2-11-10567/12 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid VL ja OÜR(kostja) 05.06.2003.a lepingu, millega kostja kohustus välja ehitama XXX asuva korteri. Lepingu punkti 18.1 kohaselt garanteeris kostja paigaldatud juhtmete ja torude püsivuse kuni 01.05.2011.a. 17.07.2003.a sõlmisid VL ja kostja müügilepingu, millega kostja müüs V L280/10000 mõttelist osa XXX asuvast kinnistust. Sarnased lepingud on kostja sõlminud ka paljude teiste isikutega, mille tulemusena kuulub XXX kinnistu 106 kaasomanikule. Kinnistul asub 4 korterelamut. Oma huvide kaitseks on kaasomanikud moodustanud XXX(hageja). 18.05.2010.a avastati XXX elamute küttetorustiku avarii, mille likvideeris OÜ VH. Selle töö eest tasus hageja 30 240 krooni. Lekkekoha otsimise eest tasus hageja 1729 krooni ja lekkekoha väljakaevamise eest 3600 krooni. Kokku kulus avarii likvideerimiseks hagejal 35 569 krooni (2273,27 eurot). Trassi seisukorra hindamisel selgus, et torustik oli jätkukohtadelt roostetanud ning avarii põhjuseks oli vale paigaldustehnoloogia. Kostja ei ole tehtud kulutusi hagejale hüvitanud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 2273,27 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Poolte vahel puudub lepinguline suhe. Sellest tulenevalt ei saa kostjal olla hageja ees kohustusi. Kostja ei ole ka soojustrassi ehitanud. Soojustrass ehitati kinnistu omaniku AS U tellimusel. Kinnistu mõttelise osa müüja oli AS U . Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja ja VL sõlminud 05.06.2003.a ehitustööde lepingu, mille punkti 2.1 kohaselt pidi kostja ehitama VL korteri nr 23 aadressil XXX, Tallinn. Lepingu punkti 18.1 järgi garanteerib kostja kõigi paigaldatud juhtmete ja torude püsivuse õige ekspluateerimise korral kuni 01.05.2011.a. Kohtule on esitatud OÜ VH poolt teostatud ülevaatuse akt, mille kohaselt on Sõle 27a asuva soojustrassi DN 125 seisukord avariiline (torustik on jätku kohalt lahti roostetanud). 09.06.2010.a tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist selgub, et OÜ VH on teostanud torustiku parandustööd, mille maksumus on 30 240 krooni. Lisaks on AS TK esitanud hagejale arve lekkekoha otsimise eest summas 1729,44 krooni. OÜ O on esitanud hagejale arve lekkekoha lahtikaevamise eest summas 3600 krooni. Seega on hageja kulutanud avarii kõrvaldamise peale kokku 35 569,44 krooni. Hageja nõuab kostjalt 35 569 krooni hüvitamist. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel puuduvad lepingulised suhted. Seega puuduvad kostjal hageja ees lepingulised kohustused. Sellest lähtuvalt tuleb kontrollida, kas hagejal võib olla kostja vastu nõue lepinguvälise võlasuhte alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 p 2 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-ides 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Kohtu hinnangul on hageja oma hagis sisuliselt tuginenud sellele, et ta on kostja eest täitnud kostja garantiikohustuse, mis tulenes kostja ja VL vahel sõlmitud ehitustööde lepingust.

Kostja ja VL vahel sõlmitud ehitustööde lepingu punktis 2.5 on täpsustatud, et kostja ülesandeks on teostada lepingu lisas nr 2 märgitud A ja B grupi tööd. Lepingu lisast nr 2 nähtub, et soojustrassi ehitustööd A ja B grupi tööde hulka ei kuulunud. Sellest järeldub, et soojustrassi ehitamine ei olnud ehitustööde lepingu järgi kostja kohustuseks. Kuna soojustrassi ehitustööd ei kuulunud lepingujärgsete tööde hulka, siis ei saa ka ehitustööde lepingu punktis 18.1 sätestatud kostja garantiikohustus laieneda soojustrassile. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et punktis 18.1 märgitud garantiikohustus laienes ka nendele töödele, mis ei olnud ehitustööde lepingu esemeks. Lepingust ei tulene, et kostjal oleks olnud tahe anda garantii ka nendele töödele, mis ei olnud ehitustööde lepingu objektiks. Arvestades, et soojustrassi parandustööd ei olnud kostja kohustuseks, siis ei saa hageja poolt korraldatud soojustrassi parandustöid pidada tehtuks kostja kasuks. Sellest tulenevalt ei saa hagejal olla käsundita asjaajamisest tulenevat nõuet kostja vastu. Kuna hageja ei täitnud kostja kohustust, siis ei saa hageja esitada kostja vastu nõuet ka VÕS § 1041 alusel (teise isiku kohustuse täitmisest tulenev nõue). Seega puudub hagejal kostja vastu nõudeõigus ka lepinguvälise võlasuhte alusel. Ülaltoodule tuginedes tuleb hagi jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.