613,12 eurot Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), lepinguline esindaja Anneli A
(XXX)
esindajad
Kostja OS(isikukood XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Ärakuulamine Ärakuulamisel osalenud isikud
RESOLUTSIOON
Lihtmenetluses 12.01.2012 Hageja lepinguline esindaja Anneli A Kostja OS
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista OS’ilt võlgnevus 700,60 (seitsesada eurot ja 60 senti) eurot Swedbank AS kasuks.
3.Välja mõista OS’ilt viivis protsendina põhinõudelt (so EKP intress + 7% aastas summalt 613,12 eurot) alates hagi esitamisest, so 14.06.2011, kuni põhinõude täitmiseni Swedbank AS kasuks.
4.Välja mõista OS’ilt menetluskulud 127,82 (ükssada kakskümmend seitse eurot ja 82 senti) eurot Swedbank AS kasuks.
5.Välja mõista OS’ilt menetluskuludelt viivis menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses Swedbank AS kasuks.
Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu
2-11-12863 otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Menetluse käik
1.Swedbank AS esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OS`i vastu võla saamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule, kes on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 24.05.2011 määrusega on Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Maksekäsuosakond andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
2.30.05.2011 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama viivitamata oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
3.14.06.2011 esitas Swedbank AS Harju Maakohtule hagi OS vastu võlgnevuse saamiseks. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus summas 700,60 eurot, viivis protsendina laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse põhinõudelt (so EKP intress + 7% aastas summalt 613,12 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 2, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1.
5.07.04.2010 omandas hageja pandieseme avalikul enampakkumisel kõik AS-i RCpoolt panditud nõuded, sealhulgas laenulepingust XXX tuleneva nõude (tl 25).
6.12.01.2007 sõlmisid RCAS ja kostja väikelaenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis laenuandja kostjale laenu summas 20 000 krooni, millise kostja kohustus tagastama osade kaupa iga kuu 10. kuupäeval annuiteedimaksetena vastavalt maksegraafikus fikseeritud summadele (tl 32), lõpptähtajaga 10.01.2008 (tl 26). Samuti kohustus kostja tasuma laenuandjale igakuiselt intressi tagasi maksmata laenusumma jäägilt lepingujärgse intressimäära alusel intressimääraga 52,5% aastas. Intressi arvestas laenuandja lähtudes 360-päevasest aastast ja tegelikust päevade arvust kalendrikuus. Intressisumma tuli kostjal vastavalt maksegraafikult tasuda maksepäeval koos igakuise
7.Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis kostjal laenuandja ees võlgnevus, mistõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt võlgnevuse kohta teatiseid, milles informeeris kostjat ka laenuandja õigusest leping üles öelda. Viimasena saatis laenuandja 31.03.2009 kostjale teatise, milles teavitas kostjat võlgnevuste olemasolust ja lepingu ülesütlemisest 31.03.2009 ning palus võlgnevus tasuda hiljemalt 13.04.2009 (tl 33).
8.Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma kokkuleppelist viivist 1% päevas tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest ning, kui kostja lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral ei tagastata laenusumma jääki lepingu lõpetamise päevaks, kohustub kostja peale lepingu lõppemist tasuma kokkuleppelist viivist 1% tasumata laenusumma jäägilt päevas, iga viivitatud päeva eest, kuni laenusumma täieliku tagastamise päevani.
9.14.06.2011 seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 700,60 eurot, millest põhiosa 613,12 eurot, intress 34,04 eurot, viivis 53,44 eurot (tl 34).
10.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et ajal, kui hageja nõude üle võttis, oli hageja õiguseellaste andmetel põhiosa võlgnevus 9 593,29 krooni ehk 613,12 eurot. Intressivõlgnevus oli nõude hagejale üleandmise hetkel 532,55 krooni ehk 34,04 eurot. Viivist on hageja arvestanud alates 01.05.2010 seadusjärgses määras tasumata põhiosalt. Lõppsaldo on väljavõttel märgitud 10 150,84 krooni, kuid hageja nõutud põhiosa ja intressi summa on kokku 10 125,84 krooni. Erinevus tuleneb asjaolust, et kostja on võlgnevusse jäänud ka nõudekirjade koostamise eest tasumisega summas 25 krooni ning see võlgnevus sisaldub ka lõppsaldos. Hageja seda summat aga kostja käest ei nõua. Hageja selgitab ka, et tasutud lõppsumma ja arvestatud lõppsumma on nii suured seetõttu, et kokku on liidetud kõikide sektsioonide summa. Lähtuda tuleks siiski võlgnetavate arvete sektsioonidest põhiosa ja intress (tl 53-56). Kostja vastuväited
11.Kostja ei tunnista hagi.
12.Kostja märgib, et on tasunud alates 16.07.2007-07.12.2007 AS-ile RC osamakseid kokku summas 7 484,50 krooni ja CIOÜ-le alates 06.03.2008-06.07.2009 summas 14 400 krooni, seega on hagis nõutavavad summad ebakorrektsed. Kohtu põhjendused
13.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Ärakuulamine toimus 12.01.2012. Kohus andis pooltele täiendavalt aega tõendite esitamiseks.
14.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
15.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
2-11-12863
16.Asjaõigusseadus (AÕS) § 294 lg 1 panditud asi müüakse avalikul enampakkumisel. Kinnitusega panditud vara avaliku enampakkumise tulemuste kohta ja teatega enampakkumisel müüdud nõuete uuele võlausaldajale ülemineku kohta (tl 25), on tõendatud, et alates enampakkumisel müüdud nõuete omandamisest 07.04.2010 on hageja 24.10.2007 varaliste õiguste pandilepingu kohaselt pandi esemeks olnud nõuetes võlausaldajaks.
17.Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Puudub vaidlus, et AS RCja kostja sõlmisid 12.01.2007 väikelaenu lepingu nr XXX (tl 26-32), mille alusel andis laenuandja kostjale laenu summas 20 000 krooni, millise kostja kohustus tagastama osade kaupa iga kuu 10. kuupäeval annuiteedimaksetena vastavalt maksegraafikus fikseeritud summadele (tl 32), lõpptähtajaga 10.01.2008 (tl 26). Samuti kohustus kostja tasuma laenuandjale igakuiselt intressi tagasi maksmata laenusumma jäägilt lepingujärgse intressimäära alusel intressimääraga 52,5% aastas. Intressisumma tuli kostjal vastavalt maksegraafikult tasuda maksepäeval koos igakuise laenu osamaksega.
18.Tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 7.1.4 laenuandjal on õigus leping ühepoolselt üles öelda ja nõuda kõigi kohustuste täielikku ja kohest täitmist ja kahju hüvitamist, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega ja maksete võlgnevust ei ole täies ulatuses tasutud ka täiendava tähtaja jooksul või võlgnetavate maksete summa ületab kolme kuumakset ja võlgnevust ei ole täies ulatuses tasutud ka täiendavalt antud tähtaja jooksul. Puudub vaidlus, et kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu ütles laenuandja lepingu üles 31.03.2009 (tl 33).
19.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt 12.01.2007 sõlmitud väikelaenu lepingust nr XXX (tl 26-32) ja hageja poolsest AS RC varaliste õiguste omandamisest (tl 25), on kostjal raha maksmise kohustus hagejale. Vastavalt lepingu XXX väljavõttest (tl 34) ja lepingu aruandest (tl 53-56) võlgneb kostja hagejale võlgnevuse põhiosa 613,12 eurot, intressi 34,04 eurot ja viiviseid 53,44 eurot. Kostja väited, et summad on ebakorrektsed on tõendamata. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, et kostja on võlgnevuse täies ulatuses tasunud või tasunud rohkem kui hageja nõuab. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele põhiosa 613,12 eurot, intress 34,04 eurot ja viivised 53,44 eurot.
20.VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise protsendina laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse põhinõudelt (so EKP intress + 7% aastas summalt 613,12 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulud
2-11-12863
21.Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 79,89 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ja TsMS § 405 lg 1 p-st 3 jätab kohus hageja menetluskulud 100%, sealhulgas riigilõivu, täielikult kostja kanda. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.