lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-43572/12

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 21.03.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-43572/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.03.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1103
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-43572

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse avaldamise aeg ja koht

21. märts 2012, kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-43572

Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

MTÜ XXX hagi RP`u vastu võla nõudes 881,55 eurot Hageja MTÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XX), volitatud esindaja Lembit S Kostja RP (isikukood XXX elukoht puudub, kontaktaadress XXX) Lihtmenetluses

1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista RP’ult põhivõlgnevus 881,55 (kaheksasada kaheksakümmend üks eurot ja 55 senti) eurot ja viivis 147,84 (ükssada nelikümmend seitse eurot ja 84 senti) eurot MTÜ XXX kasuks.
3.Välja mõista RP’ult viivis 0,1% põhinõudelt (881,55 eurot) päevas alates 15.12.2011 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta täielikult (100%) RP’u kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb hagejal esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-11-43572 taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 881,55 eurot (tasumata üür), hagiavalduse esitamise hetkeks (14.12.2011) sissenõutavaks muutunud viivis 147,84 eurot, viivis 0,1% põhinõudelt päevas alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud.
2.10.11.2010 sõlmisid pooled tähtajalise eluruumi üürilepingu. Lepingu alusel andis hageja kostjale kasutamiseks korteri asukohaga XXXTallinn. Lepingu p 3.1 kohaselt pidi kostja tasuma hagejale üüri 2 000 krooni kuus ning p 3.3 kohaselt tasuma lisaks üürile kommunaalkulude eest. Punkt 3.8 kohaselt üüri, kõrvalkulude või muu rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel maksab üürnik viivist 0,1% tähtaegselt tasumata summalt päevas.
3.22.04.2011 lõpetasid pooled kokkuleppeliselt üürilepingu. Kostja andis 03.05.2011 korteri üle ja allkirjastas üleandmise akti. Kostjal on hagejale tasumata üüri ja kommunaalkulude eest 881,55 eurot, maksetähtpäev oli 30.06.2011. Perioodil 30.06.2011-14.12.2011 on tasumata üürisummalt kogunenud viivis 147,84 eurot.
4.Vastusena kostja väidetele märgib hageja, et ta ei nõua kostjalt remonti puudutavate summade tasumist, sellest nõudest on hageja loobunud. Hageja nõuab kostjalt ainult üüri ja sellelt arvestatud viivise tasumist. Kostja vastuväited
5.Üüri ja kommunaalkulude nõude osas kostjal hagile vastuväiteid ei ole.
6.Kostja vaidleb vastu remondikuludele. Summad on põhjendamatult suured ning ei arvesta korteri ja asjade tegelikku seisukorda. Kohtu põhjendused
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooled on ära kuulatud 23.02.2012 istungil. Pooltele on antud võimalus enda seisukohtade esitamiseks ka kirjalikult.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta

2-11-43572 faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

10.Hageja ja kostja sõlmisid 10.11.2010. a. üürilepingu (tl 25-28). Alates 22.04.2011 on leping lõpetatud poolte kokkuleppel (tl 31). Üüri- ja kommunaalkulude võlgnevuse olemasolu ja suurust kostja oma vastuses ei vaidlusta, ärakuulamisel on kostja teatanud, et selles osas vastuväiteid tal ei ole.
11.Kostja vastuväited remondikuludele on antud juhul asjassepuutumatud. Hagiavaldusest, selle lisadest ning hageja ärakuulamisel esitatud seisukohtadest nähtub, et hageja on remondikulude nõudest loobunud ja remondikulusid kostjalt ei nõua. Käesolevas hagis esitatud nõue koosneb üksnes üüri- ja kommunaalkulude võlgnevusest ning sellelt võlgnevuselt arvestatud viivisest. Kuivõrd kostja sellele nõudele vastu ei vaidle, loeb kohus TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning esitatud tõendite (tl 39-45) alusel nõude ning selle aluseks olevad asjaolud tuvastatuks.
12.Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 13 lg 1 järgi võivad pooled lepingu lõpetada kokkuleppel. Kui pooltel seejuures sõnaselget kokkulepet nõuetest loobumise kohta ei ole (VÕS § 207), ei vabasta lepingu lõpetamine pooli lepingu kehtivuse ajal tekkinud kohustustest. Üürilepingu p 3.1, 3.3 ja VÕS § 271 ning § 292 lg 1 kohaselt oli kostja kohustuseks tasuda hagejale üüri ning kõrvalkulude eest. Asjas on tuvastatud (käesoleva otsuse punkt 11), et kostja eelnimetatud kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ning hagejale on tasumata 881,55 eurot. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
13.Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõenditega on leidnud tõendamist kostja poolt tasumisele kuuluvad summad üüri ja kõrvalkulude eest. Seega on kohus seisukohal, et on põhjendatud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 881,55 eurot. Vastavalt lepingu p-le 3.8 on hageja arvestanud kostja võlgnetavalt summalt viivist 0,1% päevas alates 30.06.2011 kuni 14.12.2011 summas 147,84 eurot. Kohus nõustub hageja arvutustega. Lisaks nõuab hageja TsMS § 367 juhindudes kostjalt pärast hagiavalduse esitamist sissenõutavaks muutuva viivise tasumist. Esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kostja viivist tasunud. Kohus leiab, et ka viivisenõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt välja mõistmisele. Menetluskulud
14.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja