Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 12.03.2012, Rapla Tsiviilasja number 2-11-50231 Tsiviilasi Swedbank ASi hagi John Seppeli vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 1591,41 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Swedbank AS, reg.nr 10060701, asukoht Tallinn, Liivalaia 8, hageja esindaja Marge Goldberg, kostja John Seppel, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxxx xx-xx Resolutsioon Välja mõista John Seppelilt 1591,41 eurot ja viivis alates 28.02.2012 protsendina (EKP intress + 7% aastas) põhinõudest 1591,41 eurot kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Swedbank ASi kasuks. Menetluskulud jätta John Seppeli kanda. Välja mõista John Seppelilt riigilõiv 183,74 eurot Swedbank ASi kasuks. Välja mõista John Seppelilt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Tagastada Eesti Vabariigil Swedbank ASi arveldusarvele 227000000016 riigilõiv 135,81 eurot, selgitusega Swedbank AS hagis John Seppeli vastu, tsiviilasi 2-11-50231. Swedbank AS tasus 27.02.2012 riigilõivu 271,62 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumber 2900072369. Edasikaebamise kord Pooled loobusid enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Kostja võtab hagi õigeks ning kohus kohaldab kohtuotsuse vormistamisel TsMS § 444 lg 4 sätteid. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 150 lg 2 p 3 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled loobusid enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, seega kuulub hagejale tagastamisele pool riigilõivust.