Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja, Anžela Nahhapetjan ́i kanda.
4.Välja mõista hagejalt, Anžela Nahhapetjan ́ilt riigi tuludesse apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 479,33 eurot. Vastav rahaline kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest alates. Täitmisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates raha maksmise kohustust loova lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-11-22661
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.16.05.2011.a esitas hageja maakohtusse kostja vastu hagi kinkelepingust taganemise avalduse kehtivuse tuvastamiseks, kinkelepingu alusel saadu väljaandmiseks ja tahteavalduse andmiseks kohustamiseks. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt kinkis hageja 06.07.2009 kostjale, kes oli tema kasupoeg, Osaühingu HOLGER osa nimiväärtusega 40 800 krooni, mis moodustas 50% osaühingu osakapitalist. Osaühingu osa oli hageja jaoks tema tapetud poja mälestus. Hageja kinkis osaühingu osa kostjale lootuses, et nad asuvad ühiselt tegutsema toitlustuses ning kostja abistaks ja vajadusel toetaks hagejat rahaliselt. Pärast kinkelepingu sõlmimist käitus kostja hagejaga lugupidamatult ja keeldus teda abistamast. Ühisest tegutsemisest ei tulnud midagi välja, sest pärast kinketehingut muutus kostja hageja suhtes negatiivseks, noris pisidetailide pärast ja alandas hagejat avalikult töötajate ees. Hagejal oli 05.07.2010 sõlmitud Osaühinguga Holger tööleping ja töötasu oli tema peamiseks sissetulekuallikaks. Kostja äriühingu juhatuse liikmena ütles töölepingu 03.10.2010 ütles. Kostja käitumine tekitas hagejale emotsionaalseid üleelamisi. Kostja ähvardas hagejat ka füüsilise vägivallaga, tõukas teda, lukustas lattu ja ähvardas šašlõkivardaga. 19.04.2011 tegi hageja notariaalse kinkelepingust taganemise avaluse, tuues põhjuseks jämeda tänamatuse, mis seisnes selles, et kostja jättis täitmata oma lubaduse hageja eest hoolitseda ja teda materiaalselt aidata. Hageja tegi kostjale taganemisavalduses ettepaneku tulla 09.05.2011 notari juurde, et sõlmida omandi üleandmise kokkulepe Osaühingu HOLGER osa üleandmiseks, kuid kostja kohale ei tulnud. Hageja leidis, et kinkelepingust taganemine on kehtiv ja kinkelepingu alusel saadu tuleb tagastada. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Lepingust ega seaduse regulatsioonist ei ilmne, et kostjal oleks kohustust hageja eest hoolitseda ja teda rahaliselt toetada. Kostja on sugulussidemete tõttu hagejat abistanud. Kostja abikaasa kontolt on hagejale üle kantud raha ja kostja abikaasa on hagejale ostnud ravimeid. Tööleping hagejaga lõpetati kooskõlas seadusega. Äriühingu tegevus oli vaja ümber korraldada ja hageja töökoht koondati. Hageja soovis oma omandisse tagasi oluliselt paranenud majandusliku olukorraga äriühingu osa. Osanikuna ei tundnud hageja äriühingu tegevuse vastu huvi. Hageja oli kuus aastat pärast poja surma äriühingu juhatuses, kuid faktiliselt tegutses juhatuse ainsa liikmena K N, kes volituste lõppedes oli sunnitud äriühingu dokumentatsiooni notaribüroos hoiustama, sest hageja vältis igasuguseid kontakte. Kostjal õnnestus äriühingu majandustegevust oluliselt parandada. Kostja ei ole hagejat töösuhte ajal ebaväärikalt kohelnud.
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-11-22661 Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 19.12.2011.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda. Kohtule esitatud 06.07.2009 osaühingu osa kinkelepingust nähtub, et hageja on kinkinud kostjale Osaühingu HOLGER osa nimiväärtusega 40 800 krooni, mis moodustas 50% osaühingu osakapitalist. VÕS § 265 lg 1 kohaselt kinkelepingus võib kingisaajale ette näha koormisi või kohustusi. Kohus leidis, et kinkija eest hoolitsemine on kohustus, milles peaks kinkelepingus kokku leppima. Lepingust ei nähtu, et kinkelepinguga oleks kostjale pandud kohustust hoolitseda hageja eest või teda majanduslikult toetada. Seetõttu ei saa jämedaks tänamatuseks pidada asjaolu, et kostja ei ole hagejat majanduslikult toetanud. Kohtule esitatud kostja abikaasa pangakonto väljavõttest ja ravimikviitungitest nähtub, et kostja perekond on hagejat majanduslikult toetanud. Kohus leidis, et ravimite ostmist võib pidada nii majanduslikuks toetamiseks kui ka hoolitsemiseks moraalses mõttes ning hoolitsuseta jätmine taganemise alusena ei leidnud tõendamist. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töötas 05.07.2010 - 03.10.2010 Osaühingus HOLGER ning töösuhe temaga lõpetati koondamise tõttu. Kohus leidis, et töölepingu lõpetamine ei ole jäme tänamatus hageja suhtes. Kostjal äriühingu juhatuse liikmena oli lojaalsuskohustus äriühingu ees, samas oli kostjal moraalne kohustus käituda tänulikult kinkija suhtes. Kohus leidis, et koondamisega töölepingu lõpetamine ei ole alandav, sellega kaasnevad rahalised hüvitised. Hagejal oli pensioni näol olemas sissetulek ning nähtuvalt kostja poolt esitatud kviitungitest, toetas kostja hagejat majanduslikult pärast töölepingu lõpetamist. Juhatuse ülesanne on äriühingu tegevuse majanduslikult tasuvamaks ümberkorraldamine. Lähtuvalt hageja selgitustest oli äriühingu osa kinkides hageja sooviks, et kostja võtaks äriühingu juhtimise üle. Kohus leidis, et töölepingu lõpetamine ei ole jäme tänamatus, seega taganemise aluse olemasolu ei leidnud tõendamist. Tunnistaja S. K ütlustest nähtuvalt olid hagejal ja kostjal pidevalt tööl konfliktid, kostja karjus hageja peale, korra tõukas hagejat. Kohus leidis, et kostja poolt välja toodud asjaolu, et tunnistajaga lõpetati töösuhe alkoholi tarvitamise tõttu tööl, ei oma käesolevas asjas tähtsust. Tunnistaja ütlusi saab tõendina kasutada, kuna tal puudus eelnev ja hilisem kokkupuude menetlusosalistega. Kohus leidis, et kostjal, kui äriühingu tegevuse eest vastutaval isikul, oli kohustus kontrollida ja tagada äriühingu tegevus toitlustusasutusena. Töötajalt, kelleks hageja sel hetkel oli, töökohustuste täitmise nõudmine oli seaduslik tegevus, kuigi seda ei pea läbi viima alandaval moel. Tunnistaja möönis, et arvestades hageja ja kostja rahvust ja temperamenti, ei pruugi nende konflikti lahendamise meetodid tunduda teisest rahvusest inimestele tavapärased. Tunnistaja Ü. K ütluste kohaselt rääkis hageja talle, et soovib, et kostja asuks äriühingu kasuks tööle. Samas heitis hageja kostjale ette, et kostja pidas ennast toitlustusasutuses nö peremeheks ega soovinud hageja sekkumist. Kohus järeldas tunnistaja ütlustest, et konfliktid hageja ja kostja vahel olid tööalased ning selles osas võttis kohus juba seisukoha, pidades õigustatuks kostja tegevust äriühingu parema majandamise nimel. Kohus ei näinud vastuolu selles, et üks tunnistaja väitis, et konfliktid toimusid juba 2001. suvel ja teine leidis, et konfliktid algasid 2010. sügisel. Tunnistaja Ü. Kasemaa teadis konfliktide olemasolust hageja jutu järgi, mis ei välista, et konfliktid võisid olla varasemad. Samas võis see tähendada, et hageja ei pidanud 2010. suvel tööl asetleidnut veel konfliktiks.
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-11-22661 Kohus leidis, et tunnistajate ütlustega välja toodud asjaolusid ei saa pidada jämedaks tänamatuseks hageja isiku suhtes. Tegemist oli tööalaste ja äriühingu majandustegevust puudutavate erimeesustega, kusjuures kostjal oli äriühingu juhatuse liikmena kohustus tagada äriühingu majandustegevus. Hageja väited, et kostja nimetas hageja lapselapsi natsideks ja käitus nendega jämedalt, ei ole tõendatud ja kohus ei saa neid arvestada. Samuti ei saa kohus arvestada kostja väiteid, et osaühingu osa väärtus on kostja tegevuse tulemusena tõusnud, kuna kostja ei esitanud väärtuse suurenemise kohta andmeid. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme, hinnates ebaõigesti asjas kogutud tõendeid, mistõttu jõudis ekslikule seisukohale ja võttis vastu ebaõiglase otsuse. VÕS § 267 ja § 270 järgi on kinkijale jäetud järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist. Kingisaajale on antud n-ö prooviaeg tõestamaks kinkijale, et ta on kingi vääriline. Kui kingisaaja oma (seaduslikku) õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganemiseks. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. Jäme tänamatus kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-129-05, p-d 26-27). Kolleegium nõustus antud lahendis hagejaga, et käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ja arvestada konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut. Hageja möönab, et kostja tegevus, mille kohaselt ta lõpetas töölepingu hagejaga, võib tõepoolest olla õiguspärane, kuid sellega kaasnes rida alandavaid toiminguid hageja suhtes ning ainuüksi töölepingu lõpetamise fakt ei olegi hageja arvates jämeda tänamatuse väljendus. Hageja on eelnevalt kohtule selgitanud, et töölepingu olemasolu ei kajastanud tegelikku pooltevahelist suhet. Tegemist oli perekonnaäriga, millel oli muuhulgas hageja jaoks hingeline väärtus, eriti peale poja surma. Hageja eesmärk oli kostja kaasabil taastada oma poja mälestuseks baari tegevus ja teha sellest austusväärne söögikoht. Hageja ei oleks ettevõtet kostjale kinkinud, kui ta oleks teadnud, et nad ei saa seda koos majandada. Kostja näitas oma suhtumisega hageja vastu jämedat tänamatust ning selline käitumine isiku poolt, kelle ta on üles kasvatanud, on põhjustanud hagejale rohkem hingelist valu kui seda oleks teinud võõras isik. Kohus ei ole antud asjaolu arvesse võtnud ja on rajanud otsuse pelgalt asjaolule, et kostja kui äriühingu juhatuse liige pidi tagama äriühingu tegevuse. Kohus on otsuse tegemisel põhjendamatult jätnud arvesse võtmata tunnistajate ütlusi kostja alandava käitumise kohta hageja suhtes ning ei ole põhjendamatult arvestanud asjaoluga, et kostja on hageja suhtes tarvitanud füüsilist vägivalda. Kohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta tunnistaja Ü. K ütlused selle kohta, mis asjaoludel kinkis hageja äriühingu osa kostjale. Samuti on kohus jätnud tähelepanu hageja ütlused (kohtuistungi protokoll lk 3), et kostja on ületanud oma käitumisega igasugused piirid. Hageja andis kostjale nn prooviaja, tõestamaks hagejale, et ta on kingi vääriline. Kostja oma käitumisega on teinud kõik selleks, et tõestada oma ebasobivust. Hagejale sai selgeks, et
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-11-22661 kostja ei ole kinki väärt, mille tagajärjel ta kinkelepingust taganes. Hagejale jääb arusaamatuks millisel alusel on kohus jätnud arvesse võtmata hageja väited psüühilisest ja füüsilisest vägivallast kostja poolt. Kohus ei põhjendanud, miks ta on jätnud arvesse võtmata hageja väited selle kohta, mida on kostja hagejale öelnud peale kinkelepingu sõlmimist ja baaris töötamise ajal. Nimelt et hageja on tulnud Eestisse, et tegeleda prostitutsiooniga; hageja poja naine olevat amoraalne inimene, lesbi; hageja lapselaps olevat hullem kui eestlasest fašist, kuivõrd tal on eestlannast ema ja armeenlasest isa; hageja olevat häbivääristanud oma poja nime. Kohus ei ole otsuse tegemisel arvesse võtnud asjaolu, et kostja käitumine tekitas hagejale emotsionaalseid üleelamisi. Kohus ei ole analüüsinud kostja poolset vägivalda hageja suhtes, nt tunnistajate ütlustega tõendatud tõukamisi, lattu lukustamisi ega muid ähvardusi. Jäme tänamatus kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes ning on iseenesest mõistetav, et tegemist on subjektiivse hinnanguga. Kostja käitumine ja eeltoodud väljaütlemised on hagejat alandanud ning põhjustanud talle sügavat hingelist valu. Armeenia rahvusest hageja jaoks on perekond püha ja tapetud poja au puutumatu. Hageja ei oodanud lähedaselt inimeselt sellist lugupidamatust. Kostja on näidanud hageja suhtes üles jämedat tänamatust, mistõttu hageja pidas vajalikuks kinkelepingust taganeda. Kohus ei ole piisava tähelepanuga hinnanud kostja eetilist käitumist hageja suhtes ega arvestanud piisavalt VÕS § 267 p 1 tõlgendamisel selle sätte kinkijat kaitsvat eesmärki ning on sisustanud sätte liiga kitsalt. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS §-st 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kuigi apellant tugines apellatsioonkaebuses suuresti asjaoludele ja väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha kujundanud ja millega ringkonnakohus nõustub, märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuseks siiski järgmist.
7.Maakohus tegi tõendite hindamisel õige järelduse, et käesolevas asjas ei saa tõendatuks lugeda asjaolu nagu oleks kostja hageja suhtes pannud toime jämeda tänamatuse kinkelepingust taganemise aluse tähenduses. Mitte igasugune negatiivne käitumine või tänamatus ei anna kinkelepingust taganemiseks alust, vaid selleks peab esinema jäme tänamatus. Käesoleva tsiviilasja raames tuleb arvestada sellega, et hageja andis kinkelepingu alusel lõplikult ja pöördumatult kostjale üle äriühingu osa kuuluvuse. Sellest tulenevalt tekkis kostjal õigus hakata tegutsema vastava äriühingu osanikuna ja juhatuse liikmena. Kinke tagajärjel kaotas kostja vaidlusaluse osa suhtes kõik õigused. Sellises olukorras tuleb aktsepteerida seda, kui kostja soovis täiel määral ise ja ilma hagejapoolse sekkumiseta teostada õigusi, mida vaidlusaluse äriühingu osa talle annab. See, kui kostja hagejale korraldusi jagas, otsustas menüüvaliku üle viisil, millega hageja ei nõustunud ja ei usaldanud hagejale laoruumi võtmeid, ei ole asjaolud, mis võimaldaksid kinkelepingust taganeda. Osaühingu osanikuks ja juhatuse liikmeks saades tekibki isikul õigus teostada vastavaid
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-11-22661 õigusi ja kinkija peab arvestama, et temal kinkimisega sellised õigused lõpevad. Õiguste selline teostamise puhul ei ole tegemist jämeda tänamatusega.
8.Käesoleva asja raames ei ole tõendatud, et hageja ja vaidlusaluse äriühingu vahel töölepingu sõlmimine oleks olnud kinkelepingust tulenev kohustus. Töölepingu koondamise tõttu ülesütlemine, isegi, kui töölepingu sõlmimine oleks olnud kinkelepingu tingimus, ei saaks olla käsitletav jämeda tänamatusena kinkelepingust taganemise aluse tähenduses. Juhul, kui kinkelepingu raames olekski kokku lepitud, et kingisaaja peab oma osaniku õigusi teostama selliselt, et osaühing sõlmib kinkijaga töölepingu, alluks selline tööleping tavalisele töölepingu regulatsioonile, mille raames on tööandjal õigus töötaja koondada. Töölepingu sõlmimise kohustus ei saa tähendada seda, et kingi saaja peaks tagama ka töölepingu kehtivuse määramata aja jooksul. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et töölepingu iseenesest õiguspärase lõpetamisega kaasnes terve rida alandavaid toiminguid, mis on jämeda tänamatuse kvalifitseerimise aluseks, on konkretiseerimata ning sedavõrd üldine, et isegi vastava väite õigsust eeldades ei saa jämeda tänamatuse esinemist järeldada.
9.Hageja väitis käesoleva menetluse raames, et tema eesmärk kinkelepingu sõlmimisel oli hoopis see, et asuda koos kostjaga ühiselt toitlustusasutust majandama ning et kostjapoolne tegevus, mis seisnes selles, et hageja lülitati järk-järgult toitlustusasutuse majandamisest välja, on hageja jaoks solvav. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa selline väide olla hagi rahuldamise aluseks, sest hageja pidi kinkelepingut sõlmides mõistma, et ta jääb lõplikult ja pöördumatult äriühingu osalusest ilma ning edaspidi omandab äriühingu osas otsuste tegemise pädevuse kingi saaja.
10.Maakohus ei võtnud õigesti tõendina arvesse hageja ütlusi. Menetlusosalise ütlused iseenesest tõendiks ei ole. Vande all hagejat üle kuulatud ei ole.
11.Maakohus tegi tunnistajate ütluste hindamisel kaalutlusotsustuse ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus seejuures diskretsiooni piire ületanud. Maakohus hindas kõiki tsiviilasja raames kogutud tõendeid ning tegi põhjendatud järelduse, et vastavate tõendite alusel jämedat tänamatust järeldada ei saa. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
12.TsMS §190 lg 4 alusel tuleb hagejalt apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv välja mõista. Apellatsioonkaebuse esitamisel kuulus tasumisele riigilõiv summas 479,33 eurot.
Menetluskulude jaotus
13.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-11-22661 esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Mare Merimaa
Kaupo Paal
Ande Tänav
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.