Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2011.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-10-61359
Tsiviilasi
EIOÜ võla nõue OÜ T
Tsiviilasja hind
184 629,88 krooni ehk 11800 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: EIOÜ (registrikood XXX asukoht XX); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Hannes Olli (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, Rävala pst 4, 10149 Tallinn, tel 662 2640, e-post: [email protected]); Kostja: OÜ T (registrikood 10322911, asukoht Küüni 5b, 51013 Tartu); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Andres Veski (Advokaadibüroo Sirje Must, Õpetaja 9, 51003 Tartu, e-post: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
28.09.2011.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli Kostja seaduslik esindaja RP Kostja lepinguline esindaja advokaat Andres Veski
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt T hageja EIOÜ kasuks välja 18 094 (kaheksateist tuhat üheksakümmend neli) eurot ja 28 senti, millest 11 800 eurot on põhivõlgnevus ja 6294,28 eurot kohtuotsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt OÜ-lt T hageja EIOÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis määras 0,05% põhivõlgnevuselt 184 629,88 kroonilt ehk 11 800 eurolt päevas alates käesoleva kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus Jätta kohtukulud kostja OÜ T kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 08.12.2010.a kostja vastu hagiavalduse lepingust tuleneva tasu ja viivisevõlgnevuse sissenõudmiseks. Hagiavalduses soovis hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks väljapõhivõlgnevuse summas 184 629,88 krooni, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,05% põhivõlgnevuse summalt päevas kuni kohustuse täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ H 14.04.2008.a töövõtulepingu põllumajandusministri poolt kinnitatud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.1. „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi: Määrus) alusel väljaantava toetuse saamiseks vajalikuks taotlustoimiku koostamiseks. Lepingus lepiti kokku, et töö lõppresultaadiks on töövõtja poolt kostjale ette valmistatud ja kokku pandud dokumentatsioon ehk taotlustoimik.
3.Töövõtulepingu punkti 3.1. järgi oli töövõtja tasu suuruseks 10% toetuseks taotletavast summast, millele lisandub käibemaks. Kostja taotlus esitati 1 564 660 krooni suuruse toetuse saamiseks. Töövõtulepingu punkti 3.2. kohaselt lepiti kokku, et kostja maksab töövõtjale tasu, kui Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi: PRIA) on teinud otsuse toetuse eraldamise või tasaarveldamise kohta kostja kasuks.
4.PRIA otsustas maksta kostjale toetust elamu lammutamiseks, rekonstrueerimiseks ja puhkemajaks laiendamiseks. Töövõtulepingu punkti 3.4. järgi oli kostja kohustatud tasuma töövõtja poolt esitatud arved 7 päeva jooksul. Töövõtjal oli lepingu punkti 3.5. alusel õigus nõuda kostjalt viivist 0,05% arve tasumata osalt päevas. Lepingu punkt 5.1. nägi ette, et kostjal oli kohustus varustada töövõtjalt õigeaegselt tema lepinguliste kohustuste täitmiseks vajaliku informatsiooniga. Lepingu punkti 5.6. kohaselt oli taotlustoimiku PRIA-le saatmise kohustus kostjal.
5.Taotluste vastuvõtmine toimus Ametlikes Teadaannetes avaldatu kohaselt 14.04.2008.a kuni 30.04.2008.a kella 08.00 kuni 16.30. Taotlusperioodi viimasel päeval toimus taotluste vastuvõtmine kuni kella 14.30-ni. Kostja jättis täitmata oma kohustuse varustada töövõtjat õigeaegselt materjaliga ning esitada ise taotlustoimik PRIA-le, mistõttu esitas töövõtja taotlustoimiku PRIA-le kostja eest ise.
6.Lepingu punktis 6.1. leppisid pooled kokku, et tööde üleandmine toimub üleandmisevastuvõtmise akti alusel. 07.11.2008.a esitas OÜ H kostjale arve summas 184 629,88 krooni. Kostja keeldus arve tasumisest ning 23.08.2010.a loovutas OÜ H
töövõtulepingust tulenevad nõuded hagejale. Kostja vastas nõude loovutamise teatele 13.09.2010.a, kuid kostja ei maksnud lepingust tulenevat tasu. Hageja leidis, et kuna kostjale esitatud arve tasumise tähtaeg oli 14.11.2008.a, on töövõtja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Hageja osundas, et hagiavalduse esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivisvõlgnevuse summa 68 855,80 krooni.
7.03.03.2011.a vastas hageja kostja seisukohtadele. Hageja tõi välja, et kostja taotlus toetuse saamiseks rahuldati OÜ H poolt koostatud toimiku alusel, mistõttu on asjakohatu kostja väide, et taotlustoimik ei vastanud lepingule ega seadusele. Kuna taotlustoimikus oli vaja kõrvaldada puudusi, jättis järelikult kostja ise õigeaegselt vajalikud andmed hagejale esitamata. Lepingu punkti 7 järgi vastutas kasutatavate andmete õigsuse eest kostja, mitte töövõtja.
8.Samuti leidis hageja, et PRIA poolt täiendavate andmete küsimine ei ole sugugi erakorraline. PRIA poolt täiendavate andmete küsimisest kostja OÜ-t H ei teavitanud, vaid pöördus hoopis OÜ A poole. Äriregistrist ei nähtu, et OÜ A tegeleks juriidiliste-, majanduslike- või finantskonsultatsioonidega. Kuna kostja saatis lepingu taganemise teate pärast PRIA-le seletuste saatmist, ei oma OÜ A poole pöördumine üldse tähtsust. Sama küsimusega mitme töövõtja poole pöördumine ei vabasta kostjat tasu maksmise kohustusest.
9.Kostja esitatud tõendite kohaselt parandas kostja üksnes tegevusvaldkonna koodi ja töötajate arvu, samuti täpsustanud investeeringu tegemise aega ja lisanud maa kasutusõigust tõendavad dokumendid. Selliste andmete esitamiseks OÜ-lt A abi vajamine on küsitav.
10.Hageja ei pidanud kostja väiteid volikirja võltsimise kohta usaldusväärseteks. Kostja tegevus ja tegevusetus ei anna alust pidada kostja väiteid volikirja võltsituse kohta tõesteks. OÜ H poolt esitatud taotlustoimikut kostja PRIA-st tagasi ei võtnud. Kostja ei ole ka PRIA-le teatanud, et OÜ H ei olnud volitatud taotlustoimikut esitama. See viitab, et OÜ-l H oli kostja esindusõigus olema või oli kostja seda tagantjärgi aktsepteerinud.
11.Hageja viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lõikele 4 ning leidis, et kostja on taotlustoimiku saamist tunnistanud, kuna ta ise on kirjeldanud selle parandamist. Fakt on ka see, et kostja on PRIA-st toetuse saanud. Samuti viitas hageja VÕS §-le 648 ja tõi välja, et kostja ei ole OÜ H tähelepanu juhtinud töös esinenud puudustele ega nõudnud nende parandamist. Seega ei ole kostja antud õigussuhtes käitunud heas usus. Kostja ilmselt lootis, et vabaneb tasu maksmise kohustusest, kuna oli allkirjastamata taotlustoimiku üleandmise akt. Sellele viitab kostja poolt OÜ-le H saadetud lepingust taganemise teatise aeg 01.20.2008.a. VÕS § 118 järgi ei ole lepingust taganemine lubatud, kui seda ei tehta mõistliku aja jooksul.
12.Kohtule 11.04.2011.a esitatud menetlusdokumendis asus hageja seisukohale, et kostja ei teavitanud OÜ-t H PRIA täiendavatest päringutest. Lepingu punkti 5.1. järgi oli kostjal kohustus varustada töövõtjat õigeaegselt vajaliku informatsiooniga. PRIA poolt täpsustamist nõutud informatsiooni näol on tegemist nende andmetega, mida kostja ise pidi teatama töövõtjale.
13.OÜ H koostas taotluse põllumajandusministri 12.03.2008.a määruse nr 20 alusel. Määruse § 8 lg 9 näeb ette, et taotleja võib ette nähtud tähtajal esitada ühe taotluse. Sama määruse § 9 järgi kontrollib PRIA taotluse vastuvõtmisel formaalselt nõutavate dokumentide olemasolu ja tähtaegsust. Nõuetele vastava taotluse tingimused on nimetatud määruse § 10 lõikes 2. § 10 lg 4 näeb ette, et kui taotlus nõuetele ei vasta, siis tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Seega ainus põhjus, miks kostja PRIA-lt toetuse sai, oli see, et OÜ H poolt esitatud taotlustoimik oli tähtaegne ja nõuetekohane. Nõuetele mittevastavat taotlust ei menetleta. Ainult nõuetekohase taotluse menetlemiseks küsitakse täiendavaid küsimusi. Määruse §-dest 11 ja 12 tulenevalt rahuldatakse parimad taotlused. Kuna kostja taotlus rahuldati, oli see üks parimatest. Igal taotletaval meetmel on oma kindel eelarve, mis jaotatakse parimate taotluste vahel.
14.Harju Maakohtu 18.05.2011.a eelistungil leidis hageja, et tema tasunõude sissenõutavaks muutumine on tõendatud sellega, et taotlustoimikut PRIA poolt ei tagastatud. Üleandmisevastuvõtmise akti pooled ei allkirjastanud, kuna OÜ H esitas ise taotluse PRIA-le. Samuti rõhutas hageja, et kostja poolt OÜ-le H antud volikiri ei olnud võltsitud. Kostjat teavitati taotlustoimiku esitamisest PRIA-le. Antud juhul oli taotlustoimiku esitamise tähtaeg juba käes, mistõttu tellija huvide kaitseks esitas OÜ H selle PRIA-le ise.
15.0.1.07.2011.a esitas hageja kohtule täiendavad selgitused, milles ta leidis, et töövõtja tasunõue muutus sissenõutavaks 04.11.2008.a, millal töövõtjal tekkis õigus kostjale arve välja kirjutada, kuna nimetatud päeval määras PRIA kostjale toetuse.
16.PRIA poolt kohtule esitatud materjalidest nähtub, et taotlustoimiku oli koostanud nimelt töövõtja. Investeeringutoetuse 30.04.2008.a avalduse on allkirjastanud HH ning muud dokumendid on samuti allkirjastanud tema. Töövõtja OÜ H koostas toimiku ning toimik sisaldas nii ehitatava hoone projekti kui ka hinnapakkumisi ehitajatelt. Pakkumise võitnud ehitaja hinnapakkumisele oli lisatud ka puurkaevu maksumus. Samas ei nähtud puurkaevu ette eelprojektis. Taotlustoimiku esitamise tähtajaks ei olnud kostja töövõtjale selle puurkaevu ehitusluba veel esitanud. Meetme määrus ei näe puurkaevu ehitusloa esitamise kohustust otseselt ette, mistõttu see ei olnud taotluse esitamisel takistuseks. Antud asjaolu ei muutnud toimikut ebaõigeks.
17.PRIA poolt esitatud materjalidest nähtub, et kostja ei suutnud töövõtjale ega PRIA-le nimetada, kui palju on tal töötajaid. Töötajate arvu on kostja korduvalt muutnud. Töövõtja lähtus taotlustoimiku koostamisel majandusaasta aruandest, mille kohaselt oli kostja keskmine töötajate arv 2007.a 2 töötajat. Samuti nähtub PRIA materjalidest, et kostja muutis kavandatava investeeringu tegemise aega. Selliseid andmeid ehk kui palju on töötajaid ja millal kavandatakse investeering teha, saab teada ainult taotleja ise, kes on ka selliste andmete eest vastutav.
18.Poolte vahel ei allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti, kuna töövõtja edastas ise taotlustoimiku PRIA-le. Selleks oli ta saanud kostjalt volituse. TsÜS § 127 lg 1 järgi loetakse volitus kolmanda isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks, kuni volitust ei ole tagasi võetud või selle lõppemisest teatatud. Kui töövõtjal ei olnud taotlustoimiku esitamiseks volitusi, oleks kostja pidanud sellest PRIA-t teavitama. Hagejal ei ole võimalik volikirja originaali esitada, kuna see esitati koos toimikuga PRIA-le. Hiljem hoidus kostja akti allakirjutamisest. Hageja leidis, et kostja samastab ebaõigesti töö üleandmist ja akti allkirjastamist. Akti allkirjastamata jätmine ei tähenda, et töö ei olnud üle antud. Töövõtja ei mäleta, millal ta teavitas kostjat taotlustoimiku esitamisest. Oluline on, et kostja ei teavitanud töövõtjat PRIA täiendavatest küsimustest. Hageja tõi välja, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et toimiku koostamiseks vajalikud andmed sai OÜ H kostjalt.
19.Harju Maakohtu 28.09.2011.a istungil leidis hageja, et töö tuleb kostja poolt lugeda vastuvõetuks VÕS § 637 alusel. Kohtule esitatud kohtukõne teesides märkis hageja, et kostja ei teatanud töövõtjale, et töös oleksid esinenud puudused ega palunud abi nende kõrvaldamisel. Kui OÜ H taotlus ei oleks olnud nõuetekohane, ei oleks seda menetletud. Ainult nõuetekohaste taotluste menetlemisel küsitakse täiendavaid küsimusi. Taotluse rahuldamine ja toetuse eraldamine on PRIA kaalutlusotsus, mis ei saa olla töö nõuetele vastavuse hindamise kriteeriumiks. Kostja poolt viidatud puudused toimikus olid hõlpsalt kõrvaldatavad ning moodustasid umbes 5% tööde mahust. Kostja ülesanded ei olnud eriti suured. Kostja oleks saanud lisatööde tegemisega seotud kulud välja tuua ja tõendada, kuid seda kostja ei teinud. Ehitusloa taotluse oleks kostja ise pidanud tegema nagunii. Töövõtja töö mahtu ei saa hinnata üksnes taotlustoimiku järgi, kuna taotluse esitamiseks tuli hinnata taotlejat ja tema soovi. Kui taotleja meetmetingimustele ei vasta, siis taotlust ei esitata.
KOSTJA VASTUVÄITED
20.Kostja hagiavaldust ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja kinnitas, et sõlmis OÜ-ga H 14.04.2008.a töövõtulepingu, mille punkti 2.1. järgi oli töö lõppresultaadiks taotlejale ette valmistatud ja kokku pandud taotlustoimik. Lepingust tulenevaid kohustusi OÜ H ei täitnud, mille tulemusena jäi allkirjastamata ka tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ning jäi koostamata nõuetele vastav taotlustoimik, mille alusel kostja oleks saanud PRIA-lt toetust.
21.OÜ H saatis lepingu sätteid rikkudes tema poolt puudulikult koostatud taotlustoimiku iseseisvalt PRIA-le, olles eelnevalt võltsinud kostja volikirja ja sellel olevat kostja seadusliku esindaja allkirja. Ebaõige on hageja väide, nagu oleks kostja jätnud täitmata oma kohustuse varustada töövõtjat õigeaegselt materjalidega. Kostja nõusid järjekindlalt OÜ-lt H taotlustoimiku üleandmist, millega OÜ H venitas.
22.Kostja ei andnud OÜ-le H volitust taotluse esitamiseks PRIA-le. Sellist kokkulepet ei näinud ka ette leping. Mõni kuu hiljem võttis PRIA ühendust kostja juhatuse liikmega ning teatas, et esitatud taotlustoimiku alusel on välistatud toetuse saamine ja kostjal tuleb esitada seletuskirjad. Täiendavalt oli vaja taotlustoimikusse esitada kümmekond dokumenti ning parandada toimikus esinevad vead. Seega ei vastanud OÜ H poolt koostatud toimik lepingus ja seaduses ette nähtud nõuetele. Kostja teavitas OÜ H lepingu lõpetamisest. Aluse selleks andis OÜ H poolt kostjale taotlustoimiku esitamata jätmine, selle puudulik koostamine ning dokumendi võltsimine. Kostja on selle kohta esitanud politseisse kuriteoteate.
23.Toetuse saamiseks oli kostja sunnitud palkama OÜ A, et koostada korrektne taotlustoimik. OÜ A LT isikus koostas vajalikud dokumendid ja esitas need PRIA-le. Nende esitatud dokumentide alusel tegi PRIA 04.11.2008.a käskkirja kostjale toetuse määramiseks.
24.Vastuseks hageja seisukohtadele tõi kostja oma 27.03.2011.a menetlusdokumendis välja, et OÜ H esitas taotlustoimiku PRIA-sse sisuliselt viimasel hetkel. Seega ei saanud seda teha ükski teine töövõtja. Samas toimus toimikus olevate andmete täiendamine ja parandamine pärast taotlustoimiku esitamise tähtaega, millest tulenevalt ei oleks OÜ H poolt koostatud taotlustoimiku alusel kostja taotlust rahuldatud.
25.Harju Maakohtu 18.05.2011.a eelistungil tõi kostja välja, et kostja nõudis taotlustoimiku talle üleandmist ning akti allkirjastamist, kuid seda ei tehtud. Kostja poolt kohtule esitatud seletuskiri ei näita kogu tööde mahtu, mida kostja taotlustoimiku parandamisel tegi. Töövõtja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, sest töö ei ole üle antud. Pooltevaheline suhe algas varem, kui allkirjastati leping. Töövõtja venitas oma kohustuste täitmisega. Vahetult pärast PRIA-st teate saamist teavitati puudustest ka OÜ-t H . Lepingu ülesütlemisest teavitas kostja juhatuse liige suuliselt. Leping öeldi üles, kuna toimik oli puudulik. Samuti teavitati ülesütlemisest ka kirjalikult.
26.Kostja selgitas oma 19.07.2011.a menetlusdokumendis, et poolte suhtlemine toimus lepingu täitmisel telefoni teel. Kostja pidas ebaõigeks hageja arusaama nagu oleks töövõtja tasunõue muutunud sissenõutavaks alates ajast, mil PRIA langetas kostja suhtes positiivse otsuse. PRIA on teatanud oma vastuses kohtule, et esialgse taotlustoimiku alusel positiivset otsust ei oleks langetatud. Antud juhul OÜ H toimiku alusel ei oleks positiivset otsust langetatud, mis välistab töövõtja õiguse tasu saada lepingu punkti 3.2. alusel. Samuti ei tulenenud lepingust, et OÜ-l H oleks olnud õigus esindada kostjat PRIA-s. Kostja ei ole OÜ-le H volikirja andnud.
27.Harju Maakohtu 28.09.2011.a istungil väitis kostja, et lepingust taganemise avaldus saadeti
OÜ-le H posti teel. OÜ H rikkus lepingut oluliselt, kuna ta võltsis volikirja. Andmed taotlustoimiku koostamiseks sai OÜ H kostja käest. Töötajate arvu andis samuti kostja. Samuti rõhutas kostja, et tema eesmärgiks oli lepingust taganemise avalduse saatmisel lepingu lõpetamine. Kostja arvas, et avalduse saatmine lõpetab pooltevahelise lepingu. Teatise saatmise ajal ei olnud PRIA oma otsust veel teinud. Seega leidis kostja, et pidas lepingust taganemise teatise saatmisel pigem silmas lepingu ülesütlemist. Kostja pidi ise tegema tööd puuduste kõrvaldamiseks. Täiendavaid tähtaegasid töövõtjale puuduste kõrvaldamiseks kostja ei määranud, kuigi informeeris töövõtjat puudustest. Samuti väitis kostja seaduslik esindaja, et ta teatas PRIA-le volikirja võltsitusest. Kostja rõhutas, et hagejal puudub tasu saamise õigus, kuna see oleks tekkinud siis, kui OÜ H taotluse alusel oleks toetus välja makstud. Töövõtja töö aga piirdus PRIA-le avalduse blanketi täitmisega, muu dokumentatsioon jäi esitamata. Kostjat ei informeeritud, et sellist dokumentatsiooni on vaja toetuse saamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
28.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
29.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) 14.04.2008.a sõlmisid kostja ja OÜ H töövõtulepingu põllumajandusministri poolt kinnitatud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.1. alusel väljaantava toetuse saamiseks vajalikuks taotlustoimiku koostamiseks; 2) lepingu punkti 3.1. järgi oli töövõtja tasu suuruseks 10% toetuseks taotletavast summast, millele lisandub käibemaks ning lepingu punkti 3.2. järgi pidi kostja maksma töövõtjale tasu, kui PRIA on teinud otsuse kostjale toetuse eraldamise või tasaarveldamise kohta; 3) kostjal oli lepingu punkti 3.4. alusel kohustus maksta esitatud arved 7 päeva jooksul ning lepingu punkti 3.5 alusel oli töövõtjal õigus nõuda kostjalt viivist 0,05% tasumata summalt päevas; 3) lepingu punkt 5.1. nägi ette, et kostjal oli kohustus varustada töövõtjalt õigeaegselt tema lepinguliste kohustuste täitmiseks vajaliku informatsiooniga; 4) taotlustoimiku esitamise tähtaeg PRIA-le oli 30.04.2008.a; 5) lepingu punkti 6.1. alusel pidi tööde üleandmine toimuma üleandmise-vastuvõtmise akti alusel; 6) pooled tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alla ei kirjutanud; 7) töövõtja OÜ H esitas PRIA-le lepingu alusel taotlustoimiku posti teel 30.04.2008.a; 8) PRIA pöördus kostja poole telefoni teel täiendavate andmete saamiseks ning kostja esitas PRIA-le täiendavaid andmeid ja seletuskirju 30.09.2008.a ja 23.10.2008.a; 9) PRIA peadirektori 04.11.2008.a käskkirjaga nr 1-3.13-7/405 määrati kostjale toetus summas 1 564 660 krooni; 10) OÜ H esitas kostjale 07.11.2008.a arve summas 184 629,88 krooni, mille kostja jättis tasumata; 11) 23.08.2010.a loovutas OÜ H töövõtulepingust tulenevad nõuded hagejale.
30.Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja töövõtulepingust tulenev töövõtu tasu nõue on muutunud sissenõutavaks olukorras, kus tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alla kirjutatud ei ole. Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas OÜ H poolt tehtud töö oli nõuetekohane ja vastas lepingule või mitte. Pooled vaidlevad selle üle, kas OÜ-le H oli kostja poolt antud volikiri taotlustoimiku esitamiseks PRIA-le ning kas tulenevalt sellest, et kostja on OÜ-ga H sõlmitud lepingu üles öelnud või sellest taganenud ja PRIA on kinnitanud, et algselt esitatud taotlustoimiku alusel positiivset otsust ei oleks tehtud, on hagejal õigus nõuda kostjalt töövõtulepingu alusel tasu.
31.Hageja on käesolevas asjas väitnud, et kostja sai toetust nimelt OÜ H poolt koostatud taotlustoimiku alusel. PRIA poolt täiendavate andmete küsimine kostjalt ei ole ebatavaline, kuid kostja ei teavitanud OÜ-t H täiendavate andmete esitamise vajadusest ega andnud töövõtjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Taotlustoimikus sisalduvate andmete õigsuse eest vastutas lepingu alusel kostja ise. Kostja poolt taotlustoimikusse täiendavalt esitatud andmed olid väikese mahuga, kuna kostja täpsustas töötajate arvu ja investeeringu tegemise aega, samuti esitas maa kasutamisõigust tõendavad dokumendid ja ehitusloa. Viimased dokumendid oleks kostja ise pidanud esitama nagunii. Kostja väiteid volikirja võltsituse kohta pidas hageja ebausaldusväärseteks. Kostja ise ei ole PRIA-le teatanud, et volikiri oleks võltsitud ning OÜ-l H puudus õigus taotlustoimiku esitamiseks. Kuna kostja on ise taotlustoimiku saamist tunnistanud, tuleb töö lugeda vastuvõetuks. Lepingust taganemise avaldust ei teinud kostja mõistliku aja jooksul ega andnud töövõtjale täiendavat tähtaega. Samuti leidis hageja, et OÜ H poolt esitatud taotlustoimik vastas nõuetele, kuna nõuetele mittevastavat toimikut ei oleks üldse menetletud. Kuna kostja taotlus rahuldati, oli see üks parimatest. Vajadus esitada täiendavalt ehitusluba tekkis sellest, et ehitajate hinnapakkumises oli viidatud puurkaevu rajamisele, mida ehituse eelprojekt ette ei näinud.
32.Kostja leidis hagiavaldusele vastu vaieldes, et töövõtja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Lepingust tulenevaid kohustusi OÜ H ei täitnud, mille tulemusena jäi allkirjastamata ka tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ning jäi koostamata nõuetele vastav taotlustoimik, mille alusel kostja oleks saanud PRIA-lt toetust. OÜ H saatis tema poolt puudulikult koostatud taotlustoimiku iseseisvalt PRIA-le, olles eelnevalt võltsinud kostja volikirja ja sellel olevat kostja seadusliku esindaja allkirja. Täiendavalt tuli kostjal endal esitada PRIA-le kümmekond dokumenti ning parandada toimikus esinevad vead. Kostja teavitas OÜ H lepingu lõpetamisest, kuna OÜ H rikkus lepingut, esitas puuduliku taotlustoimiku ja võltsis volikirja. Kostja poolt kohtule esitatud seletuskiri ei näita kogu tööde mahtu, mida kostja taotlustoimiku parandamisel tegi. PRIA on kinnitanud, et OÜ H poolt esitatud algse taotluse alusel ei oleks kostja toetust saanud. Lepingust taganemise avaldus saadeti töövõtjale posti teel, kuid kostja tegelikuks eesmärgiks oli lepingu lõpetamine. Täiendavaid tähtaegasid töövõtjale puuduste kõrvaldamiseks kostja ei andnud. Volikirja võltsimisest teatas kostja PRIAle.
33.Kohus leiab, et käesoleva vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt hinnata, kas töövõtja tasunõue lepingu alusel oli muutunud sissenõutavaks või mitte. Seejärel hindab kohus, kas OÜ H poolt koostaud taotlustoimik vastas lepingu nõuetele või mitte ning kas töövõtja rikkus oluliselt poolte vahel sõlmitud lepingut. Järgnevalt kohus analüüsib, kas OÜ H võis võltsida kostja volikirja ning kas sellist tegevust või käsitleda olulise lepingu rikkumisena. Viimaks annab kohus hinnangu sellele, kas kostja on lepingust taganenud või selle üles öelnud ning kas sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingulist tasu ja viivist või mitte.
34.VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 637 lg 5 järgi ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. VÕS § 638 näeb ette, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetuks ei võta valmis töö vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
35.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu (toimiku lk 7-11) punkt 6.1. nägi ette, et tööde üleandmine toimub lepingus ettenähtud vormis üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega,
millele alla kirjutamisel oleks kostja kinnitanud, et taotlustoimik vastab lepingu ja seaduse nõuetele ning tal puuduvad pretensioonid töövõtjale. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et vastavat üleandmise-vastuvõtmise akti alla ei kirjutatud. Lepingu punkt 1.2. nägi ette, et taotleja ehk kostja esitab enda nimelt taotlustoimiku PRIA-le. Sama lepingu punkt nägi ühtlasi ette, et taotleja võib eraldi antava volitusega volitada töövõtjat esitama taotlustoimiku PRIA-le.
36.Hageja väitis eeltoodule tuginedes, et antud asjas ei allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti seetõttu, et kostja andis OÜ-le H volituse esitada ise taotlustoimik PRIA-le, kuna taotluste esitamise tähtaeg oli saabumas. Seetõttu ei järgitud lepingu täitmisel lepingu punkti 6.1, mis oleks tähendanud seda, et töövõtja saadab taotlustoimiku üleandmise-vastuvõtmise aktiga kostjale, viimane allkirjastab akti ja esitab ise taotlustoimiku PRIA-le. Kostja vaidles hageja väidetele vastu ning väitis, et ootas töövõtjalt taotlustoimiku ja akti saatmist, mida aga töövõtja kostjale ei saatnud. Selle asemel esitas töövõtja ise taotlustoimiku PRIA-le ning võltsis seejuures kostja volikirja.
37.Asjas üle kuulatud tunnistaja PK kinnitas Harju Maakohtu 28.09.2011.a istungil (protokoll toimiku lk 199, pöördel), et „OÜ H andsid lubaduse, et nemad esindavad meid volikirja alusel“. Samuti on tunnistaja oma ütlustega kinnitanud, et OÜ H pöördus hiljem kostja poole ettepanekuga allkirjastada üleandmise-vastuvõtmise akt, kuid kostja sellega ei nõustunud väidetava volikirja võltsimise pärast. PRIA-lt kohtule esitatud taotlustoimiku ärakirjast nähtub, et esialgne taotlustoimik saadeti PRIA-le posti teel 30.04.2008.a (postitempli kinnitus, toimiku lk 115) ning selles sisalduva toetuse avalduse (toimiku lk 172-180) oli allkirjastanud OÜ H seaduslik esindaja Heino Hõbeoja, kes märkis oma esindusõiguse aluseks volituse olemasolu (toimiku lk 180, volikiri toimiku lk 41).
38.Eeltoodud tõendeid koos poolte vahel sõlmitud lepinguga hinnates leiab kohus, et töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ning vaatamata üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamata jätmisele tuleb töö lugeda tellija poolt vastuvõetuks VÕS § 638 alusel. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et OÜ H esitas taotlustoimiku PRIA-le tähtaegselt ning kostjaga sõlmitud lepingu alusel ja arvestades kostjalt saadud andmeid. Juhul, kui OÜ H ei oleks taotlustoimikut PRIA-le tähtaegselt esitanud, oleks kostjal puudunud igasugune võimalus taotluse alusel toetust saada. Kostja on pidanud taotluse esitamist oma soovidele vastavaks, kuna kostja on asunud omalt poolt esitama PRIA-le toetuse saamiseks täiendavaid andmeid. Käesolevas asjas on tõendatud, et töövõtja pöördus kostja poole ettepanekuga allkirjastada ka üleandmise-vastuvõtmise akt, kuid kostja keeldus sellest. Kuivõrd kostja esindaja PK käis PRIA-s kostja volitatud esindajana taotlustoimikuga tutvumas (tunnistaja ütlused Harju Maakohtu 28.09.2011.a istungi protokollis, toimiku lk 199, pöördel), oli kostjal võimalus töö üle vaadata. Kuigi töös oli vaja teha parandusi, oli töö siiski suuremas osas tehtud ning ilma taotlustoimiku esitamiseta ei oleks kostja üldse saanud soovitud resultaati ehk toetust. Seega leiab kohus, et alates taotlustoimiku esitamisest PRIA-le 30.04.2008.a oli töö valdavas osas töövõtja poolt teostatud. Ainuüksi töövõtja poolt teostatud töö kasutamine tellija poolt ei tähenda küll alati töö vastuvõtmist, kuid Riigikohtu hinnangul võib tellijapoolne keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest olla vastuolus hea usu põhimõttega (RK TKo28.10.2008.a nr 3-2-1-80-08, p 22). Tellija on kohustatud töö vastu võtma, kui see vastab lepingu tingimustele, on muuhulgas sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus see, et kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Töö vastuvõetuks lugemisel on oluline see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö vastuvõtmisest põhjendamatu keeldumise korral rikub tellija ka oma lepingulisi kohustusi (samas, p 22). Õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnustada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada (RK TKo 28.03.2006.a nr 3-2-1-16-06, p 11). Kohus leiab, et käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et töövõtja poolt tehtud töö tervikuna kasutuskõlbmatu ei olnud ning seda tervikuna ei asendatud. Seega leiab kohus, et
töövõtja poolt teostatud töö tuleb lugeda tellija poolt vastuvõetuks ning tellija keeldumine töö vastuvõtmisest ei olnud kooskõlas hea usu põhimõttega.
39.Järgnevalt peab kohus vajalikuks hinnata, millised puudused olid töövõtja poolt teostatud töös. Kohus osundab, et ainuüksi töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine tellija poolt ei välista tellija õigusi esitada töö kvaliteedi suhtes vastuväiteid ega tähenda seda, et töövõtja tasunõue kuulub automaatselt tervikuna sissenõudmisele.
40.Kostja on käesolevas asjas väitnud, et töövõtja poolt teostatud töö ei vastanud nõuetele ning suurem osa taotlustoimiku materjalidest tuli kostjal endal ümber teha. Hageja on omakorda rõhutanud, et enamik taotlustoimikust oli nõuetekohane ning nõuetele mittevastavat toimikut ei oleks PRIA üldse menetlenud. Hageja on samuti väitnud, et kui OÜ H ei oleks taotlustoimikut PRIA-le tähtaegselt esitanud, oleks kostjal üldse puudunud igasugune võimalus toetust saada.
41.Poolte vahel sõlmitud lepingu (toimiku lk 7-11) järgi pidi töövõtja lepingu punkti 1.1. järgi koostama tellijale avalikult kättesaadava teabe, taotleja poolt esitatud informatsiooni ja dokumentide ja mistahes muude äriühingute, haldusorganite või muude asutuste poolt väljastatud dokumentide alusel taotlustoimiku. Lepingu mõistete osas oli kokku lepitud, et taotlustoimik kujutab endast määruses nimetatud dokumente, mis on toetuse saamiseks vajalikud, taotleja poolt kontrollitud ja esitatud kogupaketina PRIA-le hiljemalt 30.04.2008.a. Tööde lõppresultaadiks oli lepingu punkti 2.1. kohaselt töövõtja poolt taotlejale ettevalmistatud ja kokkupandud dokumentatsioon ehk taotlustoimik. Töövõtja oli kohustatud lepingu punkti 4.1. järgi kohustatud ette valmistaja ja kokku panema avalikult kättesaadava teabe, taotleja esitatud informatsiooni ja dokumentide ning kolmandatelt isikutelt kogutud dokumentide andmete alusel taotlustoimiku. Sama lepingu punkti 4.2. kohaselt oli töövõtja kohustatud kaasa aitama taotlustoimiku dokumentide väljastamisele, mille õigus on seaduse alusel antud mistahes haldusorganitele, äriühingutele või muudele isikutele. Tellijal oli omakorda lepingu punkti 5.1. järgi kohustus varustada töövõtjat õigeaegselt lepinguliste kohustuste täitmiseks vajaliku informatsiooniga, sealhulgas esitama hiljemalt 5 päeva jooksul alates vastava nõude esitamisest töövõtja poolt nõutavad dokumendid, mis on vajalikud taotlustoimiku komplekteerimiseks. Kui taotlejal puuduvad vastavad dokumendid, siis hankima need asjakohastelt äriühingutelt, haldusorganitelt või muudelt isikutelt. Sellisel juhul pidi tellija töövõtjat vastavalt lepingu punktile 5.1. teavitama vastava dokumentide väljanõudmise taotluse esitamisest ning nende eeldatavast töövõtjale esitamise tähtajaks.
42.Lepingu punkt 5.5 nägi tellijale ette kohustuse kinnitada allkirjaga töövõtja poolt ette valmistatud taotlustoimiku dokumente ning sama lepingu punkti 5.6. järgi pidi tellija esitama kinnitatud taotlustoimiku PRIA-le. Tellijal oli lepingu punkti 5.7. kohaselt kohustus teavitada töövõtjat PRIA poolt tehtud otsustest, mis puudutavad toetuse eraldamist ja taotlemist viie tööpäeva jooksul peale vastavasisulise otsuse teadasaamist PRIA-lt.
43.Lepingu punkti 7.1. järgi vastutas tellija ise taotlustoimikus taotleja enda või tema esindajate poolt välja valitud tarnijate/pakkujate poolt esitatud andmete õigsuse ja relevantsuse eest. Lepingu punkti 7.2. järgi ei olnud töövõtjal kohustust kontrollida või valvata tellija või tellija esindajate poolt taotlustoimikus esitatavate andmete õigsust ja objektiivsust, mistõttu ei vastutanud töövõtja nende andmete sisu ja õigsuse eest. Samuti ei olnud töövõtja lepingu punkti
7.3.järgi kohustatud kontrollima ka mistahes kolmandate isikute poolt esitatud andmete ja informatsiooni õigsust.
44.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et leping ei reguleerinud otseselt, millistele kvaliteedinõuetele pidi taotlustoimik vastama. Lepingu kohaselt pidi töövõtja taotlustoimiku koostama taotleja enda poolt esitatud andmete ja informatsiooni alusel ning töövõtja pidi taotlustoimiku kokku panema ning vormistama selliselt, et see vastaks Määruses sätestatud
nõuetele. Taotlustoimikus sisalduvate andmete õigsuse eest töövõtja ei vastutanud, vaid nende õigsuse eest vastutas tellija ise ehk kostja.
45.Kohtule PRIA-lt esitatud 06.06.2011.a selgitusest (toimiku lk 70-71) nähtub, et algselt esitatud taotlustoimikus sisalduvate andmete alusel ei oleks PRIA kostja taotluse osas positiivset otsust langetanud. Samuti nähtub PRIA vastusest, et kostja täiendas ja muutis taotlustoimikus olevaid materjale kahel korral. Esiteks esitas kostja 30.09.2008.a seletuskirja, milles täpsustas töötajate arvu ja investeeringu algusaega. Samuti lisas kostja hoonestusõiguse seadmise lepingu, ja eelprojekti tiitellehe nõuetekohase kinnitusega. Vastav seletuskiri ise on toimikus lk 111 ning lisatud hoonestusõiguse seadmise leping toimiku lk 102-110 ning projekti tiitelleht kinnitusega lk 101. Teist korda täpsustas kostja taotluse andmeid 23.10.2008.a seletuskirjaga, kus taas korrigeeriti töötajate arvu ning EMTAKi koodi. Samuti korrigeeriti ehitusprojekti ja lisati puurkaevu rajamise projekt. Vastav seletuskiri on toimiku lk 81. Ehitusloa andmed on toimiku lk 85-87 ning puurkaevu projekt toimiku lk 88-95.
46.Kostja on väitnud käesolevas asjas, et 90 % toimikust oli tegelikult kostja enda tehtud (kostja seadusliku esindaja väide Harju Maakohtu 28.09.2011.a istungil, protokoll toimiku lk 200). Hageja on väitnud, et taotlustoimiku täpsustamisel korrigeeris kostja peamiselt neid andmeid, milliste õigsuse eest vastutas ta ise ning mida töövõtja ei oleks kuidagi ise teada saanud (töötajate arv ja investeeringu alguaeg). Muud dokumendid tuli kostjal samuti endal esitada ning puurkaevu rajamise projekti vajadus tulenes sellest, et üks kostja poolt soovitud hinnapakkumise esitaja viitas vajadusele rajada puurkaev, kuigi esialgses ehitusprojektis seda sees ei olnud.
47.Kohus leiab, et kostja väide nagu oleks enamik toimikust koostatud kostja enda poolt, ei vasta tõele. Esialgselt esitas töövõtja PRIA-le dokumendid toimiku lk 113-180. Esialgne taotlustoimik sisaldas lisaks erinevatele kostja poolt allkirjastatud kinnitustele ka elamu rekonstrueerimise eelprojekti koos lisadega, vormikohast hinnapakkumiste võrdlustabelit, kostja majandusaasta aruannet, nõuetekohasel vormil olevat äriplaani ning toetuse saamise vormiskohast avaldust. Nimetatud dokumente ja andmeid kostja ise muutnud ega täiendanud ei ole, kostja on täpsustanud üksnes töötajate arvu, EMTAKi koodi ja investeeringu tegemise algusaega. Kohus nõustub siinkohal hageja väitega, et nimetatud andmete õigsuse ehk õige töötajate arvu, tegevusala koodi ning investeeringu tegemise algusaja eest sai vastutada üksnes kostja ise. Leping ei näinud töövõtjale ette sisulist kohustust kontrollida nende andmete õigsust. Kostja seaduslik esindaja on ise kinnitanud, et andis vaidlusalused andmed ise töövõtjale (kohtu 28.09.2011.a istungi protokoll, toimiku lk 199).
48.Määruse § 8 lg 1 nägi ette, et toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIAle vormikohase avalduse ja vormikohase äriplaani, millele on lisatud vajalikud dokumendid. Samuti pidi taotleja Määruse § 8 lg 2 ja lg 3 järgi esitama muuhulgas oma eelmise aasta majandusaasta aruande ja tõendi maksukohustuslaste registrist maksuvõla puudumise kohta. Investeeringuobjekti nõuetekohasuse kohta tuli Määruse § 8 lg 4 kohaselt esitada vähemalt kolme pakkuja hinnapakkumised koos tehniliste tingimustega, hinnapakkumiste võrdlustabel, ehitusprojekt ja ehitusluba. Samuti tuli esitada ärakiri dokumendist, mis tõendas, et kavandatav ehitis kuulub taotleja omandisse või tema kasuks on seatud hoonestusõigus või on tal muul õiguslikul alusel võimalik objekti kasutada. Ühtlasi tuli esitada andmed töötajate, samuti taotleja osanike või aktsionäride kohta ning tuua välja kavandatav investeeringu aeg. Kohus leiab, et kui võrrelda seaduses sätestatud andmete ja dokumentide loetelu nende andmete ja dokumentidega, millised olid töövõtja poolt koostatud esialgses taotlustoimikus (toimiku lk 113-180), siis sisaldas taotlustoimik kõiki Määruses loetletud andmeid ja dokumente.
49.Määruse § 8 lg 6 nägi ette, et taotleja võis ettenähtud ajal esitada ainult ühe taotluse. Määruse § 9 kohaselt pidi PRIA kontrollima taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist. Kuivõrd PRIA võttis töövõtja poolt koostatud taotlustoimiku
menetlusse, nõustub kohus hageja seisukohaga, et ükski vajalik dokument taotlustoimikust ei puudunud ning see oli esitatud tähtaegselt. Poolte vahel sõlmitud leping nägi eeskätt ette, et töövõtjal tuli koostada selline taotlustoimik, mis vastab Määruse nõuetele.
50.Määruse § 10 lg 1 sätestab, et PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja, kavandatava tegevuse ja investeeringuobjekti vastavust määruses sätestatud nõuetele. Taotluses esitatud andmete kontrollimiseks võis PRIA võrrelda andmeid omavahel ning samuti kasutada andmete kontrollimiseks teiste riiklike registrite andmeid (Määruse § 10 lg 2, lg 3). Määruse § 10 lg 4 nägi ette, et kui taotluse nõuetekohase kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
51.Kohus nõustub seega hageja väitega, mille kohaselt algab pärast taotlustoimiku vastuvõtmist ja selle esialgset nõuetele vastavuse kontrollimist selles sisalduvate andmete sisuline kontrollimine. Andmete sisulisel kontrollimisel tuvastas PRIA, et täpsustada tuleb töötajaid puudutavaid andmeid, samuti investeeringu tegemise algusaega ja tegevusala koodi. Samuti selgus andmete täiendaval kontrollimisel, et kostja ei saa elamu rekonstrueerimiseks toetuse taotlemisel tugineda taotlusele lisatud rendilepingule (toimiku lk 120), vaid ehitise puhul tuleb seada hoonestusõigus. Kuigi ehitise rekonstrueerimise projekt ei näinud ette puurkaevu rajamist, tulenes selle rajamise vajadus esitatud hinnapakkumistest (toimiku lk 138-144), mistõttu tuli kostjal esitada täiendavalt ka puurkaevu rajamise projekt.
52.Seega tuleneb asjas kogutud tõenditest, et taotlustoimik vajas täpsustamist ehk töös esinesid puudused, kuid need puudused ei olnud vormilised, vaid sisulised ning tulenesid nendest sisulistest andmetest, milliste õigsuse eest vastutas lepingu järgi kostja. Kohus leiab, et vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule (lepingu punktid 7.1., 7.2., 7.3.) ei vastutanud töövõtja talle esitatud andmete sisulise õigsuse eest ehk selle eest, et töötajate andmed oleksid õiged, investeeringu tegemise aeg oleks õige ning ka ehituse rekonstrueerimise aluseks olev rendileping oleks kohane dokument. Sellist vastutust leping töövõtjale ei pannud. Kostja on hagejale ette heitnud ka seda, et töövõtja ei teavitanud kostjat sellest, et täiendavalt tuleb esitada hoonestusõiguse seadmise leping ja puurkaevu rajamise projekt. Sellise teavitamise kohustust ei näinud poolte vahel sõlmitud leping ette.
53.Samas puudub poolte vahel vaidlus selles, et pärast PRIA poolset nõuet täpsustada esitatud andmeid ning esitada täiendavaid dokumente, ei pöördunud kostja kordagi töövõtja poole nõudega kõrvaldada töös esinenud puudused või abistada kostjat täiendavate dokumentide esitamisel. Lepingu punkti 5.7. kohaselt oli kostjal kohustus teavitada töövõtjat PRIA otsustest, mis puudutavad toetuse taotlemist, hiljemalt 5 päeva jooksul. Tunnistaja PK kinnitas oma ütlustega (kohtu 28.09.2011.a istungi protokoll, toimiku lk 199 pöördel), et puuduste kõrvaldamiseks töövõtja OÜ H poole pöördumist kostja kordagi isegi ei kaalunud.
54.Võlaõigusseadus näeb ette, et kui tellija on puudustega töö vastu võtnud, ei tulene veel sellest automaatselt tellijale kohustust tasuda kogu töövõtja tasu. Kui töös esinevad puudused, saab tellija VÕS § 646 lg 1 järgi nõuda töö parandamist või uue töö tegemist, millisel juhul kannab töövõtja puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud (VÕS § 646 lg 4). Igast töö lepingule mittevastavusest tuleb tellijal töövõtjat õigeaegselt teavitada (VÕS§ 644 lg 1) ning oma majandus- ja kutsetegevuses tuleb puudusi piisavalt täpselt kirjeldada (VÕS § 644 lg 2). Kui töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt ei kirjeldata, ei või tellija töö mittevastavusele tugineda (VÕS § 644 lg 3). Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostja ei teavitanud OÜ-t H nendest küsimustest, millistest teavitas PRIA. Kostja teavitas OÜ-t H üksnes sellest, et pidas volikirja, mille alusel taotlustoimik PRIA-le esitati, võltsituks (tunnistaja PK ütlused, toimiku lk 199 pöördel).
55.VÕS § 647 lg 1 näeb ette, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muuhulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Samuti näeb VÕS § 646 lg 5 ette, et kui tellija nõuab õigustatud parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Seega tuleneb seadusest, et tellijal tuleb teavitada töövõtjat töös esinenud puudustest ja anda talle võimalus puudusi kõrvaldada. Siinkohal osundab kohus, et tegi kostjale Harju Maakohtu 18.05.2011.a eelistungil ettepaneku tõendada, kuidas teavitati töövõtjat nendest puudustest, milliseid palus kostjal kõrvaldada PRIA. Samuti tegi kohus kostjale ettepaneku tõendada, kas või millised kulud tekkisid kostjal endal seoses töödes esinenud puuduste kõrvaldamisega (Harju Maakohtu 18.05.2011.a eelistungi protokoll, toimiku lk 66 pöördel ja lk 67). Vaatamata kohtu selgitustele kostja täiendavaid tõendeid kohtule ei esitanud ega toonud ka välja, millised täiendavad kulud kaasnesid kostjal töös esinenud puuduste kõrvaldamisega seoses.
56.Kohus leiab, et kuna käesolevas asjas ei teavitanud kostja töövõtjat mõistliku aja jooksul töös esinenud puudustest ehk sellest, milliseid andmeid palus PRIA täpsustada ja milliseid dokumente täiendavalt esitada, on kostja minetanud oma õiguse nimetatud puudustele tugineda. Kuna töövõtjalt ei ole kordagi isegi nõutud viidatud puuduste kõrvaldamist ning töövõtjat ei ole puudustest nõuetekohaselt teavitatud, ei saa isegi juhul, kui tegemist oleks olnud puudustega töövõtja töös, pidada neid puudusi töövõtjapoolseks oluliseks lepingu rikkumiseks. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 9.3 nägi ette, et ühe poole iga nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peab olema kirjalikus vormis. Kostja töövõtjale ühtegi suulist nõuet ei esitanud, rääkimata kirjalikust nõudest.
57.Kostja on käesolevas asjas esile toonud, et pidas töövõtja kõige olulisemaks lepingu rikkumiseks võltsitud volikirja esitamist PRIA-le. Kohus tegi kostjale ettepaneku põhistada TsMS § 277 lg 1 alusel volikirja võltsitust, kuid kostja antud dokumendi võltsitust ei põhistanud ega esitanud kohtule ka volikirja originaali. Harju Maakohtu 28.09.2011.a istungil selgitas kohus kostjale, et kostjal tuleb välja tuua, miks on dokument tema arvates võltsitud ja kuidas on see tõendatud (istungi protokoll toimiku lk 198, pöördel), kuid kostja ei osanud volikirja võltsimist põhistada ning märkis, et selle väite tõendamiseks tal tõendeid esitada ei ole. Asjas üle kuulatud tunnistaja PK märkis üksnes, et kostja seaduslik esindaja RP oli talle öelnud, et volikiri on võltsitud (toimiku lk 199, pöördel). Samuti väitis tunnistaja, et kostja seaduslik esindaja RP viis Tartu politseisse volikirja originaali.
58.Kohus leiab, et ainuüksi tunnistaja sellekohased ütlused volikirja võltsitust ei tõenda olukorras, kus kostja ise võltsitust ühelgi viisil põhistada ei suutnud. Töövõtja poolt PRIA-le esitatud esialgne taotlustoimik (toimiku lk 113-180) sisaldab mitmeid dokumente, mis on kostja seadusliku esindaja poolt samuti allkirjastatud (n rendileping, lk 120), kuid teiste esitatud dokumentide võltsitust kostja ei väida. Visuaalsel vaatlusel on kostja poolt volikirjal (toimiku lk 41) antud allkiri identne teiste kostja seadusliku esindaja poolt antud allkirjadega (näiteks allkiri eelprojektil, toimiku lk 101 ning allkiri töötajate nimekirjal, toimiku lk 110). Seega on kostja väited, milliste kohaselt oli 17.04.2008.a volikirjal kostja esindaja allkiri võltsitud, jäänud paljasõnalisteks ning neid väiteid ei loe kohus tõendatuteks.
59.Kohus leiab, et isegi juhul, kui antud allkiri oleks olnud võltsitud, oleks kostjal tulnud põhistada, kuidas on sellisel juhul tegemist lepingu olulise rikkumisega. TsÜS § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostja soovis enda nimel taotlustoimiku esitamist PRIA-le. PRIA poolt kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kostja oleks soovinud taotlust
tagasi võtta või oleks teatanud PRIA-le, et taotlus on esitatud esindusõiguseta isiku poolt. Kuivõrd kostja on ise asunud täpsustama taotlustoimikus toodud andmeid ning on teinud kõik endast oleneva selleks, et PRIA-lt toetust saada, on kostja järelikult heaks kiitnud väidetavalt esindusõiguseta isiku poolt taotlustoimiku esitamise PRIA-le.
60.Käesolevas asjas on kostja väitnud, et ta ütles töövõtjapoolsete oluliste rikkumiste tõttu lepingu üles. Kostja edastas selle kohta hagejale taganemisavalduse (toimiku lk 192), milline on ilma allkirjata. Hageja eitas vastava avalduse saamist kostjalt. Kostja omakorda kinnitas oma seadusliku esindaja ütlustega, et vaatamata ekslikule sõnastusele (Harju Maakohtu 28.09.2011.a istungi protokoll, lk 199), oli tema tegelikuks eesmärgiks poolte vahel sõlmitud lepingu lõpetamine. Tunnistaja PK kinnitas, et kostja seaduslik esindaja näitas talle lepingu lõpetamise kirja ning see saadeti töövõtjale 2008.a oktoobri alguses (toimiku lk 200).
61.Kohus loeb tunnistaja ütlustega tõendatuks kostja poolt lepingu ülesütlemise teate saatmise töövõtjale. Kuivõrd kostja on ise pidanud antud teadet lepingu ülesütlemise teateks, leiab kohus, et kostja tegelikuks tahteks oligi lepingu ülesütlemine, mitte sellest taganemine. Teates endas on märgitud, et lepingu ülesütlemise põhjuseks on puudused taotlustoimikus (teade toimiku lk 192).
62.VÕS § 116 lg 2 loetleb sellised olulised lepingu rikkumised, mis võimaldavad lepingu ülesütlemist ning lepingu ülesütlemise oluliseks eelduseks on täiendava tähtaja andmine lepingut rikkunud poolele (VÕS § 114, § 116 lg 4). Käesolevas asjas on tuvastatud, et kostja ei andnud ega soovinudki anda töövõtjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kostja isegi ei teavitanud töövõtjat puudustest, mistõttu oli kostja lepingu ülesütlemise teate saamise ajaks juba minetanud oma õiguse nendele puudustele tugineda. Samuti tuleneb VÕS § 647 lõikest 1, et töövõtja loetakse lepingut oluliselt rikkunuks siis, kui töö parandamine ei õnnestu või töövõtja keeldub sellest. Olukorras, kus töövõtjat ei teavitada puudustest õigeaegselt ega nõuta temalt kordagi nende puuduste kõrvaldamist, ei eksisteerinud kohtu hinnangul ühtegi sellist töövõtja rikkumist, mida saaks pidada lepingu oluliseks rikkumiseks ning mis oleks andnud tellijale õiguse leping rikkumiste tõttu üles öelda. Kostja ise ei osanud selgitada, millise olulise lepingu rikkumisega oli tegemist VÕS § 116 lg 2 mõistes (Harju Maakohtu 28.09.2011.a istung, toimiku lk 198 pöördel).
63.VÕS § 655 lg 1 kohaselt on tellijal õigus igal ajal töövõtuleping üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks mõistlikult võinud omandada. VÕS § 655 lõikes 1 toodut ei kohaldata sama paragrahvi teise lõike järgi ainult siis, kui tellija ütles lepingu üles seetõttu, et kostja rikkus lepingut. Kuivõrd antud juhul ei olnud tellijal kohtu hinnangul õigust lepingut üles öelda seetõttu, et töövõtja oleks lepingut rikkunud, kohaldub VÕS § 655 lg 1.
64.Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 3.1 nägi ette, et tööde eest teostatud lepingujärgne tasu on 10% toetuseks taotletavast summast. Summale lisandub käibemaks. Lepingu punkti 3.2. järgi pidi taotleja maksma töövõtjale tasu, kui PRIA on teinud otsuse toetuse eraldamise või tasaarveldamise kohta taotleja kasuks. PRIA negatiivse otsuse korral puudus töövõtjal õigus lepingujärgsele tasule. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et PRIA otsusega eraldati kostjale 04.11.2008.a toetus summas 1 564 660 krooni (toimiku lk 76-78). Kohus leiab, et kuna töövõtja lepingut ei rikkunud ning kostja ei teavitanud töövõtjat nõuetekohaselt taotlustoimikus esinevatest puudustest ega andnud töövõtjale tähtaega nende kõrvaldamiseks, kuulub kostja poolt tasumisele lepingujärgne töövõtutasu vaatamata sellele, et esialgse taotlustoimiku alusel ei oleks PRIA positiivset otsust teinud. Kui taotlustoimikut ei oleks üldse esitatud, ei oleks PRIA kindlasti positiivset otsust teinud. Samuti oleks töövõtjal endal olnud võimalik PRIA poolt osundatud puudused kõrvaldada, kui kostja oleks teda sellest teavitanud ja talle selleks võimaluse andnud. Käesolevas asjas ei ole kumbki poolt tõendanud ega väitnud, et töövõtja
oleks lepingu ülesütlemise tagajärjel midagi kokku hoidnud, mistõttu tuleb kostjalt töövõtja kasuks välja mõista kogu lepingujärgne tasu. Samuti ei oma kohtu hinnangul tähendust see, et ajaliselt tegi PRIA oma positiivse otsuse enne, kui kostja lepingu üles ütles. PRIA otsuse tegemise aeg on üksnes lepingulise tasu maksmise aeg, kuivõrd ka siis, kui taotlustoimikus üldse puudusi ei oleks olnud, oleks kostja võinud lepingu üles öelda, mis ei oleks teda aga vabastanud kohustusest tehtud töö eest tasu maksta. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja hagiavaldus kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevusena 184 629,88 krooni ehk 11 800 eurot.
65.Hageja palus kostjalt lisaks põhivõlgnevusele välja mõista viivise. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 3.5. nägi ette, et töövõtjal on õigus taotlejalt nõuda viivist arve mittetasutud osalt summas 0,05% päevas. Seisuga 01.12.2010.a oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 68 855,80 krooni ning viivise summaks päevas oli 92,30 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise kohtuotsuse tegemise aja seisuga ning edaspidi tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise TsMS § 367 alusel. Kostja eraldiseisvaid vastuväiteid hageja viivisenõudele ega viivise arvestusele ei esitanud. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude, tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue kostja vastu. Alates 01.12.2010.a on kostja viivitanud täiendavalt kuni kohtuotsuse tegemise päevani 321 ning seega on kohtuotsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivise summa 68 855,80 + 321 x 92,30 = 68 855,80 + 29 628,30 = 98 484,10 krooni ehk 6294,28 eurot. Kuna hageja on soovinud kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist, tuleb kostjalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis määras 0,05% võlgnetavalt põhivõlgnevuselt 184 629,88 kroonilt ehk 11 800 eurolt päevas.
66.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.