2-11-59155/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2.Kostja ei saa esitada otsuse peale apellatsioonkaebust. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljaspoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus §-s 416. Vastavalt TsMS § 142 lg-le 1 ja 2 tasutakse kajalt ja menetluse taastamise avalduselt hagimenetluses kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 € ja mitte rohkem kui 6400 €. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu seisukoht Hageja on tarbimislaenude pakkumisele orienteeritud äriühing. Laenu saada sooviv isik peab registreerima end hageja koduleheküljel ja esitama laenutaotluse interneti või SMS teel. Kostja on ennast identifitseerinud ja kinnitanud, et on tutvunud laenu andmise tingimustega ning nendest aru saanud. Poolte vahel sõlmiti laenuleping 29.12.2008.a., mille alusel sai kostja hagejalt laenu 3000 krooni, ehk 191.73 eurot tähtajaga 28.01.2009.a. Lepingu p.4.1.2.3 kohaselt oli kostjale väljastatud laenu intressimääraks 60% laenusummast aastas. Lepingu p.7.4 kohaselt võib laenuandja edastada laenusaajale meeldetuletusi laenu tasumise kohta, milliste väljastamise eest on kostja kohustatud tasuma vastavalt laenuandja hinnakirjale. Lepingu p.9.1 oli kokku lepitud viivise määras 0,75% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Hageja taotleb kostjalt kokku 452.16 euro väljamõistmist, millest 191.73 eurot moodustab laenu põhiosa, 43.14 eurot intress, 25.56 eurot meeldetuletuste tasu ja 191.73 eurot hageja poolt vähendatud viivisenõue. Hageja taotleb kostjalt tulevikus tekkida võiva viivise väljamõistmist lepingus sätestatud määras, so 0,75% päevas tasumata laenusummalt. Hageja toetub oma nõudes VÕS §-dele 76 lg.1 ja 3, 100, 101 lg.1 p.1 ja 6, 108 lg.1,397 lg.1, 113 lg.1 ja TsMS § 367.