Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei nõustu hagiga ja vaidleb sellele vastu. Hageja nõue on alusetu, kuna nõude aluseks olev võlatunnistus ei ole kostja poolt kirjutatud vabatahtlikult. Nimetatud dokumendi kirjutas kostja hageja ähvarduse tõttu. Kuna hageja sundis ähvarduse teel kirjutama vastavasisulist võlakirja, pöördus kostja Eesti Politsei poole, kuid politsei lõpetas menetluse. Hageja nõuab kostjalt suulise laenulepingu alusel antud laenusumma tagasi saamist. Võlgnevuse kättesaamiseks peab hageja tõendama, et poolte vahel oli laenusuhe ning et hageja andis kostjale vastava laenusumma. Võlakirjast nähtuvalt on väidetavalt kostja hagejale võlgu seoses purjus peaga Mazda 323F XXX puruks sõitmise eest. Seega nähtub, et võlakirja näol ei ole tegemist võlanõude tunnustamisega, vaid kahju hüvitamise juhtumiga. Laenusuhet ei ole poolte vahel kunagi olnud. Kuna hageja ja kostja vahel ei olnud laenulepingut, on hageja nõue alusetu. Tõendamata on kahju tekitamine ja selle suurus ning nimetatud võlakiri on kirjutatud ähvarduse tulemusena. Hagi on esitatud ebaõige hageja poolt. RL ei ole õige hageja, kuna sõiduauto Mazda 323 F, registreerimismärgiga XXX, omanikuks ei ole hageja. Seega väidetav kahju on tekitatud kolmandale isikule. Kostja on võlakirja seaduses sätestatud korras tühistanud. Enne võlakirja allkirjastamist tegi hageja kostjale ettepaneku kohtumiseks, et autoremondikuludega seonduvat arutada. Pooled kohtusid 01.05.2010 Bauhausi ehituskaupluse autoparklas ning hageja tegi ettepaneku jätkata vestlust tema autos. Kui hageja ja kostja olid hageja autosse istunud, sisenes ootamatult auto tagaistmele kostjale tundmatu isik, kes nagu hiljem selgus, oli hageja sõber AV. Kuna kostja ei nõustunud hagejale summat tasuma, sekkus vestlusesse AV. V keerutas jutuajamise kestel käes liigendnuga ning selgitas vastuvaidlemist välistaval hääletoonil, et kui kostja ei kirjuta kohe võlakirja 25 000 kroonile, läheb ta kostja perekonnaliikmete elu kallale ja hävitab tema vara. Arvestades kostja arvulist vähemust, V veenvalt mõjuvat väljanägemist (turske kehaehitusega, kiilakas, nahktagi), tema käes pöörlevat nuga ning olukorra ootamatust, kirjutas kostja hageja dikteerimisel käesoleva nõude aluseks oleva võlakirja. Pärast võlakirja allakirjutamist koju jõudes, kui kostja oli eemal otsesest ähvardusest ning šokist toibunud, otsustas kostja pöörduda politsei poole. Kostja pöördus samal päeval politseisse, ja teatas politsei poole pöördumisest telefonitsi ka hagejale. Ühtlasi teatas kostja hagejale, et ebaseaduslikult saadud võlakirja ei kavatse tema täita, kuna võlakiri saadi temalt ähvardusega ning tema šokiseisundit ära kasutades. Lisaks sellele kuulati hageja ja tema kaasosaline üle ka kriminaalmenetluse raames. Seetõttu sai hageja vähem kui kuu aega peale võlakirja allkirjastamist teada sellest, et kostja on võlakirja tühistanud põhjusel, et võlakiri saadi ebaseadusliku ähvardusega. Kostja esitas võlakirja tühistamise korduva vastuväite ettenähtud 6 kuulise tähtaja jooksul käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluses.

VAHEOTSUSE PÕHJENDUSED

Kostja taotleb vaheotsust võlakirja kehtivuse osas. Hageja ei vaidle taotlusele vastu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 kohaselt tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul võib seaduses sätestatud korras tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 98 lõike 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Tehingu tühistamise vorminõuet seadus ei sätesta, mistõttu võib tühistamise valduse teha mistahes vormis, sealhulgas suuliselt ja kaudse tahteavaldusega. TsÜS § 99 lg 1 punkti 1 kohaselt on ähvarduse mõjul tehtud tühistamise tähtaeg 6 kuud ähvarduse mõju lakkamisest. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. Kohtule on esitatud 01.03.2010.a. hageja , kostja ja kolmanda isiku poolt allkirjastatud võlakiri, milles PL kinnitab: “ Olen võlgu RL „Olen võlgu seoses, et purjus peaga sõitsin Mazda 323 F 932 BAE puruks seoses sellega korvan kahju 25 000 krooni iga kuuste tagasimaksetega, vastavalt võimalustele -1000- 2000 krooni kuus Maksmine toimub alates 2010 12.kuupäevast HL kontole. Edaspidiseid pretensioone RL ei ole“ (toimiku lk.29). Kohus on poolte seletustega eelistungitel tuvastanud, et hageja ja kostja vahel ei ole kunagi olnud laenusuhet. Sõiduauto Mazda 323F XXX ei kuulu ega ei ole kunagi kuulunud RL, hageja ei olnud enne võlakirja koostamist ega ole senini esitanud kostjale ega kohtule ühtegi tõendit sõiduauto remondikulu suuruse kohta, ühtegi tõendit selle kohta, et remondikulud on kandnud hageja. Eelistungil hageja poolt antud seletuste kohaselt ei mäleta ta , millal autoõnnetus juhtus, politsei pärast õnnetust kohale ei tulnud, selle kohta, et kostja oli õnnetuses süüdi, tõendid puuduvad, sõiduauto remondikulu summas 25 000 krooni tõendavad dokumendid puuduvad. Kostja seletuste kohaselt kirjastas ta eelpoolnimetatud võlakirja õigusvastase ähvarduse sunnil. Hageja leiab, et puuduvad tõendid selle kohta, et volikiri on allkirjastatud kostja poolt ähvarduse sunnil, sest kostja väited on vastuolus kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega 27.05.2010. Kohus, hinnates kõiki kogutud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et 01.05.2010 võlakiri on kostja poolt allkirjastatud õigusvastase ähvarduse mõjul. Kohus leiab, et 27.05.2010.a. kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ei tõenda õigusvastase ähvarduse puudumist. Samale seisukohale on jõudnud Riigikohus oma otsuses 3-2-1-11-08. Kostja on tõendanud põhjuslikku seost ähvarduse ja tahteavalduse vahel. Enne volikirja allkirjastamist tegi hageja kostjale ettepaneku kohtuda ja arutada sõiduauto remondikuludega seonduvat. Kostja läkski hagejaga kohtuma, et saada selgust remondikulude suurusest. Hageja ei esitanud kostjale ühtegi kuludokumente, arutelu ei toimunudki. Kohtuti Bauhausi ehituskaupluse autoparklas (Tähesaju tee 8, Tallinn), kus hageja tegi ettepaneku kohtuda tema autos. Kostja nõustus sellega. Ootamatult sisenes hageja auto tagaistmele kostjale tundmatu isik, kes keerutas käes liigendnuga ning selgitas vastuvaidlemist välistaval toonil, et kui kostja kohe võlakirja 25 000 kroonile alla ei kirjuta, läheb ta kostja perekonnaliikmete elu kallale ja hävitab tema vara. Arvestades olukorra ootamatust, tundmatu isiku veenvalt mõjuvat väljanägemist (turske kehaehitusega, kiilakas,

nahktagis), tema käes olevat nuga ning tundes hirmu oma pere tuleviku pärast, kirjutas kostja hageja dikteerimisel nõude aluseks oleva võlakirja, kuigi hageja ja kostja vahel puudus võlasuhe. Kohus, arvestades võlakirja andmise olukorda, asub seisukohale, et ähvardus oli vahetu ja tõsine, mis ei jätnud kostjale mingit mõistlikku valikut. Pärast A.V sekkumist ja kostja perekonna ja vara suhtes vägivallaga ähvardamist, ei jäänud kostjale muud mõistlikku lahendust kui alluda survele ja allkirjastada võlakiri. Kohus leiab, et ähvardus oli õigusevastane kuna kostjat ja tema peret ähvardati vägivallaga. Kohus leiab, et kostja seletused ähvarduse mõjul tahteavalduse andmisest on tõendatud kostja pöördumisega samal päeval politsei poole. Kostja teavitas samal päeval politsei poole pöördumisest telefoni teel ka hagejat. Kostja teatas hagejale, et ei kavatse võlakirja täita, kuna võlakiri saadi temalt ähvardusega. Kui kostja oleks selle võlakirja soovinud kirjutada vabatahtlikult, siis ei oleks hageja võtnud kokkusaamisele „moraalseks toeks“ kaasa AV . AV oli kaasa kutsutud just selleks, et ähvardus oleks vahetu, usutav ja annaks hagejale soovitud tulemuse. Lisaks telefonikõnele kuulati hageja ja tema kaasosaline kõnesolevas asjas üle ka kriminaalmenetluse raames. Seetõttu sai hageja vähemalt vähem kui kuu aega peale võlakirja allkirjastamist teada sellest, et kostja on võlakirja tühistanud põhjusel, et võlakiri saadi õigusevastase ähvarduse mõjul. Eeltoodust tulenevalt on kostja hagejale võlakirja tühistamisteate ettenähtud 6 kuulise tähtaja piires teatavaks teinud. Kostja väide, et ta esitas võlakirja tühistamise korduva vastuväite käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluses, ei ole asjakohane, kuna maksekäsu kiirmenetluses on kostja vastuväite põhjenduses väitnud ainult, et ei ole nõus. Kuna 01.05.2010 võlakiri on seaduses sätestatud korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu.. TsMS § 449 lg 2 kohaselt kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kuna kohus tuvastab 01.03.2010 võlakirja kehtetust, on hageja nõue põhjendamatu, mistõttu teeb kohus vaheotsuse lõppotsusena ja asja enam edasi ei menetle. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti

Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.