Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ALD AS esitas 07.07.2010 Pärnu maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult OÜQ103 000 krooni saamiseks. Kohus tegi 26.07.2010 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 14.09.2010. Võlgnik OÜQ esitas 27.09.2010 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (tl 6-16). Harju Maakohus 21.10.2010 kohtumäärusega kohustas ALD AS-i esitama kohtule oma nõue ja selle põhjendus hagiavaldusele ettenähtud vormis (tl 17). 11.11.2010 esitas ALD AS (hageja) kohtule hagiavalduse OÜQ(kostja) vastu põhivõla summas 77 009,70 krooni ning sellele lisanduvate ning seisuga 11.11.2010 sissenõutavaks muutunud viiviste summas 3546,30 krooni ja viiviste alates 11.11.2010 tasumata põhinõudest 0,04% päevas, so 34,30 krooni päevas kuni põhinõude täitmiseni, nõudes (tl 20-24). Harju Maakohus 16.11.2010 kohtumäärusega võttis hagi menetlusse (tl 52). Hageja nõuded ja nende põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 11.09.2008 hageja ja kostja vahel kasutusrendileping nr XXX, mille kohaselt rentis kostja hagejale kuuluvat sõiduautot BMW320D 2.0 AT reg nr XXX. Sõiduki üleandmise kohta koostati akt. 09.06.2009 andis hageja kostja kasutusse Alexela tanklakaardi nr XXX. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 9.8.1 tanklakaardiga sooritatud ostude maksumuse tasub rentnik vastavalt rendileandja poolt esitatud koondarvele koos igakuise rendimaksega. Seoses lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega lõpetas hageja 28.04.2010 ennetähtaegselt poolte vahel sõlmitud kasutusrendilepingu nr XXX ning palus tagastada hiljemalt 03.05.2010 lepingu objektiks oleva sõiduauto. Kuna kostja ei tagastanud ettenähtud ajaks sõidukit, oli hageja sunnitud kasutama lisateenust, kandes sellega täiendavaid kulutusi kokku summas 5000 krooni, mille kohta väljastas arve, tasumise tähtajaga 05.07.2010 ning milline on tasumata. Sõiduki tagastamisel fikseeriti mitmed olulised puudused, millised fikseeriti sõiduki tagastamise kontroll-lehel. Nimetatud puuduste kõrvaldamiseks on hageja teinud kulutusi kokku summas 8700 krooni, mille kohta on väljastatud kostjale arve tasumise tähtajaga 05.07.2010 ning milline on tasumata. Kostja on jätnud tasumata ka arved: nr 005753 kokku summas 13 494,12 krooni – tasumise tähtaeg 19.03.2010, nr 006018 kokku summas 6517,20 krooni – tasumise tähtaeg 22.04.2010, nr 006269 kokku summas 6517,20 krooni – tasumise tähtaeg 20.05.2010, nr 006532 kokku summas 6517,20 krooni – tasumise tähtaeg 19.06.2010. Lepingu nr XXX ülesütlemisel liisingueseme väärtus vastavalt A OÜ hinnangul 185 000 krooni (koos käibemaksuga), raamatupidamislik jääkväärtus 179 386,63 krooni (koos käibemaksuga 215 264 krooni. Lepingu ülesütlemisega seotud kulu 30 264 krooni. Hageja põhinõue moodustab 77 009,70 krooni, mille palub kostjalt välja mõista. Perioodi eest 20.03.2009 – 11.11.2010 moodustavad viivised kokku summas 3546,30 krooni, mille palub kostjalt välja mõista. Tulenevalt TsMS §-st 367 palub hageja kostjalt välja mõista viivised alates 12.11.2010 tasumata

põhinõudest 0,04% päevas, so summas 34,20 krooni päevas kuni põhinõude täitmiseni (tl 20-24). Menetluskulud jätta kostja kanda. 22.06.2011 seisukohtades märkis hageja, et kostja näol ei ole tegemist tarbijaga ja seega ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga. Lepingu ülesütlemise tingimused ja selle õiguslikud tagajärjed tulenevad poolte vahel sõlmitud lepingust. Kahe viimase makse tähtaega oli kostja ületanud 40 päeva. Puuduvad asjakohased tõendid, et antud vaidluses olevate poolte vahel sõlmitud lepingut oleks muudetud (millisele kehtib kirjaliku vormi kohustus). Hageja leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingute näol on tegemist kestvuslepingutega, mistõttu selle erakorralisel lõpetamisel on tegemist erakorralise ülesütlemisega. Hageja on ekslikult arvestanud arve nr 005753 võlgnevuseks kogu summas, mistõttu hageja vähendab nõuet 7510,85 krooni võrra ning vähendab vastavalt ka viivist. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlana summa 4441,77 eurot (so 69498,61 krooni) ning sellele lisanduvad ning seisuga 22.06.2011 sissenõutavaks muutunud viivised summas 433,13 eurot (so 67777,01 krooni); välja mõista kostjalt hageja kasuks viivised alates 23.06.2011 tasumata põhinõudest 0,04% päevas, so 1,97 eurot (30,90 krooni) päevas, kuni põhinõude täitmiseni (tl 86-89). 12.12.2011 kohtule esitatud seisukohtades kostja 07.11.2011 seisukohtadele märkis hageja, et kõik kirjad on saadetud äriühingu juriidilisel aadressil, milline on kantud äriregistrisse. Seonduvalt Riigikohtu seisukohtadega lahendis 3-2-1-52-11 p 17 loobub hageja sõiduauto tagastamisel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutustest summas 8700 krooni. Selguse mõttes formuleeris hageja nõude uuesti ning esitas viiviste arvestuse. Kokku moodustavad viivised summas 493,23 eurot. Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlana summa 3885,75 eurot, ning sellele lisanduvad ning seisuga 12.12.2011 sissenõutavaks muutunud viivised summas 493,23 eurot; välja mõista kostjalt hageja kasuks viivised alates 13.12.2011 tasumata põhinõudest 0,04% päevas, so 1,72 eurot päevas, kuni põhinõude täitmiseni (tl139-143). Kostja vastuväited ja nende põhjendused 14.06.2011 vastuses hagile palub kostja jätta hagi rahuldamata. 29.12.2010 avaldas kostja soovi rendilepingut muuta, et igakuist rendimakset vähendada või lepingut lõpetada. Hageja ei olnud nõus rendilepingut muutma ja lõpetamise puhul nõudis lepingu tähtaegse lõpetamiseni jäänud rendimaksete tasumist 30% ulatuses. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kui kostja leiab ise autole rentniku, siis on hageja nõus lepingu ilma lisanõueteta lõpetama. 01.04.2010 leppis kostja hagejaga kokku, et auto uueks rentnikuks hakkab KK (P OÜ). Hageja oli sellega nõus ja auto anti 01.04.2010 KK kasutusse. Hageja ja KK plaanisid omavahel rendilepingu sõlmida. 28.04.2010 lõpetas hageja ennetähtaegselt kostjaga sõlmitud rendilepingu. Kostja leiab, et tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Hageja lepingu üldtingimuste p 10.1.2 on tühine. Lepingu ülesütlemise hetkel oli kostja hagejale võlgu 2 järjestikust osamakset, arved 5753 ja 6018. Arve 5449 oli tasutud rendimakse osamakse osas, tasumata oli kütusekaardi kasutamisega seotud kulu. Seega ei olnud kostja hagejale võlgu 3 järjestikust osamakset. Samuti ei andnud hageja kostjale VÕS § 416 lg 1 kohaselt võimalust tasumata osamaksete tasumiseks 14 päeva jooksul. Kostja tasus sellele vaatamata hagejale 05.05.2010, so 7 päeva peale lepingu lõpetamise teate koostamist, 8500 krooni, et katta arve 5753 rendimakse osamaksu summas 6517,20 krooni ja vähendada osaliselt arve 5449 kütusekaardi võlgnevust summas 1865,60 krooni. 24.05.2010 tasus kostja hagejale veel täiendavalt 7500 krooni, et katta arve 6018 rendimakse osamakse summas 6517,20 krooni ja vähendada osaliselt kütusekaardi võlgnevust summas 982,80 krooni. Samuti ei pakkunud hageja kostjale võimalust läbirääkimiste teel kokkuleppele jõuda. Kostja on seisukohal, et hageja on lepingu ühepoolselt ebaseaduslikult lõpetanud. Hageja tegevus tuleb lugeda lepingust taganemiseks. Hageja on kohustatud kostjale tagastama kõik lepingu alusel saadud maksed, millest tuleb maha arvestada kostja võlgnevus 12 500,28. Kostja ei aktsepteeri arveid 006269 ja 006532, kuna selleks ajaks oli auto kokkuleppel hagejaga antud KK valdusesse. Kostja ei aktsepteeri ka hageja hüvitusnõudeid nr 1287 ja 1288. Kostja andis auto KK valdusesse 01.04.2010 ja üleandmise hetkel ei olnud hagejal kostjale mingeid

auto seisukorda puudutavaid nõudeid. Kostja ei vastuta selle eest, et hageja pidi kasutama KK auto tagasi saamiseks tasulist teenust (tl 73-74). 07.11.2012 täiendavates seisukohtades lisas kostja, et hageja rikkus lepingu lõpetamise tingimusi. 28.04.2010 koostatud lepingu erakorralise ülesütlemise teadet ei ole kostja kätte saanud. Kostja sai võimaliku teate esitamisest teada hageja esindaja Joosep Kahu telefonikõnest, mida ei saa pidada lepingu lõpetamise teateks, sest pooled olid lepinguga sätestanud teadete kirjaliku esitamise vormi. Hageja telefonikõne peale tasus kostja hagejale 8500 krooni võlgnevuse katteks. Kostja tasus enne hageja poolse lepingu ülesütlemise teate kättesaamist kauem kui 30 päeva võlgnevuses olnud rendimakse (arve nr 5753) ja leppis hagejaga kokku edasiste arvete tasumise kuni hageja lepingu uue rentniku nimele vormistab. Hagejal ei olnud lepingust tulenevat alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja on auto turuväärtust valesti hinnanud. Lepingust taganedes võttis hageja oma valdusesse kostja poolt autole paigaldatud suve-ja talverehvid. Rehvide ostuhind oli kokku 20 200 krooni koos käibemaksuga. Hageja on kohustatud tasaarveldama rehvide maksumuse kostja võlgnevusega ning juhul kui tasaarveldatav summa ületab kostja võlgnevuse, tasuma kostjale tasaarveldatavat summat ületava summa (tl 123-127). 07.02.2012 esitatud seisukohtades märkis kostja, et auto24.ee andmetel ajavahemikus 01.05.2010 kuni 01.11.2010 müüdud BMW 320d 2005 keskmine müügihind oli 13 580 eurot. Kohtuistung 02.03.2012 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kostja ei teatanud kohtule ilmumata jätmise põhjusest ega taotlenud istungi edasilükkamist. Hageja taotles asja sisulist lahendamist. Kohus rahuldas hageja taotluse. Kohtuotsuse põhjendused Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: hageja ja kostja sõlmisid 11.09.2008 kasutusrendilepingu nr XXX (edaspidi leping), mille kohaselt rentis kostja hagejale kuuluvat sõiduautot BMW 2.0 4D AT reg nr XXX; sõiduki üleandmise kohta koostati 16.09.2008 akt; 09.06.2009 andis hageja kostja kasutusse Alexela tanklakaardi. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 9.8.1 kohaselt tanklakaardiga sooritatud ostude maksumuse tasub kostja vastavalt hageja poolt esitatud koondarvele koos igakuise rendimaksega. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja sõlmisid lepingu oma majandustegevuse raames. Hageja arvates on tal kostja vastu nõue summas 3885,75 eurot ning sellele lisanduvad ning 12.12.2011 sissenõutavaks muutunud viivised summas 493,23 eurot. Hageja taotleb kostjalt välja mõista viivised alates 13.12.2011 tasumata põhinõudest 0,04% päevas (so 1,72 eurot päevas) kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue 3885,75 euro tasumiseks koosneb järgmistest summadest: lepingu ülesütlemisega seotud kulu 1934,22 eurot; kostja rendimaksete võlgnevus 1631,97 eurot; auto tagastusteenuse tasu 319,56 eurot. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu.

Kostja väitel on hageja rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingu lõpetamise tingimusi, et ei ole teatanud lõpetamisest ette vähemalt 7 päeva. Hageja leiab, et lepingujärgselt oli hagejal õigus leping lõpetada. Lepingu ülesütlemise tingimused ja selle õiguslikud tagajärjed tulevad poolte vahel sõlmitud lepingust. Kohus tuvastas, et poolte vahel sõlmitud lepingu p 10.1.2 kohaselt kui rentnik on jätnud rendimakse kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 30 päeva jooksul pärast maksetähtaega võib rendileandja lepingu ennetähtaegselt lõpetada ehk siis erakorraliselt üles öelda; lepingu p 10.2 kohaselt lepingu üldtingimuste p 10.1 alapunktides märgitud tingimustel lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest teatab rendileandja rentnikule vähemalt 7 kalendripäeva ette. Rentnikul on nimetatud tähtaja jooksul õigus täita lepingust tulenevad tähtajaks täitmata kohustused. Pärast eelnimetatud tähtajal ja korras rentniku poolt vastavate summade tasumist, loeb rendileandja lepingu ennistatud esialgsetel tingimustel (tl 35). Kohus tuvastas, et kostja sai meeldetuletusi võlgnevuse tasumiseks (tl 128-129), kuna võlgnevust ei suudetud tasuda, siis 28.04.2010 lõpetas hageja ennetähtaegselt lepingu ning palus sõiduki tagastada hiljemalt 03.05.2010 (tl 42). Seisuga 28.04.2011 oli kostja võlas arve nr 005449 osaliselt 8489,29 krooni (maksetähtaeg 20.02.2010), arve nr 005753 osaliselt summas 5983,27 krooni (maksetähtaeg 19.03.2010) ja arve nr 006018 summas 6517,20 krooni (maksetähtaeg 22.04.2010). Seega kahe arve maksmise tähtaega oli ületatud 40 päeva ja kohus leiab, et hageja on lepingu põhjendatult üles öelnud. Kostja ei aktsepteeri hageja arveid nr 006269 ja nr 006532, mis oli esitatud kostjale peale seda, kui sõiduk oli kokkuleppel hagejaga KK valdusesse antud. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 12.5 kohaselt kõik lepingule tehtavad muudatused vormistatakse poolte vahel kirjalikult. Asjas ei leidud tõendamist, et pooled oleks kirjalikult kokku leppinud sõiduki üleandmiseks KK. Seega kogu rendimaksete võlgnevus jääb kostja kanda ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele rendimaksete võlgnevus summas 1631,97 eurot. Kostja väitel ei ole kostja 28.04.2010 koostatud lepingu erakorralise ülesütlemise teadet kätte saanud. Kostja sai võimaliku teate esitamisest teada hageja esindaja Joosep Kahu telefonikõnest, mida ei saa pidada lepingu lõpetamise teateks, sest pooled olid lepinguga sätestanud teadete kirjaliku esitamise vormi. Hageja on esitanud tõendid, et kirjad on saadetud äriühingu juriidilisel aadressil, milline oli kantud äriregistrisse. Tavapärane on, et juba lepingus on määratud, et kuhu tuleks lepinguga seotud tahteavaldused saata, sel juhul ei pea tahteavalduse tegija hakkama selgitama, kus tahteavalduse saaja tegelik tegevuskoht on. Kohus tuvastas, et lepingu punktis 12.4 on pooled kokku leppinud, et kõik poolte vahelised teated seoses lepinguga esitatakse kirjalikult lepingus toodud aadressil või mõnel muul aadressil, mille üks pool on teisele poolele teatavaks teinud. Kiireloomulistel juhtudel võidakse teated edastada faksiga või e-postiga. Lepingust ei tulene poolte kohustust edastada teated faksiga või e-postiga, vaid seda võidakse teha. Hageja saatis teate lepingu ülesütlemise kohta lepingus toodud kostja aadressil XXX. Tuvastamist ei leidnud, et kostja oleks hagejale teatanud mõne muu aadressi. Seega saab lugeda teate lepingu ülesütlemise kohta kostja poolt kättesaaduks ja kostjal oli kohustus hagejale sõiduk tagastada. Kostja leiab, viidates Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-29-06, nr 3-2-1-1-07 ja 3-2-1-150-06 et tegemist on tarbijakrediidilepinguga ja sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. Kohus nõustub hagejaga, et kostja viited eelnimetatud lahenditele ei ole asjakohased, kuivõrd kostja äriühinguna ei ole tarbija. Tarbija VÕS § 34 kohaselt on füüsiline isik. Kostja viited VÕS §-dele 416 ja 417 ei ole asjakohased ja ei kuulu antud asjas kohaldamisele.

Veel leiab kostja, et hageja tegevus on vaadeldav lepingust taganemisena ja hagejal on kohustus tagastada kostjale lepingu alusel saadud sissemakse ja osamaksed. Hageja sellega ei nõustu. Tulenevalt VÕS §-st 361 on kasutusrendileping kestvusleping. Poolte vahel sõlmitud leping on seega kestvusleping ja selle erakorralisel lõpetamisel on tegemist erakorralise ülesütlemisega. Hageja on lepingu võlgnevuse tõttu põhjendatult üles öelnud. Lepingu ülesütlemise tõttu oli liisinguvõtjal tekkinud kohustus liisinguese hagejale tagastada. Kostja on seisukohal, et hageja on auto turuväärtuse hinnanud valesti, lisades väljavõtted portaalist auto24.ee. VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega; lg 2 kohaselt lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega; lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva §-i lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Sõiduki väärtus tuleb hinnata selle tagastamise hetke seisuga, so juuni 2010. Sõiduki hindamisega aktiga (tl 58) ja A OÜ õiendiga (tl 158) on tõendatud sõiduki väärtus selle tagastamise hetkel 30.06.2010 summas 185000 krooni (koos käibemaksuga). Raamatupidamislik jääkväärtus seisuga 30.06.2010 179 383,63 krooni, koos käibemaksuga 215 264 krooni (tl 51). Lepingu ülesütlemisega seotud kulu moodustab 30 264 krooni. Kohus leiab, et hageja on tõendanud sõiduki väärtust selle tagastamise hetkel, kostja esitatud väljavõtted portaalist auto 24.ee seda ei tõenda. Kostja nõudeks, et hageja peab tasaarveldama võlgnevuse summas 5613,55 puudub õiguslik alus. Hageja väited välistavad täielikult kostja nõude maksmapaneku. Veel leiab kostja, et arve sõiduki tagastamise teenuse eest on alusetu. Hageja nõusolekul andis kostja sõiduki KK valdusesse ja sõiduki tagastamist pidanuks nõudma temalt. Hageja kostjaga ei nõustu. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja nõuab kostjalt sõiduki tagastusteenuse kulusid. Liisingueseme tagastamisega seotud kulud võivad olla ülesütlemisest tingitud lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes. Lepingu ülesütlemisel pidi kostja tagastama sõiduki hiljemalt 03.05.2010. Kohus tuvastas, et lepingu ülesütlemine oli kehtiv. Kuna kostja tähtajaks sõidukit ei tagastanud, oli hageja sunnitud kasutama lisateenust, kandes sellega täiendavaid kulutusi kokku summas 5000 krooni. Kostjale on väljastatud arve nr 1287, tasumise tähtajaga 05.07.2010 ja milline on tasumata. Kostja vastuväited auto tagastusteenuse kulu väljamõistmisele seisnevad üksnes selles, et sõiduki tagastamist pidanuks hageja nõudma KK. Kohus märgib veelkord, et poolte vahel sõlmitud lepingu p 12.5 kohaselt kõik lepingule tehtavad muudatused vormistatakse poolte vahel kirjalikult. Asjas ei leidnud tõendamist, et hageja ja kostja oleks kirjalikult kokku leppinud sõiduki andmiseks KK. Seega on põhjendatud sõiduki tagastusteenuse kulude väljamõistmine kostjalt summas 319,56 eurot. Veel leiab kostja, et hageja peab tasaarveldama rehvide maksumuse. Hageja rõhutab, et kostja poolt tõendina esitatud rehvid ei kuulu tagastatud sõidukile. Sõiduki tagastamisel on fikseeritud rehvina

Good-Year 205,55,R 16. Hageja kasutuses ei ole ka muid rehve peale kontroll-lehel fikseeritu. Hageja leiab, et puudub alus tasaarveldamiseks ja hageja esitab sellekohase vastuväite. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kohus leiab, et puudub alus tasaarveldamiseks. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja lepingu p 4.2 on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist. Pooled on lepingu punktis 4.2 kokku leppinud, et kui rentnik hilineb igakuise rendimakse või mis tahes muu lepingust tuleneva makse tasumisega, maksab rentnik viivis määras 16% aastas tähtajaks tasumata summalt alates maksetähtpäevast. Seisuga 12.12.2011 sissenõutavaks muutunud viivised 493,23 eurot. Kohus nõustub hageja viivisearvestusega. Kostja viivisearvestusele vastuväiteid ei esitanud. Hageja on taotlenud lähtudes TsMS §-st 367 välja mõista kostjalt viivised alates 13.12.2011 tasumata põhinõudest 0,04 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab põhjendatuks hagi rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3885,75 eurot ning sellele lisanduvad ning seisuga 12.12.2011 sissenõutavaks muutunud viivised summas 493,23 eurot ja viivised alates 13.12.2011 tasumata põhinõudest (so 3885,75 eurot) 0,04% päevas, so 1,72 eurot päevas, kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hagi oli esitatud kostjalt põhivõlgnevuse 77009,70 krooni (4921,82 eurot) ja viiviste saamiseks. 22.06.2011 vähendas hageja nõuet 7510,85 krooni (480,03 euro) võrra ja vastavalt ka viiviseid, kuivõrd hageja oli ekslikult arvestanud arve nr 005753 võlgnevuseks kogu summas. Seonduvalt Riigikohtu seisukohtadega lahendis 3-2-1-52-11 p 17, loobus hageja 12.12.2011 sõiduki tagastamisel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste nõudest summas 8700 krooni (556,03 eurot) ja vähendas selles osas nõuet. Seega on hageja lõplik nõue välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 3885,75 eurot ja viivised. Tsiviilasja hinnaks hagi esitamisel oli 4921,82 eurot. Kuna hageja vähendas nõudeid menetluses, jätab kohus menetluskuludest 21 % hageja kanda ja 79% kostja kanda.

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.