2-10-17351/41 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-10-17351 Hagiavalduse asjaolud ja hagejate nõue J T , R T ja P U esitasid 15.04.2010 hagi OÜ Võlakütid vastu, milles palusid mõista kostjalt välja õiglane hüvitis neile tekitatud mittevaralise kahju eest ning kohustada kostjat lõpetama hagejate au ja hea nime teotamine ebakohaste väärtushinnangute kaudu ning keelata kostjal hagejaid puudutavate võimalike maksehäirete info teatavakstegemine oma koostööpartneritele, pankadele, liisingufirmadele, krediteerijatele jt. Lisaks palusid hagejad hagi tagamise korras keelata kostjal oma reklaamides ja muudes teadetes (s.h internetis) igasuguste teadete esitamine seoses hagejate isikutega ning kohustada kostjat kõrvaldama internetis kättesaadavad teated. Hagiavalduse kohaselt omandas kostja nõude hagejate vastu summas 603 397, 22 krooni (38 564, 11 eurot) OÜ-lt Kontrum. 02.03.2010 saatis kostja hagejatele võlanõude, milles nõudis lisaks põhivõlale viivise 44 530, 71 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulude 72 407, 67 krooni, seega kokku 720 335, 60 krooni (46 037, 83 euro) tasumist. Nimetatud võlgnevuse aluseks on järgmised asjaolud. 29.05.2008 sõlmisid hageja ja E K (võlgnikud) ühelt poolt ja OÜ Kontrum (võlausaldaja) teiselt poolt kohustuse täitmise kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt kohustusid võlgnikud solidaarselt hüvitama OÜ-le Kontrum viimase poolt oma vara arvelt sundtäitmise vältimiseks makstud summad, juhul kui OÜ Kontrum vastu pöörab nõude täitmisele AS Swedbank - nimelt tagas võlausaldaja oma varaga laenu, mille oli võtnud OÜ Leversten, mille osanikeks on võlgnikud. 20.05.2009 teatasid hagejad OÜ-le Kontrum, et OÜ Leversten ei suuda oma kohustusi AS-i Swedbank ees täita ning sellega seoses tuleb OÜ-l Kontrum asuda tegema tagasimakseid pangale, hagejad omalt poolt teevad proportsionaalses osas makseid OÜ-le Kontrum. 28.06.2009 edastas OÜ Kontrum (esindaja I K) AS-i Swedbank kinnituskirja, mille kohaselt sõlmisid pank ja OÜ Kontrum 16.06.2009 laenulepingu sihtotstarbega OÜ Leversten ja AS Swedbank vahelise laenulepingu refinantseerimiseks. OÜ-le Kontrum väljastatava rahasumma arvelt tasuti OÜ Leversten võlgnevus panga ees. Nimetatud lepingust ja refinantseerimise tehingu tulemusena tasutavate kuumaksete suurusest ei ole OÜ Kontrum hagejaid väidetavalt informeerinud. Sõltumata eelnevast asus OÜ Kontrum võlgnevust hagejatelt sisse nõudma, algselt mitte kostja, vaid AS Julianus Inkasso vahendusel. 08.07.2009 teatasid hagejad, et kogu tagatissummat ei ole neilt õigus nõuda, sest OÜ Kontrum on sõlminud pangaga tasutava summa osas refinantseerimise lepingu ning vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule on võlgnike poolt tasutavad summad sõltuvuses summadest, mida OÜ Kontrum tasub AS-le Swedbank. Kuna OÜ Kontrum tasub summasid pangale ositi, siis ei ole tal ka võlgnike vastu nõuet suuremas ulatuses. Nõude esitamisega täies ulatuses soovib OÜ Kontrum alusetult rikastuda. Laenu refinantseerimine ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt käsitletav kohustuse täieliku täitmisena panga ees. Kuna võlgnike makstavad summad on sõltuvuses OÜ Kontrum kohustustest panga ees, siis laienevad neile vastutuse ja tasumistähtaegade osas refinantseerimise lepingu tingimused. Tegemist on seadusest tuleneva nõude üleminekuga (VÕS § 173) ning pooled ei ole kokku leppinud, et OÜ Kontrum võib nõude esitada sõltumata sellest, et kohustus on refinantseeritud sama panga poolt. Ilmselt on selle lepingu tingimused halvemad algse laenulepinguga võrreldes ning on selgusetu, miks OÜ Kontrum ei nõustunud tegema makseid selle lepingu alusel võlgnikelt saadavate vahendite arvel ja lasi pangal selle lepingu lõpetada ning ootas enda vastu nõude esitamist. Seega on kahju tekkimises osaliselt OÜ Kontrum ise süüdi. Kuna võlgnikud ei ole rikkunud kohustuste täitmise kokkulepet, on leppetrahvi nõue alusetu. Võlgnikud jätkavad maksete tegemist senisel viisil suurusjärgus 200 000 krooni kuus. 16.03.2010 avaldas kostja Facebook suhtlusportaalis teate, milles teatas, et koondab nõuded hagejate vastu ning viitas ka Äripäevas avaldatavale reklaamile ja samasisulisele üleskutsele. 17.03.2010 avaldati

Tsiviilasi nr 2-10-17351 samasisuline reklaam Äripäevas, kus lisaks hagejate nimele oli avaldatud ka nende isikukoodid ja kus oli üleskutse „Kui teil on võlanõuetest tulenevaid pretensioone järgmiste isikute vastu, siis võtke ühendust Võlaküttidega“. 31.03.2010 avaldas kostja samasisulise reklaami teistkordselt Äripäevas. Hagejate väitel on selliste kuulutuste avaldamise tagajärjel tulnud neil oma koostööpartnerite, tööandja ja tuttavate ees anda selgitusi, miks nende vastu kogutakse avalikult nõudeid, huvi on tuntud hagejate majandusliku olukorra vastu ja avaldatud kahtlusi koostöö võimalikkuse kohta tulevikus. Eelkirjeldatud faktiliste asjaolude alusel on selge, et hagejad ja OÜ Kontrum ei ole ühel meelel nõude kehtivuse osas: hagejad ei ole omaks võtnud kohustust tasuda nõue täies ulatuses, vaid on täitnud nõuet enam-vähem sellises osas, milles need on sissenõutavaks muutunud. Seega ei ole tegemist selge nõudega. Halvustava ja solvava üleskutse avaldamisega ei ole kostja tegutsenud nõude sissenõudmise eesmärgil seaduses lubatud viisil, vaid on selle asemel hagejaid avalikult solvanud määramata isikute ringi ees eesmärgiga põhjustada neile kahju ning kannatusi. Võlanõudes võtab kostja ise sellise eesmärgi omaks. Vaidlust ei ole seega faktiväidete üle, kuna neid pole kostja avaldanud, vaid just avaliku solvamise ja kohatu väärtushinnangu avaldamise ning nimede lubamatu kasutamise üle halvustavas kontekstis. Kuna puudus selgelt sissenõutav nõue, ei saa märgitud tegevust kuidagi õigustada. Kostja selline tegevus mõjutab laia hagejate suhete spektrit ja tekitab nende isiku suhtes negatiivset tähelepanu, mis ei ole põhjendatud. Kostja teade oli avaldatud üleriigilises päevalehes, nimetatud tegevus on jätkunud korduvalt, reklaamis puuduvad viited hagejate võlgnevuse kohta teistele isikutele, hagejad ei ole andnud nõusolekut oma nimede ja isikuandmete kasutamiseks kostja reklaamis. Sellise tegevusega on kostja sekkunud hagejate eraellu, mis ei ole õigustatud ega proportsionaalne. PS § 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Oma tegevusega on kostja läinud vastuollu PS § 19 lg-ga 1, mis sätestab isiku õiguse vabale eneseteostusele. Kostjad on rikkunud ka PS § 26, mis sätestab õiguse eraelu puutumatusele. Iga põhiõiguse riive vajab põhiseaduslikku õigustust. Antud juhul oli kostja tegevus õigusvastane, oma tegevusega rikkus kostja VÕS § 1046 lg-t 1. Kuulutuses ei ole hagejaid nimetatud võlgnikeks, vaid kostja on suunanud oma avalduse avalikkusele, s.o teade „nõiajahi“ algatamise kohta. Isikuandmete kaitse seadus kaitseb isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi. Ka selle seaduse põhjal on andmesubjektil õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 6 kohaselt, kui kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Hagejad palusid kostjalt mõista välja õiglase hüvitise kohtu äranägemisel alusetu au ja hea nime teotamise ning sellega põhjustatud kannatuste eest (TsMS § 366). Kostja seisukoht Kostja vaidles hagile vastu, leides, et hagejate nõuded on alusetud, põhjendamata ning esitatud hagi puhul ei ole selge, milline on kostja konkreetne õigusvastane tegu ning milles seisneb selle teo ja hagejate väidetava kahju põhjuslik seos. Kostja ei ole avaldanud hagejate suhtes mis tahes faktiväidet või väärtushinnangut. 16.04.2008 sõlmisid OÜ Leversten ja AS Swedbank laenulepingu, millega AS Swedbank andis OÜle Leversten laenu. 17.04.2008 sõlmisid OÜ Kontrum ja AS Swedbank lepingu, millega OÜ Kontrum tagas OÜ Leversten laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist panga ees OÜ-le Kontrum kuuluvale korteriomandile seatava hüpoteegiga. Hagejad on OÜ Leversten juhatuse liikmed ja selles majanduslikku huvi omavad isikud. 29.05.2008 sõlmitud kokkuleppega kohustusid hagejad ja E K solidaarselt maksma OÜ-le Kontrum rahasumma, mille viimane kohustub maksma pangale käenduslepingu alusel, millega tagati AS Swedbank ja OÜ Leverston vahelisest laenulepingust tulenevaid nõudeid. Täpne summa, mille hagejad kohustusid tasuma, oli seotud OÜ Kontrum poolt AS-le Swedbank tasutava summaga, kuid oli piiratud tagatislepingus sätestatud maksimumsummaga. Hagejad kohustusid täitma kokkuleppest tuleneva rahalise kohustuse täitmise

Tsiviilasi nr 2-10-17351 nõude hiljemalt viie pangapäeva jooksul nõude esitamisest. 20.05.2009 teatasid hagejad OÜ-le Kontrum, et OÜ Levertson ei suuda oma kohustusi AS Swedbank ees täita (laenu tagastamise tähtpäev oli 16.04.2009). 25.05.2009 edastas AS Swdbank OÜ-le Leversten kirja, milles teatas, et viimane ei ole laenulepingut kohaselt täitnud ning määras võlgnevuse tasumise viimaseks tähtajaks 03.06.2009. OÜ Kontrum ja AS Swedbank vahelise tagatislepingu kohaselt kohustus OÜ Kontrum alluma hüpoteegi realiseerimiseks kohesele sundtäitmisele, kui OÜ Leversten oma kohustusi ei täida. Sundtäitmise vältimiseks tuli OÜ-l Kontrum hankida rahalisi vahendeid OÜ Leversten võla tasumiseks. Seetõttu sõlmiski OÜ Kontrum pangaga lepingu, laenates pangalt 67 812, 52 eurot tähtajaga 16.11.2010 ja tasudes sellega pangale OÜ Leversten võlgnevuse (täiendavalt tasus OÜ Kontrum pangale OÜ Leversten intressivõla ja viivise). 17.06.2009 edastas OÜ Kontrum hagejatele nõude kokkuleppe täitmiseks, milles nõudis hagejatelt solidaarselt 64 128, 77 euro tasumist hiljemalt 29.06.2009. Hagejad teatasid 26.06.2009, et nad on võimelised tasuma kohustuse katteks OÜ-le Kontrum 12 782, 33 eurot (200 000 krooni) kuus. Seisuga 06.05.2010 olid hagejad tasunud kokku 33 553, 62 eurot (525 000 krooni). Solidaarse põhivõlgnevuse jäägiks oli seega 37 924, 99 eurot (593 397, 22 krooni), millele lisandus viivis ja võlgnevuse sissenõudmise kulud. Hagejad esitasid 01.12.2009 pankrotihoiatuse solidaarvõlgniku E K vastu. Pankroti-hoiatuse esitamine hagejate poolt ühe solidaarvõlgniku vastu eeldab nõude sissenõutavust ning seega on hagejad kostja nõuet selgesõnaliselt tunnistanud. Hagejad asusid aga nõudele vastu vaidlema, väites, et kostjal puudub õigus nõuda hagejatelt solidaarvõlgnevuse kohest tasumist. Ebaõige on hagejate seisukoht, nagu mõjutaks see, kust võttis OÜ Kontrum vahendid OÜ Leversten kohustuse täitmiseks, hagejate kohustust OÜ Kontrum ees. Selline käsitlus ei põhine ühelgi õigusnormil. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kostja hagejatele mistahes kahju tekitanud ning hagejate nõue tervikuna on alusetu. Kostja omandas OÜ-lt Kontrum hagejate vastu solidaarnõude ligi 600 000 krooni ulatuses, mida hagejad on mitmetes kirjades ja oma tegevusega korduvalt tunnistanud. Hagejate vastuväidete kogum on kantud soovist oma kohustuste täitmisest pahatahtlikult kõrvale hoida. Kostja, saanud teada hagejate pahatahtlikust käitumisest, avaldas erinevates väljaannetes palve, et isikud, kellel on hagejate vastu pretensioone, võtaksid kostjaga ühendust, et võlgnike vastu saaks ühiselt otsida abinõusid, mida rakendada. Kostja ei nõustu hagejatega, et tema poolt avaldatud lause on käsitletav väärtushinnanguna. Tegemist on avalikkusele tehtud üleskutsega võtta teatud faktiliste asjaolude esinemisel ühendust kostjaga. Keskmine mõistlik inimene saabki antud lausest selliselt aru. Solvangute ja au teotamise väljalugemine sellest lausest on võimalik vaid keskmisest elavama ettekujutuse puhul. Sellest lausest ei ole võimalik välja lugeda väidet, et nimetatud isikute vastu on pretensioone, veel vähem seda, et just kostjal on nende isikute vastu pretensioone. Kui aga nõustuda hagejate poolse tõlgendusega lausele, siis võiks tegemist olla hoopis faktiväitega, sest hagejate pahausklikku käitumist, võlgnevuse esinemist ja nende finantsseisu on võimalik erinevate tõenditega tõendada. Ebaselged on hagejate väited kostja õigusvastase tegevuse osas. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja on oma lausega kuidagi salaja ja peidetult avaldanud hagejate kohta mingisugust informatsiooni, siis vastab see informatsioon - olgu siis faktiväide või väärtushinnang tegelikkusele. Isikuandmete töötlemiseks ei ole alati vaja andmesubjekti nõusolekut. Seaduse kohaselt võib seda teha lepingu täitmiseks või täitmise tagamiseks. Kuivõrd töötlemine on igasugune toiming, s.h avalikustamine ja kasutamine, siis ei saa olla küsimust selles, kas kostja võis hagejate andmeid töödelda. Kostja ei soovinud pahauskselt hagejate mainet kahjustada, vaid lähtus sellest, et hagejad on temale võlgu. Pealegi ei ole hagejate paljasõnalised väited neil tekkinud probleemide kohta piisavad tõendamaks mittevaralist kahju. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ning tühistas hagi tagamise. Menetluskulud jättis kohus solidaarselt hagejate kanda.

Tsiviilasi nr 2-10-17351 Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: • Kostja on loovutuse teel omandanud OÜ-lt Kontrum hagejate vastu 38 346, 99 euro (600 000 krooni) suuruse solidaarnõude; • Kostja avaldas 17.03.2010 ja 31.03.2010 ajalehes Äripäev teated, kus lisaks hagejate nimedele oli avaldatud ka nende isikukoodid; • Kostja avaldas 16.03.2010 Facebook suhtlusportaalis teate, milles teatas, et koondab nõuded hagejate vastu ning viitas Äripäevas avaldatavale reklaamile ja samasisulisele üleskutsele; • 29.05.2008 sõlmisid hagejad ja E K (võlgnikud) ning OÜ Kontrum (võlausaldaja) kohustuse täitmise kokkuleppe, mille kohaselt kohustusid võlgnikud solidaarselt maksma võlausaldajale rahasumma, mille võlausaldaja kohustub maksma Swedbank AS-ile käenduslepingu alusel, millega tagati Swedbank AS-i ja OÜ Leversten vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad nõudeid; • Hagejad olid OÜ Leversten osanikud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on avaldanud hagejate kohta üksnes faktiväiteid või on ta nende esitamise viisi ja konteksti kaudu avaldanud hagejate kohta ka negatiivse väärtushinnangu. Kostja omandas 26.02.2010 OÜ-lt Kontrum nõude hagejate vastu põhisummas 38 564, 11 eurot (603 397, 22 krooni) ja tegeleb selle sissenõudmisega. Seega omandas kostja hagejate vastu solidaarnõude, mida hagejad on sisuliselt ka tunnistanud. OÜ Kontrum nõude aluseks on eelnimetatud 29.05.2008 kokkulepe. Kuna OÜ Leversten ei suutnud oma kohustusi panga ees täita, tasus OÜ Kontrum kui nõuete tagaja pangale OÜ Leversten võla (võttes selleks omakorda AS-lt Swedbank laenu). Seega on hagejate puhul tegemist pangale laenukohustust mittetäitnud ja käesolevaks ajaks tegevuse lõpetanud OÜ Leversten 75% endiste osanike ja juhatuse liikmetega (kokkuleppe kohaselt kohustusid kõik osanikud ja juhatuse liikmed solidaarselt vastutama äriühingu kohustuste eest). 17.06.2009 edastas OÜ Kontrum juhatuse liige I K hagejatele nõude 29.05.2008 sõlmitud kokkuleppe täitmiseks hiljemalt 29.06.2009. 02.03.2010 saatis kostja hagejatele võlanõude, milles nõudis lisaks põhivõlale ka viivise ja võla sissenõudmise kulude tasumist. Kohus nõustus kostjaga, et tema avaldatud andmed hagejate kohta on iseenesest faktiväited. Hagejad ei ole väitnud, et avaldatud andmed ei vasta tegelikkusele. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule on võlgnike poolt tasutavad summad sõltuvuses nendest summadest, mis OÜ Kontrum tasub AS-le Swedbank. Kuna OÜ Kontrum ei ole nõuet täies ulatuses pangale tasunud, vaid teeb seda ositi, siis ei ole tal ka nõuet võlgnike vastu rohkemas ulatuses. Kuna võlgnike makstavad summad on sõltuvuses OÜ Kontrum kohustustest panga ees, siis (hagejate väitel) laienevad neile vastutuse ja tasumistähtaegade osas refinantseerimise lepingu tingimused. Käesoleval juhul on tegu seadusest tuleneva nõude üleminekuga (VÕS § 173) ning ei ole kokku lepitud, et OÜ Kontrum võib nõude esitada sõltumata sellest, et kohustus on refinantseeritud sama panga poolt. Hagejad leidsid, et nad ei ole rikkunud kohustuste täitmise kokkulepet, mistõttu on leppetrahvi nõue alusetu. Võlgnikud jätkavad maksete tegemist senisel viisil suurusjärgus 12 782, 33 eurot (200 000 krooni) kuus. Hagejad ei ole tõendanud, millal, millistes summades ja kellele nad on võlgnevust tasunud. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane. Seda seisukohta toetab ka VÕS § 1047 lg 2, mille kohaselt teise isiku au või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Seega ei olnud kostja käitumine VÕS § 1047 lg-test 1 ja 2 tulenevalt õigusvastane. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja huvi hagejatega seotud andmete avaldamise vastu oli seotud sooviga saada võlgnikelt kätte tasumata võlg. Võlgnike nimede sellekohast avaldamist võib käsitleda kostjapoolse surveabinõuna, tagamaks võlgade tasumine (s.o õiguskaitsevahendina). Kostja

Tsiviilasi nr 2-10-17351 seaduslikku huvi ei saa alahinnata, kui ta sisuliselt leidis, et ligi 600 000 kroonise nõude rahuldamiseks võib (otsuses ekslikult märgitud „ei või“) kasutada võlgnike isiku avalikustamise võimalust. Kostja kui väärtushinnangu avaldaja valikuvõimalus kasutada võlgniku mõjutamiseks õiguskaitsevahendeid (s.h pöörduda hagiga kohtusse) ei võta talt õigust avaldada võla tasumise eesmärgil võlgniku kohta andmeid ja kohaseid väärtushinnanguid. Kohtuotsuse kohaselt ei saa pidada hagejate kui võlglaste nimede avalikustamist vastuolus olevaks seadusest tuleneva keeluga, esmajoones isikuandmete kaitse seadusega. Küll aga kohus möönab, et hagejate isikuandmete avaldamisel ei pidanuks kostja avaldama hagejate isikukoode, mis ei ole kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega. Kuigi tõeste faktiväidete avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane, möönab kohus, et tulenevalt faktiväidete esitamise viisist ja kontekstist võivad need endast kujutada ka hagejate mainet kahjustavat väärtushinnangut. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Kohus asus seisukohale, et kostja on oma negatiivse hinnangu hagejate suhtes kujundanud tõeste faktide (asjaolude) alusel. Andmete selline avalikustamine on lubatav eeldusel, et võlgnik on tegelikult kostjale võlgu, võlgnikule on vähemalt üldjuhul eelnevalt võla tasumise kohustust meelde tuletatud ja kostjal ei pidanud olema mõistlikku kahtlust hagejaid mõjutada. Kostja käitumise õigusvastasuse hindamisel on tähtis ka võimaliku rikkumise intensiivsus, mille vältel hagejate nimed olid avaldatud. Kohtu hinnangul ei olnud kostja tegevus teadete avaldamisel intensiivne. Võlgnike kohustuste täitmise mõjutamisele suunatud tegevust ei saa üldjuhul lugeda heade kommete vastaseks, seda saab teha vaid erandlikel asjaoludel, esmajoones siis, kui kostja käitumine on suunatud just hagejate maine kahjustamisele, mitte aga võlgnikult võla saamisele. Kohus asus seisukohale, et antud asjas puudusid need erandlikud asjaolud, mis oleksid suunatud just hagejate maine kahjustamisele. Hagejate kohta väärtushinnangute avaldamist ei saa pidada õigusvastaseks (ebakohaseks), mistõttu ei ole rikutud hagejate isiklikke õigusi ning see väärtushinnang ei ole hagejate mainet kahjustav. Eeltoodu alusel ei ole kostja poolt hagejate nime avaldamine õigusvastane ning hagejatel puudub alus hüvitise saamiseks mittevaralise kahju eest. Kuivõrd kohus tuvastas, et hagejate õiguste rikkumist ei toimunud, ei käsitle kohus ka hagejate mittevaralist kahju. Apellatsioonkaebus Hagejad vaidlustavad apellatsioonkaebuses Harju Maakohtu otsuse täies ulatuses, sest kohus on otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud menetlus- ja materiaalõigust ning tõendite hindamine ei ole toimunud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Maakohus ei pööranud tähelepanu sellele, et kuulutuse avaldamise õigustuseks olnud nõude näol ei olnud tegemist selge sissenõutava nõudega ja pooled vaidlevad nõude sissenõutavuse ning selle üle, kes on tegelik võlausaldaja (kuna nõuet on korduvalt loovutatud). Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustunud hagejatega, et käesolevas asjas ei ole vaidluse all mitte faktiväited, vaid just avaliku solvamise ja kohatu kontekstuaalse väärtushinnangu avaldamine ning nimede lubamatu kasutamine halvustavas kontekstis, milleks puudus tegelikult alus ja põhjus (sest puudus isegi selge sissenõutav nõue, mis võiks mingil määral sellist tegevust õigustada). Maakohus ei ole otsuses vastanud hagejate argumentidele põhiseaduse riive osas (PS § 17). Samuti ei ole kohus pööranud tähelepanu isikukaitse seaduse sätete rikkumisele (IKS § 23). Kui isikuandmete töötlemisel on rikutud andmesubjekti õigusi, on andmesubjektil õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist.

Tsiviilasi nr 2-10-17351 Käesoleval juhul on kostja avaldanud internetimeedias ja trükiväljaannetes hagejaid puudutava üleskutse, mille sisuks on teatada avalikkusele, et on võimalus võtta ühendust kostjaga, kui esineb nõudeid reklaampinnal toodud isikute vastu, kes siis aitab võlgade sissenõudmisel. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on au teotamise puhul tegu ka ebakohase väärtushinnanguga isiku suhtes, isiku nime õigustamatu kasutamine. Ajakirjanduses avaldatavad võlgnike nimekirjad on ühest küljest inkassofirma reklaam, teisest küljest aga avalik häbipost võlglastele. Avaldamise eesmärgiks on isiku sundimine häbistamise kaudu oma kohustusi täitma. Iga mõistlik inimene saab aru, et kostja on avaliku üleskutsega loonud mulje, et hagejad käituvad pahatahtlikult, neil on hulgaliselt võlgu ja neil on keeruline finantsseis (kuigi sellele viitavad objektiivsed asjaolud puuduvad). Kohustuste täitmine lepingu punkti 1.2 kohaselt sõltus hagejate poolt makstav summa rahasummast, mille OÜ Kontrum kohustus pangale tasuma (ehk siis vastavalt OÜ Kontrum ja panga kokkuleppele). Tegelikkuses tegid hagejad heas usus makseid ulatuses ja ajal, mil puudus OÜ-l Kontrum kohustus seda raha pangale maksta ja ta kasutas seda oma otstarbel oma äritegevuses, mitte aga kohustuse täitmiseks panga ees, kuna vastav tähtaeg ei olnud veel saabunud. Teisisõnu, hagejad asusid täitma oma kohustust enne kui see muutus sissenõutavaks. Sellistel asjaoludel on hagejate isikute nimede ja isikukoodide avaldamine avalikus võlglasete nimekirjas kohatu ja vastuolus VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatuga. Hagejate nimede avaldamine oli seega negatiivse väärtushinnangu andmine ja kontekstuaalne halvustamine, mis antud asjaoludel ei olnud põhjendatud (hagejad ei olnud lepingut rikkunud). Sõltumata sellest, et otse pole kirjas faktiväidet, et avaldatud isikud ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt, on sellise nimekirja puhul siiski tegu vaikiva kontekstuaalse eeldusega, et see nii on. Selline vaikiv eeldus on oma olemuselt väärtushinnang isikule. Kuna muu info puudub, siis tähendab see seda, et häbitahvlil olev isik on siiski eksinud või on suur tõenäosus, et ta eksib veel mingite normide vastu ega täida oma kohustusi nõuetekohaselt. Antud juhul ei ole kostja tõendanud, et see nii oleks ja selline väärtushinnang oleks hagejate suhtes põhjendatud. Avalik üleskutse nõuete koondamiseks sisaldab endas vältimatult väärtushinnangulist mõõdet ning sellist üleskutset ei tohi ilma tõsise põhjuseta esitada. Väärtushinnangulise mõõte tõttu on tegemist isiku eraelu väga intensiivse riivega. Maakohus hindas vääralt kostja poolt hagejate suhtes avaldatud kuulutustes esitatud väiteid ja hinnanguid ning sellest tulenevalt tegi väärad õiguslikud järeldused. Apellandid ei nõustu kohtu seisukohaga (otsuse punkt 29), et kostja avaldatud andmed on iseenesest faktiväited. Hagejad on menetluse käigus korduvalt rõhutanud, et nõue ei ole sissenõutav, mistõttu ei saanud hagejaid käsitleda võlgnikena, ning kostja ei tõendanud, et oli põhjendatud avalik huvi nõuete koondamiseks avaliku üleskutse esitamise teel. Seetõttu on kummastav maakohtu järeldus (punkt 30), nagu ei oleks hagejad väitnud, et avaldatud andmed ei vasta tegelikkusele. Kuigi kohus märkis, et avalduste esitamise hetkel ei olnud võlausaldaja nõue sissenõutav, ei ole maakohtu enda seisukoht selles osas arusaadav. Otsusest võiks tuletada, et kohus nõustus hagejate seisukohaga, kuna ta pole oma vastupidist arvamust esile toonud, samas on kohus osutanud sellele, et hagejad pole tõendanud millal, millistes summades ja kellele on nad võlgnevuse tasunud. Kuigi nõue hagejate vastu on olemas, olid hagejad kogu menetluse kestel seisukohal, et avalduste esitamise hetkel polnud see sissenõutav. Üleskutse ei saa olemuslikult olla faktiväide. Tõese faktiväitena ei saa käsitleda kuulutusest tulenevat subjektiivset eeldust, et hagejate näol on tegemist võlgnikega. Otsuse punktis 33 on kohus ise möönnud, et tulenevalt faktiväite esitamise viisist ja kontekstist võivad need endast kujutada hagejate mainet kahjustavat väärtushinnangut, leides samas, et hagejate suhtes esitatud faktiväited on tõesed ja seega ka avalikustamine mõjutamise eesmärgil lubatav. Kohus leidis ebaõigesti (punkt 34), et hagejate kohta väärtushinnangute avaldamist ei saa pidada

Tsiviilasi nr 2-10-17351 õigusvastaseks (ebakohaseks) hagejate väidetud põhjustel ning neile ei ole antud ebakohast väärtushinnangut, mistõttu ei ole rikutud hagejate isiklikke õigusi (väärtushinnang ei ole hagejate mainet kahjustav). Apellandid ei nõustu kohtu seisukohaga, et kostja käitumine ei olnud õigusvastane. Avaliku kuulutusega võlgade koondamine ühe isiku suhtes saab toimuda õiguspäraselt ainult juhul, kui selline isik on võlgu veel teistele isikutele. Kostja ei tõendanud, et hagejatel oli veel täitmata sissenõutavaks muutunud kohustusi, mistõttu tuleb sellist kuulutust pidada mainet oluliselt kahjustavaks. Seega oli kuulutusega antud hagejatele ebakohane väärtushinnang, samas sisaldas see tegelikkusele mittevastavat varjatud sõnumit. Kohus on hinnanud asjaolusid ja kohaldanud materiaalõigust vääralt (VÕS § 1046 lg 1, § 1047 lg-d 1 ja 2). Vastustaja seisukoht Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Jõustunud kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2-11-3941) on tuvastatud, et kostja nõue hagejate vastu oli kuulutuste avaldamise ajaks sissenõutav. Otsusest nähtuvalt muutus nõue sissenõutavaks juba 01.07.2009. Praeguse kaebuse esitamine on selgelt pahatahtlik. Apellandid põhjendavad kaebust väidetega, milliste osas on samad isikud teises tsiviilasjas olnud täiesti erineval seisukohal (milles on olemas jõustunud õigeksvõtul põhinev otsus). Kostja ei avaldanud hagejate suhtes mistahes ebaõiget faktiväidet või ebakohast väärtushinnangut. Ringkonnakohtu otsuse põhjendus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu kaevatava otsuse tühistamiseks, kuid otsuse põhjendusi tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 täpsustada. Kolleegium nõustub apellantidega, et maakohtu otsus on osaliselt ebaselge ja mitmeti mõistetav. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et antud juhul sisaldas kostja poolt avaldatud üleskutse faktilist laadi andmeid, s.o faktiväidet kui niisugust, seda küll varjatud kujul. Toimiku materjalist nähtuvalt avaldas kostja üleskutse võtta temaga ühendust neil, kellel on hagejate suhtes võlanõuetest tulenevaid pretensioone. Seega - inkassofirma reklaam, viitega äriühingu tegevusalale (üksiknõuete ja võlaportfellide ostmine ja menetlemine), koos isikute nimedega ja üleskutsega võtta ühendust neil, kellel on nimetatud isikute vastu võlanõudeid, viitab üheselt teatud faktidele. Seetõttu võis mõistlik inimene üleskutsest järeldada, et märgitud isikute puhul on tegemist võlgnikega. Kuigi avaldatud andmed konkreetset faktiväidet isikute võlgnevuse kohta ei sisalda, võis üleskutsest teha ühese järelduse, et nimetatud isikutel on võlgade tasumisega probleeme. Ka apellandid on kaebuses märkinud, et kuigi andmetes ei ole otseselt kirjas faktiväidet, et avaldatud isikud ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt, on sellise nimekirja puhul siiski tegu vaikiva kontekstuaalse eeldusega, et see nii on. Kolleegium nõustub apellantidega, et selline vaikiv eeldus võib sisaldada ka isikule antavat väärtushinnangut: kuna muu informatsioon puudub, siis suure tõenäosusega on avaldatud isikud eksinud mingite normide vastu ega täida oma kohustusi nõuetekohaselt. Ka maakohus on siinkohal märkinud, et faktiväite esitamise viisist ja kontekstist tulenevalt võib selline üleskutse sisaldada endas ka isiku mainet kahjustavat väärtushinnangut, ning asunud samas seisukohale, et kostja on oma negatiivse hinnangu hagejate suhtes kujundanud tõeste faktide (asjaolude) alusel. Faktilist laadi andmed on oma olemuselt kontrollitavad, nende tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav, samas väärtushinnangut on võimalik vaid põhjendada. Tegelikkusele vastava faktiväite avaldamine, isegi kui see kahjustab isiku mainet, ei ole õigusvastane. Antud juhul on ilmne, et kostja huvi andmete avaldamise vastu oli seotud sooviga survestada hagejaid oma võlga tasuma. Tegemist on kostja huviga, mida tuli kohtul kindlasti kaaluda. Seega, kui kostja avaldatud üleskutsest võib lugeda välja ka negatiivset hinnangut hagejate käitumisele, ei saa pidada hagejate lülitamist võlgnike hulka põhjendamatuks ega nende mainet ebaproportsionaalselt kahjustavaks.

Tsiviilasi nr 2-10-17351 Kolleegium nõustub apellantidega, et maakohus on otsuses käsitlenud kostja nõuet vastuoluliselt ja väljendanud oma seisukohta selles osas ebatäpselt (otsuse punkt 30). Ringkonnakohtu arvates ei muutnud see aga kohtu lõppjäreldust ebaõigeks. Küll on ebaõige kohtu viide sellele, nagu ei oleks hagejad väitnud, et avaldatud andmed ei vasta tegelikkusele. Hagejad on menetluse kestel läbivalt rõhutanud, et andmete avaldamise ajal ei olnud kostjal nende vastu sissenõutavat nõuet. Maakohus, jättes sellele väitele ühemõtteliselt vastamata, rikkus menetlusõiguse normi, kuid see ei toonud kaasa ebaõiget lahendit. Seega, andmaks hinnangut kostja tegevusele, tuli eelkõige tuvastada, kas hagejatel oli kuulutuse avaldamise ajal kostja ees võlgnevus. Kohtule esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik järeldada, et kostja omandatud nõue ei olnud sissenõutav, nagu väitsid hagejad. OÜ Kontrum ja AS Swedbank vahelise tagatislepingu kohaselt kohustus OÜ Kontrum alluma hüpoteegi realiseerimiseks kohesele sundtäitmisele juhul, kui OÜ Leversten oma kohustusi ei täida. Toimiku materjalist nähtuvalt ei täitnud OÜ Leversten panga ees laenulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu pidi OÜ Kontrum sundtäitmise vältimiseks leidma võimaluse OÜ Leversten võla tasumiseks. Asjaolu, et OÜ Kontrum sõlmis raha saamiseks laenulepingu sama pangaga ning saadud vahenditest tasus OÜ Leversten võla, ei ole hinnatav hagejate soovitud viisil. Antud juhul on nimetatud äriühingu ja panga vahel uus lepinguline suhe, milles sisalduvad tingimused ei hõlma hagejaid (ega 29.05.2008 sõlmitud kokkulepet). Seetõttu on ebakohased ka kaebuses sisalduvad süüdistused kostja aadressil, nagu oleks OÜ Kontrum pidanud OÜ Leversten võlga tasuma ositi. 16.04.2008 sõlmitud laenulepingus oli võlgnikuks OÜ Leversten, mitte OÜ Kontrum. Seega, kui võlgnik oleks oma kohustuse panga ees nõuetekohaselt täitnud (laenu tagastamise tähtpäevaks oli 16.04.2009), ei oleks eelnimetatud tagajärge saabunud. OÜ Kontrum poolt 17.06.2009 hagejatele adresseeritud nõudekirjas kohustuse täitmise kokkuleppe täitmiseks (tl 71-72, I köide) on sõnaselgelt märgitud, et OÜ Kontrum täitis AS Swedbank nõude OÜ Leversten vastu ning nõuab omakorda võlga hagejatelt. Asjaolu, et pärast OÜ Leversten ja panga vahelise laenulepingu lõpetamist on hagejad OÜ-le Kontrum teatud summasid tasunud (tl 74, I köide), ei mõjuta kõnealuse nõude sissenõutavust. Maakohus jõudis õigele järeldusele, et kostja käitumine ei olnud VÕS § 1047 lg-test 1 ja 2 tulenevalt õigusvastane, s.o avaldatud väide vastab tegelikkusele (võla tasutud osa suuruse üle ei olnud poolte vahel vaidlust). Avalikus kuulutuses isiku võlgnike nimekirja lülitamist saab pidada õiguspäraseks vaid siis, kui selle isiku puhul on tegemist võlglasega: võlgnetavad summad on jäänud tähtajaks tagastamata. Praegusel juhul võib tõendite põhjal järeldada, et alates juunist 2009 oli hagejatel kohustus tasuda OÜ-le Kontrum võlgnevus, mis tulenes viimase poolt pangale tasutud OÜ Leversten võlast ja 29.05.2008 sõlmitud kokkuleppest. Seetõttu ei saa pidada kostja poolt avaldatud teavet õigusvastaseks (ebakohaseks). Sel põhjusel ei nõustu ringkonnakohus ka apellatsioonkaebuses sisalduva etteheitega, et maakohus ei arvestanud hagejate argumente põhiseadusliku riive osas ega pööranud tähelepanu isikukaitse seaduse rikkumisele. Maakohus on otsuse tegemisel hinnanud kostja õigustust rikkuda hagejate viidatud õigusi ja leidnud põhjendatult, et avaldatud faktilised asjaolud ei sisalda endas põhjendamatult ebakohast hinnangut. Avaldatu sõnastuse väljendusviis on pigem neutraalne, lähtudes vaid kostja jaoks vajaliku informatsiooni edastamise eesmärgist. Tegemist ei ole põhjendamatult intensiivse riivega. Antud asjaolude puhul oli see kohane. Kuna ringkonnakohus jätab hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmata, jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud samuti hagejate kanda.