Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja SA kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva
kohtuotsuse
peale
on
õigus
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 22. märtsil 2012.a. 1(6)
2-07-30121 Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.14. augustil 2007.a esitas SA(edaspidi hageja) Harju Maakohtule hagi KÜXXX(edaspidi kostja või ühistu) vastu, milles palub tunnistada kehtetuks kostja 12. märtsi 2007.a üldkoosoleku otsused.
2.Hagiavalduse kohaselt võltsiti koosoleku läbiviimisel (häälte lugemisel) hääletamise tulemusi. Juhatuse ja revisjonikomisjoni poolt üldkoosolekule esitatud aruanded ei kajasta tegelikkust. Majandusplaani arutamine ja kinnitamine toimus kindla eelarve ning töövõtja isiku esitamiseta. Majaelanikke ei teavitatud üldkoosolekul juhatuse poolt parkla ehitamisega seotud asjaoludest – puudus eelarve ning ühistu liikmeid ei informeeritud, et linnavalitsus osutas materiaalset abi parkla ehitamiseks. Koosolekul ei arutatud arutamist vajavaid jooksvaid küsimusi (sh petmist kommunaalmaksete arvestamisel, revisjonikomisjoni otsuse esitamist vaid eesti keeles, elamu keldris asuva prahiga seotud küsimusi jms).
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata juba selle aegumise tõttu. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg-st 1 tulenevalt võib korteriühistu üldkoosoleku otsuseid kohtus vaidlustada kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest ja nendest teadasaamisest arvates. Hageja osales isiklikult 12. märtsi 2007.a üldkoosolekul ja sai seal koheselt teada vastuvõetud otsustest. Hagiavaldus on esitatud aga 14. augustil 2007.a, seega enam kui viis kuud pärast otsusest teadasaamist.
4.Kostja poolt hagiavalduses esitatud üldsõnalised etteheited on tõendamata. 12. märtsi 2007.a korteriühistu üldkoosolek viidi läbi vastavalt seadusest ja põhikirjast tulenevatele nõuetele ning järgiti ka ühistus välja kujunenud tavasid. Selles osas keegi osavõtjatest, sh hageja, kohapeal vastuväiteid, pretensioone vms ei esitanud. Koosolekul arutati ja hääletati päevakorras olnud küsimusi ning võeti nende kohta vastu otsused. Hääletamine oli avalik ning toimus osalejatele registreerumisel välja jagatud hääletussedelite tõstmisega. Hääled lugesid kokku koosolekul valitud hääletuskomisjoni liikmed ja tulemused teatati suuliselt ning kirjutati ka koosoleku ruumis olevale tahvlile. Kahtluse korral oli hagejal võimalik kohapeal hääled ise üle lugeda. 2(6)
2-07-30121 Kaks nädalat enne koosoleku algust oli ühistu kõigile liikmetele jagatud 2006.a majandustegevuse aruanne, raamatupidamise aruanne, revisjonikomisjoni akt ning 2007.a majandusplaani projekt. Nende kohta said kõik koosolekul osalejad esitada küsimusi ja teha oma ettepanekuid. Sõnavõttudeks anti koosolekul aega kaks minutit, ettekanneteks viis minutit. Hageja ise rikkus koosoleku reglementi, segades koosolekut oma pidevate vahelehüüetega.
12.märtsi 2007.a üldkoosolekul kinnitati MTÜS § 24 lg-s 2 sätestatut silmas pidades täiendavalt kostja 2003.a, 2004.a ja 2005.a üldkoosolekute otsused, mille hageja oli eelnevalt samuti kohtus vaidlustanud. Sellise käitumisega püüab hageja kostja hinnangul vältida võla (summas 163 670,25 kr) tasumist ühistule. Hageja taoline tegevus on kostja hinnangul pahatahtlik ning ühistut kahjustav. 12. märtsi 2007.a üldkoosolekul arutati kõiki osalejate poolt esitatud jooksvaid küsimusi.
MENETLUSE KÄIK
5.Tallinna Ringkonnakohtu 29. detsembri 2010.a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-60487 on seatud hageja üle eestkoste tähtajaga kolm aastat ning määratud eestkostjaks Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu). Eestkostja ülesanded hõlmavad hageja esindamist kohtumenetluses. Tallinna Ringkonnakohtu osundatud määrus jõustus Riigikohtu 30. mai 2011.a lahendiga kohtuasjas nr 3-7-1-2-47.
6.Asja sisulise arutamise käigus 29. veebruari 2012.a kohtuistungil jäi hageja esindaja senises menetluses esitatud väidete ja kostja vastu esitatud nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja esindaja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kohus kuulas kohtuistungil tunnistajatena üle V.I ’i ja M.P .
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Hageja on sõnastanud oma nõude taotlusena kostja 12. märtsi 2007.a üldkoosoleku otsuste kehtetuks (tühiseks) tunnistamiseks. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Muus osas korteriühistuseadus ühistu üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamisega seonduvat ei reguleeri, mistõttu tuleb vastavalt KÜS § 1 lg-le 2 rakendada selles küsimustes mittetulundusühingute seaduse sätteid. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Vastavalt sama paragrahvi kolmanda lõike teisest lausest tulenevale piirangule võib otsuse tegemisel osalenud mittetulundusühingu liige otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.
9.Kostja hinnangul ei ole hageja esitanud hagi üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks seadus sätestatud tähtaja jooksul, mistõttu on nõue aegunud. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg-le 1 aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
10.Kohus märgib esmalt, et kuigi hageja on hagiavalduse palvepunktist lähtuvalt esitanud nõude üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks, viitavad osad hagi alusena 3(6)
2-07-30121 esitatud asjaolud koosoleku otsuste tühisusele (MTÜS § 241 lg 1 koosmõjus TsÜS § 38 lg-ga 2). Nii on hageja muu hulgas väitnud, et koosoleku protokoll ei kajasta õigesti hääletustulemusi. Samuti heidab hageja kostjale ilmselt ette KÜS § 15 lg 2 rikkumist. Viimatinimetatud sätte kohaselt annab korteriühistu juhatus igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Kuivõrd hageja emakeeleks on vene keel, hagejal puuduvad õigusalased teadmised ning tal ei olnud hagiavalduse esitamise ja menetlusse võtmise ajal esindajat, ei pea kohus põhjendatuks lähtuda asja lahendamisel kitsalt hagiavalduses esitatud taotluse sõnastusest. Kuigi hageja ei ole suutnud seda menetluses üheselt arusaadavalt väljendada, on tema sooviks kohtu hinnangul eeldatavalt tuvastada ühistu üldkoosoleku otsuste tühisus ning alternatiivseks taotluseks tunnistada otsused kehtetuks. TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Kohus on võimaliku alternatiivse nõude olemasolu kostja esindajale menetluses ka selgitanud (vt toimik, I kd, lk 148). Koosoleku otsuste tühisuse korral ei tõusetuks küsimust hagi aegumisest (KÜS § 13 lg 3; MTÜS § 24 lg 1), samuti võiks hageja kui korteriühistu liige vaidlustada otsuse sõltumata sellest, kas ta otsuse tegemisel osales või vastu võetud otsustele koosolekul vastuväiteid esitas. Otsuse tühisuse aluste tuvastamisel puuduks kohtul vajadus kontrollida üldkoosoleku otsuste kehtetuse aluste esinemist.
11.Praegusel juhul ei ole hageja ülalviidatud väidete aluseks olevad asjaolud menetluses siiski tõendamist leidnud. Hääletustulemuste ebaõiget kajastamist 12. märtsi 2007.a üldkoosoleku protokollis (vt toimik, I kd, lk 23-24) võiksid kaudselt kinnitada V.I ’i poolt kohtule antud ütlused (vt toimik, II kd, lk 62). Samas on V.I oma ütlustes väljendanud üksnes kahtlust hääletustulemuste õige kajastamise osas ning see kahtlus põhineb eeskätt tunnistaja subjektiivsel arvamusel hääli lugenud isikute ebausaldusväärsusest. M. P ütlustest (vt toimik, II kd, lk 63) järelduvalt kajastab aga protokoll koosoleku käiku olulises osas õigesti. Eksimusi häälte kokkulugemisel ei pidanud tunnistaja M. P tõenäoliseks. Samuti ei saa tunnistajate ütluste põhjal järeldada KÜS § 15 lg 2 nõuete rikkumist. Protokollis märgitu kohaselt oli ühistu 2006.a majandusaasta aruanne ja revisjoni akt ning 2007.a majandusplaani projekt esitatud ühistu liikmetele (tutvumiseks) 24. veebruaril 2007.a. Kohus lisab, et protokollist nähtuvalt ei ole osad üldkoosolekul osalenud 72-st ühistu liikmest mõningate otsuste vastuvõtmisel hääletanud (nt on kolmanda päevakorrapunkti raames vastu võetud otsus saanud 50 poolthäält ja 13 vastuhäält). Samas ei ole see asjaolu iseenesest aluseks koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks.
12.Kuivõrd otsuste tühisuse alused ei ole tuvastamist leidnud, käsitleb kohus alljärgnevalt kostja poolt esitatud aegumise vastuväidet. Kohus leiab, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele, mis omakorda välistab ülaltoodust johtuvalt hagi rahuldamise. KÜS § 13 lg-st 3 tulenevalt võib korteriühistu liige korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Eelpool osundatud MTÜS § 24 lg-st 1 järelduvalt on tegemist nõude aegumistähtajaga. Kostja 12. märtsi 2007.a üldkoosoleku protokolli lisaks oleva osalejate registreerimislehe (vt toimik, I kd, lk 2528) põhjal otsustades osales hageja sellel üldkoosolekul (hageja ei ole menetluses ka vastupidist väitnud). Eeldatavalt sai hageja üldkoosoleku otsustest seega teada juba koosoleku toimumise päeval. Vastavalt TsÜS § 135 lg-le 1 algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 4(6)
2-07-30121 teise lõike kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Juhul kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev vastavalt TsÜS § 136 lg-le 3 viimase kuu vastaval päeval. TsÜS § 137 lg-st 1 tuleneb, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodut arvestades, algas ühistu üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude 3-kuuline aegumistähtaeg praegusel juhul 13. märtsil 2007.a kell 00.00 ja lõppes 13. juunil 2007.a kell 24.00. Tsiviilasja esemeks olev hagi on kohtule esitatud 14. augustil 2007.a, seega pärast aegumistähtaja lõppu.
13.Hageja on 21. aprillil 2008.a toimunud kohtuistungil väitnud, et pöördus siiski kohtu poole KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud kolmekuulise tähtaja jooksul (vt toimik, I kd, lk 95). Sellega seonduvalt märgib kohus, et kohtute infosüsteemist nähtuvate andmete põhjal on hageja tõepoolest esitanud 12. juunil 2007.a hagi kostja 12. märtsi 2007.a üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamiseks (tsiviilasja nr 2-07-22433). Selle hagi menetlusse võtmisest on kohus aga 30. juuli 2007.a määrusega keeldunud. TsMS § 362 lg-tes 1 ja 3 (ka hagiavalduse esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) sätestatust lähtuvalt peatub TsÜS § 160 lg 1 järgi hagi aegumine üksnes nõuetekohase hagi esitamisel, mis kohtu poolt menetlusse võetakse (TsMS § 372) ning kostjale kätte toimetatakse (TsMS 393). Kuivõrd 12. juunil 2007.a esitatud hagi kohus menetlusse ei võtnud, ei peatanud hagi esitamine järelikult hagi aegumist.
14.Isegi kui hagi ei oleks aegunud, ei saaks hagi rahuldada MTÜS § 24 lg 3 teises lauses sätestatud piirangu tõttu, mille kohaselt võib otsuse tegemisel osalenud mittetulundusühingu liige otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Osundatud vastuväite esitamise nõude eesmärgiks tuleb lugeda õiguskindluse tagamist sellega, et anda koosolekul osalevatele teistele organi liikmetele teada hääletustulemusega mittenõustumisest ning kavatsusest nimetatud otsus hilisemalt vaidlustada. Vastuväite esitamata jätmine tähendab koosolekul osalenud liikme poolt hääletustulemuse ja otsuse seaduslikkusega nõustumist ning otsuse hilisem vaidlustamine oleks käsitletav vastuolulise käitumisena, mis on aga hea usu põhimõttest tulenevalt keelatud (vt: Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: Paul Varul jt. Tallinn 2010, lk 152). Hageja võttis 12. märtsi 2007.a koosolekust osa, kuid koosoleku protokollist (vt toimik, I kd, lk 23-24) ei nähtu, et ta oleks esitanud koosolekul mistahes vastuväiteid. Asja menetluse käigus ülalkuulatud tunnistajate ütlustest (vt toimik, II kd, lk 62-63) järelduvalt hageja siiski oma arvamust üldkoosolekul aset leidnud arutelude ja vastu võetud otsuste kohta avaldas, kuid need ütlused ei võimalda siiski tuvastada hageja soovi vastuväite esitamiseks. Asjas kogutud ja esitatud tõendite põhjal puudub kohtul seega alus arvata, et 12. märtsi 2007.a üldkoosoleku protokoll ei kajastaks koosoleku käiku õigesti. Protokoll vastab MTÜS § 21 lg-s 6 sätestatud sisu- ja vorminõuetele. Seetõttu lähtub kohus asja lahendamisel protokollis kajastatust.
15.Ülalesitatud kaalutlustest lähtuvalt jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus ei pea eeltoodut arvestades vajalikuks otsuses analüüsida, kas hageja poolt välja toodud asjaolud annaksid aluse üldkoosoleku mõne või kõigi otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised 5(6)
2-07-30121 menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda, tuleb menetluskulud jätta asjas hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Indrek Parrest kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.