2-11-58581/17 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

2.Tartu Maakohus rahuldas 1. veebruari 2012 määrusega Maarja Kaplinski taotluse menetlusabi saamiseks osaliselt. Maakohus vabastas M. Kaplinski riigilõivu tasumisest summas 2000 eurot ning kohustas teda tasuma riigilõivu summas 236.90 eurot. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt tuleb TsMS § 139 lg 2 p 1 kohaselt hagilt tasuda riigilõivu. TsMS § 124 lg.1 järgi on hagi hind 22 208.71 eurot, millelt Riigilõivuseaduse lisa 1 alusel on tasumisele kuuluv riigilõivusumma on 2236.90 eurot. TsMS § 180 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Sama paragrahvi p 1 kohaselt võib menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse osaliselt või täielikult riigilõivu maksmisest ja p 2 kohaselt võib menetlusabina määrata, et riigilõivu tasutakse osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. TsMS § 181 lg 1 sätestab, et menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Eeldades hageja esitatud hagiavalduses ja lisatud tõendites kajastuvate asjaolude õigsust, võib prognoosida hageja menetluses osalemise edukust. Hinnates hageja suutlikkust menetluskulusid tasuda on kohtul aluseks hagis ja varasemates avaldustes esitatud andmed, et hageja sissetulekuks on riigilt saadav pension XXX eurot kuus ja vanematelt saadav elatis keskmiselt XXX eurot kuus. Neid andmeid kinnitab ka hageja pangakonto väljavõte perioodi 1. jaanuar 2011 kuni 29. august 2011 kohta (tl. 71). Hageja omandiõigus XXX korteriomandile on lõppenud ja alates 26. septembrist 2011 on tal isiklik kasutusõigus sellele korteriomandile (tl.73 kinnistusraamatu väljavõte). Perearsti 1. septembri 2011 tõendist (tl.70) nähtub, et hagejale puudedokumentide vormistamine on käigus, tal on kaasasündinud puue. Need tõendid tõendavad, et hageja seisund on olnud tõenäoliselt pikka aega ühetaoline, tema sissetulekute kohta esitatud konto väljavõte kaheksa kuu kohta näitab stabiilselt ühetaolisi laekumisi. Hageja on esitanud kostja vastu esitatud nõude tõendamiseks oma pangakonto väljavõtte (tl.16) perioodil 12. september 2010 kuni 24. november 2011, millest nähtub, et hageja on

3.Maarja Kaplinski esitas Tartu maakohtu 1. veebruari 2012 määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osaliselt. Avaldaja palus tühistada maakohtu määrus osas, millega teda kohustati asuma riigilõivu summas 236.90 eurot ning muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei eelda riigilõivust täielik vabastamine isiku täielikku rahatust. Hageja sissetulek on väga väike ja kulub täielikult toidule, ravimitele ja eluaseme kasutamiseks. Veelgi enam: riiklikust pensionist ei piisa nimetatud hädavajalike kulude katmiseks. Vaid vanemate toetusel on hagejal olemas elatusvahendid; 2) on maakohus õigesti märkinud, et M. Kaplinski vanemad toetavad teda XXX euroga kuus. Seejuures on maakohus jätnud aga tähelepanuta asjaolu, et vanematel ei ole M. Kaplinski toetamise kohustust. Seega ei saa vanemate toetust arvestada M. Kaplinski majandusliku seisundi hindamisel – vanemad toetavadki M. Kaplinskit seepärast, et tal endal puudub toimetulekuks vajalik sissetulek; 3) järeldas maakohus asjaolust, et Maarja Kaplinski on ajavahemikul 12.september 2010 kuni 24. november 2011 tasunud kostja kohustuste täitmiseks 2258,72 eurot ebaõigesti, et hagejal on olnud piisavalt vabu vahendeid. Hageja täitis nimetatud kohustused pensioni, vanematelt saadud toetuse ja võetud laenude arvelt ning seda vaid ülima hädavajaduse sunnil: selleks, et vältida hageja eluaseme müüki, kuna see oli panditud kostja kohustuste täitmise tagamiseks; 4) ei põhine hagimaterjalil maakohtu järeldus, justkui olnuks hagejal kostja suure rahalise kohustuste täitmiseks piisavalt rahalised vahendid ja seega eeldatavasti on neid ka riigilõivu tasumiseks. Hoolimata hageja maksetest kostja kohustuse katteks ei õnnestunud hageja eluaseme kui tagatisvara müüki vältida. Hageja müüs korteriomandi 4. aprillil 2011 OÜ-le 1Credit ja saadud rahast täitis kostja kohustusi summas 19 950 eurot. Lisaks täitis hageja müügihinnast oma muid kohustusi, mistõttu eluaseme müügihinnast ei laekunud hagejale midagi (hagi tagamise avalduse lisa 1, p 2.2). Seega täitis hageja kostja eest kohustuse oma eluaseme arvelt, jäädes ise eluasemest ilma; 5) tuleks isik, kelle igakuine sissetulek on vaid XXX eurot ja kellel puudub väärtuslik vara, täielikult vabastada riigilõigu tasumise kohustusest asjas, kus kostja eest kohustuse rahuldamise tõttu on hageja kaotanud kogu oma väärtusliku vara.