23. märts 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-67283
Tsiviilasi
NZ hagi OÜ N ja AO vastu võla saamiseks
Hagihind
2 280,43 eurot (35 681 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja NZ(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja I OÜ N (registrikood XXX, asukoht XXX) seaduslik esindaja AO Kostja II AO (isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohtuistung
07.02.2012
Kohtuistungil isikud
osalenud Hageja NZ Kostja I seaduslik esindaja AO Kostja II AO
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada NZ hagi OÜ N vastu osaliselt.
2.Välja mõista OÜN võlgnevus 487,63 (nelisada kaheksakümmend seitse eurot ja 63 senti) eurot ja viivis 487,63 (nelisada kaheksakümmend seitse eurot ja 63 senti) eurot NZkasuks.
3.Jätta rahuldamata NZ hagi AO vastu võla saamiseks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda välja arvatud riigilõiv 21,38% ulatuses, mis kuulub väljamõistmisele OÜN NZ kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.20.12.2007 sõlmisid hageja ja kostja I võlgnevuse sissenõudmise teenuste osutamise lepingud nr 30/12, 32/12 ja 35/12-1, millised allkirjastas kostja I poolt PB ning, millede kohaselt kostja I pidi hagejale osutama inkassoteenuseid (tl 9, 13, 17). Hagejate nõue ja põhjendused
2.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 2 280,43 eurot (35 681 krooni) ja viivise 2 280,43 eurot (35 681 krooni). Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 100 lg 1 p 3, § 104 lg 4, § 1043, § 1045 lg 1 p 5, ÄS § 187 lg 2, ÄS § 187 lg 4.
3.Lepingu nr 30/12 kohaselt võttis kostja I endale kohustuse sisse nõuda hageja võlgnikult AŠ võlgnevuse summas 4 600 krooni (tl 9). Kuna kostja I on võlgnevuse sissenõudnud kohtu kaudu, siis lepingu kohaselt tasus hageja riigilõivu hagi esitamise eest summas 450 krooni 30.01.2008 oma arvelduskontolt (tl 10), kostjale I õigusabiteenuse osutamise eest 3 500 krooni sularahas 30.01.2008 arve-kviitung nr 04/12 alusel (tl 10) ja teenustasu 32% sissenõutavast summast. Hageja tasus vastavalt lepingu punktile 3.2 kostjale I ettemaksu 750 krooni sularahas 21.12.2007 arve-kviitung nr 23/12 alusel (tl 10). Kokku on hageja tasunud lepingu nr 30/12 täitmiseks 4 700 krooni. 14.04.2010 sai hageja kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-08-7267, millest sai hagejale teatavaks, et 02.06.2008 on võlgnikult AŠ tagaseljaotsusega välja mõistetud 6 499,90 krooni (tl 11). Kohtuotsuse on jõustunud 18.07.2008, seega pidi kostja I tasuma hagejale väljamõistetud summa juba 01.08.2008. Samuti sai hageja 14.04.2010 teada, et 18.05.2009 kohtumääruse alusel on tsiviilasjas nr 2-08-7267 keeldutud menetlusse võtmast avaldust menetluskulude väljamõistmiseks, kuna avaldus esitati tähtaja möödumisel (tl 12), seega rikkus kostja I lepingut ja tekitas hagejale kahju. Lepingu nr 3.5 alusel kohustub kostja I tasuma sissenõutavate summade mitteõigeaegsel tasumisel trahvi summas 0,5% iga viivitatud päeva eest. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele kohtuotsuse alusel välja mõistetud summa 6 499,90 krooni, menetluskulud 3 950 krooni ning viivis 10 449,90 krooni.
4.Lepingu nr 32/12 kohaselt võttis kostja I endale kohustuse sisse nõuda hageja võlgnikult V N võlgnevuse summas 10 400 krooni (tl 13). Kuna kostja I on võlgnevuse sissenõudnud kohtu kaudu, siis lepingu kohaselt tasus hageja riigilõivu hagi esitamise eest summas 1 000 krooni 30.01.2008 oma arvelduskontolt (tl 14), kostjale I õigusabiteenuse osutamise eest 3 500 krooni sularahas 30.01.2008 arve-kviitung nr 04/14 alusel (tl 14) ja teenustasu 32% sissenõutavast summast. Hageja tasus vastavalt lepingu punktile 3.2 kostjale I ettemaksu 750 krooni sularahas 21.12.2007 arvekviitung nr 25/12 alusel (tl 14). Kokku on hageja tasunud lepingu nr 32/12 täitmiseks 5 250 krooni. 14.04.2010 sai hageja kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-08-7273, millest sai hagejale teatavaks, et 02.06.2008 on võlgnikult tagaseljaotsusega välja mõistetud põhivõlg 10 400 krooni, viivised 1 229,90 krooni ja võlanõude sissenõudmise tasu 750 krooni (tl 15). Kohtuotsuse on jõustunud 26.06.2008, seega pidi kostja I tasuma hagejale välja mõistetud summa juba 01.08.2008. Samuti sai hageja teada, et 02.06.2009 kohtumääruse alusel on tsiviilasjas nr 2-08-7273 võlgnikult välja mõistetud menetluskulud summas 4 500 krooni (tl 16). Lepingu nr 3.5 alusel kohustub kostja I tasuma sissenõutavate summade mitteõigeaegsel tasumisel trahvi summas 0,5% iga viivitatud päeva eest. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele kohtuotsuse alusel välja mõistetud summa 11 629 krooni, menetluskulud 4 500 krooni ning viivis 16 129 krooni. Kostjad ei ole käesoleva ajani nimetatud summasid hagejale tasunud.
5.Lepingu nr 35/12-1 kohaselt võttis kostja I endale kohustuse sisse nõuda hageja võlgnikult M Š võlgnevuse summas 3 450 krooni (tl 17). Kuna kostja I on võlgnevuse sissenõudnud kohtu kaudu, siis lepingu kohaselt tasus hageja riigilõivu hagi esitamise eest summas 250 krooni 30.01.2008 oma arvelduskontolt (tl 18), kostjale I õigusabiteenuse osutamise eest 3 500 krooni sularahas 30.01.2008 arve-kviitung nr 04/11 alusel (tl 18) ja teenustasu 32% sissenõutavast summast. Hageja tasus vastavalt lepingu punktile 3.2 kostjale I ettemaksu 750 krooni sularahas 21.12.2007 arve-kviitung nr 27/12 alusel (tl 18). Kokku on hageja tasunud lepingu nr 35/12-1 täitmiseks 4 500 krooni. 14.04.2010 sai hageja kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-08-7280, millest sai hagejale teatavaks, et 25.06.2008 kohtumäärusega on menetlus lõpetatud, kuna võlgnik on nõude rahuldanud (tl 19). Kohtumääruse kohaselt jäid menetluskulud võlgniku kanda, millede välja mõistmiseks ei ole kostja I
2-10-67283 avaldust esitanud, millega on kostja I tekitanud hagejale kahju. Lepingu nr 3.5 alusel kohustub kostja I tasuma sissenõutavate summade mitteõigeaegsel tasumisel trahvi summas 0,5% iga viivitatud päeva eest. Hageja leiab, et kostjatelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele võlgnevus 4 602,50 krooni, menetluskulud 4 500 krooni ja viivis 9 102,50 krooni. Kostjad ei ole võlgnevust tasunud.
6.Hageja saatis 2010.a kostjatele kolmel korral tähitud kirjaga meeldetuletused võlgnevuste tasumiseks (tl 20-22), milledele kostjad ei reageerinud. 2010.a peale kohtuotsuste saamist sai hageja ühendust kostjaga II, kelle väitel tuleks hagejal pöörduda võlgnevuste väljamõistmiseks PB poole. Hageja nimetatuga ei nõustu, kuna kostja II kinnitusel tegutses PB kostja II nõusolekul ja lepingute alusel on raha laekunud kostja I arvele. Hageja leiab, et kostja II on oluliselt rikkunud juhatuse liikme kohustusi, andes esindusõiguse üle kolmandale isikule. 2010 suvel teavitas kostja II, et kostja I on maksevõimetu, mistõttu ei saa kostja I hageja nõudeid rahuldada, mistõttu vastutab hageja ees ka kostja II.
7.Tulenevalt kostjate vastusest märgib hageja, et hageja ei nõustu, et kostja II ei vastuta kostjaga I solidaarselt.
8.Hageja märgib, et esitatud hagi ei ole aegunud, kuna nõude sissenõutavaks muutumine algab võlgnike poolt raha tagastamisega.
9.Hageja ei nõustu, et võlgnetavatel summadelt tuleb maha arvestada 32%, kuna lepingu järgi on kostjal I õigus nõuda võlgnikelt sissnõutavad summad 32% võlgnevuse summast. Kostja I on esitanud tõendid, et kostja I on tasunud hagejale lepingu 35/12 välja mõistetud summad, kuid hageja ei ole esitanud nõuet nimetatud lepingu osas. Lisaks ei ole kostja I esitanud tõendeid, et on hagejal tagastanud raha või, et kohtuotsused on täitmisel kohtutäituri juures ning millises ulatuses on kohtuotsused täidetud. Kuna kostja I ei ole esitanud menetluskulude väljamõistmise avaldust võlgnikelt, siis on kostja kohustatud tasuma ka menetluskulud. Kostja I OÜ N vastuväited
10.Kostja I hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
11.Kostja I tunnistab, et poolte vahel on 20.12.2007 sõlmitud lepingud 30/12, 32/15 ja 35/12-1, kuid kostja I on seisukohal, et nõue on aegunud vastavalt TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 ja 2. Kostja I leiab, et kuna lepingutes ei ole märgitud täitmise tähtaega, siis algas aegumine lepingu sõlmimisest ehk 20.12.2007 ja on seega aegunud.
12.Kostja I märgib, et antud asjasse ei puutu asjaolud, et kostja II on andnud volikirja PBle ning, et kostja I on jätnud esitamata majandusaasta aruanded ja, et kostjal on võlgnevused ning asjaolu, et kostja I ei ole esitanud pankrotiavaldust.
13.Kostja I ei nõustu hageja poolt nõutava summaga 6 499,90 krooni lepingu 30/12 alusel. Kohtuotsuse alusel on kostja I kasuks välja mõistetud 6 499,90 krooni. Hageja soovib alusetult kostjalt I välja mõsta 1 899,90 krooni, kuna lepingus ei ole kokku lepitud viivise nõuet. Vastavalt lepingu punktile 3.1 tasub tellija täitjale 32% saadud summas ehk 4 600 x 32% = 1 472, milline summa tuleb maha arvestada. Seega saab hageja nõue kostja I vastu olla vaid 3 228 krooni. Kostjale I jääb arusaamatuks hageja poolt märgitud tasumise tähtaeg 01.08.2008. Lisaks märgib, et kostja I, et võlgnik ei ole kostjale I kohtuotsuse alusel välja mõistetud summasid tasunud ning kohtuotsus on täitmisel kohtutäitur Krista Järveti juures (tl 52-54). Seega, kui võlgnik tasub kunagi võlgnevuse kohtutäituri arvele, kes omakorda tasub kostja I arvele, siis tekib alles hagejal võlgnevuse ja viivise nõudeõigus. Kostja I ei nõustu hageja poolt nõutava summaga 10 400 krooni lepingu 32/12 alusel. Nimetatud summas kuulub samuti mahaarvestamisele 32% ehk 7 072 krooni. Lisaks on ka nimetatud võlgnevuse väljamõistmine kohtutäitur Krista Järvet menetluses (tl 52-54).
2-10-67283
14.Lepingu 35/12-1 alusel palub hageja kostjalt I välja mõista 3 450 krooni, millest kuulub samuti mahaarvamisele 32% ehk 1 104 krooni, seega võlgneb kostja I hagejale 2 346 krooni. Kostja I on nimetatud lepingu täitmiseks tasunud hageja arvele 19.05.2008 3 3383,37 krooni (tl 39), mis on 66,63 krooni enam. Seega ei saa olla hagejale lepingu 35/12-1 alusel kostja I vastu nõuet. Kostja II AO vastuväited
15.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja märgib, et hageja ei ole kostjaga sõlminud mingeid lepinguid, mistõttu puudub alus kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohtuotsuse põhjendus
16.Kohus, kuulanud ära hageja, kostja I seadusliku esindaja ja kostja II, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
17.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
18.Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 järgi kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja I taotleb antud asjas aegumist, seega annab kohus esmalt hinnangu aegumise taotlusele. TsÜS § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 alusel nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Väärad on kostja I väited, et pooled ei ole määranud lepingus täitmise tähtaega, mistõttu hakkas aegumine kulgema alates lepingu sõlmimisest ehk 20.12.2007. Vastavalt 20.12.2007 sõlmitud lepingute 30/12, 32/12 ja 35/12-1 punktile 1.4.1, kui täitja kasutab enda arveldusarvet võlgnevuse sissenõudmiseks, siis annab täitja sissenõutud võlgnevuse üle tellijale, vastavalt antud lepingu punktile 3.4, mille kohaselt, kui võlgnikult võlgnevuse saamisel oli kasutatud täitja arvet, siis täitja on kohustatud tellijale üle andma sissenõutud võlgnevuse mitte hiljem kui kolm pangapäeva, pidades kinni tasu osutatud teenuse eest. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on lepingute 30/12 ja 32/12 alusel tehtud kohtuotsused (02.06.2008 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-08-7267 (tl 11) ja 02.06.2008 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-087237 (tl 15)) võlgnevuse väljamõistmiseks võlgnikelt AŠ ja V N täitmisel kohtutäitur Krista Järvet juures (tl 52-54), siis seega ei ole muutunud nimetatud lepingut alusel nõue sissenõutavaks, mistõttu ei saa olla ka hagi aegunud. Kostja I poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et M Š , kelle osas kohustus kostja I välja mõistma võlgnevuse vastavalt lepingule 35/12-1, on kostja I arvele tasunud võlgnevuse katteks tsiviilasja nr 2-08-7280 (tl 19) raames 15.05.2008 4 602,50 krooni ja 21.05.2008 3 500 krooni (tl 39), seega muutusid summad sissenõutavaks vastavalt 21.05.2008 ja 27.05.2008. Hagi on esitatud kohtusse 31.12.2010, seega ei ole esitatud hagi aegunud.
19.Kohus märgib, et poolte vahel sõlmitud lepingute näol on tegemist käsunduslepingutega, seega kuulub antud asjas kohaldamisele võlaõigusseadus (VÕS) 35. peatükk käsunduslepingud. Vastavalt VÕS § 619 käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Poolte vahel puudub vaidlus, et 20.12.2007 sõlmisid hageja ja kostja I võlgnevuse sissenõudmise teenuste osutamise lepingud nr 30/12, 32/12 ja 35/12-1, millised allkirjastas kostja I poolt PB ning, millede kohaselt kostja I pidi hagejale osutama inkassoteenuseid (tl 9, 13, 17).
2-10-67283
20.Poolte vahel on vaidlus, kas lepingute alusel saadu on muutunud sissenõutavaks ja, kas kostjad on kohustatud solidaarselt hagejale saadu üle andma.
21.VÕS § 65 lg 2 alusel solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Hageja palub võlgnevuse kostjatelt välja mõista solidaarselt. Hageja leiab, et kostja II vastutab kostjaga I solidaarselt, kuna kostja II on andnud volituse tehingute tegemiseks kolmandale isikule ja on lasknud minna kostjal I maksejõuetuks ilma, et oleks esitanud pankrotiavalduse. Seega vastutab kostja II, kuna on rikkunud juhatuse liikme kohustust. Kohus märgib, et Äriregistri andmetel ei ole kostja I pankrotis, seega ei ole hageja ka kostja I võlausaldaja ÄS § 187 lg 5 alusel, kellel on õigus esitada nõue juhatuse liikme vastu. Samuti ei sätesta nimetatud paragrahv, et juhatuse liige vastutab solidaarselt äriühinguga. Antud juhul on hageja sõlminud lepingu kostjaga I. Kostjaga II ei ole hageja sõlminud lepinguid, seega ei vastuta kostja II ka lepingute alusel tulenevate kohustuste eest, mistõttu puudub alus mõista võlgnevus välja kostjalt II solidaarselt kostjaga I. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostja II vastu tuleb jätta rahuldamata.
22.VÕS § 626 lg 1 alusel käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 2 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
23.Leping nr 30/12 20.12.2007 hageja ja kostja I vahel sõlmitud võlgnevuse sissenõudmise teenuste osutamise lepingu nr 30/12 (tl 9) alusel kohustus kostja I osutama hagejale inkassoteenust ja nõudma sisse hageja võlgnikult AŠ võlgnevuse summas 4 600 krooni. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja tasunud lepingu täitmiseks vastavalt lepingu punktile 2.1.4 riigilõivu 450 krooni hagiavalduse esitamise eest kohtusse 30.01.2008 (tl 10) ja kostjale I õigusabiteenuse eest 3 500 krooni sularahas arve-kviitung 04/12 alusel (tl 10) ning vastavalt lepingu punktile 3.2 ettemaksu 750 krooni sularahas arve-kviitung 23/12 alusel (tl 10). Nähtuvalt 02.06.2008 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-08-7267 (tl 11) on võlgnikult AŠ välja mõistetud kostja I kasuks võlgnevus 6 499,90 krooni, milline kohtuotsus on jõustunud 18.07.2008. 18.05.2009 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-08-7267 (tl 12) nähtub, et menetlusse on jäetud võtmata kostja I avaldus menetluskulude kindlakstegemiseks, kuna järgitud ei ole menetlustoimingu tegemiseks ette nähtud tähtaega. Vastavalt lepingu punktile 1.4.1, kui täitja kasutab enda arveldusarvet võlgnevuse sissenõudmiseks, siis annab täitja sissenõutud võlgnevuse üle tellijale, vastavalt antud lepingu punktile 3.4, mille kohaselt, kui võlgnikult võlgnevuse saamisel oli kasutatud täitja arvet, siis täitja on kohustatud tellijale üle andma sissenõutud võlgnevuse mitte hiljem kui kolm pangapäeva, pidades kinni tasu osutatud teenuse eest. Kostja I on kohtule esitanud tõendid, mille kohaselt on 02.06.2008 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-08-7267 täitmisel kohtutäitur Krista Järveti juures (tl 52-54), seega kuna kostjale I ei ole võlgnevust üle kantud, siis ei ole nõue sissenõutavaks muutunud, mistõttu puuduvad alused võlgnevuse sissenõudmiseks käesolevas asjas. Samas selgitab kohus kostjale I, et kostja I kohustus oli võlgnikult välja nõuda ka menetluskulud, mille kostja I on jätnud täitmata oma hooletusest, seega tuleb kostjal I tasuda hagejale ka menetluskulud, millised on kostjal I võimalik välja mõista teda esindanud lepinguliselt esindajalt, kes jättis oma kohustused täitmata.
24.Leping nr 32/12 20.12.2007 hageja ja kostja I vahel sõlmitud võlgnevuse sissenõudmise teenuste osutamise lepingu nr 32/12 (tl 13) alusel kohustus kostja I osutama hagejale inkassoteenust ja nõudma sisse hageja võlgnikult V N võlgnevuse summas 10 400 krooni. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja tasunud lepingu täitmiseks vastavalt lepingu punktile 2.1.4 riigilõivu 1 000 krooni hagiavalduse esitamise eest kohtusse 30.01.2008 (tl 14) ja kostjale I õigusabiteenuse eest 3 500 krooni sularahas arve-kviitung 04/14 alusel (tl 14) ning vastavalt lepingu punktile 3.2 ettemaksu 750 krooni sularahas
2-10-67283 arve-kviitung 25/12 alusel (tl 14). Nähtuvalt 02.06.2008 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-08-7273 (tl 15) on võlgnikult V N välja mõistetud kostja I kasuks võlgnevus põhivõlg 10 400 krooni, viivis 1 229,90 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulu 750 krooni, milline kohtuotsus on jõustunud 26.06.2008. 02.06.2009 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-08-7273 (tl 16) nähtub, et V N on välja mõistetud menetluskulud 4 500 krooni kostja I kasuks. Vastavalt lepingu punktile 1.4.1, kui täitja kasutab enda arveldusarvet võlgnevuse sissenõudmiseks, siis annab täitja sissenõutud võlgnevuse üle tellijale, vastavalt antud lepingu punktile 3.4, mille kohaselt, kui võlgnikult võlgnevuse saamisel oli kasutatud täitja arvet, siis täitja on kohustatud tellijale üle andma sissenõutud võlgnevuse mitte hiljem kui kolm pangapäeva, pidades kinni tasu osutatud teenuse eest. Kostja I on kohtule esitanud tõendid, mille kohaselt on 02.06.2008 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-08-7273 täitmisel kohtutäitur Krista Järveti juures (tl 52-54), seega kuna kostjale I ei ole võlgnevust üle kantud, siis ei ole nõue sissenõutavaks muutunud, mistõttu puuduvad alused võlgnevuse sissenõudmiseks käesolevas asjas.
25.Leping nr 35/12-1 20.12.2007 hageja ja kostja vahel sõlmitud võlgnevuse sissenõudmise teenuste osutamise lepingu nr 35/12-1 (tl 17) alusel kohustus kostja I osutama hagejale inkassoteenust ja nõudma sisse hageja võlgnikult M Š võlgnevuse summas 3 450 krooni. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja tasunud lepingu täitmiseks vastavalt lepingu punktile 2.1.4 riigilõivu 250 krooni hagiavalduse esitamise eest kohtusse 30.01.2008 (tl 18) ja kostjale I õigusabiteenuse eest 3 500 krooni sularahas arve-kviitung 04/11 alusel (tl 18) ning vastavalt lepingu punktile 3.2 ettemaksu 750 krooni sularahas arve-kviitung 27/12 alusel (tl 18). Nähtuvalt 25.06.2008 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-08-7280 (tl 19) on menetlus tsiviilasjas nr 2-08-7280 lõpetatud seoses hagist loobumisega, kuna võlgnik on kohustuse täitnud. Kostja I poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt on võlgnik M Š tasunud kostja I arvele 15.05.2008 4 602,50 krooni ja 21.05.2008 3 500 krooni (tl 39), millised kostja I on enda väitel tasunud 19.05.2008 hagejale summas 3 383,37 krooni (tl 39). 19.05.2008 maksest aga nähtub, et nimetatud summa on tasutud lepingu 35/12 täitmiseks, hageja on aga esitanud nõude lepingu 35/12-1 täitmiseks, millise täitmise kohta kostja tõendeid kohtule esitanud ei ole. Pooled on istungil tunnistanud, et poolte vahel oli sõlmitud seitse lepingut (tl 56). Seega kuna kostja I arvele on võlgnik M Š poolt võlgnevus üle kantud ning kostja I ei ole summasid hagejale edasi kandnud, milline kohustus tuleneb lepingu punktidest 1.4.1 ja 3.4, siis on hageja nõue põhjendatud. Vastavalt lepingu punktile 1.4.1, kui täitja kasutab enda arveldusarvet võlgnevuse sissenõudmiseks, siis annab täitja sissenõutud võlgnevuse üle tellijale, vastavalt antud lepingu punktile 3.4, mille kohaselt, kui võlgnikult võlgnevuse saamisel oli kasutatud täitja arvet, siis täitja on kohustatud tellijale üle andma sissenõutud võlgnevuse mitte hiljem kui kolm pangapäeva, pidades kinni tasu osutatud teenuse eest. Vastavalt lepingu punktile 3.1 tellija tasub täitja teenused 32% ulatuses täiest või osalisest tellija poolt võlgnikult sissenõutud summast mitte hiljem, kui kolme kalendripäeva jooksul. Kuna võlgnikult on sissenõutud 4 602,50 krooni (tl 19), siis tuleb nimetatust maha arvata vastavalt lepingu punktidele 3.1 ja 3.4 täitja teenused 32% ulatuses ehk 4 602,50 krooni x 32% = 1 472,80, seega kuulub kostjalt I hageja kasuks välja mõistmisele võlgnevus 3 129,70 krooni + menetluskulud 4 500 krooni, millede väljamõistmiseks ei ole kostja I kohtule avaldust esitanud, samas nähtub kostja I poolt esitatud pangaväljavõttest, et M Š on tasunud kostjale I tsiviilasja nr 2-08-7280 21.05.2008 3 500 krooni (tl 39), milline kohtu hinnangul on tasu õigusabiteenuste eest. Hageja on tõendanud, et on kostjale I tasunud lepingu täitmiseks kokku 4 500 krooni (tl 18), see, et kostja I on jätnud nimetatud summad võlgnikult välja mõistmata on kostja I enda hooletus, mille eest tuleb kostjal I vastutada. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt I hageja kasuks väljamõistmisele lepingu 35/12-1 alusel 487,63 eurot (7 629,70 krooni).
26.VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt 20.12.2007 lepingu nr 35/12-1 punkt 3.5 punktidele 3.1 ja 3.4 mitteõigeaegselt tasumisel süüdi olev pool maksab trahvi 0,5% ulatuses iga viivitatud päeva eest. Kohus on seisukohal, et nimetatu võib lugeda poolte vahel kokku lepitud viiviseks. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise. Kostja I poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et M Š , kelle osas kohustus kostja I välja mõistma võlgnevuse vastavalt lepingule 35/12-1, on kostja I arvele tasunud võlgnevuse katteks tsiviilasja nr 2-08-7280 (tl 19) raames 15.05.2008
2-10-67283 4 602,50 krooni ja 21.05.2008 3 500 krooni (tl 39), seega muutusid summad sissenõutavaks vastavalt 21.05.2008 ja 27.05.2008, millisest ajast on hagejal ka õigus arvestada viivist. Kostja I on olnud viivituses võlgnevuse summas 200,02 eurot (3 129,70 krooni) tasumisega 955 päeva (21.05.200831.12.2010), seega on viivise suuruseks 955,12 eurot (14 944,32 krooni) ((955x0,5%)x3129,70) ja menetluskulude summas 287,60 eurot (4 500 krooni) tasumisega 949 päeva (27.05.200831.12.2010), seega on viivise suuruseks 1 364,67 eurot (21 352,50 krooni). Kohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud, kuna kostja I ei ole raha hagejale üle kandnud ja on kasutanud raha enda tarbeks, samuti on kostja I rikkunud lepingu punkti 2.2.1 ega ole andnud hagejale infot tööde teostamise käigust, vaatamata hageja nõudele (tl 20-22). Kuna kohus mõistab kostjalt I välja võlgnevuse summas 487,63 eurot, siis on põhjendatud ja tulenevalt hea usu põhimõttest mõistlik kostjalt välja mõista viivis põhinõude suuruses 487,63 eurot. Menetluskulud
27.TsMS §-ga 162 lg 4 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Tulenevalt asjaolust, et kostja I on varjanud hageja eest infot, mille edastamise kohustus lasub kostja I seaduslikul esindajal, seega kostjal II, ei ole kohtu hinnangul mõistlik jagada menetluskulusid võrdselt hagi rahuldatud osaga. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda välja arvatud riigilõiv 21,38% ulatuses s.o hagi rahuldatud osas, mille kohus mõistab välja kostjalt I hageja kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.