Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 12. märtsil 2012 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu 2-09-38383
Tsiviilasja number
Kohtuasi Hagihind Menetlusosalised ja esindajad
Menetluse liik
AJ hagi MT vastu au teotamise lõpetamiseks ja esitatud andmete ümberlükkamisele kohustamiseks 3195.58 eurot Hageja: AJ (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostja: MT (isikukood: XXX, elukoht: XXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Indrek Naur (e-post: [email protected] ) Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Jätta AJ hagi MT vastu au teotamise lõpetamiseks ja esitatud andmete ümberlükkamisele kohustamiseks rahuldamata
Menetluskulude jaotus
Jätta poolte ja Eesti Vabariigi menetluskulud hageja kanda Välja mõista AJ Eesti Vabariigi kasuks 329,80 € (kolmsada kakskümmend üheksa eurot ja 80 senti) Välja mõista AJ viivis menetluskuludelt 329,80 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teise lause järgi (võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas) alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2900078444. Maksekorralduse selgituse reale märkida: kohtu nimetus, tsiviilasja number ja menetlusosalise nimi
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Hagiavalduse asjaolud Hageja esitas kohtule hagiavalduse kostja vastu nõuetega kohustada kostjat lõpetama hageja au
teotamine ja kohustada kostjat esitama KÜ XXX juhatusele, liikmete üldkoosolekule, kõigile KÜ XXX korteriomanikele (kokku 87 korterit) ja avalikult välja panema kõikidesse elamu trepikodadesse hagis märgitud sisuga avaldus hageja kohta esitatud andmete ümberlükkamiseks tekstiga „Mina, korteriühistu XXX endine juhatuse liige MT, kinnitan, et esitasin 29. juunil 2009.a-l korteriühistu juhatusele ja 29. juunil 2009 k 19.00 toimunud üldkoosolekule avalduse, milles palusin ennast taandada juhatuse liikme staatusest. Kinnitan, et esitasin selles avalduses tahtlikult ja teadlikult ebaõigeid faktiväiteid korteri nr 5 elaniku AJ suhtes teotades sellega tema au, väärikust ja head nime. Kinnitan, et AJ ei ole algatanud elamus intriige, ta ei ole alusetult süüdistanud juhatust, ta ei ole alandanud juhatuse au ja väärikust, ta ei ole rikkunud minu inimõigusi ja tervist, ei ole sundinud mind ega põhjustanud minu soovi juhatusest lahkumiseks, samuti ei ole minul tekkinud meditsiiniline puue mingil viisil seotud AJ isikuga või tema tegevusega ning ei ole AJ poolt põhjustatud. Hagiavalduse asjaolude kohaselt elab hageja aadressi Tallinnas, XXX korter 5. Korteriomandi omanikuks on hageja tütar KJ, kes on korteriühistu liikmeks ning on hagejale andnud notariaalse üldvolikirja enda esindamiseks. Selle alusel on hageja esindanud KJ korteriühistu liikmete üldkoosolekutel, kirjavahetuses korteriühistuga, kohtumenetluses korteriühistu vastu jne. 29.juunil 2009.a 19.00 toimus KÜ XXX liikmete üldkoosolek. Hagejale väljastatud üldkoosoleku dokumentatsiooniga koos väljastati talle ka kostja 29.06.2009 avaldus korteriühistu juhatusele. Avalduses palus ta ennast taandada KÜ XXX juhatuse liikme staatusest, kuna majas on tärganud intriigid, mida on algatanud korter 5 elanikud, kes pole isegi ühistu liikmed, on talle vastuvõetamatud. Mainitud korteri elanikud on oma alusetute süüdistustega alandanud kogu juhatuse au ja väärikust ning rikkunud kostja inimõigusi ja tervist. Kostja andis avaldusega oma osavõtu volitused korteri 75 elanikule ÕI mis tahes ühistu üldkoosoleku otsuse kinnitamiseks, sest kostja on nüüd raske meditsiinilise puudega ega ole suuteline mingisuguste intriigide ja alusetute süüdistuste kuulamiseks. KÜ XXX 29.juuni 2009 üldkoosoleku protokollist nähtub, et kostja poolt korteriühistu juhatusele esitatud avaldus loeti ette üldkoosolekul ning see lisati üldkoosoleku protokolli juurde. Protokollist nähtuvalt hääletas kostja avalduse protokolli juurde lisamise poolt 50 koosolekul viibinud ühistu liiget. Hageja leiab, et kostja on 29.juuni 2009 avaldusega rikkunud õigusvastaselt hageja isiklikke õigusi ning on teotanud hageja au, head nime ja väärikust. Väide, mille kohaselt korteri nr 5 elanikud, so hageja, on algatanud intriige ei vasta tegelikkusele, hagejal puuduvad mis tahes andmed selle kohta, et majas XXX oleks tärganud mingid intriigid üldse. Väitega nagu hageja oleks algatanud mingeid intriige, levitas kostja hageja au ja väärikust teotavaid andmeid. Väide, mille kohaselt hageja on esitanud alusetuid süüdistusi (ilmselt kostja kui juhatuse liikme suhtes) ei vasta tegelikkusele. Hageja ei ole esitanud mingeid süüdistusi kostja aadressil, rääkimata alusetutest süüdistustest. Seega ei ole ta saanud alandada kostja kui juhatuse liikme ja kogu juhatuse au ja väärikust. Kostja avaldas ebaõigeid faktiväiteid ning levitas hageja au ja väärikust teotavaid andmeid. Hageja ei ole rikkunud mingil viisil kostja inimõigusi ja tervist. Hageja ei tunne kostjat ning kostja ei ole hagejale tuttav isegi mitte visuaalselt. Hageja ei ole iial kostjaga suhelnud ei vahetult ega ka kaudselt. Seega ei ole hageja saanud mingil viisil rikkuda kostja inimõigusi ja tervist, mistõttu kostja on avaldanud hageja suhtes ebaõigeid väiteid teotades sellega hageja au ja väärikust. Avalduse viimasest lausest saab järeldada, et kuivõrd korteri 5 elanik (hageja) on rikkunud kostja inimõigusi ja tervist, on kostja nüüd raske meditsiinilise puudega. Kostja võib olla meditsiinilise puudega, kuid ebaõige faktiväide on esitatud selle kohta just kui kostja saanuks raske meditsiinilise puude hageja väidetava tegevuse tagajärjel. Kostja kujutas üldkoosolekule hagejat ebaõigesti sel teel, et esitas kaudseid asjaolusid oma väidetava meditsiinilise puude kohta, millest sai üheselt järeldada ebaõiget fakti hageja kohta. Seega teotas kostja hageja au, väärikust ja head nime ebaõigete andmete avaldamisega hageja kohta. Kostja jättis avaldusega teistele juhatuse liikmetele ning üldkoosolekule hageja suhtes ebaõigete faktiväidete avaldamisega mulje, just kui hageja kohta avaldatu on tõene ning põhjustanud kostja soovi taanduda ühistu juhatuse liikme staatusest. Kostja kirjalikus avalduses esitatud ebaõiged faktiväited annavad hagejale põhjendamatult negatiivse hinnangu ning omistavad hagejale negatiivseid tegusid, mida hageja tegelikkuses teinud ei ole.
Kostja avaldus tehti korteriühistu 29.juunil 2009 üldkoosoleku vahendusel teatavaks seal osalenud 50-le liikmele, protokolli vahendusel on kostja poolt hagejale antud negatiivne hinnang kättesaadav kõigile korteriühistu 87-le liikmele, nende pereliikmetele, elamuselavatele üürnikele jne., koosoleku protokoll oli kõigis trepikodades oleval teadetetahvlil. Seega on kostja teotanud hageja au, väärikust ja head nime paljudele isikutele kättesaadaval viisil. Kuivõrd kostja oli avalduse esitamise hetkel korteriühistu juhatuse liige, siis tulenevalt oma positsioonist ühistus pidanuks kostja olema ühistu liikmetele, elanikele jne autoriteediks. Seega on ilmne, et ühistu liikmed, elanikud jne järeldavad kostja avalduses hageja kohta esitatud ebaõigetest faktiväidetest nende õigsust. Hageja on olukorras, kus paljud ühistu liikmed ja nende perekonnaliikmed isegi mitte ei tervita ega võta hageja tervitust vastu. Hagejal on olnud ebameeldivaid jutuajamisi väga mitme ühistu liikmega, kes on otsesõnu süüdistanud hagejat kostja haigestumises ja invaliidistumises. Ka on küsitud hagejalt, milliseid intriige ta sepitsenud on või miks ta rikub kostja inimõigusi. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Vastuväidete kohaselt leiab kostja, et faktiväiteks on, et hageja korteri 5 elanikuna on süüdistanud juhatust ja on rikkunud minu inimõigusi ja tervist ning väärtushinnanguteks on, et süüdistused olid alusetud ning et süüdistustega oli alandatud juhatuse au ja väärikust, kuna kostja on neid väljendeid valides lähtunud oma subjektiivsest arvamusest. Kuna hageja ei ole tõendanud, et mainitud väide teotab tema au ja väärikust, siis puudub alus pidada faktiväidet hageja au ja väärikust teotavaks. Kostja arvates vastab tegelikkusele, et hageja süüdistas juhatust, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda õigete andmete ümberlükkamist. Hageja süüdistas koos oma tütrega Korteriühistu XXX juhatust ühe liikme soodustamises alusetus rikastumises teiste liikmete arvel, maksmises endale kõrgendatud puhkusetasu ning pikema puhkuse võtmises võrreldes seaduses ettenähtuga, ühistu liikmete petmises ning mittesäästliku ja mitteperemehelikus suhtumises ühistu liikmete varasse, ükskõikse Keldrite Kasutamise Juhendi täitmises ja laimujutu levitamises, ühistu juhtimise võimatuses emotsionaalse reageeringuta ühistu liikmete avaldustele, pealiskaudsuses ja asjatundmatuses, liikmete tahtlikus hoidmises teadmatuses ja juhatuse otsuste mittenõuetekohases vormistamises, juhatuse tegevuse suunamises hageja ja tema pereliikmete igasugusele häbistamisele, mõnitamisele, tagaselja väljamõeldiste levitamisele ning mitteperemehelikus ja mittesäästlikus majandamises jne. Väited, et kostja arvates olid süüdistused alusetud ning et hageja süüdistused alandasid juhatuse au ja väärikust, ei ole hageja au halvustava iseloomuga. Kostja leiab, et süüdistuste alusetust tõendab Korteriühistu XXX üldkoosoleku otsus, millega üldkoosolek otsustavalt taunis hageja ja KJi vaenutegevust, mis halvustab ühistu tööd. Korteriühistu XXX 10.a. tegevuse jooksul tehtud otsustest pole ühtegi vaidlustatud ning üldkoosolek otsustas anda ühistu juhatuse tööle hinnang – hea. Seega on väite „alusetute süüdistustega" näol tegemist kostja poolse põhjendatud subjektiivse väärtushinnanguga, mis ei saa rikkuda hageja isiklikke õigusi. Hageja alusetud süüdistused (nagu laimujutu levitamine, tahtlik liikmete hoidmine teadmatuses, ühistu liikmete petmine jne) on kostja arvates juhatuse au teotava iseloomuga, kuna sisaldavad juhatuse liikmete mainet kahjustavaid hinnanguid ning on halvustava tähendusega ebaõigeid faktiväiteid. Kostja leiab, et kestev alusetu süüdistamine rikub korraliku inimese au ja väärikust, kui inimene ei ole andnud oma käitumisega sellisteks süüdistusteks põhjust. 1,5 aastat kestnud hageja poolsed alusetud süüdistused on ilmselgelt avaldanud negatiivset toimet kostja psüühilisele tervisele. Seega on alusetu hageja väide, justkui ei ole hageja saanud mingil viisil rikkuda kostja inimõigusi ja tervist. Kostja nimetas intriigideks hageja alusetuid süüdistusi ehk väljendas oma subjektiivset hinnangut hageja käitumisele, milleks hageja oma käitumisega andis põhjust. Kostja ei ole rasket puuet seostanud hageja käitumisega, vaid tõi täiendava põhjuse, miks ta soovib taandada ennast Korteriühistu XXX juhatuse liikme kohalt. Kostja on 76. aastat vana invaliid raske meditsiinilise puudega, mis ei võimalda kostjal liikuda ega osaleda ühistu juhatuse tegevuses, mh kuulata/lugeda juhatuse liikmena hageja alusetuid süüdistusi. Sõna „nüüd" tähendab üksnes seda, et kostja meditsiinilise puue alles hiljuti läks üle „raskesse" seisundisse.
Kostja leiab, et hageja oletused põhjusliku seose kohta kostja raske meditsiinilise puude ja hageja käitumise vahel ei ole asjakohased antud juhul. Oletuslikud ja asjakohatud on hageja mõtisklused selle üle, et kostja seostas teadlikult ning seejuures eesmärgiga teotada hageja au, väärikust ja head nime, juhatusest lahkumise soovi hageja isikuga ning hageja väidetava negatiivse tegevusega kostja suhtes. Asjaolu, et hageja on olukorras, kus paljud ühistu liikmed ja nende perekonnaliikmed isegi mitte ei tervita ega võta hageja tervitust vastu näitab kogu XXX asuva elamu elanike negatiivset suhtumist hageja käitumisele ning ei ole kuidagi seotud kostja avaldusega juhatusest väljaastumiseks. Täiesti paljasõnalised ja tõendamatud on hageja väited selle kohta, et temal on olnud ebameeldivaid jutuajamisi väga mitme ühistu liikmega, kes on otsesõnu süüdistanud hagejat kostja haigestumises ja invaliidistumises ning küsinud, milliseid intriige ta sepitsenud on või miks ta rikub kostja tervist. Hageja käitumist ja suhtumist korteriühistu juhatuse liikmete ja elanike suhtes ilmestab avaldus, milles hageja teatas, et esitas Harju Maakohtusse hagi kostja vastu ning seoses sellega palus „kõigil korteriühistu liikmetel väga tähelepanelikult jälgida, mida nad üldkoosolekul antud küsimuses kavatsevad öelda või millise otsuse poolt hääletada. Aruteluga A.J poolt kohtule esitatud hagi üle, selle hagi osas otsuste vastuvõtmisel jne sekkuvad ühistu liikmed tahes-tahtmatult kohtuvaidlusesse, mille poolteks nad ei ole. Sellise sekkumisega halvendatakse kostja olukorda veelgi ning sekkumine võib kaasa tuua hagi esitamise iga sõnavõtnud isiku suhtes". Ebaõige on hageja seisukoht, justkui avaldas kostja ebaõigeid andmeid kirjaliku avalduse esitamisega KÜ XXX juhatusele ja üldkoosolekule koos avalduse liitmisega üldkoosoleku protokollile. Kostja poolt esitatud avaldusest ei tulene palvet lisada avaldus üldkoosoleku protokollile. Hageja ei saa nõuda au teotava tegevuse lõpetamist, kuna kostja esitas avalduse juhatusest väljaastumiseks ainult üks kord, seega ei saa olla tegemist kestva kahju õigusvastase tekitamisega, isegi kui oletada, et mingi kahju oli hagejale õigusvastaselt tekitatud. Kohtuotsuse põhjendused Põhiseaduse § 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1046 lg 1 esimene lause sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma lahendis 3-2-1-161-05 leidis, et isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik nii ebakohase väärtushinnangu kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega. Seejuures on asjaolud ehk faktiväited kontrollitavad ja au teotavate andmete puhul saab nõuda nende ümberlükkamist. Väärtusotsus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. Kohus leiab, et kostja 29.06.2009 avaldusest hageja poolt esile toodud lause "majas on tärganud intriigid, mida on algatanud korter 5 elanikud, kes pole isegi ühistu liikmed" sisaldab nii väärtushinnangut „tärganud intriigid“ kui ka faktiväidet „mida on algatanud korter 5 elanikud, kes pole isegi ühistu liikmed“, lauses „mainitud korteri elanikud on oma alusetute süüdistustega alandanud kogu juhatuse au ja väärikust ning on rikkunud minu inimõigusi ja tervist" faktiväiteks on, et hageja korteri 5 elanikuna on süüdistanud juhatust ja on rikkunud minu inimõigusi ja tervist ning väärtushinnanguteks on, et süüdistused olid alusetud ning, et süüdistustega oli alandatud juhatuse au ja väärikust, kuna kostja on neis avaldanud oma subjektiivset arvamust.
VÕS § 1047 lg 2 tulenevalt on teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Au teotavateks andmeteks on faktiväited, mis kutsuvad esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse ning nende avaldamise õigusvastasus tuleneb mainet kahjustavate andmete tõele mittevastavusest. Isik, kelle kohta andmeid avaldati, peab tõendama asjaolu, et avaldatud andmed on tema au teotava iseloomuga, andmete avaldaja aga seda, et avaldatud andmed vastavad tõele. Rikkumise õigusvastasus ei ole VÕS § 1047 lg 4 sätestatud nõude kohaldamiseks oluline. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude esitamiseks piisab väite ebaõigusest. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja on oma tütre KJ nimel esitanud Korteriühistule XXX mitmeid avaldusi, milles on esitatud etteheiteid juhatuse liikmetele kõrgendatud puhkusetasu maksmises ning võrreldes seaduses ettenähtuga pikema puhkuse võtmises (21.aprilli 2008 avaldus, tlk 98), ühistu liikmete petmises ning mittesäästlikus ja mitteperemehelikus suhtumises ühistu liikmete varasse (04.mai 2008 avaldus, tlk 99), ebapiisavas ühistu heaperemehelikus juhtimises ja Keldrite kasutamise juhendi ebapiisavas täitmises, majaelanikele alandava ja vale teabe jagamises (09.mai 2008 avaldus tlk 100-101), juhatuse võimetuses ühistut juhtida ilma üleliigse emotsionaalse reageeringuta ühistu liikmete avaldustele ja tähelepanu juhtimisest, et juhatus võib tagasi astuda (17.juuni 2009 avaldus, tlk 102), ühistu liikmete poolt vastuvõetud põhikirja mittejärgimises, pealiskaudsuses ja asjatundmatuses (20.juuni 2009 avaldus tlk103-105), liikmete tahtlikus hoidmises teadmatuses ja juhatuse otsuste mittenõuetekohases vormistamises (27.juuni 2008 avaldus tlk 106-107), juhatuse tegevuse suunamises hageja ja tema pereliikmete igasugusele häbistamisele, mõnitamisele, tagaselja väljamõeldiste levitamisele ning mitteperemehelikus ja mittesäästlikus majandamises (10.augusti 2008 avaldus tlk 107) jne. Korteriühistu juhatusele adresseeritud avaldustes tehtud ettepanekute või arupärimiste kõrval on igas avalduses tehtud juhatusele etteheiteid, mille stiil on halvustav ja süüdistav ning viitab juhatuse tööga mittetoimetulemisele. Kuigi avaldused on esitanud hageja KJi nimel 05.07.1999 antud volikirja alusel, on nendele koostajana alla kirjutanud hageja. Eelnev tähendab seda, et kostja võis anda hinnangu ka hageja kui KJ esindaja käitumisele. Volikirjas volitas KJ hagejat valitsema, kasutama ja käsutama tema igasugust vara ning esindama teda füüsiliste ja juriidiliste isikute ees, st. volikiri hõlmas varaga seotud asjaajamisi. Eelnimetatud avaldustes kirjutatuga on hageja ületanud temale antud volituste piire, mistõttu võib avaldustes esinevad halvustavad etteheited omistada nii KJ kui ka hagejale. KJ tühistas hagejale antud volikirja 13.05.2011. Au teotamise kui delikti üheks eelduseks on isiku mainele kahju põhjustamine ühiskonna silmis. Hagiavalduse kohaselt kahjustas kostja hageja mainet kõigi korteriühistu liikmete, nende perekonnaliikmete aga ka üürnike silmis. Kohtule esitatud 29.06.2009 KÜ XXX üldkoosoleku protokolliga (tlk 14-25) on tõendatud, et üldkoosolek, millest võttis osa 50 liiget, arutas ja kirjeldas protokollis pikalt hageja ja KJi ühistu vastu 1,5 aasta jooksul suunatud tegevust, mille käigus on tehtud juhatusele etteheiteid, et nad ei saa tööga hakkama, võltsivat allkirju, tegevat juurdekirjutusi protokollides. Üldkoosolek taunis KJ ja AJ vaenutegevust, mis halvab ühistu tööd. Seega ei sisalda kostja 29.06.2009 avaldus andmeid ega väärtushinnanguid, mida korteriühistu liikmed oleksid hageja kohta teada saanud avaldusest ja mille tulemusena oleks hageja maine nende silmis kahjustunud. Seega ei saanud vaidlusalune kiri teotada hageja au ja väärikust. Eeltoodu tõttu ei saa kohus ka järeldada, et majaelanike hagejasse negatiivset suhtumist ning ebameeldivad jutuajamisi mitme ühistu liikmega, on põhjustanud kostja 29.06.2009 avaldus, mitte aga hageja enda käitumine. Kuna eelpool nimetatud kirjade ja üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et avaldatud asjaolu, et hageja süüdistas juhatust, on õige ja vastab tegelikkusele, siis puudub hagejal õigus nõuda andmete ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Kohus leiab, et õigusvastased on väärtushinnangud, mis on põhjendamatud või mida põhjendatakse ebaõigete andmetega. Et kostja arvates olid süüdistused alusetud ja et hageja süüdistused alandasid juhatuse au ja väärikust, ei ole hageja au halvustava iseloomuga ning olid kostjapoolsed põhjendatud subjektiivsed väärtushinnangud. Süüdistuste alusetust ja põhjendamatust tõendab 29.06.2009 korteriühistu üldkoosoleku otsuse punkt 6, millega tauniti
hageja ja KJ ühistu tööd halvustavat vaenutegevust aga ka see, et korteriühistu XXX kümne aastase tegevuse jooksul tehtud otsustest pole ühtegi vaidlustatud ning et üldkoosolek otsustas anda ühistu juhatuse tööle hea hinnangu. Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-105-01 leidis, et mis tahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist seisundit ning moraalse kahju olemasolu sellisel juhul eeldatakse. Seega saab pidada tõele vastavaks kostja avalduses väljendatut, et eelnimetatud alusetud süüdistused rikkusid kostja psüühilist tervist ja inimõigus st. põhiseadusest tulenevat õigust aule ja väärikusele. Võõrsõnade leksikoni kohaselt tähendab intriig salasepitsust. Kostja vastusest tulenevalt nimetas ta intriigideks hageja alusetuid süüdistusi ehk väljendas oma subjektiivset hinnangut hageja käitumisele. Asjaolu, et hageja esitas alusetuid süüdistusi, leidis tõendamist eelpool. Au on võimalik teotada üksnes negatiivse väärtusotsustusega ning negatiivse väärtusotsustusega saab isiku au teotada vaid juhul, kui see isik ei ole oma tegudega andnud selliseks hinnanguks põhjust. Seega on vaid põhjendamatu negatiivse mõjuga väärtusotsustus õigusvastane. VÕS § 1046 lg 1 teise lause kohaselt õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Riigikohtu tsiviilkolleegium lahendis nr 3-2-1-63-02 leidis, et negatiivse või halvustava väärtushinnangu kohasus võib muu hulgas sõltuda ka sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust selliseks hinnanguks. Arvestades Korteriühistu XXX üldkoosoleku poolt antud otsusega otsustavalt taunida hageja vaenutegevust ühistu vastu, tuleb asuda seisukohale, et hageja ise oma käitumisega andis põhjust kostja selliseks hinnanguks. Seega ei ole kostja väljendiga, et majas on tärganud intriigid, alandanud hageja au või väärikust. Hageja on avalduses väitnud, et kostja on teadlikult ja tahtlikult seostanud avalduse viimase lause eelneva lausega selliselt, et avalduse lugemisel saab iga isik üheselt järeldada, et „kuivõrd hageja on rikkunud minu inimõigusi ja tervist, olen nüüd (tulenevalt minu tervise rikkumisest hageja poolt) raske meditsiinilise puudega". Kohus kostja avalduse lugemisel seda järeldada ei saa, kuna kostja on põhjendanud raske meditsiinilise puudega oma koosolekutel hääletamise volituste üleandmist korter 75 elanikule ÕI ja seda, et ta ei ole suuteline kuulama mingisuguseid intrigeerivaid ja alusetuid süüdistusi. Avaldusest ei saa mingil moel järeldada, et kostja heidab oma rasket puuet ette hagejale. Kostja vastusest nähtuvalt on ta 76. aastat vana invaliid raske meditsiinilise puudega, mis ei võimalda tal liikuda ega osaleda ühistu juhatuse tegevuses ning avalduses kasutatud sõna „nüüd" tähendab seda, et kostja meditsiinilise puue läks alles hiljuti üle raskeks. Oletuslikud ja asjakohatud on hageja väited selle kohta, et kostja seostas teadlikult ning eesmärgiga teotada hageja au, väärikust ja head nime, juhatusest lahkumise soovi hageja isikuga ning hageja väidetava negatiivse tegevusega kostja suhtes. Seega puudub hagejal õigus nõuda eelnimetatud andmete ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Nõue lõpetada au teotav tegevus ei kuulu rahuldamisele, kuna VÕS § 1055 lg 1 kohaselt saab sellekohast nõuet esitada kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse. Hageja ei saa nõuda au teotava tegevuse lõpetamist, kuna hageja au ei olnud teotatud, mis on tõendamist leidnud eelpool ja kostja tegevus ei olnud kestev, kuna 29.06.2009 kiri oli ühekordne tegevus. Koosoleku protokolli ja selle lisade, sh. kostja avalduse ülesriputamist teadetetahvlile ning korteriühistu edaspidist tegevust, ei saa omistada kostjale, sest ta arvati 29.06.2009 üldkoosoleku otsusega juhatuse liikmest välja ja sellega lõppesid tema juhatuse liikme volitused. Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud, et kostja isiklikult riputas oma 29.06.2009 avalduse teadete tahvlitele. Kohus leiab, et kuna antud asjas ei vaielnud pooled selle üle, et kostja on 29.06.2009 avalduse esitamisega avaldajaks VÕS § 1047 lg 1 mõttes, siis ei oma tähendust, kas avaldus esitati korteriühistu juhatusele või avaldati üldkoosolekul või riputati protokoll koos lisadega üles teadete tahvlitele ning sellekohased kohtule esitatud tõendid ei vaja hindamist. Hageja 08.12.2009 ja 19.08.2009 avaldused KÜ XXX juhatuse liikmetele, 17.11.2009 koosoleku protokoll, 11.12.2009 koosoleku päevakord, kostja 10.12.2009 volitus EK koosolekul osalemiseks ja 11.12.2009 üldkoosoleku protokoll, on koostatud ja nendes kirjeldatud
sündmused on toimunud pärast hagi kohtule esitamist ega oma vaidluse lahendamise seisukohalt tõenduslikku tähendust, mistõttu ei vaja need tõendid hindamist. Lähtudes eeltoodust tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi täielikult rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 5 teisest lausest tuleneb, et menetluskulud, mille tasumisest on kostja vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmisel hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga. Eeltoodust tulenevalt tuleb Eesti Vabariigi kulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Kuna kohus määras 25.01.2010 kostjale riigi õigusabi korras esindaja kohtus esindamiseks ja mõistis kostjat esindanud adv. Indrek Naurile välja riigituludest 06.04.2011 kohtumäärusega osalise tasu 329,80 eurot, siis tuleb hagejalt TsMS § 179 lg 1 ja 190 lg 5 alusel välja mõista menetluskulu Eesti Vabariigi kasuks 329,80 eurot. TsMS § 179 lg 5, 6, ja 9 kohaselt tuleb raha tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, vastasel korral võib justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus saata lahendi sundtäitmisele, seejuures tuleb menetluskulude tasumisega viivitamisel tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.