Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm ja Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.03.2012, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-61359
Tsiviilasi
Equipo Invest OÜ hagi OÜ Totsler vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
11 800 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.10.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Totsler apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja Equipo Invest OÜ (registrikood 11968800, asukoht Jõe t 5-39 Tallinnas), lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli Kostja/apellant OÜ Totsler (registrikood 10322911, asukoht Küüni t 5b Tartus)
Menetluse liik
Kohtuistung 07.03.2012
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 18.10.2011 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
1.08.12.2010 esitas Equipo Invest OÜ hagi Harju Maakohtusse OÜ Totsler vastu lepingust tuleneva tasu 184 629.88 krooni ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 68 855.80 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,05% põhivõlgnevuse summalt päevas kuni kohustuse täitmiseni väljamõistmiseks.
2.Kostja ja OÜ Hansauuringud sõlmisid 14.04.2008 töövõtulepingu põllumajandusministri poolt kinnitatud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.1 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ alusel väljaantava toetuse saamiseks vajaliku taotlustoimiku koostamiseks. Lepingus lepiti kokku, et töö lõppresultaadiks on töövõtja poolt kostjale ette valmistatud ja kokku pandud dokumentatsioon ehk taotlustoimik. Töövõtulepingu p 3.1 järgi oli töövõtja tasu suuruseks 10% toetuseks taotletavast summast, millele lisandub käibemaks, p 3.2 kohaselt maksab kostja töövõtjale tasu, kui Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) on teinud otsuse toetuse eraldamise või tasaarveldamise kohta kostja kasuks. Kostja taotlus esitati 1 564 660 krooni suuruse toetuse saamiseks.
3.Töövõtulepingu p 3.4 järgi oli kostja kohustatud tasuma töövõtja poolt esitatud arved 7 päeva jooksul. Töövõtjal oli lepingu p 3.5 alusel õigus nõuda kostjalt viivist 0,05% arve tasumata osalt päevas. Lepingu p 5.1 nägi ette, et kostjal oli kohustus varustada töövõtjat õigeaegselt tema lepinguliste kohustuste täitmiseks vajaliku informatsiooniga. Lepingu p 5.6 kohaselt oli taotlustoimiku PRIA-le saatmise kohustus kostjal. Kostja jättis täitmata oma kohustuse varustada töövõtjat õigeaegselt materjaliga ning esitada ise taotlustoimik PRIA-le, mistõttu esitas töövõtja taotlustoimiku PRIA-le kostja eest.
4.Lepingu p-s 6.1 leppisid pooled kokku, et tööde üleandmine toimub üleandmisevastuvõtmise akti alusel. 07.11.2008 esitas OÜ Hansauuringud kostjale arve 184 629.88 krooni tasumiseks, kostja keeldus arve tasumisest. 23.08.2010 loovutas OÜ Hansauuringud nõuded hagejale. Kostja vastas nõude loovutamise teatele 13.09.2010, kuid ei maksnud lepingust tulenevat tasu. Kuna kostjale esitatud arve tasumise tähtaeg oli 14.11.2008, on töövõtja tasunõue muutunud sissenõutavaks.
5.Tasunõude sissenõutavaks muutumine on tõendatud sellega, et taotlustoimikut PRIA poolt ei tagastatud. Kuna kostja taotlus toetuse saamiseks rahuldati OÜ Hansauuringud poolt koostatud toimiku alusel, on asjakohatu väide, et taotlustoimik ei vastanud lepingule ega seadusele. Kuna taotlustoimikus oli vaja kõrvaldada puudusi, jättis järelikult kostja ise õigeaegselt vajalikud andmed hagejale esitamata. Lepingu p 7 järgi vastutas kasutatavate andmete õigsuse eest kostja, PRIA poolt nõutud täpsustava informatsiooni näol on tegemist nende andmetega, mida kostja ise pidi teatama töövõtjale. PRIA poolt täiendavate andmete küsimine ei ole sugugi erakorraline. Täiendavate andmete küsimisest kostja OÜ Hansauuringud ei teavitanud, vaid pöördus hoopis OÜ Aarus poole. Sama
küsimusega mitme töövõtja poole pöördumine ei vabasta kostjat tasu maksmise kohustusest. Kostja parandas üksnes tegevusvaldkonna koodi ja töötajate arvu, samuti täpsustas investeeringu tegemise aega ja lisas maa kasutusõigust tõendavad dokumendid. Selliste andmete esitamiseks OÜ-lt Aarus abi vajamine on küsitav.
6.OÜ Hansauuringud poolt esitatud taotlustoimikut kostja PRIA-st tagasi ei võtnud. Kostja ei ole ka PRIA-le teatanud, et OÜ Hansauuringud ei olnud volitatud taotlustoimikut esitama. See viitab, et OÜ-l Hansauuringud oli kostja esindusõigus olemas või oli kostja seda tagantjärgi aktsepteerinud.
7.Kostja sai PRIA-st toetuse. OÜ Hansauuringud koostas taotluse põllumajandusministri 12.03.2008 määruse nr 20 alusel. Määruse § 8 lg 9 näeb ette, et taotleja võib ette nähtud tähtajal esitada ühe taotluse, § 9 järgi kontrollib PRIA taotluse vastuvõtmisel formaalselt nõutavate dokumentide olemasolu ja tähtaegsust. Nõuetele vastava taotluse tingimused on nimetatud määruse § 10 lg-s 2 ja lg 4 näeb ette, et kui taotlus nõuetele ei vasta, siis tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Seega ainus põhjus, miks kostja PRIA-lt toetuse sai, oli see, et OÜ Hansauuringud poolt esitatud taotlustoimik oli tähtaegne ja nõuetekohane. Nõuetele mittevastavat taotlust ei menetleta. Ainult nõuetekohase taotluse menetlemiseks küsitakse täiendavaid küsimusi. Määruse §-dest 11 ja 12 tulenevalt rahuldatakse parimad taotlused. Kuna kostja taotlus rahuldati, oli see üks parimatest.
8.Üleandmise-vastuvõtmise akti pooled ei allkirjastanud, kuna OÜ Hansauuringud esitas ise taotluse PRIA-le. Selleks oli ta saanud kostjalt volituse. Kui töövõtjal ei olnud taotlustoimiku esitamiseks volitusi, oleks kostja pidanud sellest PRIA-t teavitama. Töö tuleb kostja poolt lugeda vastuvõetuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 alusel. Kostja ei teatanud töövõtjale, et töös oleksid esinenud puudused ega palunud abi nende kõrvaldamisel. Kostja poolt viidatud puudused toimikus olid hõlpsalt kõrvaldatavad ning moodustasid umbes 5% tööde mahust. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja sõlmis OÜ-ga Hansauuringud 14.04.2008 töövõtulepingu, millest tulenevaid kohustusi viimane ei täitnud, mille tulemusena jäi allkirjastamata ka tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ning jäi koostamata nõuetele vastav taotlustoimik, mille alusel kostja oleks saanud PRIA-lt toetust.
10.OÜ Hansauuringud saatis lepingu sätteid rikkudes tema poolt puudulikult koostatud taotlustoimiku iseseisvalt PRIA-le, olles eelnevalt võltsinud kostja volikirja ja sellel olevat kostja seadusliku esindaja allkirja. Kostja ei andnud OÜ-le Hansauuringud volitust taotluse esitamiseks PRIA-le. Sellist kokkulepet ei näinud leping ka ette. Mõni kuu hiljem võttis PRIA ühendust kostja juhatuse liikmega ning teatas, et esitatud taotlustoimiku alusel on välistatud toetuse saamine ja kostjal tuleb esitada seletuskirjad. Seega ei vastanud OÜ Hansauuringud poolt koostatud toimik lepingus ja seaduses ette nähtud nõuetele. Toetuse saamiseks oli kostja sunnitud palkama OÜ Aarus, et koostada korrektne taotlustoimik. OÜ Aarus esitatud dokumentide alusel tegi PRIA 04.11.2008 käskkirja kostjale toetuse määramiseks.
11.Kostja nõudis taotlustoimiku üleandmist ning akti allkirjastamist, kuid seda ei tehtud. Seletuskiri ei näita kogu tööde mahtu, mida kostja taotlustoimiku parandamisel tegi. Töövõtja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, sest töö ei ole üle antud. OÜ Hansauuringud toimiku alusel ei oleks positiivset otsust langetatud, mis välistab töövõtja õiguse tasu saada lepingu p 3.2 alusel. Samuti ei tulenenud lepingust, et OÜ-l Hansauuringud oleks olnud õigus esindada kostjat PRIA-s. Kostja ei ole OÜ-le Hansauuringud volikirja andnud.
12.Lepingust taganemise avaldus saadeti OÜ-le Hansauuringud posti teel. Kostja arvas, et avalduse saatmine lõpetab pooltevahelise lepingu. Teatise saatmise ajal ei olnud PRIA oma otsust veel teinud. Kostja leidis, et pidas lepingust taganemise teatise saatmisel pigem silmas lepingu ülesütlemist. Kostja pidi ise tegema tööd puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal
puudub tasu saamise õigus, kuna see oleks tekkinud siis, kui OÜ Hansauuringud taotluse alusel oleks toetus välja makstud. Töövõtja töö aga piirdus PRIA-le avalduse blanketi täitmisega, muu dokumentatsioon jäi esitamata. Kostjat ei informeeritud, et sellist dokumentatsiooni on vaja toetuse saamiseks. Esimese astme kohtu otsus
13.18.10.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 11 800 eurot, viivised 6294.28 eurot ja viivise määras 0,05% põhivõlalt päevas alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni, menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
14.14.04.2008 sõlmisid kostja ja OÜ Hansauuringud töövõtulepingu põllumajandusministri poolt kinnitatud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.1 alusel väljaantava toetuse saamiseks vajalikuks taotlustoimiku koostamiseks. Lepingu p 3.1 järgi oli töövõtja tasu suuruseks 10% toetuseks taotletavast summast, millele lisandub käibemaks ning lepingu p 3.2 järgi pidi kostja maksma töövõtjale tasu, kui PRIA on teinud otsuse kostjale toetuse eraldamise või tasaarveldamise kohta. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja töövõtulepingust tulenev töövõtu tasu nõue on muutunud sissenõutavaks olukorras, kus tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alla kirjutatud ei ole ja selles, kas OÜ Hansauuringud poolt tehtud töö oli nõuetekohane ja vastas lepingule või mitte. Pooled vaidlevad selle üle, kas OÜ-le Hansauuringud oli kostja poolt antud volikiri taotlustoimiku esitamiseks PRIAle ning kas tulenevalt sellest, et kostja on OÜ-ga Hansauuringud sõlmitud lepingu üles öelnud või sellest taganenud ja PRIA on kinnitanud, et algselt esitatud taotlustoimiku alusel positiivset otsust ei oleks tehtud, on hagejal õigus nõuda kostjalt töövõtulepingu alusel tasu.
15.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 6.1 nägi ette, et tööde üleandmine toimub lepingus ettenähtud vormis üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega, millele alla kirjutamisel oleks kostja kinnitanud, et taotlustoimik vastab lepingu ja seaduse nõuetele ning tal puuduvad pretensioonid töövõtjale. Lepingu p 1.2 nägi ette, et taotleja ehk kostja esitab enda nimel taotlustoimiku PRIA-le. Sama lepingupunkt nägi ühtlasi ette, et taotleja võib eraldi antava volitusega volitada töövõtjat esitama taotlustoimiku PRIA-le. Kogutud tõendeid koos poolte vahel sõlmitud lepinguga hinnates leidis kohus, et töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ning vaatamata üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamata jätmisele tuleb töö lugeda tellija poolt vastuvõetuks VÕS § 638 alusel.
16.Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et OÜ Hansauuringud esitas taotlustoimiku PRIA-le tähtaegselt ning kostjaga sõlmitud lepingu alusel ja arvestades kostjalt saadud andmeid. Juhul, kui OÜ Hansauuringud ei oleks taotlustoimikut PRIA-le tähtaegselt esitanud, oleks kostjal puudunud igasugune võimalus taotluse alusel toetust saada. Kostja pidas taotluse esitamist oma soovidele vastavaks, kuna asus omalt poolt esitama PRIA-le toetuse saamiseks täiendavaid andmeid. Tõendatud on, et töövõtja pöördus kostja poole ettepanekuga allkirjastada ka üleandmise-vastuvõtmise akt, kuid kostja keeldus sellest. Kuivõrd P K käis PRIA-s kostja volitatud esindajana taotlustoimikuga tutvumas, oli kostjal võimalus töö üle vaadata. Kuigi töös oli vaja teha parandusi, oli töö siiski suuremas osas tehtud ning ilma taotlustoimiku esitamiseta ei oleks kostja üldse saanud soovitud resultaati ehk toetust. Seega alates taotlustoimiku esitamisest PRIA-le 30.04.2008 oli töö valdavas osas töövõtja poolt teostatud.
17.Tellija on kohustatud töö vastu võtma, kui see vastab lepingu tingimustele, on muuhulgas sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus see, et kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Töö vastuvõetuks lugemisel on oluline see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö vastuvõtmisest põhjendamatu keeldumise korral rikub tellija ka oma lepingulisi kohustusi. Õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnustada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti
kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. Poolte vahel puudus vaidlus, et töövõtja poolt tehtud töö tervikuna kasutuskõlbmatu ei olnud ning seda tervikuna ei asendatud. Seega tuleb töövõtja poolt teostatud töö lugeda tellija poolt vastuvõetuks ning tellija keeldumine töö vastuvõtmisest ei olnud kooskõlas hea usu põhimõttega.
18.Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi pidi töövõtja lepingu p 1.1 järgi koostama tellijale avalikult kättesaadava teabe, taotleja poolt esitatud informatsiooni ja dokumentide ja mistahes muude äriühingute, haldusorganite või muude asutuste poolt väljastatud dokumentide alusel taotlustoimiku. Lepingu mõistete osas oli kokku lepitud, et taotlustoimik kujutab endast määruses nimetatud dokumente, mis on toetuse saamiseks vajalikud, taotleja poolt kontrollitud ja esitatud kogupaketina PRIA-le hiljemalt 30.04.2008. Tööde lõppresultaadiks oli lepingu p 2.1 kohaselt töövõtja poolt taotlejale ettevalmistatud ja kokkupandud dokumentatsioon ehk taotlustoimik. Töövõtja oli kohustatud lepingu p 4.1 järgi ette valmistama ja kokku panema avalikult kättesaadava teabe, taotleja esitatud informatsiooni ja dokumentide ning kolmandatelt isikutelt kogutud dokumentide andmete alusel taotlustoimiku. Sama lepingu p 4.2 kohaselt oli töövõtja kohustatud kaasa aitama taotlustoimiku dokumentide väljastamisele, mille õigus on seaduse alusel antud mistahes haldusorganitele, äriühingutele või muudele isikutele. Tellijal oli omakorda lepingu p 5.1 järgi kohustus varustada töövõtjat õigeaegselt lepinguliste kohustuste täitmiseks vajaliku informatsiooniga, sealhulgas esitama hiljemalt 5 päeva jooksul alates vastava nõude esitamisest töövõtja poolt nõutavad dokumendid, mis on vajalikud taotlustoimiku komplekteerimiseks. Kui taotlejal puuduvad vastavad dokumendid, siis hankima need asjakohastelt äriühingutelt, haldusorganitelt või muudelt isikutelt. Sellisel juhul pidi tellija töövõtjat vastavalt lepingu p-le 5.1 teavitama vastava dokumentide väljanõudmise taotluse esitamisest ning nende eeldatavast töövõtjale esitamise tähtajaks.
19.Lepingu p 5.5 nägi tellijale ette kohustuse kinnitada allkirjaga töövõtja poolt ette valmistatud taotlustoimiku dokumente ning sama lepingu p 5.6 järgi pidi tellija esitama kinnitatud taotlustoimiku PRIA-le. Tellijal oli lepingu p 5.7 kohaselt kohustus teavitada töövõtjat PRIA poolt tehtud otsustest, mis puudutavad toetuse eraldamist ja taotlemist viie tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise otsuse teadasaamist PRIA-lt. Lepingu p 7.1 järgi vastutas tellija ise taotlustoimikus taotleja enda või tema esindajate poolt välja valitud tarnijate/pakkujate poolt esitatud andmete õigsuse ja relevantsuse eest. Lepingu p 7.2 järgi ei olnud töövõtjal kohustust kontrollida või valvata tellija või tellija esindajate poolt taotlustoimikus esitatavate andmete õigsust ja objektiivsust, mistõttu ei vastutanud töövõtja nende andmete sisu ja õigsuse eest. Samuti ei olnud töövõtja lepingu p 7.3 järgi kohustatud kontrollima ka mistahes kolmandate isikute poolt esitatud andmete ja informatsiooni õigsust.
20.Seega leping ei reguleerinud otseselt, millistele kvaliteedinõuetele pidi taotlustoimik vastama. Lepingu kohaselt pidi töövõtja taotlustoimiku koostama taotleja enda poolt esitatud andmete ja informatsiooni alusel ning töövõtja pidi taotlustoimiku kokku panema ning vormistama selliselt, et see vastaks määruses sätestatud nõuetele. Taotlustoimikus sisalduvate andmete õigsuse eest töövõtja ei vastutanud, vaid nende õigsuse eest vastutas tellija ise ehk kostja. Kohus leidis, et kostja väide nagu oleks enamik toimikust koostatud kostja enda poolt, ei vasta tõele. Esialgselt esitas töövõtja PRIA-le dokumendid. Esialgne taotlustoimik sisaldas lisaks erinevatele kostja poolt allkirjastatud kinnitustele ka elamu rekonstrueerimise eelprojekti koos lisadega, vormikohast hinnapakkumiste võrdlustabelit, kostja majandusaasta aruannet, nõuetekohasel vormil olevat äriplaani ning toetuse saamise vormiskohast avaldust. Nimetatud dokumente ja andmeid kostja ise muutnud ega täiendanud ei ole, kostja täpsustas üksnes töötajate arvu, EMTAKi koodi ja investeeringu tegemise algusaega. Nimetatud andmete õigsuse ehk õige töötajate arvu, tegevusala koodi ning investeeringu tegemise algusaja eest sai vastutada üksnes kostja ise. Leping ei näinud
töövõtjale ette sisulist kohustust kontrollida nende andmete õigsust. Kostja seaduslik esindaja kinnitas, et andis vaidlusalused andmed ise töövõtjale.
21.Kohus leidis, tuginedes põllumajandusministri määruse §-le 8, et kui võrrelda seaduses sätestatud andmete ja dokumentide loetelu nende andmete ja dokumentidega, mis olid töövõtja poolt koostatud esialgses taotlustoimikus, siis sisaldas taotlustoimik kõiki määruses loetletud andmeid ja dokumente. Kuivõrd PRIA võttis töövõtja poolt koostatud taotlustoimiku menetlusse, ei puudunud ükski vajalik dokument toimikust ning see oli esitatud tähtaegselt. Poolte vahel sõlmitud leping nägi eeskätt ette, et töövõtjal tuli koostada selline taotlustoimik, mis vastab määruse nõuetele.
22.Asjas kogutud tõenditest tulenes, et taotlustoimik vajas täpsustamist ehk töös esinesid puudused, kuid need puudused ei olnud vormilised, vaid sisulised ning tulenesid nendest andmetest, mille õigsuse eest vastutas lepingu järgi kostja. Kohus leidis, et vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule (lepingu p-d 7.1, 7.2, 7.3) ei vastutanud töövõtja talle esitatud andmete sisulise õigsuse eest ehk selle eest, et töötajate andmed oleksid õiged, investeeringu tegemise aeg oleks õige ning ka ehituse rekonstrueerimise aluseks olev rendileping oleks kohane dokument. Sellist vastutust leping töövõtjale ei pannud. Kostja on hagejale ette heitnud ka seda, et töövõtja ei teavitanud kostjat sellest, et täiendavalt tuleb esitada hoonestusõiguse seadmise leping ja puurkaevu rajamise projekt. Sellise teavitamise kohustust ei näinud poolte vahel sõlmitud leping ette. Samas puudub poolte vahel vaidlus selles, et pärast PRIA-poolset nõuet täpsustada esitatud andmeid ning esitada täiendavaid dokumente, ei pöördunud kostja kordagi töövõtja poole nõudega kõrvaldada töös esinenud puudused või abistada kostjat täiendavate dokumentide esitamisel. Lepingu p 5.7 kohaselt oli kostjal kohustus teavitada töövõtjat PRIA otsustest, mis puudutavad toetuse taotlemist, hiljemalt 5 päeva jooksul. Tunnistaja P K kinnitas, et puuduste kõrvaldamiseks töövõtja OÜ Hansauuringute poole pöördumist kostja kordagi isegi ei kaalunud.
23.Kohus leidis, tuginedes VÕS § 646 lg-tele 1-5 ja §-le 647, et tellijal tuleb teavitada töövõtjat töös esinenud puudustest ja anda talle võimalus puudusi kõrvaldada. Kostja ei selgitanud, kuidas teavitati töövõtjat nendest puudustest, mida palus kostjal kõrvaldada PRIA või millised täiendavad kulud kaasnesid kostjal töös esinenud puuduste kõrvaldamisega seoses. Kuna töövõtjalt ei ole kordagi isegi nõutud viidatud puuduste kõrvaldamist ning töövõtjat ei ole puudustest nõuetekohaselt teavitatud, ei saa isegi juhul, kui tegemist oleks olnud puudustega töövõtja töös, pidada neid puudusi töövõtjapoolseks oluliseks lepingu rikkumiseks. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 9.3 nägi ette, et ühe poole iga nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peab olema kirjalikus vormis. Kostja töövõtjale ühtegi suulist nõuet ei esitanud, rääkimata kirjalikust nõudest.
24.Kostja pidas töövõtja kõige olulisemaks lepingu rikkumiseks võltsitud volikirja esitamist PRIA-le. Kohus leidis, et ainuüksi tunnistaja sellekohased ütlused volikirja võltsitust ei tõenda olukorras, kus kostja ise võltsitust ühelgi viisil põhistada ei suutnud, kostja väited jäid paljasõnalisteks.
25.Tunnistaja ütlustega on tõendatud kostja poolt lepingu ülesütlemise teate saatmine töövõtjale. Kuivõrd kostja on ise pidanud antud teadet lepingu ülesütlemise teateks, leidis kohus, et kostja tegelikuks tahteks oligi lepingu ülesütlemine, mitte sellest taganemine. Teates endas on märgitud, et lepingu ülesütlemise põhjuseks on puudused taotlustoimikus. Kohus leidis, et olukorras, kus töövõtjat ei teavitada puudustest õigeaegselt ega nõuta temalt kordagi nende puuduste kõrvaldamist, ei eksisteerinud ühtegi sellist töövõtja rikkumist, mida saaks pidada lepingu oluliseks rikkumiseks ning mis oleks andnud tellijale õiguse leping rikkumiste tõttu üles öelda.
26.Vaidlus puudus selles, et PRIA otsusega eraldati kostjale 04.11.2008 toetus 1 564 660 krooni. Kuna töövõtja lepingut ei rikkunud ning kostja ei teavitanud töövõtjat nõuetekohaselt taotlustoimikus esinevatest puudustest ega andnud töövõtjale tähtaega
nende kõrvaldamiseks, kuulub kostja poolt tasumisele lepingujärgne töövõtutasu vaatamata sellele, et esialgse taotlustoimiku alusel ei oleks PRIA positiivset otsust teinud. Käesolevas asjas ei ole kumbki pool tõendanud ega väitnud, et töövõtja oleks lepingu ülesütlemise tagajärjel midagi kokku hoidnud, mistõttu tuleb kostjalt töövõtja kasuks välja mõista kogu lepingujärgne tasu.
27.Poolte vahel sõlmitud lepingu p 3.5 nägi ette, et töövõtjal on õigus taotlejalt nõuda viivist arve mittetasutud osalt summas 0,05% päevas. Seisuga 01.12.2010 oli sissenõutavaks muutunud viivis 68 855.80 krooni ning viivise summaks päevas oli 92.30 krooni. Kostja eraldiseisvaid vastuväiteid hageja viivisenõudele ega viivise arvestusele ei esitanud. Alates 01.12.2010 on kostja viivitanud täiendavalt kuni kohtuotsuse tegemise päevani 321 ning seega on kohtuotsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivise summa 68 855.80 + 321 x 92.30 = 68 855.80 + 29 628.30 = 98 484.10 krooni ehk 6294.28 eurot. Kuna hageja on soovinud kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist, tuleb kostjalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis määras 0,05% võlgnetavalt põhivõlgnevuselt päevas. Apellatsioonkaebus
28.OÜ Totsler palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda.
29.Hageja ei tõendanud usaldusväärselt, et esialgne võlausaldaja ehk OÜ Hansauuringud on osutanud teenust nõuetekohaselt ja sellises kvaliteedis, millele tuginedes võiks asuda seisukohale, et töövõtulepingus fikseeritud tasunõue oleks põhjendatud ja sissenõutav. Arvestades üheselt tuvastatud fakti, et OÜ Hansauuringud poolt tehtud töö oli ilmselgete puudustega ja selle alusel PRIA toetust väljastanud ei oleks ning et suurema osa tööst tegi ja sisendinfo taotluse koostamiseks kogus kokku apellant, siis puudub igasugune alus hagiavalduse täielikuks rahuldamiseks, sealhulgas koos äärmiselt suure viivisnõudega.
30.Maakohus ei ole faktiliselt tuvastanud, kas ja mis ulatuses OÜ Hansauuringud faktiliselt tööd teostas ja kas see vastas tavaliselt sedalaadi töödel olevatele nõuetele. Kohus jättis sisuliselt hindamata apellandi väited ja tõendid töövõtulepingust taganemise kohta 2008. aastal, samuti tunnistaja ütlused selles osas, et OÜ Hansauuringud võltsis volikirja ning ei saanud tööga hakkama ning et OÜ-ga Hansauuringud ei olnud võimalik mingist hetkest alates enam ühendust saada.
31.Apellant palub ringkonnakohtul viivisnõue tühistada ka juhul, kui kohus peaks jätma otsuse põhinõude osas muutmata. Samuti palub apellant maakohtu poolt väljamõistetud tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise määra piirata maksimaalselt põhinõude ulatusega.
32.Tuginedes maakohtus toimunud menetluses apellandi seadusliku esindaja seletustele, hagiavalduse vastustele ning tunnistaja Peeter Kure ütlustele on ilmselge, et OÜ Hansauuringud rikkus töövõtulepingut, tehtud töö ei vastanud tavapärasele kvaliteedile ning OÜ Hansauuringud ise ei olnud valmis apellandiga suhtlema. Seetõttu kuulub kohaldamisele VÕS § 655 lg-d 1 ja 2. OÜ Hansauuringud ei teostanud tööd kvaliteedis ja tingimustel, mis olid töövõtulepingus kokku lepitud ning puudub alus töövõtulepingus ettenähtud tasu (vähemalt tervikuna) väljamõistmine apellandilt. See oleks muuhulgas vastuolus hea usu kui ka mõistlikkuse põhimõtetega ning oleks äärmiselt ebaõiglane apellandi suhtes. Vastustaja seisukoht
33.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
34.Kolleegium, kuulanud istungil ära vastustaja esindaja seletuse ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse seisukohtadele.
35.Esmalt on apellant seisukohal, et maakohus hindas otsuse tegemisel tõendeid vääralt, kusjuures otseselt on viidatud tunnistaja P K ütluste hindamata jätmisele. Samuti tõenditele, millised on esitatud tellija poolt lepingust taganemise kohta. Kolleegium sellise etteheitega nõustuda ei saa. Maakohus on analüüsinud nii tunnistaja ütlusi (otsuse p-des 37, 57) kui lepingu ülesütlemise asjaolusid, muuhulgas ka VÕS § 655 rakendumist käesolevas vaidluses. Asjaolu, et apellant ei nõustu maakohtu järeldustega, ei muuda neid ebaõigeteks. TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt hindab kohus kõiki tõendeid seadusest juhindudes igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning hindab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Sama sätte lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kaebuses on kostja korranud eelnevas menetluses väljendatud seisukohti, millele on aga vaidlustatud otsuses ammendavalt ja kooskõlas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatuga maakohtu poolt vastatud. Tsiviilasjas tuvastatud asjaolud ei anna alust pidada hageja nõuet vastuolus olevaks hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega.
36.Samuti ei saa ringkonnakohus nõustuda apellandi taotlusega tühistada viivisnõue ja piirata tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise maksimaalset suurust põhivõlgnevuse ulatusega. Tegemist on viivise suuruse alandamise taotlusega VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 mõttes. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-167-09 asunud seisukohale, et viidatud sätted kohalduvad ka viivisele, mis muutub sissenõutavaks pärast kohtuotsuse tegemist, kui kohus on jõudnud põhjendatult järeldusele, et viivis oleks ebamõistlikult suur võrreldes sissenõudja õigustatud huvi ja poolte majandusliku seisundiga. Küll aga ei vähenda kohus viivist omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-24-11, nr 3-2-1128-07) ja selline taotlus tuleb esitada juba maakohtus. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu viivise vähendamise taotluse esitamine kostja poolt maakohtus. Seega esitati see esmakordselt alles apellatsioonkaebuses ja ringkonnakohus saaks taotluse rahuldada vaid olukorras, kui esinevad TsMS § 652 lg-s 3 toodud asjaolud ning kui menetlusosaline uue asjaolu lubatavust TsMS § 652 lg 4 kohaselt kaebuses põhjendab. TsMS § 652 lg 3 kohaselt saab ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid vaid juhul, kui vastav asjaolu jäeti maakohtu poolt põhjendamatult tähelepanuta või kui asjaolu ei saanud varem esitada maakohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel. Apellant ei ole kaebuses põhjendanud, miks ta ei saanud viivise vähendamise taotlust maakohtus esitada (kasvõi alternatiivsena hagi täieliku rahuldamata jätmise nõudele). Ka ei nähtu selliseid asjaolusid tsiviilasja muudest materjalidest. Lisaks ei ole apellant toonud esile selliseid faktilisi asjaolusid, milledest saaks järeldada viivise vähendamise põhjendatuse ehk asjaolud lepingu täitmise ulatuse kohta kostja poolt, hageja õigustatud huvi kohta, poolte majandusliku seisundi kohta. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellandi taotluse läbivaatamiseks ja rahuldamiseks.
37.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Ulvi Loonurm
Malle Seppik
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.