2-10-17351 JT, RT ja PUhagi V OÜ vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 4 793,37 eurot (75 000 krooni)
Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtustungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid
Hageja I JT (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja II RT(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja III PU(isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja advokaat Indrek Nuut (MALSCO Advokaadibüroo, asukoht Vilmsi 5, 10126 Tallinn) Kostja V OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja advokaat Kalle-Kaspar Sepper (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, Tartu mnt 43, 10128 Tallinn) 30.03.2011 Hageja JT Hageja RT Hageja PU Hagejate lepinguline esindaja advokaat Indrek Nuut Kostja seaduslik esindaja IK Kostja lepinguline esindaja advokaat Kalle-Kaspar Sepper
RESOLUTSIOON
1.Jätta JT’i (isikukood XXX), RT’i (isikukood XXX) ja PU(isikukood XXX) hagi V OÜ vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 16. aprilli 2010 kohtumäärus, millega on tsiviilasjas nr. 2-10-17351 kohaldatud hagi tagamist. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt hagejate kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hagejate nõue ja põhjendused
1.JT, RT ja PU(hagejad) esitasid 15.04.2010 hagiavalduse V OÜ (kostja) vastu hagi, milles paluvad välja mõista õiglase hüvitise neile tekitatud mittevaralise kahju eest (TsMS § 366) ning kohustada kostjat lõpetama hagejate au ja hea nime teotamine ebakohaste väärtushinnangute kaudu ning keelata kostjal hagejaid puudutavate võimalike maksehäirete info teatavakstegemine oma koostööpartneritele, pankadele, liisingufirmadele, krediteerijatele jne) ning menetluskulud. Lisaks palusid hagejad hagi tagamise korras kohustada kostjal oma reklaamides ja muudes teadetes (sh internetis) igasuguste teadete esitamine seoses hagejate isikutega ning kohustada teda kõrvaldama internetis kättesaadavad teated /eelkõige Facebooki suhtlusportaalis avaldatu ning muudes internetiportaalides.
2.Kostja omandas 26.02.2010 OÜ K nõude hagejate vastu põhisummas 38 564,11 eurot (603 397,22 krooni) ja tegeleb selle sissenõudmisega hagejatelt. 02.03.2010 saatis kostja hagejatele võlanõude kirja, mille alusel nõudis põhivõla tasumist, viiviste 2 846,03 eurot (44 530,71 krooni) tasumist ning võla sissenõudmisega tekkinud kulude hüvitamist 4 627,69 eurot (72 407,67 krooni), kokku 46 037,84 eurot (720 335,60 krooni). Kostja ähvardas hagejaid koostöö mitteosutamise tagajärgedest nagu kohtuväliste ja kohtulike meetmete rakendamisest, mis kahjustaksid hagejate majanduslikku olukorda ja mainet (tlk. 26, 80-88, I kd.).
3.Hagejate võlgnevus tekkis järgmiselt: 29.05.2008 sõlmisid hagejad ja EK(kõik koos võlgnikud) ning OÜ K (võlausaldaja, esindas IK), kohustuse täitmise kokkuleppe, milles pooled leppisid kokku, et võlgnikud kohustuvad solidaarselt hüvitama võlausaldajale tema poolt oma vara arvelt sundtäitmise vältimiseks makstud summad, juhul kui võlausaldaja vastu pöörab nõude AS Swedbank (endine AS Hansapank), kuna võlausaldaja tagas oma varaga laenu, mille oli võtnud OÜ L , mille osanikeks on võlgnikud ja EK(tlk. 15-17, I kd.).
4.20.05.2009 teatasid hagejad OÜ K , et L OÜ ei ole võimeline täitma oma kohus-tusi Swedbank AS ees ning sellega seoses tuleb OÜ K asuda tegema tagasimakseid Swedbank AS le ja hagejad omalt poolt teevad proportsionaalses osas maksed OÜ K (tlk. 18, I kd.).
5.16.06.2009 sõlmisid Swedbank AS ja K OÜ laenulepingu sihtotstarbega; OÜ L ja Swedbank AS vahel sõlmitud laenulepingu refinantseerimiseks ja OÜ K väljastatava raha-summa arvelt OÜ K tasub L võlgnevuse Swedbank AS-le. Nimetatud lepingut ja refinantseerimise tehingu tulemusena tasutavate kuumaksete suurusest ei ole OÜ K hagejaid informeerinud.
6.K OÜ asus võlgnevust täies ulatuses sisse nõudma algselt Julianus Inkasso AS vahendusel. 08.07.2009 kirjas hagejad selgitasid Julianus Inkasso AS le, et nende arvates ei ole K OÜ ega tema esindajal Julianus Inkasso AS l õigust nõuda kogu tagatissummat, kuna OÜ K on Swedbank AS le tasutava summa osas sõlminud refinantseerimise lepingu (Swedbank AS kinnitus-kiri 16.06.2009). Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule on võlgnike poolt tasutavad summad sõltuvuses nendest summadest, mis OÜ K tasub Swedbank AS le. Kuna OÜ K ei ole nõuet täies ulatuses pangale tasunud, vaid teeb seda ositi, siis ei ole tal ka nõuet võlgnike vastu rohkemas ulatuses. Kuna võlgnike makstavad summad on sõltuvuses OÜ K kohustustest panga ees, siis laienevad neile vastutuse ja
tasumistähtaegade osas refinantseerimise lepingu tingimused. Käesoleval juhul on tegu seadusest tuleneva nõude üleminekuga (VÕS § 173) ning ei ole kokku lepitud, et OÜ K võib nõude esitada sõltumata sellest, et kohustus on refinantseeritud sama panga poolt. Miks OÜ K ei nõustunud tegema makseid algse laenulepingu alusel võlgnikelt saadavate vahendite arvel, lasi pangal selle lepingu lõpetada ja ootas enda vastu nõude esitamist. Seega osa kahju tekkimises on OÜ K ise süüdi, mille eest hagejad ei vastuta. Hagejad leiavad, et nad ei ole rikkunud kohustuste täitmise kokkulepet ning leppetrahvi nõue on alusetu. Võlgnikud jätkavad maksete tegemist senisel viisil suurusjärgus ca 12 782,33 eurot (200 000 krooni) kuus.
7.16.03.2010 avaldas kostja Facebook suhtlusportaalis teate, milles teatas, et koondab nõuded hagejate vastu ning viitas Äripäevas avaldatavale reklaamile ja samasisulisele üleskutsele. 17.03.2010 avaldati samasugune reklaam Äripäevas, kus lisaks hagejate nimele oli avaldatud ka nende isikukoodid ja kus oli üleskutse „Kui teil on võlanõuetest tulenevaid pretensioone järgmiste isikute vastu, siis võtke ühendust võlaküttidega“. 31.03.2010 avaldas kostja samasisulise reklaami teistkordselt Äripäevas (tlk.28-30, 91, I kd.). Kuulutuste avaldamise tagajärjel on hagejatel tulnud oma koostööpartnerite, töö-andja ja tuttavate ees anda selgitusi, miks nende vastu kogutakse avalikult nõudeid. On suurt huvi tuntud, kas hagejatel on väga keeruline majanduslik seis ja on avaldatud ka kahtlusi koostöö võimalikkuse kohta tulevikus, kuna avalikult teadaolevate võlgnikega koostöö tegemine ei ole mainele hea.
8.Hagejad leiavad, et sellise halvustava ja solvava üleskutse avaldamisega ei ole kostja tegutsenud nõude sissenõudmisel seaduses lubatud viisil, vaid on selle asemel hagejaid avalikult solvanud määramata isikute ringi ees eesmärgiga põhjustada neile kahju ning kannatusi. Kostjal puudus tegelikult alus ja põhjus kuulutuste avaldamiseks, sest puudus selge sissenõutav nõue, mis võiks mingil määral sellist tegevust õigustada. Kostja on sellise avaliku üleskutsega loonud mulje, justkui oleks hagejad pahatahtlikult käituvad, neil on hulgaliselt võlgu ja keeruline finantsseis, kuigi ei ole ühtegi objektiivset asjaolu, mis sellele viitaksid või mille kohta oleks kostjal ümberlükkamatuid tõendeid. Muid võlgnevusi hagejatel kellegi ees ei ole, järelikult puudub ka avalik huvi nende nimede vastu ja selle vastu, et kostja koondab nõuded hagejate vastu. Kostjal ei ole õigust avaldada reklaamis teadet hagejate nõuete koondamise kohta ning tuua ära hagejate nimed ja isikukoodid. Kostja selline tegevus mõjutab laia hagejate suhete spektrit ja tekitab nende isiku suhtes põhjendamatut negatiivset tähelepanu. Sellise korduva ja jätkuva tegevusega rikub kostja hagejate õigusi, sekkudes nende eraellu ja teotades nende au ning head nime. Selle tegevusega on kostja tekitanud hagejatele palju probleeme äripartnerite, sõprade, sugulaste, tööandjate ja tuttavatega, sest on kahjustanud teiste isikute usaldust nende vastu. Sellise tegevuse motiivide ja eesmärkide heausksus on kaheldav isegi juhul, kui hagejatel võiksid olla võlgnevused kolmandate isikute ees.
9.Põhiseaduse (PS) § 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Nimetatud säte tähendab igaühe subjektiivset õigust aule ja heale nimele. Isiku hea nime ehk maine kahjustamine tähendab inimese reputatsiooni kahjustamist avaliku arvamuse mõjutamise kaudu, tavaliselt tehakse seda mainet kahjustavate avalike hinnangutega, mis võivad olla edastatud meediakanalite kaudu või mõnel muul üld- ja laiatoimelisel viisil. Oluline on rõhutada, et kostja ei pannud hagejaid oma kuulutusse üles kui võlgnikke nagu seda on tehtud teiste äriühingute ja nende juhatuse liikmetega, vaid hagejate kohta on sisuliselt teade mingi „nõiajahi“ algatamise kohta. Kostja on avaldanud hagejaid puudutava üleskutse internetimeedias ja trükiväljaannetes. Üleskutse sisuks on võtta ühendust kostjaga, kui esineb nõuded reklaamipinnal toodud isikute vastu. Pole kirjas, kas hagejad on kellelegi võlgu midagi ega midagi muud sarnast. Tekib küsimus, mis eesmärgiga on tehtud selline tahteavaldus. VÕS § 1046 lg. 1 kohaselt on au teotamise puhul tegu kas ebakohase väärtus-hinnanguga isiku suhtes, isiku nime õigustamatu kasutamine. Hagejad leiavad, et ajakirjanduses avaldatavad niinimetatud inkassofirmade nimekirjad võlglastest on ühest küljest inkassofirma reklaam, teisest küljest avalik häbipost võlglastele. Kostja väited, et see ei pruugi päris nii olla, ei ole tõsiseltvõetavad.
10.Käesolevas vaidluses leidis avaldamine aset pärast seda, kui poolte vahel oli juba toimunud kirjavahetus nõude üle ning tegelikkuses oli nõue pangas refinantseeritud (16.06.2009). Avaldamine märtsis 2010. Eelnevalt oli avaldajale teada hagejate seisukoht seoses nõude täitmise tingimustega, samuti tegid hagejad regulaarselt makseid, mis pidi katma või ületama eeldatavad laenu tagasimaksed. Kohustuste täitmise lepingu punkti 1.2 järgi sõltus hagejate poolt makstav rahasumma rahasummast, mille kostja kohustus pangale maksma. Tegelikkuses tegid hagejad heas usus makseid ulatuses ja ajal, mil tegelikkuses puudus OÜ K kohustus seda raha pangale maksta ja ta kasutas seda raha oma otstarbel oma äritegevuses. Sellistel asjaoludel on isikute nimede ja isikukoodide avaldamine avalikus võlglaste nimekirjas (häbitahvlil) kohatu ja vastuolus VÕS § 1046 lg. 1 sätestatuga. Seega on selline avaldamine negatiivse väärtushinnangu andmine ja kontekstuaalne halvustamine, mis antud asjaoludel ei olnud põhjendatud, sest hagejad ei olnud lepingut rikkunud. Hagejad leiavad, et kostja tegevus on olnud pahauskne ja selle eesmärgiks on olnud eelkõige hagejatele kahju tekitamine nende maine halvustamise ja negatiivse tähelepanu tekitamisega nende isikutele. Kostja on rikkunud PS § 17, § 19 lg 1, § 26 ja VÕS § 1046 lg 1 ja 2.
11.Tulenevalt eeltoodust on hagejad seisukohal, et kostja on neile tekitanud kahju, tekitab seda jätkuvalt ning see peab lõppema ning kostja peab neile hüvitama tekitatud kahju. Hagejad jätavad nõutava rahasumma kohtu määrata ja taotlevad raha väljamõistmist kostjalt kohtu õiglasel äranägemisel
12.Harju Maakohus tagas 16.04.2010 hagi ja kohustas kostjat kohe lõpetama hagejate nime kasutamise seoses võlgnikuga. Kostja vastus
13.Kostja vaidles hagile vastu, kuna hagejate nõuded on alusetud ja täielikult põhjendamata ning palus jätta hagi rahuldamata
14.16.04.2008 sõlmisid OÜ L ja Swedbank AS (endine AS Hansapank) laenulepingu nr XXX, millega Swedbank AS andis OÜ L laenu. 17.04.2008 sõlmisid OÜ K ja Swedbank AS hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu, korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega OÜ K tagas OÜ L laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise Swedbank AS ees OÜ K kuuluvale korteriomandile seatava hüpoteegiga (tlk. 57-63, I kd.). Hagejad on OÜ L juhatuse liikmed ja selles majanduslikku huvi omavad isikud.
15.29.05.2008 sõlmisid võlgnikud ((hagejad PU, JT, RT) ja EK)ja OÜ K (võlausaldaja) kohustuse täitmise kokkuleppe, mille punkti 1.1. kohaselt kohustusid hagejad ja EK solidaarselt maksma võlausaldajale (OÜ K ) rahasumma, mille võlausaldaja OÜ K kohustub maksma Swedbank AS le käenduslepingu alusel, millega tagati Swedbank AS ja OÜ L vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad nõudeid. Kokkuleppe punkti 1.2. kohaselt oli rahasumma, mille võlgnikud kohustuvad solidaarselt võlausaldajale maksma, täpse suuruse määramise õigus OÜ K ning rahasumma täpne suurus on seotud OÜ K poolt Swedbank AS le tasutava summaga, kuid mitte suurem, kui tagatislepingus sätestatud maksimumsumma. Kokkuleppe punkti 2.1. kohaselt kohustusid hagejad täitma OÜ K kokkuleppest tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõude hiljemalt 5 pangapäeva jooksul nõude esitamisest (tlk.15-17, I kd.)
16.25.05.2009 edastas Swedbank AS OÜ L kirja, milles teatas, et OÜ L ei ole kohaselt täitnud Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingut nr. XXX ning OÜ L põhiosa võlgnevus on 67 812,52 eurot, intressi võlgnevus 485,32 eurot ja 25.05.2009 seisuga viivised 3865,36 eurot ning eelnimetatud võlgnevuste viimaseks tasumise tähtajaks on 03.06.2009 ning tähtajaks kohustuse täitmata jätmisel pöördub ta sissenõudega OÜ K varale (tlk. 64, I kd.).
17.OÜ K ja Swedbank AS vahelise tagatislepingu alusel kohustus OÜ K alluma hüpoteegi realiseerimiseks kohesele sundtäitmisele, kui OÜ L oma kohustusi ei täida. Seega OÜ K ainsaks võimaluseks sundtäitmise vältimiseks oli hankida rahalised vahendid OÜ L kohustuse tasumiseks. 26.04.2009 pöördus OÜ K Swedbank AS poole ja avaldas, et kui OÜ L ei täida laenulepingust tulenevat kohustust Swedbank AS ees hiljemalt 28.04.2009, soovib OÜ K hiljemalt 29.04.2009 sõlmida nõude fikseerimise ja kohustuse täitmise kokkuleppe, ning sõlmitav kokkulepe „peab sisaldama selget viidet õigussuhte aluseks olevale Swedbank AS nõudele tagatise andja vastu võimalusega täita kohustus sundtäitmise vältimiseks“ (tlk. 65-66, I kd.). 20.05.2009 hagejad teatasid OÜ K , et OÜ L ei suuda oma kohustusi Swedbank AS ees täita (tlk.18, I kd.). 16.06.2009 sõlmisid Swedbank AS ja OÜ K laenulepingu nr XXX ja 27.11.2009 selle lisa, mille kohaselt OÜ K laenas pangalt 67 812,52 eurot sihtotstarbega OÜ L ja Panga vahel sõlmitud laenulepingu nr. XXX refinantseerimiseks tähtajaga 16.11.2010.a. (tlk. 134-136, I kd.), mille alusel saadud rahaga tasus OÜ K Swedbank AS ees OÜ L võlgnevuse summas 67 812,52 eurot ja täiendavalt tasus OÜ K Swedbank AS le OÜ L intressid summas 485,32 eurot ja viivised 2 797,30 eurot (tlk. 20, I kd.).
18.17.06.2009 edastas OÜ K juhatuse liige hagejatele nõude kokkuleppe täitmiseks, milles nõudis hagejatelt solidaarselt 64 128,77 euro tasumist hiljemalt 29.06.2009. Hagejad teatasid 26.06.2009, et nad on võimelised tasuma OÜ K ees oleva kohustuse katteks 12 782,33 eurot (200 000 krooni) kuus. Seisuga 06.05.2010 on hagejad tasunud võlgnevusest kokku 33 553,62 eurot (525 000 krooni); RT on tasunud 11 823,65 eurot (185 000 krooni), JT 6 391,16 eurot (100 000 krooni) ning PU15 338,80 eurot (240 000 krooni). Solidaarse põhivõlgnevuse suuruseks on käesoleval hetkel 37 924,99 eurot (593 397,22 krooni), millele lisanduvad viivised ja võlgnevuse sissenõudmise kulud. OÜ K loovutas nõude 26.02.2010 V OÜ-le, kes on solidaarvõlgnike uus võlausaldaja (tlk.180-188, I.kd). Seega kostja omandas hagejate vastu solidaarnõude ligi 38 346,99 euro (600 000 krooni) ulatuses, mida hagejad on oma mitmetes kirjades ja ka oma tegevusega korduvalt tunnistanud.
19.Hagejad esitasid 01.12.2009 pankrotihoiatuse solidaarvõlgniku EK’i vastu, milles hagejate esindaja avaldas hagejate nimel, et PU, JT, RT ja EK on OÜ K nõude täitmisel kohustatud solidaarvõlgnikud ning EK ei ole asunud oma kohustusi täitma. Hagejatepoolne ühe solidaarvõlgniku vastu esitatud pankrotihoiatus eeldab nõude sissenõutavust ning seega on hagejad selgesõnaliselt kostja nõuet tunnistanud. Hagejad asusid aga nõudele vastu vaidlema, esitades vastuväiteid ning käsitlusi, et kostjal puudub õigus nõuda hagejatelt solidaarvõlgnevuse kohest tasumist. Hagejad on asunud seisu-kohale, et asjaolu, kust ja millistel alustel võttis OÜ K OÜ L kohustuse täitmiseks vahendid, mõjutab hagejate kohustust OÜ K ees. Selline käsitlus ei põhine ühelgi õigusnormil.
20.Kostja ei ole hagejatele mis tahes kahju tekitanud ning hagejate nõue on tervikuna alusetu. Hagejate vastuväited kostja rahalisele nõudele on alusetud. Sisuliselt on hagejad asunud seisukohale, et asjaolu, kust ja millistel alustel võttis OÜ K OÜ L kohustuse täitmiseks vahendid, mõjutab mingil viisil hagejate kohustust OÜ K ees. Kostja omandas OÜ K hagejate vastu solidaarnõude ligi 600 000 krooni ulatuses, mida hagejad on oma mitmetes kirjades ja ka oma tegevusega (võlgnevuse osaline tasumine) korduvalt tunnistanud. Hagejate vastuväidete kogum kostja nõude osas on õigusvastane ja kantud soovist oma kohustuste täitmisest pahatahtlikult kõrvale hoida. Kostja, saanud teada hagejate pahausklikust käitumisest oma kohustuste täitmisest hoidumisel, avaldas erinevates väljaannetes palve, et isikud, kellel on hagejate vastu pretensioone, võtaksid kostjaga ühendust, et hagejatest võlgnike vastu ühiselt abinõusid otsida.
21.Kostja rõhutab, et kooskõlas seaduse, Riigikohtu praktika ning õiguskirjanduses avaldatud seisukohtadega jaguneb avaldatud informatsioon faktiväideteks ja väärtushinnanguteks. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav ning
ebaõige faktiväide on printsiibis ka ümberlükatav. Väärtushinnang aga ei saa olla õige või vale, vaid ainult kohane või kohatu. Kohatu väärtushinnangu avaldamisel ei ole võimalik seda ümber lükata, vaid on võimalik kahju selle olemasolu korral hüvitada, sealjuures ei pea kahju hüvitamine olema rahaline, vaid võib seisneda ka vabandamises või kohtuotsuse enda rehabiliteerivas toimes. Väärtushinnangute puhul tuleb kaaluda avalikkuse, avaldaja ja üksikisiku huve, aga kindlasti ka sõnavabaduse tähtsust demokraatlikus ühiskonnas. Kui kohus leiab, et hagejate potentsiaalsete võlausaldajate huvi oma õiguste kaitsmiseks kostjaga koopereeruda kaalub üles üksikisiku huvid, siis võib ka ebakohase väärtushinnangu avaldamine osutuda lubatavaks. Kostja ei nõustu hagejatega, et lause „kui teil on võlanõuetest tulenevaid pretensioone järgnevate isikute vastu, siis võtke ühendust Võlaküttidega“ on käsitletav väärtushinnanguna. Tegemist on avalikkuse poole pööratud üleskutsega teatud faktiliste asjaolude esinemisel võtta ühendust kostjaga. Keskmine mõistlik inimene saabki antud lausest selliselt aru. Igasuguste solvangute ja au teotamiste väljalugemine viidatud lausest on võimalik vaid omades keskmisest elavamat ettekujutust, mis aga ei iseloomusta seaduses sätestatud etaloni, milleks on keskmine mõistlik isik. Sellest lausest ei ole võimalik välja lugeda isegi väidet, et nimetatud isikute vastu on pretensioone, veel vähem on selles lauses infot selle kohta, et just kostjal on nimetatud isikute vastu pretensioone. Hagejad on aga leidnud, et nimetatud lause avaldamisega on neid avalikult solvatud. Hagejad ei oska ka ise täpselt sisustada kostja poolt avaldatud väidetavaid väärtushinnanguid, mis omakorda illustreerib fakti, et mingeid väärtushinnanguid esitatud ei olegi ning nende otsimine kostja kuulutusest on tarbetu. Isegi kui võtta aluseks hageja tõlgendus avaldatud lause osas, siis on tegemist hoopis faktiväidetega, sest hagejate pahausklikku käitumist, hagejatel võlgnevuse esinemist ja ka nende finantsseisu on võimalik erinevate tõenditega tõendada. Eeltoodust tulenevalt ei saa mõistlik inimene, kes kostja avaldatud lauset loeb, sellest mitte ühtegi informatiivset asjaolu hagejate vastu välja lugeda ning hagiavaldus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
22.Hagejate väited kostja õigusvastase tegevuse osas on ebaselged. Esitatud hagi puhul ei ole selge, milline on kostja konkreetne õigusvastane tegu ning milles seisneb selle teo ja hagejate väidetava tõendamata kahju põhjuslik seos. Isegi, kui asuda seisukohale, et kostja on oma lausega kuidagi salaja ja peidetult avaldanud hagejate kohta mingisugust informatsiooni, siis vastab see informatsioon, olgu see siis faktiväide või väärtushinnang, tegelikkusele. Kostja märgib, et oluline on mõista, et isikuandmete töötlemiseks ei ole alati vaja andmesubjekti nõusolekut. Seaduse kohaselt võib seda lepingu täitmiseks või täitmise tagamiseks teha. Kuivõrd töötlemine on igasugune toiming sh avalikustamine ja kasutamine, siis ei saa olla küsimustki selles, kas lepingu täitmiseks või täitmise tagamiseks võib kostja hagejate andmeid töödelda. See, et töötlemise eesmärk on lepingu täitmine või täitmise tagamine on ka vaieldamatult selge. Vale on ka hagejate väide, et kostja on sihipäraselt soovinud hagejate mainet kahjustada ning olnud seejuures pahauskne. Kostja on lähtunud sellest, et hagejad on temale võlgu. Võttes aluseks lepingulise suhte, ei saa mingil juhul öelda, et kostja on olnud siin pahauskne. Võla sissenõudmist selleks seaduses lubatud meetoditel ei saa pidada õiguste teostamiseks pahauskselt või seadusevastasel viisil. Kostja ei ole avaldanud hagejate suhtes mis tahes faktiväidet või väärtushinnangut. Paljasõnalised väited „probleemide kohta partnerite, sõprade ja tuttavate ees“ ei ole hagejatele väidetavalt tekkinud mittevaralise kahju tõendamiseks piisavad ning pelgalt nende alusel ei saa kohus hagejate kahjunõuet rahuldada.
Maakohtu otsuse põhjendus
23.Hagejad esitatud hagis nõuavad kostjalt isikuõiguste rikkumisega neile tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ning kohustada kostjat lõpetama hagejate au ja hea nime teotamine ebakohaste väärtushinnangute kaudu ning keelata kostjal hagejaid puudutavate võimalike maksehäirete info teatavakstegemine oma koostööpartneritele, pankadele, liisingufirmadele, krediteerijatele). Hagejad leiavad, et kostja poolne hagejate õiguste rikkumine on toimunud ebakohaste väärtushinnangute andmise ja hagejate nime lubamatu kasutamise teel (VÕS § 1046).
24.Pooled ei vaidle asjaolude üle: • Kostja on loovutuse teel omandanud OÜ K hagejate vastu solidaarnõude ligi 38 346,99 eurot (600 000 krooni) suuruse nõude; • Kostja avaldas 17.03.2010 ja 31.03.2010 ajalehes Äripäev teated, kus lisaks hagejate nimele oli avaldatud ka nende isikukoodid ning kus oli järgmine üleskutse „Kui teil on võlanõuetest tulenevaid pretensioone järgmiste isikute vastu, siis võtke ühendust võlaküttidega.“ (tlk. 28,30, I kd); • Kostja avaldas 16.03.2010 Facebook suhtlusportaalis teate, milles teatas, et koondab nõuded hagejate vastu ning viitas Äripäevas avaldatavale reklaamile ja samasisulisele üleskutsele (tlk. 29, 91, I kd); • 29.05.2008 sõlmisid hagejad (võlgnikud) ja OÜ K (võlausaldaja) vahel kohustuse täitmise kokkuleppe, mille kohaselt kohustusid võlgnikud solidaarselt maksma võlausaldajale rahasumma, mille võlausaldaja kohustub maksma Swedbank AS le käenduslepingu alusel, millega tagati Swedbank AS ja OÜ L vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad nõudeid. Kohus märgib, et 29.05.2008 kohustuse täitmise kokkuleppe järgi oli võlgnik ka EK , kes samuti allkirjastas eelnimetatud kokkuleppe • Hagejad olid OÜ L osanikud . Kohus märgib, et avalikust äriregistrist (ÄS § 28 lg.1) nähtuvalt OÜ L (registrikood 11391676, esmakande aeg 31.05.2007, kustutamise kuupäev 09.07.2010) juhatuse liikmed alates olid 26.10.2007 PU, EK, JT ja RT kuni 02.07.2009 ning alates 02.07.2009 kuni 09.17.2010 oli juhatuse liikmest likvideerija RT, misjärel äriühing likvideeriti ja kustutati äriregistrist. Lisaks nähtub, et OÜ L osanikeks alates 23.10.2007 kuni 09.07.2010 (äriregistrist kustutamiseni) olid võrdsetes osades, ehk 25 %, ehk 10 000 krooni ulatuses osakapitali omanikeks kõik juhatuse liikmed; PU, EK, JT ja RT.
25.Hagejad nõuavad mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes konkreetse nõudesumma määramata. Hüvitise määrab sel juhul kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi kohus (VÕS § 127 lg. 6 esimene lause, TsMS § 366).
26.Tulenevalt VÕS § 1047 on kostja avaldajaks, kuna avaldamine on selle sätte tähenduses andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Antud juhul ei vaielda, et kostja tegi andmed kolmandatele isikutele teatavaks.
27.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on avaldanud hagejate kohta üksnes faktiväiteid või on ta faktiväidete esitamise viisi ja konteksti kaudu avaldanud hagejate kohta ka negatiivse väärtushinnangu. Riigikohtu tsiviil- ja kriminaalkolleegiumi vaheline erikogu leidis 01.12.1997 tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärtus on kohtumenetluses tõendatav. Samuti leiti selles otsuses, et väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärtust. Riigikohus lahendis 3-2-1-67-10 märkis, et faktiväite ja väärtushinnangu eristamisel on ta kohtupraktikas jäänud lahendis nr. 3-2-1-99-07 esitatud seisukohale.
28.Kostja omandas 26.02.2010 OÜ K nõude hagejate vastu põhisummas 38 564,11 eurot (603 397,22 krooni) tegeleb selle sissenõudmisega hagejatelt (tlk.180-188, I.kd). Seega kostja omandas hagejate vastu solidaarnõude ligi 38 346,99 euro (600 000 krooni) ulatuses, mida hagejad on oma mitmetes kirjades ja ka oma tegevusega korduvalt tunnistanud(tlk.15-17, 18, I kd.).
29.Kohus märgib, et OÜ K nõude aluseks on 29.05.2008 võlgnike ((hagejad PU, JT, RT) ja EK) ja OÜ K (võlausaldaja) vahel sõlmitud kohustuse täitmise kokkuleppe, millega OÜ K tagas
Swedbank AS ja OÜ L vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad nõudeid (tlk.15-17, I kd.). 20.05.2009 hagejad teatasid OÜ K , et OÜ L ei suuda oma kohustusi Swedbank AS ees täita (tlk.18, I kd.). 16.06.2009 sõlmisid Swedbank AS ja OÜ K laenulepingu nr XXX ja 27.11.2009 selle lisa, mille kohaselt OÜ K laenas pangalt 67 812,52 eurot sihtotstarbega OÜ L ja Panga vahel sõlmitud laenulepingu nr. XXX refinantseerimiseks tähtajaga 16.11.2010.a. (tlk. 134-136, I kd.), mille alusel saadud rahaga tasus OÜ L käendaja OÜ K Swedbank AS ees OÜ L võlgnevuse summas 67 812,52 eurot ja täiendavalt tasus OÜ K Swedbank AS le OÜ L intressid summas 485,32 eurot ja viivised 2 797,30 eurot (tlk. 20, I kd.). Seega on hagejate puhul tegemist pangale laenukohustust mittetäitnud ja käes-olevaks ajaks tegevuse lõpetanud OÜ L 75 % endiste osanike ja juhatuse liikmetega. Kuid samas tuleb märkida, et 29.05.2008 sõlmitud kohustuse täitmise kokkuleppe kohaselt kohustusid kõik OÜ L tollased osanikud ja juhatuse liikmed solidaarselt vastutama äriühingu OÜ L kohustuste eest OÜ K ees. VÕS § 65 lg. 1 sätestatu kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist nõuda kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 69 lg.2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.
29.17.06.2009 edastas OÜ K juhatuse liige IK hagejatele nõude 29.05.2008 kokkuleppe täitmiseks, milles nõudis hagejatelt solidaarselt 64 128,77 euro tasumist hiljemalt 29.06.2009 ja 02.03.2010 saatis kostja hagejatele võlanõude kirja, mille alusel nõudis põhivõla tasumist ja lisaks viiviste 2 846,03 eurot (44 530,71 krooni) tasumist ning võla sissenõudmisega tekkinud kulude hüvitamist 4 627,69 eurot (72 407,67 krooni), kokku 46 037,84 eurot (720 335,60 krooni). Kohus nõustub kostjaga, et kostja avaldatud andmed hagejate kohta on iseenesest faktiväited
30.Hagejad ei ole väitnud, et avaldatud andmed ei vasta tegelikkusele. Kuid vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule on võlgnike poolt tasutavad summad sõltuvuses nendest summadest, mis OÜ K tasub Swedbank AS le. Kuna OÜ K ei ole nõuet täies ulatuses pangale tasunud, vaid teeb seda ositi, siis ei ole tal ka nõuet võlgnike vastu rohkemas ulatuses. Kuna võlgnike makstavad summad on sõltuvuses OÜ K kohustustest panga ees, siis laienevad neile vastutuse ja tasumistähtaegade osas refinantseerimise lepingu tingimused. Käesoleval juhul on tegu seadusest tuleneva nõude üleminekuga (VÕS § 173) ning ei ole kokku lepitud, et OÜ K võib nõude esitada sõltumata sellest, et kohustus on refinantseeritud sama panga poolt. Hagejad leiavad, et nad ei ole rikkunud kohustuste täitmise kokkulepet ning leppetrahvi nõue on alusetu. Võlgnikud jätkavad maksete tegemist senisel viisil suurusjärgus ca 12 782,33 eurot (200 000 krooni) kuus. Hagejad ei ole tõendanud, millal, millistes summades ja kellele nad on võlgnevust tasunud.
31.Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane. Seda seisukohta toetab ka VÕS § 1047 lg. 2, mille kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Seega ei olnud kostja käitumine VÕS § 1047 lg. 1 ja 2 tulenevalt õigusvastane. 32.Pooled ei vaidle, et kostja huvi hagejatega seotud andmete avaldamise vastu on seotud sooviga saada võlgnikelt kätte tasumata võlg. Selliselt võib võlgnike nimede teadetes avaldamisega käsitada kostjapoolse surveabinõuna, tagamaks võlgade tasumine (st. sisuliselt õiguskaitsevahendina). Kohus leiab, et kostja seaduslikku huvi ei saa alahinnata, kui ta sisuliselt leidis, et ligi 600 000 krooni suuruse nõude rahuldamiseks ei või kasutada võlgnike isiku avalikustamise võimalust. Kostja kui väärtushinnangu avaldaja valikuvõimalus kasutada võlgniku mõjutamiseks õiguskaitsevahendeid (sh pöörduda hagiga kohtusse) ei võta talt õigust avaldada võla tasumise eesmärgil võlgniku kohta andmeid ja kohaseid väärtushinnanguid.
33.Kohus leiab, et hagejate kui võlglaste nimede avalikustamist ei saa pidada vastuolus olevaks seadusest tuleneva keeluga, esmajoones isikuandmete kaitse seadusega. Küll aga kohus möönab, et hagejate isikuandmete avaldamisel kostja ei pidanuks avaldama hagejate isikukoode, mis ei ole kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega. Kuigi tõeste faktiväidete avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane, möönab kohus, et tulenevalt faktiväidete esitamise viisist ja kontekstist võivad need endast kujutada ka hagejate mainet kahjustavat väärtushinnangut. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg. 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, sellest et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Kohus on ülaltoodu alusel tõendanud, et kostja on oma negatiivse hinnangu hagejate suhtes kujundanud tõeste faktide (asjaolude) alusel. Kohtu hinnangul on andmete selline avalikustamine lubatav, eeldusel, et võlgnik on tegelikult kostjale võlgu, võlgnikule on vähemalt üldjuhul eelnevalt võla tasumise kohustust meelde tuletatud ja kostjatel ei pidanud olema mõistlikku kahtlust hagejaid mõjutada.
34.Kostja käitumise õigusvastasuse hindamisel on tähtis ka võimaliku rikkumise intensiivsus, seega aeg, mille vältel hagejate nimed olid avaldatud. Kostja avaldas 16.03.2010 Facebook suhtlusportaalis teate, milles teatas, et koondab nõuded hagejate vastu ning viitas Äripäevas avaldatavale reklaamile ja samasisulisele üleskutsele. 17.03.2010 avaldati samasugune reklaam Äripäevas, kus lisaks hagejate nimele oli avaldatud ka nende isikukoodid ja kus oli üleskutse „Kui teil on võlanõuetest tulenevaid pretensioone järgmiste isikute vastu, siis võtke ühendust võlaküttidega“. 31.03.2010 avaldas kostja samasisulise reklaami teistkordselt Äripäevas (tlk.28-30, 91, I kd.). Seega kohtu hinnangul ei ole kostja intensiivselt avalikult avaldanud teateid hagejate kohta. Võlgnike kohustuste täitmise mõjutamisele suunatud tegevust ei saa lugeda üldjuhul heade kommete vastaseks, seda saavad õigustada vaid erandlikud asjaolud, esmajoones kostja käitumise suunatus just hagejate maine kahjustamisele, mitte aga võlgnikult võla saamisele. Kohus asub seisukohale, et antud asjas puudusid need erandlikud asjaolud, mis olid suunatud just hagejate maine kahjustamisele. Kohtu arvates hagejate kohta väärtushinnangute avaldamist ei saa pidada õigusvastaseks (ebakohaseks) hagejate väidetud põhjustel ning hagejatele ei ole antud ebakohast väärtushinnangut, mistõttu ei ole rikutud hagejate isiklikke õigusi ning see väärtushinnang ei ole hagejate mainet kahjustav. Seega on kohus jõudnud järeldusele, et kostja käitumine ei ole õigusvastane. Eeltoodu alusel ei ole kostja poolt hagejate nime avaldamine õigusvastane ning hagejatel puudub alus hüvitise saamiseks mittevaralise kahju eest. Kuivõrd kohus tuvastas, et hagejate õiguste rikkumist ei ole toimunud, ei käsitle kohus ka hagejate mittevaralist kahju. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. TsMS § 386 lg. 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise. Menetluskulud TsMS § 162 kohaselt jätab kohus menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlaks-tegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 122 lg. 2 kohaselt tsiviilasja hagihind on 4 793,37 eurot (75 000 krooni) Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.