Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

3.3 menetlustasu 44,74 eurot; 3.4 viivis 10 138,48 eurot.

05.05.2005 sõlmisid Swedbank AS ja Tiina Palsi laenulepingu nr 05-087059-EL (tl 1823), mille kohaselt andis hageja T. Palsile laenu summas 3198 eurot erastamiskulude finantseerimiseks.

22.09.2005 sõlmisid hageja, T. Palsi, Toomas Õispuu ja Leino Einer lepingu nr 05087059-EL lisa nr 1 (tl 24), mille kohaselt hageja ja T. Palsi, T. Õispuu ja L. Einer leppisid muu hulgas kokku suurendada laenulimiiti summas 63 952,52 eurot ja muutsid laenulimiidi kasutamise sihtotstarvet. Hageja ja kostjad leppisid kokku uues laenulimiidi kasutusse võtmise tähtajas kuni 22.12.2005, laenusumma tagasimaksete alguskuupäevas 20.10.2006, tagastamise lõpptähtpäevas 20.09.2025, intressimääras kuue kuu Euribor + 2,25 %, krediidi kulukuse esialgses määras 4,60 % aastas, ennetähtaegse tagastamise tasus 3,0 % tagastatavast laenusummast. Vastavalt lepingu 05-087059-EL lisa nr 1 punktile 2 on T. Palsi laenusaaja ning T. Õispuu ja L. Einer kaaslaenusaajad, kes vastutavad lepingust nr 05-087059-EL ja selle võimalikest lisadest tulenevate kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt.

23.01.2006 sõlmisid hageja ja T. Palsi, T. Õispuu ja L. Einer lepingu nr 05-087059-EL lisa nr 2 (tl 25), mille kohaselt lepiti muuhulgas kokku suurendada laenulimiiti summas 76 062,57 eurot, uues laenulimiidi kasutusse võtmise tähtajas kuni 23.04.2006, krediidi kulukuse esialgses määras 5,110 % aastas.

Lepingu nr 05-087059-EL põhitingimuste punktide 2.11, 2.12 ja üldtingimuste punkti 5.1 kohaselt kohustusid T. Palsi, T. Õispuu ja L. Einer laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 20. kuupäeval annuiteetmaksetena. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks märgiti lepingu nr 05-087059-EL esimeses lisas 20.09.2025. Üldtingimuste punkti 6.1 järgi kohustusid T. Palsi, T. Õispuu ja L. Einer tasuma hagejale igakuiselt intressi tagasi

maksmata laenusummalt. Vastavalt lepingu 05-087059-EL lisa 1 punktile 2.6 oli intressimääraks kuue kuu Euribor + 2,25 % aastas. Tulenevalt lepingu nr 05-087059-EL üldtingimuste punktist 9.1 olid T. Palsi, T. Õispuu ja L. Einer kohustatud maksma viivist juhul kui lepinguga seotud arvelduskontol pole maksepäeval piisavalt raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Viivise arvestamise aluseks on hageja hinnakirjas fikseeritud viivisemäär, milleks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määr.

Lepingust nr 05-087059-EL tulenevate T. Palsi, T. Õispuu ja L. Eineri kohustuste täitmise tagamiseks seati Tartu notar Aune Harujõe poolt 26.08.2005 tõestatud lepingu alusel hüpoteek T. Palsile kuuluvale Tartumaal Nõo alevikus Luke tn 5 asuvale kinnistule (reg nr 3240704) esimesele järjekohale summas 1 365 000 Eesti krooni (tl 2632) ja Tartu notar Karin Jõks poolt 19.01.2006 tõestatud lepingu alusel hüpoteek eespool nimetatud kinnistule esimesele vabale järjekohale summas 260 000 Eesti krooni (tl 3539).

T. Palsi, T. Õispuu ja L. Einer ei täitnud oma lepingust nr 05-087059-EL tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis neil hageja ees võlgnevus. Hageja luges lepingu nr 05-087059-EL tuginedes üldtingimuste punktile 13.1.2 ülesöelduks alates 20.02.2008. Pärast lepingu nr 05-087059-EL ülesütlemist on nimetatud lepinguga seotud kontole laekunud osalised põhisosa võlgnevuse tagasimaksed. T. Palsil, T. Õispuul ja L. Eineril on hagiavalduse esitamise ajaks hagejale tasumata lepingu nr 05087059-EL laenujääk summas 69 830,60 eurot. Ka ei täitnud T. Palsi, T. Õispuu ja L. Einer korrektselt intressi maksmise kohustust, hagiavalduse esitamise ajaks on tasumata perioodi 20.11.2007-20.02.2008 intress summas 444,16 eurot.

Kuivõrd laenu osamaksed on jäetud õigeaegselt tasumata, arvestas hageja osamaksetega viivitamise eest viivist. Perioodi 21.12.2007-20.02.2008 eest on tasumata viivis summas 64,26 eurot. Peale lepingu nr 05-087059-EL ülesütlemist on hageja arvestanud viivist tasumata laenujäägilt. Seisuga 21.01.2011 on tasumata viivis kokku summas 18 796,23 eurot.

Seoses lepingu nr 05-087059-EL ennetähtaegse ülesütlemisega moodustab T. Palsi, T. Õispuu ja L. Eineri lepingust nr 05-087059-EL tulenev võlgnevus hagi esitamise ajal (21.01.2011) kokku 89 264,43 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 69 830,60 eurot, intressist summas 458,14 eurot, kindlustusmaksetest summas 179,46 eurot ja viivistest summas 18 796,23 eurot. Võlgnevusele lisandub igapäevaselt jooksev viivis.

08.02.2007 sõlmisid hageja, Tarvo Paas ja T. Õispuu laenulepingu nr 07-016932-EV (tl 46-48), mille kohaselt andis hageja T. Paasile ja T. Õispuule laenu summas 34 795 eurot hoonete renoveerimiseks. Vastavalt lepingu nr 07-016932-EV punktile 4.4 vastutavad laenusaajad laenukohustuste täitmise eest solidaarselt.

Lepingu nr 07-016932-EV põhitingimuste punktide 3.6, 3.15 ja tüüptingimuste punkti 5.1 kohaselt kohustusid T. Paas ja T. Õispuu laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 20. kuupäeval. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks märgiti 20.01.2027. Lepingu nr 07-016932-EV tüüptingimuste punkti 6.1 järgi kohustusid T. Paas ja T. Õispuu tasuma hagejale igakuiselt intressi tagasi maksmata laenusummalt. Vastavalt põhitingimuste punktile 3.8 oli intressimääraks kuue kuu Euribor + 5,000 % aastas. Tulenevalt lepingu nr 07-016932-EV tüüptingimuste punktist 9.1 olid T. Paas ja T. Õispuu kohustatud maksma viivist juhul, kui lepinguga nr 07-016932-EV seotud arvelduskontol pole maksepäeval piisavalt raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Viivise arvestamise aluseks on hageja hinnakirjas fikseeritud viivisemäär, milleks on VÕS § 113 lõikes 1

sätestatud määr. Lepingust nr 07-016932-EV tulenevate T. Paasi ja T. Õispuu kohustuste täitmise tagamiseks seati Tartu notar Aune Harujõe poolt 30.01.2007 tõestatud lepingu alusel hüpoteek T. Palsile kuuluvale Tartumaal Nõo alevikus Luke tn 5 asuvale kinnistule (reg nr 3240704) esimesele vabale järjekohale summas 708 500 Eesti krooni (tl 49-55).

T. Paas ja T. Õispuu ei täitnud hageja ees oma lepingust nr 07-016932-EV tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis võlgnevus ja hageja luges lepingu nr 07016932-EV ülesöelduks alates 24.01.2008. Pärast lepingu nr 07-016932-EV ülesütlemist on lepinguga seotud kontole laekunud osalised põhisosa võlgnevuse tagasimaksed. T. Paasil ja T. Õispuul on tänaseni hagejale tasumata lepingu nr 07-016932-EV laenujääk summas 34 173 eurot. Ka ei täitnud T. Paas ja T. Õispuu korrektselt intressi maksmise kohustust. T. Paasil ja T. Õispuul on hagejale hagiavalduse esitamise ajaks tasumata perioodi 20.09.2007-24.01.2008 intress summas 1172,97 eurot.

Kuivõrd T. Paas ja T. Õispuu jätsid tasumata laenu osamaksed maksepäevadel, arvestas hageja osamaksetega viivitamise eest viivist. T. Paasil ja T. Õispuul on tasumata 21.10.2007-24.01.2008 viivis summas 2,09 eurot. Peale lepingu ülesütlemist on hageja arvestanud viivist tasumata laenujäägilt, mis seisuga 21.01.2011 moodustab 9409,04 eurot.

Seoses lepingu nr 07-016932-EV ennetähtaegse ülesütlemisega moodustab T. Paasi ja T. Õispuu lepingust nr 07-016932-EV tulenev võlgnevus hagi esitamise ajal (21.01.2011) kokku 44 807,01 eurot (põhiosa võlgnevus 34 173,00 eurot, intress 1182,27 eurot, menetlustasu 44,74 eurot ja viivis 9409,04 eurot). Võlgnevusele lisandub igapäevaselt jooksev viivis.

Hageja saatis T. Palsile 19.03.2009 ja T. Õispuule 16.03.2010 teatised, milles informeeris neid lepingust nr 05-087059-EL tulenevast võlgnevuse suurusest ja palus võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Hageja saatis T. Õispuule ja T. Paasile 09.01.2008 teatised, milles informeeris neid lepingust nr 07-016932-EV tulenevast võlgnevuse suurusest ja palus võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Hageja hoiatas kostjaid, et võlgnevuse mittetasumisel, loeb hageja lepingud ülesöelduks ning esitab lepingute tagatiseks oleva kinnistu hüpoteegi seadmise lepingu täiturile täitetoimingute läbiviimiseks (tl 59-62). Kostjad võlgnevust ei tasunud.

Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Oksana Kutšmei algatas hageja avalduse alusel notariaalselt tõestatud lepingu alusel T. Palsi suhtes täitemenetluse. Menetluse käigus arestiti T. Palsi omandis ja hagejaga sõlmitud lepingute nr 05-087059-EL ja 07-016932EV tagatiseks olev kinnistu. Hagiavalduse esitamise hetkeks on kohtutäituri poolt läbi viidud nei enampakkumist (21.04.2008, 11.06.2008, 23.07.2008, 29.09.2008 (tl 6466)), mille käigus ei ole õnnestunud kinnisasja müüa. Seda ka olenemata igakordsest kinnisasja alghinna alandamisest, kusjuures esmasel enampakkumisel oli alghinnaks 3 500 000 Eesti krooni ning viimasel käesolevaks hetkeks välja kuulutatud enampakkumisel 2 500 000 Eesti krooni.

Eelnevast tulenevalt ei ole hüpoteegi realiseerimisest hageja nõuete rahuldamiseks saadav rahasumma käesoleval hetkel teada ja seda ei ole hagejal võimalik ka piisava tõenäosusastmega ette näha. Võttes arvesse muu hulgas asjaolu, täitemenetluses ei ole hoolimata püüdlustest kohtutäituril õnnestunud tagatiseks olevale kinnistule täitemenetluses ostjaid leida, on hageja põhjendatud seisukohal, et kinnistut ei olegi võimalik lähiajal arvestatava hinnaga müüa ning hüpoteegist ei jätku täies ulatuses hageja nõude rahuldamiseks. Lähtudes eeltoodust esitab hageja kostjate vastu hagiavalduse kogu kogunenud võlgnevuse väljamõistmiseks, kuid jätab endale õiguse

kohtumenetluse kestel muuta kostjate vastu esitatud nõuet, mis on lubatav lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lõike 4 punktist 2.

Hageja palub: -

mõista T. Palsilt, T. Õispuult ja L. Einerilt solidaarselt Swedbank AS-i kasuks välja laenulepingust nr 05-087059-EL tulenev võlgnevus summas 89 264,43 eurot;

-

mõista T. Palsilt, T. Õispuult ja L. Einerilt solidaarselt Swedbank AS-i kasuks välja viivis protsendina laenulepingust nr 05-087059-EL tulenev võlgnevuse põhinõudelt (VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras summalt 69 830,60 eurot), alates hagiavalduse esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni;

-

mõista T. Paasilt ja T. Õispuult solidaarselt Swedbank AS-i kasuks välja laenulepingust nr 07-016932-EV tulenev võlgnevus summas 44 809,05 eurot;

-

mõista T. Paasilt ja T. Õispuult solidaarselt Swedbank AS-i kasuks välja viivis protsendina laenulepingust nr 07-016932-EV tulenev võlgnevuse põhinõudelt (VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras summalt 34 173,00 eurot), alates hagiavalduse esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni.

TARVO PAASI VASTUS HAGIAVALDUSELE (tl 78-80)

T. Paas on seisukohal, et laenulepingu tagatiseks oleva kinnistu turuväärtus ja hüpoteegi summa oli laenulepingu lõpetamise ja täitemenetluse algatamise ajal piisavalt suur, et selle arvelt oleks saanud hageja nõude rahuldada. Ka käesoleval ajal (s.o kolm aastat pärast kinnistu arestimist kohtutäituri poolt) on selle turuväärtus piisav hageja nõude rahuldamiseks.

Hageja on hagiavalduses väitnud, et täitemenetluses on korraldatud neli enampakkumist, mille käigus ei ole õnnestunud kinnistut müüa ja seetõttu ei pruugigi lähiajal õnnestuda kinnistut arvestatava hinnaga müüa. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga. Hageja poolt esitatud enampakkumise kuulutustest nähtub, et nimetatud neli enampakkumist on kõik toimunu 2008. aastal, kusjuures viimane enampakkumine toimus 29.09.2008 hinnaga 2 500 000 krooni. Pärast nimetatud enampakkumise nurjumist ei ole kostjale teadaolevalt kohtutäitur ega ka hageja kui sissenõudja mingeid toiminguid kinnistu müümiseks teinud. Täitemenetlus on sisuliselt seisnud kaks ja pool aastat, kusjuures kogu selle aja eest nõuab hageja viiviste välja mõistmist. Arvestades, et hageja nõuete põhivõlgnevus kõigi kostjate vastu kokku on ca 2,1 miljonit krooni ja viimane enampakkumine kinnistu müümiseks 2008. aastal toimus hinnaga 2,5 miljonit krooni, siis on täiesti alusetud hageja väited, et kinnistut ei ole võimalik realiseerida või ei ole seda võimalik teha arvestatava hinnaga. Kinnistu realiseerimist nõuete kogusummaga ei ole täitemenetluses isegi üritatud.

Kostja on seisukohal, et hageja käitumine kostja suhtes on pahatahtlik. Hageja on lõpetanud laenulepingu üle kolme aasta tagasi ja arestinud laenu tagatiseks oleva kinnistu (välistades sedasi ka võimaluse kinnistu omanikul kinnistut võõrandada). Kostja on seisukohal, et hageja enda tegevusetus on põhjustanud viiviste nõude kasvamise ja võimalike kohtukulude tekkimise (sh riigilõivu kulu). Kui hageja oleks kohtutäituri tegevusetuse korral sissenõudjana nõudnud uue enampakkumise korraldamist ja vara ümberhindamist, siis oleks kinnistu tänaseks müüdud ja hageja nõue vähemalt suuremas osas rahuldatud. Kostja taotleb VÕS § 162 alusel viiviste vähendamist ja leiab, et viiviste välja mõistmine hageja poolt soovitud suuruses on asjaolusid arvestades ebaõiglane.

Käesolevaks hetkeks on kohtutäituri poolt välja kuulutatud uus enampakkumine laenulepingu tagatiseks oleva kinnistu võõrandmiseks, millest tulenevalt ei ole hageja võimaliku nõude suurus kostja vastu teada. Ei saa välistada ka, et hagejal kostja vastu pärast kinnistu võõrandamist nõue üldse puudub. Ka hageja on hagiavalduses sellele viidanud, et nõude suurus lähiajal muutub. Sellest tulenevalt esitab kostja lõplikud vastuväited hagile pärast hageja lõpliku nõude selgumist.

TIINA PALSI VASTUS HAGIAVALDUSELE (tl 85-86)

T. Palsi selgitas, et tema elukaaslane T. Õispuu tegeles ettevõtlusega, plaanis oli avada söögikoht ja hostel. T. Õispuu lubas enda kinnistud vormistada ettevõtte nimele, selliselt oleks T. Palsi kinnistult hüpoteek kustutatud. Seda ta aga ei teinud.

Laenu võtmisel hindas hageja T. Palsi riskiklassiks null. Hageja oleks pidanud ette nägema riske ja mitte andma T. Palsile laenu sedavõrd suures summas.

Kinnistut ei ole õnnestunud enampakkumistel müüa, kuna hageja on selle hinna määranud ülemäära kõrgeks. T. Palsi leiab, et tema vastutus peaks piirduma üksnes laenu tagatiseks oleva kinnistu maksumusega. T. Palsi jäi ilma oma kodust.

HAGEJA SEISUKOHT TARVO PAASI VASTUSE OSAS (tl 89-91)

Hageja leiab, et on kostjate suhtes käitunud äärmiselt heatahtlikult. Kuigi hageja oleks võinud kostjate kui solidaarvõlgnike vastu kohtusse pöörduda koheselt peale lepingute ülesütlemist, ta seda ei teinud, soovides ära oodata täitemenetluse tulemused.

Täitemenetluses ei ole seni õnnestunud laenulepingute tagatiseks olevat kinnistut võõrandada. Hageja peab vajalikuks märkida, et tagatise omanik T. Palsi on tahtlikult lõhkunud laenulepingute tagatiseks olevat kinnisasja ning lubanud kinnisasjal paikneva elamu põlema panna. T. Palsi on tahtlikult laenulepingute tagatiseks olevat kinnisasja kahjustanud ja seeläbi kinnisasja väärtust vähendanud. Eeltoodust tulenevalt on T. Palsi on tegevusega põhjustanud ka täitemenetluse venimise. Hageja on nimetatud kinnisasja sundkindlustanud.

Hageja leiab, et T. Paasi vastuväide viivisenõude kohta ei ole asjakohane. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kuna laenu tagatiseks olev hüpoteek ei ole veel realiseeritud, esitas hageja esialgu hagiavalduse kogu hetkel kogunenud võlgnevuse väljamõistmiseks, kuid jätab endale õiguse ja soovib kohtumenetluse kestel muuta nõuet, kui selgub, milline summa laekub hagejale laenu tagatiseks oleva kinnisasja müügist. Kuna isegi hageja põhinõue on täies ulatuses rahuldamata, ei saa T. Paas menetluse praeguses staadiumis väita, et hageja on nõudnud temalt ebamõistlikus ulatuses viivise väljamõistmist.

LEINO EINERI VASTUS HAGIAVALDUSELE (tl 95-97)

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 174 lg-s 1 on sätestatud, et kohtutäitur jaotab kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal toimunud arestimisega saavad sissenõudjad tulemi jaotamisel sama järjekoha. Kuna esimeses järjekorras kuuluvad rahuldamisele lepingust nr 05-087059-EL tulenevad nõuded, siis kuulub hageja poolt käesolevas tsiviilasjas esitatud nõue vähendamisele ja esitatud asjaolud täpsustamisele.

Esitatud hagiavaldusest ei nähtu L. Eineri vastu esitatud nõude täpne summa olukorras, kus L. Einer kaasati kaaslaenusaajana alles 23.01.2006 sõlmitud lepingu lisaga nr 1.

Seda põhjusel, et enne L. Eineri kaaslaenusaajana kaasamist oli T. Palsi juba võtnud hagejalt laenu summas 3198 eurot, mille tagastamise kohustust ei ole L. Einer endale kunagi võtnud. Seega peaks hageja toimunud täitemenetlust ja L. Eineri vastutuse piirmäära arvestades täpsustama L. Eineri vastu esitatud nõuet.

TsMS § 352 lg-s 1 on sätestatud, et mõjuval põhjusel võib kohus istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Asja lõpuni arutamata jätmine kohtuistungil on lubatud üksnes põhjusel, mis takistab asja istungil lõpuni arutamist. Arvestades esitatud asjaolusid, palub L. Einer määrata uus istungi aeg ning anda menetlusosalistele täiendav tähtaeg oma seisukohtade, avalduste ja taotluste esitamiseks. L. Einer saab korrektse ja motiveeritud hagiavalduse vastuse esitada ainult juhul, kui hageja nõue on põhjendatud, tõendatud ja selge.

HAGIAVALDUSE TÄPSUSTUS (tl 106-108)

T. Palsi, T. Õispuu ja L. Einer sõlmisid laenulepingu nr 05-087059-EL. T. Paas ja T. Õispuu sõlmisid laenulepingu nr 07-016932-EV. Mõlema lepingu tagatiseks oli hüpoteek T. Palsile kuuluvale kinnistule. Võlgnevusega seoses ütles hageja lepingud ennetähtaegselt üles. Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Oksana Kutšmei algatas hageja avalduse alusel notariaalselt tõestatud lepingu alusel T Palsi suhtes täitemenetluse. Hagiavalduse esitamise ajaks oli kohtutäitur läbi viinud neli enampakkumist kuupäevadel 21.04.2008, 11.06.2008, 23.07.2008 ja 29.09.2008, mille käigus ei õnnestunud tagatiseks olnud kinnisasja realiseerida. Hagiavalduse esitamise päevani oli hageja nõuet tagav hüpoteek realiseerimata. Sellest tulenevalt esitas hageja hagiavalduse T. Palsi, T. Õispuu, L. Eineri ja T. Paasi vastu kogu kogunenud võlgnevuse väljamõistmiseks, kuid jättis endale õiguse muuta kohtumenetluse kestel T. Palsi, T. Õispuu, L. Eineri ja T. Paasi vastu esitatud nõuet, lähtudes TsMS § 376 lõike 4 punktist

Hageja lepingust nr 05-087059-EL tulenev nõue T. Palsi, T. Õispuu ja L. Eineri vastu on 29 247,81 eurot, mis koosneb põhiosavõlgnevusest summas 8718,54 eurot, intressivõlgnevusest summas 458,14 eurot, Swedbank Varakindlustuse võlgnevusest summas 183,82 eurot, viivisvõlgnevusest summas 19 869,27 eurot ja Swedbank Varakindlustuse viivisvõlgnevusest summas 18,04 eurot.

Hageja lepingust 07-016932-EV tulenev nõue T. Paasi ja T. Õispuu vastu on 45 538,49 eurot, mis koosneb põhiosavõlgnevusest summas 34 173 eurot, intressivõlgnevusest summas 1182,27 eurot, menetlustasust summas 44,74 eurot, viivisvõlgnevusest summas 10 138,48 eurot.

02.05.2011 TOIMUNUD KOHTUISTUNG (tl 132)

Hageja selgitas, et seoses laenulepingute tagatiseks olnud kinnisasja müümisega on nõue vähenenud. Nõue T. Palsi, T. Õispuu ja L. Eineri vastu on 29 247,81 eurot, mis tuleneb lepingust nr 05-087059-EL. Nõue T. Paasi ja T. Õispuu vastu on 45 538,49 eurot lepingu nr 07-016932-EV alusel.

Kostjad T. Palsi ja T. Õispuu avaldasid, et ei vaidle nõudele vastu. L. Eineri esindaja selgitas, et jääb varem avaldatud seisukohtade juurde. Seoses võimaliku kompromissi sõlmimisega palusid menetlusosalised kohtult aega kompromissläbirääkimiste pidamiseks. Kohus rahudlas taotluse ja määras uueks kohtuistungi ajaks 13.06.2011. Vastavalt AS Swedbank esitatud korduvatele taotlustele pikendas kohus kompromissläbirääkimiste pidamise tähtaega kuni 19.09.2011 (tl 134-154).

29.07.2011 täpsustas hageja veelkord nõuet (tl 145-147). Hageja märkis, et hageja lepingust nr 05-087059-EL tulenev nõue T. Palsi, T. Õispuu ja L. Eineri vastu on 17 437,08 eurot, mis koosneb põhiosavõlgnevusest summas 8718,54 eurot, intressivõlgnevusest summas 458,14 eurot ja viivisvõlgnevusest summas 8260,40 eurot. Hageja lepingust nr 07-016932-EV tulenev nõue T. Paasi ja T. Õispuu vastu on 46 219,85 eurot, mis koosneb põhiosavõlgnevusest summas 34 173 eurot, intressivõlgnevusest summas 1182,27 eurot, menetlustasust summas 44,74 eurot, viivisvõlgnevusest summas 10 819,84 eurot.

07.12.2011 TOIMUNUD KOHTUISTUNG (tl 161)

Hageja esitas 14.11.2011 hageja ja T. Paasi vahel sõlmitud kompromissi, mille palus kinnitada ja T. Paasi suhtes menetlus lõpetada (tl 158-160). Lõplik nõue on 17 620,90 eurot, jooksvat viivist hageja enam ei arvesta.

T. Palsi avaldas, et kuna on võtnud laenu, tuleb see tal tagasi maksta. Ta sooviks sõlmida kompromissi, kuid ei tea, mida selleks teha. L. Eineri esindaja vaidles vastu nii põhinõudele kui ka kõrvalnõuetele ja palus esitada kirjalikult viivisearvestus. Pooled kinnitasid, et on nõus asja arutamise jätkamisega kirjalikus menetluses.

09.12.2011 määrusega kinnitas kohus AS Swedbank ja T. Paasi vahel sõlmitud kompromissi (tl 162-164).

HAGEJA TÄIENDAV SEISUKOHT LEINO EINERI VASTUSE OSAS (tl 173-174)

Hageja selgitab, et L. Eineri liitumine lepinguga hilisemalt ei oma asjas tähtsust. Lepingu lisaga nr 1, mille alusel liitusid lepinguga T. Õispuu ja L. Einer, märgiti laenulimiidiks 63 952,52 eurot, mille tasumise eest vastutavad nii T. Palsi, T. Õispuu kui ka L. Einer solidaarselt. Laenulimiidi arvestamisel ei olnud T. Palsil omaette tasumata võlga. Tasutud summad olid laenu katteks arvestatud ning veel tasumata summa arvestati laenulimiidi sisse. T. Õispuu ja L. Einer andsid nõusoleku vastutada alates lepingu lisa nr 1 sõlmimisest märgitud laenulimiidi eest solidaarselt T. Palsiga, arvestades seejuures, et osa laenulimiidist oli juba T. Palsi kasutuses ning ülejäänu väljastati hiljem. Lisa sõlmimise hetkel oli T. Palsi kasutuses laenujääks summas 3016,16 eurot, mis on lisa 1 sõlmimise hetkel tasumata laenusumma (tl 40-44) ning kuni 22.12.2005 (laenulimiidi kasutusele võtmise tähtaeg) andis hageja täiendavalt laenu 60 936,36 eurot.

L. Einer on lepingu lisa nr 1 sõlmides sellise laenulimiidi eest vastutamisega nõustunud, mis tähendab, et L. Einer vastutab kogu lepingust 05-087059-EL tuleneva võlgnevuse eest solidaarselt T. Palsi ja T. Õispuuga.

TIINA PALSI SEISUKOHT (tl 192)

T. Palsi avaldas, et temale kuulunud kinnistu müüdi alla turuhinna. Viivisenõue on ebamõistlikult suur, T. Palsi palub vähendada viivist mõistliku suuruseni. Samuti avaldas T. Palsi, et pärast temale kuulunud tagatiseks olnud kinnisvara realiseerimist tuleb lugeda tema osa laenust tasutuks ja kohustused seoses laenuga täidetuks. Võetud laen kulus äriühingutele, mille osanikeks olid T. Õispuu ja L. Einer.

L. Eineri esindaja esitas kohtule 31.01.2012 taotluse seisukoha esitamiseks antud tähtaja pikendamiseks kuni 29.02.2012 (tl 196-197). Kuna hageja ja L. Eineri vahelised kompromissläbirääkimised veel kestavad, palus L. Einer pikendada seisukoha esitamise tähtaega kuni 29.02.2012. Juhuks, kui kohus ei rahulda tähtaja pikendamise taotlust, märkis L. Einer järgmist. L. Einer ei vastuta põhivõlgnevuse eest summas 3198 eurot, kuna L. Einer kaasati kaaslaenusaajana alles 23.01.2006 sõlmitud lepingu lisaga nr 1

ehk pärast seda, kui laenusumma 3198 eurot oli antud T. Palsi käsutusse. Seda kinnitab ka asjaolu, et lepingu lisas nr 1 puudub mistahes viide või kokkulepe selle kohta, et L. Einer vastutab kaaslaenusaajana lepingust tulenevate varasemate kohustuste eest.

Arvestades asjaolu, et hageja viivisenõue koosneb ka viivistest, mida on arvestatud summadelt, mis on juba tasutud, siis taotleb L. Einer VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel viivise vähendamist mõistliku suuruseni. L. Einer on seisukohal, et viivise mõistlikuks suuruseks on viivis, mida on arvestatud hageja põhinõudelt 8718,54 eurot miinus põhinõude osa, mille eest L. Einer ei vastuta ehk summalt 8718,54-3198=5 520,54 eurot. Viivist arvestusega 8,25 % aastas oleks põhjendatud nõuda alates enampakkumise toimumisest.

Kohus kohaldas asjas kirjalikku menetlust 02.02.2012 määrusega ning andis pooltele aega täiendavate seisukohtade või kompromisslepingu esitamiseks kuni 29.02.2012 (tl 199).

KOHTU SEISUKOHT

VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Asjas ei ole vaidlust lepingute ja lepingu lisade sõlmimise üle. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et kostjad ei täitnud nõuetekohaselt lepingutest tulenevaid kohustusi.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, seda kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1).

Laenuleping nr 05-087059-EL

VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.

T. Palsi sõlmis Swedbank AS-ga 05.05.2005 laenulepingu nr 05-087059-EL ja 22.09.2005 sõlmisid T. Palsi, T. Õispuu ja L. Einer nimetatud lepingu lisa nr 1, mille punkti 2 kohaselt on lepingu poolteks ka T. Õispuu ja L. Einer kui kaaslaenusaajad ja vastutavad kohustuste täitmise eest T. Palsiga solidaarselt. Samuti on nimetatud punkti kohaselt kaaslaenusaajad kinnitanud, et on tutvunud lepinguga ja on endale võetud kohustustest täielikult aru saanud. Kohus rõhutab, et lepingule koostatud lisad on varem sõlmitud lepingu lahutamatud osad. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et L. Einer on lepingu nr 05-087059-EL lisa nr 1 allkirjastamisega muutunud sisuliselt laenusaajaks ja laenusaajana on ta lepingule alla kirjutanud. Seega ei ole L. Eineri väited, mille kohaselt tema ei ole esialgset lepingut sõlminud ega laenukohustust võtnud ja ei vastuta

05.05.2005 sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste eest, asjakohased ning L. Einer vastutab solidaarselt T. Palsi ja T. Õispuuga laenulepingu nr 05-087059-EL ja selle lisade 1 ja 2 alusel võetud kohustuste täitmise eest. Lisaks selgitab kohus, et täitemenetluse seadustik (TMS) ei sätesta, millise aja jooksul ning mitu enampakkumist peab kohtutäitur täitemenetluses korraldama. Kui kostjad ei olnud rahul kohtutäituri tegevusega täitemenetluse läbiviimisel, oleks kostjatel tulnud esitada kaebus täituri tegevusele vastavalt TMS §-le 217.

Vastavalt lepingu lisale nr 2 oli uueks laenulimiidiks 76 062,57 eurot, mille tagasimaksmise eest vastutavad T. Palsi, T. Õispuu ja L. Einer solidaarselt. Laenulepingu tagatiseks seati Tartu notar Aune Harujõe poolt 26.08.2005 tõestatud lepingu alusel hüpoteek T. Palsile kuuluvale kinnistule, mis müüdi enampakkumisel hinnaga 67 107,23 eurot ja hagejale laekus sellest 61 112,06 eurot, mis arvestati põhivõlgnevuse katteks. Hageja on viimases hagiavalduse täpsustuses ning 07.12.2011 toimunud kohtuistungil avaldanud, et lõplikuks lepingust nr 05-087059-EL nõude suuruseks on 17 620,90 eurot, mis moodustub põhivõlgnevusest 8718,54 eurot, intressivõlgnevusest 458,14 eurot, varakindlustusest 183,82 eurot ning viivisest 8260,40 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud summad tuleb T. Palsilt, T. Õispuult ja L. Einerilt välja mõista.

T. Palsi on palunud jätta tema osas hagi rahuldamata ja lugeda tema kohustus täidetuks kinnistu müügist saadu arvel, kuna kinnistu on müüdud alla turuhinna. TMS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt hinnatakse asi arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti, hind määratakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. TMS § 74 lg 4 sätestab, et kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. TMS § 74 lg 7 kohaselt võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud korras. Täitemenetluses määratud kinnisasja hinda ei ole vaidlustatud, seega ei ole põhjendatud T. Palsi väited selle kohta, et kinnistu müüdi turul valitsevatest hindadest odavamalt.

T. Palsi väite osas, et võetud laen kulus äriühingule, mille osanikeks olid T. Õispuu ja L. Einer, märgib kohus järgmist. Laenu tagasi maksmise kohustus lasub isikul, kes on laenulepingu sõlminud, solidaarselt käendajate või kaaslaenusaajatega. Seega ei ole kohtu hinnangul ka T. Palsi esitatud väide laenu kasutamise kohta asjakohane ega anna alust jätta T. Palsi suhtes hagi rahuldamata. Kohus selgitab, et kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma. Sama kehtib täitmise asendamise, hoiustamise või tasaarvestuse korral. Iga solidaarvõlgnik võib võlausaldaja nõude tasaarvestada üksnes enda nõudega (VÕS § 67 lg 1). VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas (VÕS § 69 lg 2). Solidaarvõlgnike omavahelised suhted ei oma aga käesoleva tsiviilaja lahendamise seisukohalt tähtsust.

T. Palsi ja L. Einer on taotlenud viivise vähendamist, kuivõrd hageja poolt nõutud viivis on kostjate hinnangul ebamõistlikult suur.

VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama lõike teise lause järgi loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib maksmiseks kohustatud isik võib nõuda viivise vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Taotlus viivise vähendamiseks ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Kostjad ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, kohustuste täitmisega viivitamise tõttu on hageja arvestanud viivist kokkulepitud määras. Lisaks on hageja märkinud, et sissenõutavaks muutunud viivis lepingust nr 05-087059-EL tulenevate kohustuste täitmise rikkumise tõttu oli 29.04.2011 seisuga 19 869,27 eurot, kuid viimases hagiavalduse täpsustses nõuab hageja viivist vaid 8260,40 eurot. Kohus selgitab, et viivise vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huvisid kaaludes. Kohus on seisukohal, et nõutav viivis (8260,40 eurot) ei ole ebamõistlikult suur ja sellest tulenevalt ei ole viivisemäära vähendamine põhjendatud. Kostjad on laenulepingust tulenevad kohustused jätnud nõuetekohaselt täitmata alates 20.12.2007. Arvestades laenu põhiosa suurust ja tasumisega viivitatud aega, on kohus seisukohal, et viivisenõue summas 8260,40 eurot ei ole ülemäära suur.

Laenuleping nr 07-016932-EV

T. Paas ja T. Õispuu sõlmisid hagejaga 08.02.2007 laenulepingu nr 07-016932, mille kohaselt andis hageja T. Paasile ja T. Õispuule laenu 34 795 eurot. Lepingust nr 07016932-EV tulenevate T. Paasi ja T. Õispuu kohustuste täitmise tagamiseks seati Tartu notar Aune Harujõe poolt 30.01.2007 tõestatud lepingu alusel hüpoteek T. Palsile kuuluvale kinnistule. T. Paas ja T. Õispuu ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning võlgnevad solidaarselt hagejale kokku 46 219,85 eurot, mis koosneb põhiosavõlgnevusest summas 34 173 eurot, intressivõlgnevusest summas 1182,27 eurot, menetlustasust summas 44,74 eurot, viivisvõlgnevusest summas 10 819,84 eurot.

TMS § 174 lg 1 kohaselt jaotab kohtutäitur kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal toimunud arestimisega saavad sissenõudjad tulemi jaotamisel sama järjekoha. Enampakkumine viidi läbi hüpoteekidega tagatud nõuete täitmiseks. Hüpoteeke oli nimeteatud kinnistule seatud kokku 149 137,83 euro ulatuses. Enampakkumisel saadud tulem 67 107,23 eurot ei katnud täielikult ka esimesel järjekohal asunud nõuet, seetõttu täitemenetluses laenulepingust nr 07-016932-EV tuleneva nõude katteks laekumisi ei arvestatud.

T. Paasiga sõlmis hageja kompromisslepingu, mille kohus 09.12.2011 määrusega kinnitas. T. Õispuu kohtule sisulisi vastuväiteid hagiavalduse osas ei esitanud. T. Õispuu kinnitas 02.05.2011 toimunud kohtuistungil, et tunnistab nõuet, võetud laenukohustus on jäänud täitmata. Kohus leiab, et hagi T. Õispuu vastu laenulepingu nr 07-016932-EV alusel tuleb samuti rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 113 lg 1, § 396 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel, kuivõrd hageja on oma nõuet T. Õispuu vastu tõendanud nig T. Õispuu ei ole nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud.

Arvestades hagi rahuldamist ja TsMS § 162 lg 1, 2, § 173 lg 1, 3, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.