Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 20.03.2012, Rapla Tsiviilasja number 2-12-3389 Tsiviilasi OÜ Ideal hagi Viktor Levtšenko vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 12 257,21 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ Ideal (reg.nr 10325140, Tallinn, Pärnu mnt 141), hageja esindaja Priit Pööbo, kostja Viktor Levtšenko ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx, xxxxxxxxx xx-xx) Resolutsioon Välja mõista Viktor Levtšenkolt 13 758,15 eurot ja viivis 0,5% päevas tagastamata krediidisummalt 12 257,21 eurot alates 24.01.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni Ideal OÜ kasuks. Menetluskulud jätta Viktor Levtšenko kanda. Välja mõista Viktor Levtšenkolt riigilõiv 1278,23 eurot ning 190.- eurot tasu õigusabi eest Ideal OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Viktor Levtšenko võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud CKE Inkasso OÜ ja N L vahel on 29.06.2010 sõlmitud leping Võlatunnistus ja maksegraafik nr 2010/180M, mis sisaldab abstraktset võlatunnistust ja võlgnevuse ajatamise kokkulepet. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale 18.11.2011. Põhivõlgnik tunnistas lepinguga rahalist kohustust summas 12 782,33 eurot esialgse võlausaldaja ees ning kohustus selle tasuma osamaksetena. Kohustuse täitmisega viivitamisel kohustus põhivõlgnik lepingu p 2 kohaselt tasuma esialgsele võlausaldajale Viivist 0,5% päevas tähtaegsel tasumata summadelt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Lepingu p 2.1 kohaselt kohustus põhivõlgnik tasuma esialgsele võlausaldajale leppetrahvi 30% tähtaegselt tasumata summadelt. Põhivõlgnik vaatamata korduvatele lubadustele lepingulisi kohustusi ei täitnud korrektselt, vaid tasus ebakorrapäraselt, mistõttu asialgne võlausaldaja esitas põhivõlgnikule lepingu ülesütlemise avalduse ja ütles lepingu üles 09.11.2011 ning nõudis põhivõlgnikult kogu põhinõude, intressi, viivise ja leppetrahvi tasumist. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 14.05.2010 käenduslepingu, millega kostja asus solidaarvõlgnikuna vastutama põhivõlgniku kohustuste eest. Hageja on üritanud kostjaga kokkuleppele saada võlgnevuse tasumiseks kohtuväliselt, kuid see ei ole tulemusi andnud. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja P.Pööbo palub VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 4; 108 lg 1; 113 lg 1; 116 lg 1; 142 lg 1; 145 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) põhivõlgnevuse 12 257,21 eurot, intressi 758,56 eurot, leppetrahvi 441.- eurot, viivise 301,38 eurot; 2) viivis 0,5% päevas tagastamata põhinõudelt alates 24.01.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni; Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 16.03.2011. Kostja kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.