A. J. hagi M. T. vastu au teotamise lõpetamiseks ja esitatud andmete ümberlükkamisele kohustamiseks Harju Maakohtu 12.03.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A. J. apellatsioonkaebus
Menetluse liik ja tsiviilasja hind
Kirjalik menetlus, tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1595 eurot Hageja A. J. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht X.
X X XX-X, X);
Kostja M. T. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht X. X X XX-XX, X), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Indrek Naur.
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 12.03.2012 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Keelduda apellatsioonkaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisest ja tagastada need kaebuse esitajale.
Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud A. J-i kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.06.08.2009 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu au teotamise lõpetamiseks ja tegelikkusele mittevastavate andmete ümberlükkamiseks.
2.Hageja elab X, X X XX-X. Korteriomandi omanikuks on hageja tütar K. J. , kes on korteriühistu (KÜ) liikmeks ning on hagejale andnud notariaalse volikirja enda esindamiseks. Hageja on K. J. esindanud KÜ liikmete üldkoosolekutel, KÜ-ga kirjavahetuses, KÜ vastu kohtumenetluses jne. 29.06.2009 kell 19.00 toimus KÜ X XX liikmete üldkoosolek. Hagejale väljastati koos üldkoosoleku dokumentatsiooniga ka kostja 29.06.2009 avaldus KÜ juhatusele. Avalduses palus ta ennast taandada KÜ X XX juhatuse liikme staatusest, kuna majas on tärganud intriigid, mis on algatatud korter X elanike poolt, kes pole isegi KÜ liikmed, ja mis on talle vastuvõetamatud. Mainitud elanikud on oma alusetute süüdistustega alandanud kogu juhatuse au ja väärikust ning rikkunud kostja inimõigusi ja tervist. Kostja andis avaldusega oma osavõtu volitused korteri XX elanikule Õ. I-le mistahes KÜ üldkoosoleku otsuse kinnitamiseks, kuna kostja on nüüd raske meditsiinilise puudega ega ole suuteline mingisuguste intriigide ja alusetute süüdistuste kuulamiseks. KÜ 29.06.2009 üldkoosoleku protokollist nähtub, et kostja poolt KÜ juhatusele esitatud avaldus loeti üldkoosolekul ette ning see lisati üldkoosoleku protokolli juurde. Protokollist nähtuvalt hääletas kostja avalduse protokolli juurde lisamise poolt 50 koosolekul viibinud KÜ liiget.
3.Kostja on 29.06.2009 avaldusega õigusvastaselt rikkunud hageja õigusi ning on teotanud hageja au, head nime ja väärikust. Väited, mille kohaselt korteri nr X elanikud (s.o hageja) on algatanud intriige ja et hageja on esitanud alusetuid süüdistusi (ilmselt kostja kui juhatuse liikme suhtes), ei vasta tegelikkusele. Kostja avaldas ebaõigeid faktiväiteid ning levitas hageja au ja väärikust teotavaid andmeid. Hagejal puuduvad mistahes andmed selle kohta, et majas X X XX oleks tärganud mingid intriigid. Samuti ei ole hageja esitanud süüdistusi kostja aadressil ja seega ei ole ta saanud alandada kostja kui juhatuse liikme ja kogu juhatuse au ja väärikust. Hageja ei ole rikkunud mingil viisil kostja inimõigusi ja tervist. Hageja ei tunne kostjat ning kostja ei ole hagejale tuttav. Hageja ei ole kunagi kostjaga suhelnud.
4.Ebaõige faktiväide on esitatud selle kohta (avalduse viimane lause) justkui oleks kostja saanud raske meditsiinilise puude hageja väidetava tegevuse tagajärjel. Kostja jättis avaldusega teistele juhatuse liikmetele ning üldkoosolekul hageja suhtes ebaõigete faktiväidete avaldamisega mulje, justkui oleks hageja kohta avaldatu tõene ning põhjustanud kostja soovi taanduda KÜ juhatuse liikme staatusest. Avalduses esitatud ebaõiged faktiväited annavad hagejale põhjendamatult negatiivse hinnangu ning omistavad hagejale negatiivseid tegusid, mida hageja ei ole teinud.
5.KÜ 29.06.2009 üldkoosoleku vahendusel tehti kostja avaldus teatavaks seal osalenud 50le liikmele, protokolli vahendusel on kostja poolt hagejale antud negatiivne hinnang kättesaadav kõigile KÜ 87 liikmele, nende pereliikmetele, elamus elavatele üürnikele ja koosoleku protokoll oli kõigis trepikodades oleval teadetetahvlil. Seega on kostja teotanud hageja au, väärikust ja head nime paljudele isikutele kättesaadaval viisil.
6.Kuivõrd kostja oli avalduse esitamise hetkel KÜ juhatuse liige, siis tulenevalt oma positsioonist KÜ-s pidanuks ta olema KÜ liikmetele, elanikele jt autoriteediks. Seega on ilmne, et KÜ liikmed, elanikud jt järeldavad kostja avalduses hageja kohta esitatud ebaõigetest faktiväidetest nende õigsust. Hageja on olukorras, kus paljud KÜ liikmed ja nende perekonnaliikmed ei tervita ega võta hageja tervitust vastu. Hagejal on olnud ebameeldivaid jutuajamisi mitme KÜ liikmega, kes on hagejat süüdistanud kostja
haigestumises ja invaliidistumises. Samuti on hagejalt küsitud, milliseid intriige ta on sepitsenud või miks ta rikub kostja inimõigusi. Kostja vastus
7.Kostja vaidles hagile vastu.
8.Faktiväiteks on, et hageja korteri X elanikuna on süüdistanud juhatust ja on rikkunud kostja inimõigusi ja tervist ning väärtushinnanguteks on, et süüdistused olid alusetud ning et süüdistustega oli alandatud juhatuse au ja väärikust, kuna kostja on neid väljendeid valides lähtunud oma subjektiivsest arvamusest. Kuna hageja ei ole tõendanud, et mainitud väide teotab tema au ja väärikust, siis puudub alus pidada faktiväidet hageja au ja väärikust teotavaks.
9.Vastab tegelikkusele, et hageja süüdistas juhatust, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda õigete andmete ümberlükkamist. Hageja süüdistas koos oma tütrega KÜ juhatust ühe liikme soodustamises alusetus rikastumises teiste liikmete arvel; maksmises endale kõrgendatud puhkusetasu ning pikema puhkuse võtmises võrreldes seaduses ettenähtuga; KÜ liikmete petmises ning mittesäästliku ja mitteperemehelikus suhtumises KÜ liikmete varasse; ükskõikse Keldrite Kasutamise Juhendi täitmises ja laimujutu levitamises; KÜ juhtimise võimatuses emotsionaalse reageeringuta KÜ liikmete avaldustele; pealiskaudsuses ja asjatundmatuses; liikmete tahtlikus teadmatuses hoidmises ja juhatuse otsuste mittenõuetekohases vormistamises; juhatuse tegevuse suunamises hageja ja tema pereliikmete igasugusele häbistamisele, mõnitamisele, tagaselja väljamõeldiste levitamisele; ning mitteperemehelikus ja mittesäästlikus majandamises jne.
10.Väited, et kostja arvates olid süüdistused alusetud ning et hageja süüdistused alandasid juhatuse au ja väärikust, ei ole hageja au halvustava iseloomuga. Süüdistuste alusetust tõendab KÜ üldkoosoleku otsus, millega üldkoosolek otsustavalt taunis hageja ja K. J-i vaenutegevust, mis halvustab KÜ tööd. KÜ 10 tegevusaasta jooksul tehtud otsustest pole ühtegi vaidlustatud ning üldkoosolek otsustas anda KÜ juhatuse tööle hinnangu „hea“. Seega on väite „alusetute süüdistustega" näol tegemist kostjapoolse põhjendatud subjektiivse väärtushinnanguga, mis ei saa rikkuda hageja isiklikke õigusi. Hageja alusetud süüdistused (nagu laimujutu levitamine, tahtlik liikmete hoidmine teadmatuses, KÜ liikmete petmine jne) on juhatuse au teotava iseloomuga, kuna sisaldavad juhatuse liikmete mainet kahjustavaid hinnanguid ning on halvustava tähendusega ebaõiged faktiväited. Kestev alusetu süüdistamine rikub korraliku inimese au ja väärikust, kui inimene ei ole andnud oma käitumisega sellisteks süüdistusteks põhjust.
11.1,5 a kestnud hagejapoolsed alusetud süüdistused on ilmselgelt avaldanud negatiivset toimet kostja psüühilisele tervisele. Seega on alusetu hageja väide, justkui ei ole hageja saanud rikkuda kostja inimõigusi ja tervist. Kostja nimetas intriigideks hageja alusetuid süüdistusi ehk väljendas oma subjektiivset hinnangut hageja käitumisele, milleks hageja oma käitumisega andis põhjust. Kostja ei ole rasket puuet seostanud hageja käitumisega, vaid tõi täiendava põhjuse, miks ta soovib taandada ennast KÜ juhatuse liikme kohalt. Kostja on XX a vana invaliid raske meditsiinilise puudega, mis ei võimalda kostjal liikuda ega osaleda KÜ juhatuse tegevuses, mh kuulata/lugeda juhatuse liikmena hageja alusetuid süüdistusi. Sõna „nüüd" tähendab üksnes seda, et kostja meditsiinilise puue alles hiljuti läks üle „raskesse" seisundisse. Hageja oletused põhjusliku seose kohta kostja raske meditsiinilise puude ja hageja käitumise vahel ei ole antud juhul asjakohased. Oletuslikud ja asjakohatud on hageja mõtisklused selle üle, et kostja seostas teadlikult ning seejuures eesmärgiga teotada hageja au, väärikust ja head nime, juhatusest lahkumise soovi hageja isikuga ning hageja väidetava negatiivse tegevusega kostja suhtes.
12.Asjaolu, et hageja on olukorras, kus paljud KÜ liikmed ja nende perekonnaliikmed isegi mitte ei tervita ega võta hageja tervitust vastu, näitab kogu X XX asuva elamu elanike negatiivset suhtumist hageja käitumisele ning ei ole kuidagi seotud kostja avaldusega juhatusest väljaastumiseks. Paljasõnalised ja tõendamatud on hageja väited selle kohta, et temal on olnud ebameeldivaid jutuajamisi mitme KÜ liikmega, kes on hagejat süüdistanud kostja haigestumises ja invaliidistumises ning küsinud, milliseid intriige ta on sepitsenud või miks ta rikub kostja tervist. Hageja käitumist ja suhtumist KÜ juhatuse liikmete ja elanike suhtes ilmestab avaldus, milles hageja teatas, et esitas maakohtusse hagi kostja vastu ning seoses sellega palus „kõigil KÜ liikmetel väga tähelepanelikult jälgida, mida nad üldkoosolekul antud küsimuses kavatsevad öelda või millise otsuse poolt hääletada. Aruteluga hageja poolt kohtule esitatud hagi üle, selle hagi osas otsuste vastuvõtmisel jne sekkuvad KÜ liikmed kohtuvaidlusesse, mille poolteks nad ei ole. Sellise sekkumisega halvendatakse kostja olukorda veelgi ning sekkumine võib kaasa tuua hagi esitamise iga sõna võtnud isiku suhtes".
13.Ebaõige on hageja seisukoht, justkui avaldas kostja ebaõigeid andmeid kirjaliku avalduse esitamisega KÜ juhatusele ja üldkoosolekul koos avalduse liitmisega üldkoosoleku protokollile. Kostja poolt esitatud avaldusest ei tulene palvet lisada avaldus üldkoosoleku protokollile.
14.Hageja ei saa nõuda au teotava tegevuse lõpetamist, kuna kostja esitas avalduse juhatusest väljaastumiseks ainult üks kord, seega ei saa olla tegemist kestva kahju õigusvastase tekitamisega, isegi kui oletada, et mingi kahju oli hagejale õigusvastaselt tekitatud. Maakohtu otsus
15.12.03.2012 kohtuotsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 329,80 eurot ja VÕS § 113 lg 1 alusel viivise.
16.PS § 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. VÕS § 1046 lg 1 esimene lause sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-161-05 leidnud, et isiku au teotamine on VÕS-i kohaselt võimalik nii ebakohase väärtushinnangu kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega. Seejuures on asjaolud ehk faktiväited kontrollitavad ja au teotavate andmete puhul saab nõuda nende ümberlükkamist. Väärtusotsus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid.
17.Kostja 29.06.2009 avaldusest hageja poolt esile toodud lause "majas on tärganud intriigid, mida on algatanud korter X elanikud, kes pole isegi ühistu liikmed" sisaldab nii väärtushinnangut „tärganud intriigid“ kui ka faktiväidet „mida on algatanud korter X elanikud, kes pole isegi ühistu liikmed“. Lauses „mainitud korteri elanikud on oma alusetute süüdistustega alandanud kogu juhatuse au ja väärikust ning on rikkunud minu inimõigusi ja tervist" faktiväiteks on, et hageja korteri X elanikuna on süüdistanud juhatust ja on rikkunud minu inimõigusi ja tervist ning väärtushinnanguteks on, et
süüdistused olid alusetud ning et süüdistustega oli alandatud juhatuse au ja väärikust, kuna kostja on neis avaldanud oma subjektiivset arvamust.
18.VÕS § 1047 lg-s 2 tulenevalt on teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Au teotavateks andmeteks on faktiväited, mis kutsuvad esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse ning nende avaldamise õigusvastasus tuleneb mainet kahjustavate andmete tõele mittevastavusest. Isik, kelle kohta andmeid avaldati, peab tõendama asjaolu, et avaldatud andmed on tema au teotava iseloomuga, andmete avaldaja aga seda, et avaldatud andmed vastavad tõele. Rikkumise õigusvastasus ei ole VÕS § 1047 lg 4 sätestatud nõude kohaldamiseks oluline. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude esitamiseks piisab väite ebaõigsusest.
19.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja on oma tütre K. J-i nimel esitanud KÜ-le X XX mitmeid avaldusi, milles on esitatud etteheiteid juhatuse liikmetele kõrgendatud puhkusetasu maksmises ning võrreldes seaduses ettenähtuga pikema puhkuse võtmises (21.04.2008 avaldus, I tlk 98), KÜ liikmete petmises ning mittesäästlikus ja mitteperemehelikus suhtumises KÜ liikmete varasse (04.05.2008 avaldus, I tlk 99), ebapiisavas KÜ heaperemehelikus juhtimises ja Keldrite kasutamise juhendi ebapiisavas täitmises, majaelanikele alandava ja vale teabe jagamises (09.05.2008 avaldus I tlk 100-101), juhatuse võimetuses KÜ-d juhtida ilma üleliigse emotsionaalse reageeringuta KÜ liikmete avaldustele ja tähelepanu juhtimisest, et juhatus võib tagasi astuda (17.06.2009 avaldus, I tlk 102), KÜ liikmete poolt vastuvõetud põhikirja mittejärgimises, pealiskaudsuses ja asjatundmatuses (20.06.2009 avaldus I tlk 103-105), liikmete tahtlikus hoidmises teadmatuses ja juhatuse otsuste mittenõuetekohases vormistamises (27.06.2008 avaldus I tlk 106-107), juhatuse tegevuse suunamises hageja ja tema pereliikmete igasugusele häbistamisele, mõnitamisele, tagaselja väljamõeldiste levitamisele ning mitteperemehelikus ja mittesäästlikus majandamises (10.08.2008 avaldus I tlk 107) jne. KÜ juhatusele adresseeritud avaldustes tehtud ettepanekute või arupärimiste kõrval on igas avalduses tehtud juhatusele etteheiteid, mille stiil on halvustav ja süüdistav ning viitab juhatuse tööga mittetoimetulemisele. Kuigi avaldused on esitanud hageja K. J-i nimel 05.07.1999 antud volikirja alusel, on nendele koostajana alla kirjutanud hageja. Eelnev tähendab seda, et kostja võis anda hinnangu ka hageja kui K. J-i esindaja käitumisele. Volikirjas volitas K. J. hagejat valitsema, kasutama ja käsutama tema igasugust vara ning esindama teda füüsiliste ja juriidiliste isikute ees, s.t volikiri hõlmas varaga seotud asjaajamisi. Eelnimetatud avaldustes kirjutatuga on hageja ületanud temale antud volituste piire, mistõttu võib avaldustes esinevad halvustavad etteheited omistada nii K. J-le kui ka hagejale. K. J. tühistas hagejale antud volikirja 13.05.2011.
20.Au teotamise kui delikti üheks eelduseks on isiku mainele kahju põhjustamine ühiskonna silmis. Hagiavalduse kohaselt kahjustas kostja hageja mainet kõigi KÜ liikmete, nende perekonnaliikmete, aga ka üürnike silmis. Kohtule esitatud 29.06.2009 KÜ X XX üldkoosoleku protokolliga (I tlk 14-25) on tõendatud, et üldkoosolek, millest võttis osa 50 liiget, arutas ja kirjeldas protokollis pikalt hageja ja K. J-i KÜ vastu 1,5 a jooksul suunatud tegevust, mille käigus on tehtud juhatusele etteheiteid, et nad ei saa tööga hakkama, võltsivat allkirju, tegevat juurdekirjutusi protokollides. Üldkoosolek taunis K. J-i ja hageja vaenutegevust, mis halvab KÜ tööd. Seega ei sisalda kostja 29.06.2009 avaldus andmeid ega väärtushinnanguid, mida KÜ liikmed oleksid hageja kohta avaldusest teada saanud ja mille tulemusena oleks hageja maine nende silmis kahjustunud. Seega ei saanud vaidlusalune kiri teotada hageja au ja väärikust. Eeltoodu tõttu ei saa kohus ka järeldada, et majaelanike negatiivset suhtumist hagejasse ning ebameeldivad jutuajamisi mitme KÜ liikmega, on põhjustanud kostja 29.06.2009
avaldus, mitte aga hageja enda käitumine. Kuna eelpool nimetatud kirjade ja üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et avaldatud asjaolu, et hageja süüdistas juhatust, on õige ja vastab tegelikkusele, siis puudub hagejal õigus nõuda andmete ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel.
21.Õigusvastased on väärtushinnangud, mis on põhjendamatud või mida põhjendatakse ebaõigete andmetega. Et kostja arvates olid süüdistused alusetud ja et hageja süüdistused alandasid juhatuse au ja väärikust, ei ole hageja au halvustava iseloomuga ning olid kostjapoolsed põhjendatud subjektiivsed väärtushinnangud. Süüdistuste alusetust ja põhjendamatust tõendab 29.06.2009 KÜ üldkoosoleku otsuse p 6, millega tauniti hageja ja K. J-i KÜ tööd halvustavat vaenutegevust, aga ka see, et KÜ 10 tegevusaasta jooksul tehtud otsustest pole ühtegi vaidlustatud ning et üldkoosolek otsustas anda KÜ juhatuse tööle hea hinnangu.
22.Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-105-01, et mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist seisundit ning moraalse kahju olemasolu sellisel juhul eeldatakse. Seega saab pidada tõele vastavaks kostja avalduses väljendatut, et eelnimetatud alusetud süüdistused rikkusid kostja psüühilist tervist ja inimõigusi s.t põhiseadusest tulenevat õigust aule ja väärikusele. Võõrsõnade leksikoni kohaselt tähendab intriig salasepitsust. Kostja vastusest tulenevalt nimetas ta intriigideks hageja alusetuid süüdistusi ehk väljendas oma subjektiivset hinnangut hageja käitumisele. Asjaolu, et hageja esitas alusetuid süüdistusi, leidis tõendamist eelpool.
23.Au on võimalik teotada üksnes negatiivse väärtusotsustusega ning negatiivse väärtusotsustusega saab isiku au teotada vaid juhul, kui see isik ei ole oma tegudega andnud selliseks hinnanguks põhjust. Seega on vaid põhjendamatu negatiivse mõjuga väärtusotsustus õigusvastane. VÕS § 1046 lg 1 teise lause kohaselt õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-63-02, et negatiivse või halvustava väärtushinnangu kohasus võib mh sõltuda ka sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust selliseks hinnanguks. Arvestades KÜ üldkoosoleku poolt antud otsusega taunida hageja vaenutegevust KÜ vastu, tuleb asuda seisukohale, et hageja ise oma käitumisega andis põhjust kostja selliseks hinnanguks. Seega ei ole kostja väljendiga, et majas on tärganud intriigid, alandanud hageja au või väärikust.
24.Hageja on avalduses väitnud, et kostja on teadlikult ja tahtlikult seostanud avalduse viimase lause eelneva lausega selliselt, et avalduse lugemisel saab iga isik üheselt järeldada, et „kuivõrd hageja on rikkunud minu inimõigusi ja tervist, olen nüüd (tulenevalt minu tervise rikkumisest hageja poolt) raske meditsiinilise puudega". Kohus kostja avalduse lugemisel seda järeldada ei saa, kuna kostja on põhjendanud raske meditsiinilise puudega oma koosolekutel hääletamise volituste üleandmist korter XX elanikule Õ. I-le ja seda, et ta ei ole suuteline kuulama mingisuguseid intrigeerivaid ja alusetuid süüdistusi. Avaldusest ei saa mingil moel järeldada, et kostja heidab oma rasket puuet hagejale ette. Kostja vastusest nähtuvalt on ta XX a vana invaliid ja raske meditsiinilise puudega, mis ei võimalda tal liikuda ega osaleda KÜ juhatuse tegevuses ning avalduses kasutatud sõna „nüüd" tähendab seda, et kostja meditsiinilise puue läks alles hiljuti üle raskeks. Oletuslikud ja asjakohatud on hageja väited selle kohta, et kostja seostas teadlikult ning eesmärgiga teotada hageja au, väärikust ja head nime, juhatusest lahkumise soovi hageja isikuga ning hageja väidetava negatiivse tegevusega kostja suhtes. Seega puudub hagejal õigus nõuda eelnimetatud andmete ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel.
25.Nõue lõpetada au teotav tegevus ei kuulu rahuldamisele, kuna VÕS § 1055 lg 1 kohaselt saab sellekohast nõuet esitada kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju
õigusvastase tekitamisega ähvardatakse. Hageja ei saa nõuda au teotava tegevuse lõpetamist, kuna hageja au ei olnud teotatud, mis on tõendamist leidnud eelpool ja kostja tegevus ei olnud kestev, kuna 29.06.2009 kiri oli ühekordne tegevus. Koosoleku protokolli ja selle lisade, sh kostja avalduse ülesriputamist teadetetahvlile ning KÜ edaspidist tegevust, ei saa omistada kostjale, sest ta arvati 29.06.2009 üldkoosoleku otsusega juhatuse liikmest välja ja sellega lõppesid tema juhatuse liikme volitused. Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud, et kostja isiklikult riputas oma 29.06.2009 avalduse teadete tahvlitele. Lähtudes eeltoodust jättis kohus hagi rahuldamata.
26.Kuna antud asjas ei vaielnud pooled selle üle, et kostja on 29.06.2009 avalduse esitamisega avaldajaks VÕS § 1047 lg 1 mõttes, siis ei oma tähendust, kas avaldus esitati KÜ juhatusele või avaldati üldkoosolekul või riputati protokoll koos lisadega üles teadete tahvlitele ning sellekohased kohtule esitatud tõendid ei vaja hindamist. Hageja 08.12.2009 ja 19.08.2009 avaldused KÜ juhatuse liikmetele, 17.11.2009 koosoleku protokoll, 11.12.2009 koosoleku päevakord, kostja 10.12.2009 volitus E. K-le koosolekul osalemiseks ja 11.12.2009 üldkoosoleku protokoll, on koostatud ja nendes kirjeldatud sündmused on toimunud pärast hagi kohtule esitamist ega oma vaidluse lahendamise seisukohalt tõenduslikku tähendust, mistõttu ei vaja need tõendid hindamist.
27.Kuna kohus jättis hagi täielikult rahuldamata, siis jäid menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus jättis TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 5 alusel Eesti Vabariigi kulud täies ulatuses hageja kanda. Kuna kohus määras 25.01.2010 kostjale riigi õigusabi korras esindaja ja mõistis kostjat esindanud adv. Indrek Naurile välja riigituludest 06.04.2011 kohtumäärusega osalise tasu 329,80 eurot, siis tuleb hagejalt TsMS § 179 lg 1 ja 190 lg 5 alusel välja mõista menetluskulu Eesti Vabariigi kasuks 329,80 eurot. TsMS § 179 lg-te 5, 6 ja 9 kohaselt tuleb raha tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, vastasel korral võib justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus saata lahendi sundtäitmisele, seejuures tuleb menetluskulude tasumisega viivitamisel tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt. Apellatsioonkaebus
28.Hageja palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda.
29.Kohus on rikkunud TsMS §-s 7 sätestatud poolte võrdsuse printsiipi ja on eelistanud kostjat hagejale. Vaidlustatud kohtuotsus on raskesti jälgitav. Otsus ei vasta TsMS § 442 nõuetele. Kohus on jätnud analüüsimata kõik hageja esitatud tõendid ja faktilised väited ning ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta hageja faktiliste väidetega, selgitustega või tõenditega. Kohus asus menetlema kostja vastuväiteid ja jättis hageja esitatud faktilised asjaolud tähelepanuta. Hageja on esitanud oma protsessuaalse taotluse selgelt. Kostja on vastuväited hagile koostanud selliselt, et on tõstatanud seal hageja vastu nõudeid ja väiteid, millised eeldavad kas iseseisva hagi esitamist kohtusse või vastuhagi esitamist. Kohus peab juba eelmenetluses selgitama, et hagiavalduse vastuses esitatud kostja nõudeid kohus ei menetle ning nende lahendamiseks tuleb esitada kas iseseisev hagi või vastuhagi. Kohus eksitas hagejat, kui asus menetlema kostja vastuväidetes esitatud nõudeid.
30.Kohtu seisukoht, justkui oleks tulnud hagejal tõendada, et kostja ise riputas enda kirja teadetetahvlile, ei ole õige. Kostja oli teadlik, et tema avaldus teadetetahvlile riputatakse ja kostja ilmselgelt soovis seda, kui adresseeris kirja üldkoosolekule. Kohus oleks pidanud analüüsima kostja 29.06.2009 kirja mõju üldkoosolekule, kuna kiri koostati enne üldkoosolekut eesmärgiga selle ettelugemiseks ning koosoleku protokollile liitmiseks. Kohus ei oleks saanud analüüsida KÜ 29.06.2009 protokolli selle sisu poolest, kuna
koosolek toimus ajaliselt hiljem, kui kostja poolt üldkoosolekule kirjutatud kiri. Kostja tegevus hageja au teotamisel oli vältava iseloomuga. Kohtumenetluses solvas ja alandas kostja hagejat edasi. Asjas omab tähtsust ka tsiviilasi nr 2-09-51675, kuna kohtus KÜ-d esindanud juhatuse esimees R. M. vabandas K. J-i ees 29.06.2009 üldkoosolekul toimunud K. J-i ja teda esindanud hageja alusetu solvamise eest ja seetõttu märgiti tsiviilasja lõpetava kompromissi p 6, et pooled hoiduvad edaspidi teineteise suhtes solvangutest. Selles asjas tehtud lõpplahend kinnitab samuti, et KÜ probleem suhtlemisel oli K. J-ga, mitte hagejaga.
31.Kostja vastusest selgub, et tema üldkoosolekule adresseeritud avaldus oli mõeldud K. J-i au ja väärikuse teotamiseks, mistõttu oleks pidanud kohus seda väidet ka kontrollima. Kohus oleks pidanud juhtima kostja tähelepanu sellele, et kostja ei saa laiendada 29.06.2009 kirja sisu isikutele (K. J-le), keda tegelikult kirjas märgitud ei ole. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja oli KÜ juhatuse liige 10 a. Seega pidid tal olema teadmised selle kohta, et esindaja saab tegutseda üksnes esindatava nimel, mitte iseenda nimel. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu 05.07.1999 antud volikirja tekstile või hageja vastuväidetele kostja käsitlusele volikirjaga seonduva kohta. Kohtu seisukoht, et volikiri võimaldab teha tehinguid üksnes kinnisvaraga, ei ole õige. Kohus ei saanud käesolevas vaidluses analüüsida ja anda hinnanguid hageja tütre väidetavatele tegudele või tema poolt KÜ-le esitatud avaldustele, kuid kohus on seda teinud. Kohus ei oleks tohtinud samastada hagejat K. J-ga, kuivõrd hageja esindajana sai tegutseda esindatava (K. J-i) nimel, mitte enda nimel. Kohus on jätnud tähelepanuta kõik hageja väited selle kohta, et avaldusi KÜ-le ei koostanud hageja. Kohus on jätnud tähelepanuta ka K. J-i 10.03.2011 avalduse, milles ta kinnitab, et suhetes KÜ-ga tegutses hageja K. J-i nimel ning kõik avaldused on koostatud K. J-i poolt.
32.Kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid on asjassepuutumatud, kuna need ei ole seotud käesoleva vaidlusega ega ka hageja isikuga, mistõttu oleks pidanud kohus need tõendid jätma tähelepanuta. Kostja ei ole tõendanud, et K. J-i kirjades sisalduv ei vastanud tegelikkusele. KÜ juhatuse liige peab olema kõrgema valulävega ja teda võib võrrelda mõnes mõttes avaliku elu tegelasega, kes peab olema valmis kriitika talumiseks. Juhatuse liige ei tohiks halvustada ühtegi korteriomanikku, elanikku jt, kes on pöördunud teabe mittesaamisel oma õiguste kaitseks kohtusse või on julgenud juhatuse tööd kritiseerida. Juhatuse liikme pädevuseks ei ole KÜ liikmete, elanike jt mõnitamine ja halvustamine üldkoosoleku ees. Kohus oleks pidanud arvestama ka kostja positsiooni KÜ-s ning analüüsima, kas KÜ juhtorganisse kuuluv isik võinuks nii valuliselt võtta igat KÜ liikme pöördumist, et omakorda asuda üldkoosolekul korteriomanikku ja korteriomanikuga seotud elanikke mõnitama.
33.Kohus ei oleks tohtinud mõista hagejalt välja Eesti Vabariigi kasuks kostja esindaja menetluskulusid. Kostjal on piisavalt rahalisi vahendeid õigusteenuse ostmiseks ilma riigi abita ning seetõttu on tal sõlmitud leping advokaadibürooga. Kostja ja tema advokaat kasutasid riigi poolt antud abi pahatahtlikult ning vastuolus kohtumääruse ja riigi õigusabi seadusega ka muudes kostja asjades. Kostja menetluskulud tuleb jätta kas riigi enda kanda või tühistada kostjale menetlusabi andmine.
34.Hageja palub võtta vastu uued tõendid (K. J-i 28.02.2008 kiri KÜ-le, Harju Maakohtu 22.02.2010 määrus tsiviilasjas nr 2-09-51675, Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-08-10666 ja KÜ Sütiste tee 36 kirjalik seisukoht tsiviilasjas nr 2-0810666) ja hinnata neid tõendeid otsuse tegemisel.
35.Maakohus on määranud tsiviilasja hinna ebaõigesti. Vastus apellatsioonkaebusele
36.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus
37.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
38.Apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad tuginevad endiselt hageja ekslikule eeldusele, et hagis esiletoodud asjaolud ja kogutud tõendid annavad aluse väita, et kostja on au teotamisega rikkunud hageja isiklikke õigusi ning on seetõttu asjakohatud. Maakohus on käsitlenud nõutava põhjalikkusega vaidluse aluseks olevaid asjaolusid ning selgitanud piisava selgusega, miks ei saa hageja poolt esitatud nõudeid rahuldada. Kohus on hageja kõigile seisukohtadele vastanud ning kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, menetlusnormide rikkumist või tõendite ebaõiget hindamist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud.
39.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et erinevalt hageja seisukohast, on maakohus kolleegiumi arvates jõudnud õigele tõlgenduslikule järeldusele, et laused, mille ümberlükkamist hageja taotleb, sisaldavad nii andmeid kui väärtushinnanguid. Tegemist ei ole mitte üksnes VÕS § 1047 lg 4 rakendusalaga, milles nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ning kus tuleb tuvastada üksnes vaidlustatud andmete tegelikkusele mittevastavus. Maakohus on lausetes sisalduvate väärtushinnangute ebakohasuse tuvastamisel õigesti lähtunud ka VÕS § 1046 kohaldamise vajadusest. Väärtushinnangu tõesust või väärust ei ole võimalik tõendada ja seetõttu ei saa hageja nõuda maakohtu poolt märgitud osas avaldatu ümberlükkamist. Hageja on teise nõude kvalifitseerinud VÕS § 1055 lg 1 järgi, mille rakendamine on VÕS § 1047 lg 4 kohaldamisel täiendavaks õiguskaitsevahendiks ning mille rahuldamise eelduseks on, et andmed on ebaõiged ja nende avaldamine on jätkuv. Ringkonnakohtul ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti.
40.Kolleegium jagab maakohtu seisukohta ka selles, et hageja käitumine m.h tütre esindamisel on hagejale omistatav. Asjaolu, et K. J-i poolt hagejale 05.07.1999 välja antud volikirja (I kd, tl 148) sisust tulenevalt oli hagejale antud õigus tütre eest kirjutada alla kõikidele dokumentidele ja esindada volitajat füüsiliste ja juriidiliste isikute ees, ei tähenda, et kostjal puudus õigus väita, et tehtud etteheiteid on koostanud ja allkirjastanud hageja. Erimeelsust ei ole selles, et 29.06.2009 üldkoosolekul toimus arutelu nii hageja kui tema tütre K. J-i käitumise üle. Maakohus on esitatud tõendeid hinnates õigesti tuvastanud, et kostja avaldatud faktiväited hageja tegevuse kohta on tõesed ning hageja käitumisele antud väärtushinnangud ei ole olnud tuvastamist leidnud asjaolude valguses ebakohased. Maakohus on analüüsinud kostja poolt avaldatu tõelevastavust ja põhjendatust piisava põhjalikkusega ning ringkonnakohtul ei ole alust asuda maakohtu poolt uuritud tõendite põhjal teistsugusele seisukohale. Õige on maakohtu järeldus, et kuna ühistu üldkoosoleku otsuseid ei ole seni vaidlustatud ning 29.06.2009 toimunud üldkoosolek on andnud ühistu juhatuse tegevusele hea hinnangu, puudub alus väita, et hageja poolt ühistu juhtimise aadressil tehtud kriitikaks oleks olnud põhjust. Kuna hageja õiguste rikkumine tuvastamist ei leidnud, on maakohus jätnud õigesti rahuldamata ka hageja nõude kohustada kostjat edaspidi hoiduma hageja kahjustamisest.
41.Kolleegium ei nõustu kaebuse väitega, et maakohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid. Maakohus on otsuses märkinud, millistele tõenditele ta oma järeldused rajas ning kohtu hinnang kogutud tõenditele on olnud ringkonnakohtu arvates seadusekohane. Kostja etteheide, et maakohus on jätnud hageja tõendid tähelepanuta ning lähtunud üksnes kostja esitatud tõenditest, on asjakohatu. Maakohus on tõendite asjassepuutuvuse ja lubatavuse hindamisel õigesti lähtunud vaidluse aluseks olnud asjaoludest ja hageja esitatud nõuetest. Samuti on kohus jaganud õigesti tõendamiskoormise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus tõendeid seadusest juhindudes ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ettemääratud jõudu. Kolleegiumil ei ole põhjust anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Hageja mittenõustumine kohtu kaalutlustega ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks.
42.Kaebuse seisukoht, et maakohus on hagi lahendades lähtunud kostja esitatud nõuetest, on ainetu, kuna kostja ei ole käesolevas menetluses hageja vastu nõudeid esitanud. Kostja esitatu näol on tegemist hageja nõude suhtes kostjapoolsete seisukohtade ja vastuväidetega, mille esitamine ei eelda hagi ega vastuhagi esitamist.
43.Kaebuses tõstatud küsimuse tsiviilasja hinna määramise osas, on ringkonnakohus 25.04.2012 määrusega lahendanud ja määranud tsiviilasja hinnaks apellatsioonimenetluses 1595 eurot, mille pealt on kohustatud ka apellanti riigilõivu tasuma. Kuna antud juhul ei ole võimalik hüve väärtust, mida hageja oleks hagi rahuldamise korral eeldatavalt saanud, kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks, mille puhul TsMS § 132 lg 1 järgi eeldatakse, et hagihind on 1595 eurot.
44.Apellatsioonkaebuses esitatud hageja ja K. J-i ning ühistu suhteid puudutavad uued seisukohad, s.h uued väited tütre poolt hagejale antud volituste mahu ja üldkoosoleku otsuste vaidlustamise kohta jätab kolleegium tähelepanuta ning taotluse nende kinnitamiseks esitatud uute tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata. Vastavalt TsMS § 652 lg-le 3 võib ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui sellele asjaolule esimese astme kohtus tugineti, kuid see jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või kui asjaolu ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusnormi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh seetõttu, et asjaolu tekkis või sai poolele teatavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab apellant uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust kaebuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. Apellant ei ole kaebuses esitanud põhjendust, miks ringkonnakohtus esmakordselt esile toodud asjaolusid ja kaebusele lisatud tõendeid, mis pärinevad aastatest 2008 ja 2009, esimese astme kohtule ei esitatud ning seetõttu ei saa ringkonnakohus nendega kaebuse lahendamisel arvestada. Maakohus on otsuse arutluskäigus puudutanud üksnes poolte esitatud asjaolusid ja tõendeid ning lähtunud hageja esitatud nõuetest. Seetõttu ei ole taotluse väide, et maakohtu käsitlus on osutunud hagejale üllatuslikuks, asjakohane. TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud ning seetõttu ei ole kaebuses esmakordselt esitatud väidetega arvestamata jätmise etteheitmine maakohutule põhjendatud. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendid tuleb apellandile tagastada.
45.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Hagi rahuldamata jätmise tõttu on maakohus jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti hageja kanda ja mõistnud hagejalt TsMS § 190 lg 5 alusel põhjendatult välja riigi kasuks kostjale osutatud menetlusabi kulud. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus
kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel samuti hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.