete ja tõenditega tutvumisele, pankroti järelevalvemenetluse toimikuga tutvumise taotluse koostamisele ja määrusega tutvumisele, kolmanda isiku ja hageja 16.02.2018 väidetega tutvumisele, eelistungi
ettevalmistamisele ja sellel osalemisele ning protokolliga tutvumisele, samuti kliendiga suhtlemisele 17 h 25 min. Hageja pidas antud ajavahemiku kulusid põhjendatuks 4 h 30 min ulatuses, millega kohus ei nõustu. Aega, mis kulus pankrotijärelevalve toimikuga tutvumise taotluse koostamisele ja määrusega tutvumisele ei saa kohus lugeda põhjendatud ajakuluks käesolevas asjas, sest käesolevas asjas esitatud tõenditest ei nähtu, kas või millise taotluse kostja koostas ning milline oli kohtu määrus. Kohtu hinnangul sai kostjate esindajatel mõistlikult kuluda aega hageja 28.12.2017 väidete ja tõenditega tutvumiseks vähemalt 5 tundi, arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu ja lisatud tõendeid.
325.Kolmandate isikute seisukohtade ja hageja seisukohaga tutvumisele võis esindajatel aega kuluda maksimaalselt 1,5 tundi. 19.02.2018 istungiks valmistumiseks võis esindatel kohtu hinnangul aega kuluda 2 tundi, sest istungil käsitleti mitmeid erinevaid küsimusi ning tuli esile uusi asjaolusid. Istungiks osalemiseks kulus aega 1 h 45 min. Istungi protokolliga tutvumisele võis täiendavalt aega kuluda 30 minutit ja vajalikule kliendiga suhtlemisele istungi järel 20 min.
326.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus ajavahemikul 16.-19.03.2018 kulus 08.03.2018 kohtunõude täitmiseks seisukoha koostamisele, 19.03.2018 määrusega tutvumisele ja kliendiga suhtlemisele 2 h 55 min. Kohus leiab, et seisukoha koostamisele võis aega kuluda maksimaalselt 1 tund, millele järgnevalt võis määrusega tutvumisele ja kliendiga suhtlemisele aega kuluda täiendavalt 30 min. Tegemist ei olnud keeruka õigusliku küsimusega.
327.Ajavahemikul 03.04-2.05.2018 kulus kostja esindajatel hageja 02.04.2018 menetlusdokumendi ja lisadega ning 09.04.2018 taotlusega tutvumisele, kolmandate isikute seisukohtadega tutvumisele, kostja 02.05.2018 seisukoha koostamisele ja kliendiga suhtlemisele 25 h 30 min. Hageja pidas põhjendatud ajaks 12 tundi, kuid kohus sellega ei nõustu. Hageja 02.04.2018 menetlusdokument oli esitatud 24-l lehel ning see sisaldas hulgaliselt uusi asjaolusid. Menetlusdokumendile oli lisatud 32 uut tõendit. Kohtu hinnangul pidi kostja esindajatel antud dokumendiga tutvumiseks aega kuluma vähemalt 10 tundi. Hageja 09.04.2018 dokumendiga tutvumisele võis selle mahtu arvestades kuluda veel 30 min. Kostja 02.05.2018 seisukoht oli esitatud 9-l lehel ning seisukoha koostamiseks koos kliendiga suhtlemiseks vajaliku ajaga võis selle sisu arvestades kuluda vähemalt 8 tundi.
328.Ajavahemikul 10.-17.05.2018 kulus kohtus kohtutoimikute materjalidega tutvumisele, 14.05.2018 kohtuistungiks valmistumisele ja sellel osalemisele, kliendile tagasiside andmisele ja protokolliga tutvumisele 12 h 30 min. Hageja pidas kulusid põhjendatuks 5 tunni ulatuses. Kohus leiab, et istungiks valmistumiseks pidi vaidluse keerukust arvestades kuluma vähemalt 2 tundi. Istung kestis 1 h 30 min. Samuti pidi toimikuga tutvumisele, kliendile tagasiside andmisele ning protokolliga tutvumisele täiendavalt aega kuluma 1,5 tundi.
329.Ajavahemikul 09.07-03.08.2018 kulus seisukoha koostamisele 18 h 15 min. Hageja pidas kulusid põhjendatuks 6 tunni ulatuses. Kohus leiab, et kostja 03.08.2018 menetlusdokument oli esitatud 15-l lehel ning sellele oli lisatud kolm uut tõendit. Kohus leiab, et mõistlik aeg seisukoha koostamisel arvestades selle mahtu ja sisu, on 13 tundi.
330.Ajavahemikul 04.-19.08.2018 kulus hageja 30.08.2018 menetlusdokumendi ja lisadokumentidega tutvumisele, kliendiga suhtlemisele ja kohtule seisukoha koostamisele 6 h 50 min. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kulu on põhjendatud vaid 1 h 30 min ulatuses, sest hageja 29.08.2018 menetlusdokument oli esitatud taas 19-l lehel ja sellele oli lisatud 12 uut tõendit. Kohus leiab, et menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvumiseks pidi kostja esindajatel aega kuluma mõistlikult vähemalt 6 h 50 min. Ajavahemikul 28.-30.11.2018 kulus hageja 16.10.2018 seisukohtadega tutvumisele ja kostja lõppseisukoha koostamisele 9 tundi. Kohus ei nõustu kostjaga, et mõistlik aeg oleks olnud 4 h 30 minutit. Hageja 16.10.2018
menetlusdokument sisaldas menetluskulude nimekirja, millele kostja pidi vastama. Lisaks esitas hageja taas täiendavaid tõendeid. Kostja lõppseisukoht oli esitatud 9-l lehel. Seetõttu leiab kohus, et kogumis võis kostja esindajal kuluda hageja lõppseisukohtadega tutvumisele, nendele vastamisele ja kostja lõppseisukohtade koostamisele 9 h.
331.Täiendavalt ei nõustu kohus hageja hinnanguga, et kostja on ise põhjustanud liialt suured menetluskulud, sest tõi esile vaidlusega mitteseotud asjaolusid. Kohus leiab, et asjas kogutud menetlusdokumentidest nähtub vastupidine. Hageja tõi menetluses esile hulgaliselt erinevaid asjaolusid ja esitas menetluse käigus pidevalt uusi tõendeid, millistele kostja pidi vastama. Arvestades vaidluse sisu ja mahtu, oli iseenesest põhjendatud kahe esindaja kasutamine kostjale õigusabi osutamiseks. Samas nähtub kostja menetluskulude nimekirjast, et kaks esindajat ei ole üksteise toiminguid dubleerinud.
332.Kokkuvõttes loeb kohus kostja esindajate 2017. aastal osutatud õigusabi põhjendatuks 10 h + 10 min + 20 h + 5 h ehk kokku 35 h 10 min ulatuses ja 2018. aastal 1,5 h + 2 h + 1 h 45 min + 30 min + 20 min + 1, 5 h + 10 h + 30 min + 8 h + 2 h + 1,5 h + 1,5 h + 13 h + 6 h 50 + 9 h ehk kokku 60 h 25 minutit. Kohus leiab, et õigusabi tunnitasu 2017. aastal 165 eurot tunnis ja 2018. aastal 175 eurot tunnis on mõistlik ning põhjendatud, arvestades vaidluse keerukust ja mahtu. Seetõttu on kostja põhjendatud menetluskulud 2017. aastal 35 h 10 min x 165 euroga = 5802,50 eurot ning 2018. aastal 60 h 25 tundi x 175 euroga = 10 572,90 eurot. Kokku on kostja põhjendatud lepingulise esindaja kulud ilma käibemaksuta 5802,50 eurot + 10 572,90 eurot = 16 375,40 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 16 375,40 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt 16 365,40 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.