Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. Korteriühistu on asutatud elamu XXX haldamiseks ja hooldamiseks. Korteriühistu lähtub oma majandustegevuses korteriomandiseadusest, korteriühistu-seadusest ja oma põhikirjast. Kostja on Harju Maakohtu kinnistusosakonna andmete järgi XXX korter 1 omanik ning samuti on kostja KÜXXXliige. Vastavalt põhikirjale punktile 3.2.6 kohaselt kohustub korteriühistu liige tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kultuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Hageja on esitanud korteriühistu liikmetele, samuti korter 1, mille omanikuks on kostja, igakuiselt makseteatis majandamiskulude eest. Makseteatistel on kululiikidena välja toodud teenused, mida korteriühistu liige on tarbinud ja mille eest ta on kohustatud tasuma.Alates 01.02.2010 arvete osaliselt tasumisega ja tasumata jätmisega kostja ei ole oma kohustusi ühistu ees täitnud seaduse ja põhikirjaga ettenähtud korras ja kostjal on tekkinud võlgnevus ühistu ees. Seisuga 01.10.2011 on võla summa 1374,73 eurot, sellest summast on põhivõlg 1258,37 eurot ning viivis summas 116,36 eurot. Kõik võimalikud katsed võtta TR /kostja/ telefoni ja posti teel ühendust olid edutud. Korteriühistu oli sunnitud pöörduma hagiga kohtu poole, tasudes riigilõivu summas 255,64 eurot. Seoses sellega taotleb korteriühistu juhatus, et võla summa juurde lisatakse riigilõivuna makstud summa, ning lõpliku hagi summaks arvestada 1630,37 eurot. Kostja vastus Kohtule 10.01.2012. a esitatud vastuses tunnistab kostja hagi. Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 järgi võib kohus omaksvõtul põhinevas otsuses tuua välja vaid õigusliku põhjenduse. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, tuleb hagi rahuldada. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 on õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitama täidetav. Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud ning § 151 lg-le 1 majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Hageja on võlgnevuse suuruse tõendamiseks esitanud korteriühistu raamatupidamise väljavõtted. Kostja ei vaidle vastu võlgnevusele ja tunnistab hagi. Kohus leiab, et hageja on tõendanud kostja võlgnevuse olemasolu ja suuruse. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt põhikirja alusel summas 116,36 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub VÕS § 113 lg 1 ning KÜS § 7 lg 4 alusel rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus hagi õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista lisaks võlgnevusele menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 116,36 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud 47,93 eurot. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.