2-10-58567
Määruse tegemise aeg ja koht
12. märts 2012, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Evi Kool
Kohtuasi
AS Swedbank Liising hagi K. L. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Hageja esindaja: Kostja:
AS Swedbank Liising (reg.kood 10434248) Sigrid Pullõnen (volikirja alusel, epost [email protected] ) K. L. (IK xxx, elukoht: xxx)
Jätta AS Swedbank Liising hagi K. L. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes läbi vaatamata. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates.
AS Swedbank Liising esitas 22.11.2010 Viru Maakohtule hagi K. L. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Viru Maakohtu 06.12.2010 määrusega võeti hagi menetlusse. Menetluse käigus tegi kohus kindlaks, et kostja, K. L. elukoht on alates 19.05.2003 xxx
Kohus leiab et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi ei ole Eesti Vabariigi kohtud pädevad asja läbi vaatama.
see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17.11.2011 otsus kohtuasjas C-327/10 p 40). Määruse sätteid tuleb tõlgendada iseseisvalt, võttes arvesse määruse süsteemi ja eesmärke (Euroopa Kohtu 25.10.2011 otsus liidetud kohtuasjades C-509/09 ja C-161/10 p 38). Euroopa Nõukogu 22.12.2000 määruse (EÜ) nr 44/2001 „kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades“ art 15 p 1 b ja art 16 p 2 kohaselt võib küsimustes, mis on seotud lepinguga, mille isik ehk tarbija on sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, kui tegemist on osamaksudena tasutava laenu või kaupade müügi rahastamiseks antava muud liiki krediidi lepinguga, algatada teine lepinguosaline menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja elukohaks alates 19.05.2003 xxx. Hageja nõuded kostja vastu tulenevad tarbija liisingulepingust. Seega ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi hagi Eesti kohtule. Vastavalt määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 16 punktile 2 võib teine lepinguosaline (AS Swedbank Liising) algatada menetluse tarbija (K. L.) vastu üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on tarbija alaline elukoht (Soome Vabariigis). Määruse art 17 järgi võib art 15 ja 16 sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes või mis on sõlmitud tarbija ja teise lepinguosalise vahel, kui mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal ühes liikmesriigis, ning millega on määratud pädevus selle liikmesriigi kohtutele, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega. Kuna asjas ei esine määruse art 17 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda art 15 ja 16 regulatsioonist ja kostja tegelikuks alaliseks elukohaks on Soome Vabariik, tuleb hagi jätta läbi vaatamata, sest määrusega ette nähtud ainupädevus on antud juhul Soome Vabariigi kohtutel.
valitud õigust. Selliste lepingute puhul, nagu on poolte vahel sõlmitud, ei keela konventsioon lepingupooltel valida õigust (põhikriteerium). Konventsiooni eesmärk on kehtestada ühtsed eeskirjad lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta, sõltumata sellest, kus kohtus seda arutatakse (Euroopa Kohtu 06.10.2009 otsus kohtuasjas C-133/08 p 23). TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja TsMS §-s 463 lg 1 ja 465 sätestatud õiguslikel alustel.
Evi Kool Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.