Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Maili Tartu
Määruse tegemise aeg ja koht
21. märts 2012.a., Pärnu
Tsiviilasja number
2-10-30118
Tsiviilasi
L.R. hagi KÜ Xxxx xxx vastu korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
Menetlustoiming
Hageja, L.R., avaldus hagist loobumise kohta, tagastamiseks ja menetluskulude rahalise kindlaksmääramiseks.
Menetlusosalised ja nende
Hageja L.R, esindaja advokaat Anu Talu.
riigilõivu suuruse
esindajad Kostja KÜ xxxx xxx, registrikood 80146210, asukoht xxxx tn xxx, Pärnu, esindaja Annika Murulaid.
Juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 3, § 661 lg 1, 2, RÕS § 21 lg 1, § 22 lg 1, 6, 7, § 23 lg 1, 2. Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus L.R. hagis KÜ Xxxx xxx vastu korteriühistu liikmete üldkoosoleku 21.03.2010.a. otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
Menetluskulude jaotus ja tema arvelt Tagastada L.R.le 14.12.2010.a menetluskulude rahaline xxxxxxxxxxxxxx Rahandusministeeriumi arvele kindlaksmääramine. 10220034796011, viitenumber 2900072369, tasutud riigilõivust 319.56 € pool riigilõivust, summas 159.78 € L.R. arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx SEB pangas, selgitusega
«riigilõivu tagastamine tsiviilasjas 2-10-30118". Riigilõivu tagastamise osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Jätta menetluskulud kostja KÜ Xxxx xxx kanda. Välja mõista KÜ Xxxx xxx menetluskulu 194.78 € L.R. kasuks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib esitada kaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 €. Määrata OÜ Advokaadibüroo Järve, Otti ja Partnerid, asukoht Uus tn 1, Pärnu, riigieelarvest advokaat Anu Talu poolt L.R.le osutatud riigi õigusabi eest makstavaks tasuks 559.30 €, millele lisandub käibemaks 111.86 €. Pärnu Maakohtu 17. juuni 2010.a. määrusega, tsiviilasjas 2-10-27744, on antud L.R.’le riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Vabastada KÜ Xxxx xxx riigi õigusabi tasu riigituludesse tasumise kohustusest. Jätta riigi poolt mittemenetlusosalisena kantud riigi õigusabi tasu täielikult riigi kanda. Edasikaebamise kord
Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOKKU: 354,56 eurot Ülalkirjeldatud asjaoludest tulenevalt L.R. loobub 13.06.2010.a esitatud hagist ja palub:
18.06.2010.a 8:38-9:47-konsultatsioon ja õigusprobleemiga tutvumine, 3 x 0,5h; 3x 15,98 eurot = 47,94 eurot; 21.06.2010.a 13:55-15:05 - hagiavalduse projekti tutvustamine ja materiaalõiguslike probleemide selgitamine, 3 x 0,5h; 3 x 15,98 eurot = 47,94 eurot; 03.05.2011.a 12:40-13:25 -asjaolude selgitamine ja konsultatsioon seoses KÜ Xxxx xxx liikmete 24.04.2011.a üldkoosoleku toimumisega, 2 x 0,5h; 2x 15,98 eurot = 31,96 eurot; 08.06.2011.a 9:12-9:36 - konsultatsioon 31.05.2011.a toimunud eelistungi protokolli parandamise vajaduse osas, 1 x 0,5h; 1 x 15,98 eurot = 15,98 eurot; 17.06.2011.a 14:00-15:10 - hagiavalduse projekti tutvustamine ja materiaalõiguslike asjaolude selgitamine, 2 x 0,5; 2 x 15,98 eurot = 31,96 eurot; 02.09.2011.a 9:14-9:32 - konsultatsioon seoses 04.09.2011.a toimuva KÜ Xxxx xxx liikmete üldkoosoleku päevakorraga, 1 x 0,5h; 1 x 15,98 eurot = 15,98 eurot; 12.09.2011.a 9:06-9:46 - asjaolude selgitamine seoses KU Xxxx xxx liikmete üldkoosolekul 04.09.2011.a vastu võetud otsustega, 2 x 0,5h; 2 x 15,98 eurot = 31,96 eurot; 21.09.2011.a 9:18-10:18 - avaldus(t)e projekti koostamise tutvustamine ja riigi õigusabi saaja arvamuse küsimine osutatud õigusabi ajakulu kohta, 2 x 0,5h; 2 x 15,98 eurot = 31,96 eurot
Taanduste, taotluste, avalduste ja muude õigusdokumentide koostamine: 351.56 eurot •
21.06.2010.a 8:30-12:00 - hagiavalduse koostamine KÜ Xxxx xxx liikmete üldkoosoleku 21.03.2010.a otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes, 7 x 0,5h; 7 x 15,98 eurot =111,86 eurot; • 09.06.2011.a 8:45-9:35 - taotluse koostamine 31.05.2011.a eelistungi protokolli parandamiseks, 2 x0,5h; 2x 15,98 eurot = 31,96 eurot; • 17.06.2011.a 8:00-12:00 - hagiavalduse ja taotluste koostamine KÜ Xxxx xxx liikmete üldkoosoleku 24.04.2011.a otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes, 8 x 0,5h; 8 x 15,98 eurot = 127,84 eurot; • 20.09.2011.a 13:00-15:30 - hagi(de)st loobumise, riigilõivu tagastamise ja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus(te) koostamine, 5 x 0,5h; 5 x 15,98 eurot = 79,90 eurot. Normatiivmaterjalide selekteerimine ja läbitöötamine: 31,96 eurot 2 x 0,5 h; 2 x 15,98 = 31,96 eurot Esinemine kohtuistungil: 79,90 eurot • •
05.04.2011.a 9:00-10:30-esindamine eelistungina korraldaval kohtuistungil, 3x0,5; 3x15,98 eurot = 47,94 eurot; 31.05.2011 .a 9:00-9:45 - esindamine eelistungina korraldaval kohtuistungil, 2 x 0,5h; 2 x 15,98 eurot = 31,96 eurot.
Taotletavale summale lisanduv käibemaks: 143,82 eurot Tasu kokku (sh käibemaks): 862.92 eurot.
Kostja seisukoht. Hageja esitas kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt tema kasuks välja menetluskulu kokku summas 194 eurot. Kostja ei ole nõus menetluskulude jätmisega tema kanda. Samuti ei nõustu kostja menetluskulude koosseisu ja suurusega. Hageja põhjenduste kohaselt oli tema hagist loobumise põhjuseks asjaolu, et 04.09.2011 otsusega on korteriühistu liikmete üldkoosolek vaidlusaluse 21.03.2010 otsuse nr. 35 p. 1 tühistanud. Hageja leiab, et seega on kostja pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud ning hagejal puudub seadusega kaitstud huvi tsiviilasja menetluse jätkamiseks. Osundades TsMS § 168 lg 5 leiab hageja, et menetluskulud antud asjas tuleb jätta kostja kanda. Kostja sellega ei nõustu. TsMS § 168 lg 5 näeb sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kostja leiab, et vaidlusalused otsused tühistas kostja seoses sellega, et pooled nii kokku leppisid ehk et see toiming on tehtud kompromissina, mitte et kostja oleks hagi TsMS § 168 lg 5 tähenduses rahuldanud. Ka oma 17.06.2011 esitatud hagiavalduses korteriühistu liikmete 24.04.2001 otsuse kehtetuks tunnistamiseks (2-1143092) kinnitab hageja, et antud tsiviilasjas 05.04.2011 toimunud eelistungil leppisid pooled kokku, et kostja kutsub kokku üldkoosoleku, millega tühistatakse 21.03.2010 vastu võetud otsus. Kostja kutsuski üldkoosoleku kokku, kuid kuna üldkoosolekul teevad liikmed otsuseid hääletades ja seda kuidas ühistu liikmed koosolekul hääletavad, ette määrata ei saa, siis häälte enamusega jättis 24.04.2011 toimunud üldkoosolek vaidlusaluse otsuse tühistamata. Arvestades poolte kokkulepet selgitas juhatus seda kokkulepet korteriühistu liikmetele ja kutsus sama päevakorraga 04.09.2011 kokku uue koosoleku, kus vaidlusalune otsus siiski tühistati. Märkimisväärne on see, et nii 24.04.2011 kui ka 04.09.2011 koosolekul hääletas hageja vaidlusaluse otsuse tühistamise vastu ja võttis koosolekul sõna põhjendamaks, et koosolek ei peaks ise oma otsust tühistama. Seega on hageja ise teinud kõik selleks, et kostja ei saaks kohtu eelistungil saavutatud kokkulepet täita. Kuna vaidlusalune otsus on tühistatud vastavalt poolte poolt kokkulepitule, siis leiab hageja et antud juhul ei ole tegemist kostja poolt hagi rahuldamisega TsMS § 168 lg 5 tähenduses. Kostja leiab, et menetluskulud antud
asjas tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel jätta poolte endi kanda, kuna vaidlusaluse otsuse tühistamine toimus vastavalt poolte kokkuleppele ja hageja ise tegi takistusi vaidlusaluse otsuse tühistamiseks. Sellises olukorras oleks menetluskulude jätmine kostaja kanda äärmiselt ebaõiglane. Hageja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja leiab, et taotletud õigusabikulud seoses hagiavalduse esitamisega KÜ Xxxx xxx üldkoosoleku 24.04.2011 otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes ei ole põhjendatud, kuna need ei ole seotud antud kohtuasjaga. Pärnu Maakohtu 05.01.2012 määrusega (tsiviilasi nr. 2-11-43092) on kohus L.R. hagi KÜ xxxx xx vastu korteriühistu liikmete 24.04.2011 otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes menetlusse võtmisest keeldunud. Õigusabikulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka seda, et antud kohtuvaidlus ei olnud keerukas. Hageja on oma menetluskulude nimekirjas märkinud dokumentaalse tõendi saamise kulu – A.B. arve nr 176, ekspertarvamus nr. 328-+4/11, 35 eurot – ei saa menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse võtta, esiteks seetõttu, et osundatud tõendit ei ole antud kohtuasjas esitatud ning teiseks ka seetõttu, et taotletud kulu ei vasta TsMS § 144 kindlaks määratud lubatud kululiigile. Tulenevalt eeltoodust kostja palub jätta antud kohtuasjas menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu seisukoht. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud; lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja loobus hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus on seisukohal, et igasugust vastaspoole tegevust, mis viib hageja hagist loobumisele seetõttu, et tema nõude menetlemiseks puudub vajadus rahulduse saamise tõttu, tuleb vaadelda hageja nõude rahuldamisena. Seetõttu kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Protsessiõiguse mõttes poolte vahel kokkulepet ei ole sõlmitud. TsMS § 174.1. lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud; lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 kohaselt kohtuvälised kulud on: 1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 143 p 2 kohaselt asja läbivaatamise kuluks on dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Sama seaduse § 272 lg 1 kohaselt dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul; lg 2 kohaselt dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Kohus rahuldab hageja taotluse kostjalt välja mõista pool tasutud riigilõivust summas 159.78 €. Dokumendikulu summas 35.- € kohta on esitatud FIE A.B. arve nr 176, 16.04.2011.a. ekspertarvamuse eest. Ekspertarvamus 15.04.2011.a. dokumentaalse tõendina on esitatud ja asub toimikus. Korteriühistu üldkoosoleku 21.03.2010.a. protokollis on, et üldkoosolek on otsustanud, et 1. trepikoja elanikud, kes on andnud allkirju L.R.le, peavad kinni maksma hinnavahe.
Märgitakse, et hageja on omavoliliselt juhtinud ehitusfirma meistrite tegevust remondi ajal ning see on toonud omad järeldused: remont sai tehtud kvaliteetsem kui teised trepikojad ning selle lõpparve ületas 18000.- plaanitud eelarvest. Ekspertarvamuses A. B. on vastanud, et xxx tn xxx elamu 1. korruse trepikoja tööd on tehtud korteriühistu teatises märgitud mahus. Ülevaatuse käigus erinevusi ei leitud. Seisukoht on esitatud ka teiste trepikodade ehituskvaliteedi kohta võrreldes 1. trepikojaga. Dokument on esitatud seonduvalt hagi esemega antud tsiviilasjas. Mõlema üldkoosoleku otsuse puhul on otsustuse sisu puhul tegemist sama asjaoluga tulenevalt 21.03.2010.a. üldkoosoleku otsuses märgitust. Seega dokumendi kulu nõue summas 35.- € kuulub rahuldamisele. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja TsMS § 177 lg 2 tulenev taotlus viivise nõudmiseks kuulub rahuldamisele.
Antud asjas on riigi õigusabi tasu nõue summas 559.30 €, millele lisandub käibemaks 111.86 €. Taotlusele on lisatud riigi õigusabi saaja allkirjastatud arvamus. Eeltoodu ja taotluse esitamise ajal kehtinud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra p 19, 36, 37, 38, 40 alusel kuulub esitatud taotlus rahuldamisele. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse; lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut; lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude
riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigi õigusabi tasu peab jääma kostja kanda, kuid kohus arvestades kostja keerulist, aeganõudvat ja suure selgituskoormusega tegevust korteriühistu liikmetega saavutamaks hageja rikutud õiguste taastamine, samuti vastastikust tegevust õigusrahu saavutamiseks kohtuväliselt omavahelise läbirääkimise ja kokkulepluse teel, on põhjendatud vabastada kostja riigi õigusabi tasu riigituludesse tasumise kohustusest.
Maili Tartu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.