Võlaõigus › Võõrandamislepingud

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja esitas kostja vastu nõude kinkelepingust taganemise avalduse kehtivuse tuvastamiseks, kinkelepingu alusel saadu väljaandmiseks ja tahteavalduse tegemise kohustamiseks. Hagiavalduse kohaselt kinkis hageja 06.07.2009 kostjale osaühingu H osa nimiväärtusega 40 800 krooni, mis moodustas 50 % osaühingu osakapitalist. Osaühingu osa oli hageja jaoks tema tapetud poja mälestus, kellega koos hageja äritegevust alustas. Hageja kinkis osa eesmärgiga, et kostja abistaks ja hoolitseks hageja eest ning vajadusel toetaks teda rahaliselt. Kostja käitus pärast kinkelepingu sõlmimist hagejaga lugupidamatult ja keeldus teda abistamast. Hagejaga sõlmiti 05.07.2010 OÜ-ga H tööleping, töötasu oli hageja peamiseks sissetulekuallikaks. Kostja ütles töölepingu äriühingu juhatuse liikmena üles 03.10.2010. hageja tegi 19.04.2011 notariaalse kinkelepingust taganemise avaluse, tuues põhjuseks jämeda tänamatuse, mis seisnes selles, et kostja jättis täitmata oma lubaduse hageja eest hoolitsed aja teda materiaalselt aidata. Hageja tegi kostjale taganemisavalduses ettepaneku tulla 09.05.2011 notari juurde, et sõlmida omandi üleandmise kokkulepe osaühingu H osa üleandmiseks, kuid kostja kohale ei ilmunud. Hageja leiab, et kinkelepingust taganemine on kehtiv ning kinkelepingu alusel saadu tuleb pooltel tagastada. Tehingu-eelse olukorra taastamiseks on kostjal vaja teha tahteavalduse omandi ülekandmiseks. Hageja täiendas oma hagi 18.10.2011. Hagiavalduse täienduse kohaselt on hageja kostja üles kasvatanud, tegemist on tema kasupojaga. Hageja kinkis oma osaühingu osa kostjale lootuses, et nad asuvad ühiselt tegutsema toitlustuses, esialgu pooled arutasidki koostööd ning baari äritegevuse tulevikku. Ühisest tegutsemisest ei tulnud siiski midagi välja, sest pärast kinketehingut muutus kostja hageja suhtes negatiivseks, noris pidevalt iga pisidetail pärast ja alandas hagejat avalikult töötajate ees. Kostja käitumine tekitas hagejale emotsionaalseid üleelamisi. Kostja ähvardas hagejat ka füüsilise vägivallaga, on teda tõuganud, lukustanud lattu ja ähvardanud šašlõkivardaga.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Kohtule esitatud vastuväidete kohaselt ei ilmne ei lepingust ega ka seaduse regulatsioonist, et kostjal oleks olnud kohustust hageja eest hoolitseda ja teda rahaliselt toetada. Kostja on oma sugulussidemete tõttu siiski hagejat abistanud, kostja abikaasa kontolt on hagejale üle kantud raha ning kostja abikaasa on hagejale ostnud ravimeid. Tööleping lõpetati hagejaga seadusega kooskõlas, sest äriühingu tegevust oli vaja ümber korraldada. Hageja töökoht koondati. Kostja leiab, et hageja soovib oma omandisse tagasi oluliselt paranenud majandusliku olukorraga äriühingu osa. Hageja ei tundnud äriühingu tegevuse vastu osanikuna huvi. Hageja oli küll kuus aastat pärast oma poja surma äriühingu juhatuses, kuid faktiliselt tegutses juhatuse ainsa liikmena KN, kes oma volituste lõppedes oli sunnitud äriühingu dokumentatsiooni notaribüroos hoiustama, sest hageja vältis igasuguseid kontakte. Kostjal õnnestus asjatundliku äritegevusega äriühingu majandustegevust oluliselt parandada. Kostja ei ole hagejat töösuhte ajal ebaväärikalt kohelnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning uurinud tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Hageja on hagiavalduses ja selle täienduses kostjale ette heitnud jämedat tänamatust, mis seisnes hageja hoolitsuseta jätmises, hagejaga jämedas käitumisest ja hagejaga töösuhte lõpetamises. VÕS § 268 lg 1 sätestab, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja

kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Jämedaks tänamatuseks tuleks pidada eelkõige moraalinormide vastast tegevust, kuigi ka seadusevastane tegevus võib teatud juhtudel olla jäme tänamatus. VÕS § 265 lg 1 sätestab, et kinkelepingus võib kingisaajale ette näha koormisi või kohustusi. Kohus asub seisukohale, et kinkija eest hoolitsemine on kohustus, milles peaks kinkelepingus kokku leppima. Kohtule esitatud 06.07.2009 osaühingu osa kinkelepingust nähtub, et hageja on kinkinud kostjale osaühingu H osa nimiväärtusega 40 800 krooni, mis moodustas 50 % osaühingu osakapitalist. Lepingust ei nähtu, et kinkelepinguga oleks kostjale pandud kohustust hoolitseda hageja eest või teda majanduslikult toetada. Seetõttu ei saa kohtu arvates jämedaks tänamatuseks pidada asjaolu, et kostja ei ole hagejat majanduslikult toetanud. Kohtule esitatud kostja abikaasa pangakonto väljavõttest ja kohtule esitatud ravimikviitungitest nähtub, et kostja perekond on hagejat majanduslikult toetanud. Kohus leiab, et ravimite ostmist võib pidada nii majanduslikuks toetamiseks kui ka hoolitsemiseks moraalses mõttes. Kohus asub seisukohale, et hoolitsuseta jätmine ei ole taganemise alusena leidnud tõendamist. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töötas OÜ-s H 05.07.-03.10.2010 ning hagejaga lõpetati töösuhe koondamise tõttu. Kohus asub seisukohale, et töölepingu lõpetamine ei ole jäme tänamatus hageja suhtes. Kostjal oli äriühingu juhatuse liikmena lojaalsus-kohustus äriühingu ees, samas oli kostjal moraalne kohustus käituda tänulikult kinkija suhtes. Kohus leiab, et koondamisega töölepingu lõpetamine ei ole alandav, sellega kaasnevad rahalised hüvitised, hagejal oli pensioni näol olemas sissetulek ning nagu nähtub kostja poolt esitatud kviitungitest, siis toetas kostja hagejat pärast töölepingu lõpetamist majanduslikult. Äriühingu tegevuse ümberkorraldamine majanduslikult tasuvamaks ongi juhatuse ülesanne. Hageja enda poolt antud selgitustest lähtuvalt oli hageja sooviks äriühingu osa kinkides, et kostja võtaks üle äriühingu juhtimise. Kohtu arvates ei ole töölepingu lõpetamine jäme tänamatus ja seega ka taganemise aluse olemasolu leidnud tõendamist. Tunnistaja S.K ütlustest nähtuvalt olid hagejal ja kostjal tööl pidevalt konflikte, kostja karjus hageja peale ühel korral tukas hagejat. Kohus leiab, et kostja poolt välja toodud asjaolu, et tunnistajaga lõpetati töösuhe alkoholi tarvitamise tõttu tööl, ei oma käesolevas asjas tähtsust. Tunnistaja ütlusi saab tõendina kasutada, tal puudus eelnev ja hilisem kokkupuude menetlusosalistega. Tunnistaja sõnul olid hageja ja kostja konfliktid tööalased, näiteks kurjustas kostja hagejaga seetõttu, et ei jätkunud šašlõkki. Kohus leiab, et kostjal, kui äriühingu tegevuse eest vastutaval isikul oli kohustus kontrollida ja tagada äriühingu tegevus toitlustusasutusena. Töötajatelt, kelleks hageja sel hetkel oli, töökohustuste täitmise nõudmine on seaduslik tegevus, kuigi seda ei pea läbi viima alandaval moel. Samas möönis ka tunnistaja, et arvestades hageja ja kostja rahvust ja temperamenti, ei pruugi nende konfliktilahendamise meetodid tunduda teisest rahvusest inimestele tavapärased. Tunnistaja Ü.K ütluste kohaselt rääkis hageja talle, eest soovib, et kostja asuks äriühingu kasuks tööle. Samas on hageja kostjale ette heitnud seda, et kostja pidas ennast toitlustusasutuses, mida OÜ H pidas, nö peremeheks ega soovinud hageja sekkumist. Kohus järeldab tunnistaja ütlustest, et konfliktid hageja kostja vahel olid tööalased. Tööalase konflikti osas on kohus juba seisukoha võtnud, pidades õigustatuks kostja tegevust äriühingu parema majandamise nimel. Kohus ei näe vastuolu selles, et üks tunnistaja väitis, et konfliktid toimusid juba suvel 201 ning teine leidis, et konfliktid algasid 2010 sügisel. Tunnistaja Ü.K teab konfliktide olemasolust hageja jutu järgi, see ei välista, et konfliktid võisid olla juba varasemad, samas võib see tähendada ka seda, et hageja ise ei pidanud suvel 2010 tööl asetleidnut veel konfliktiks. Kohus asub seisukohale, et tunnistajate ütlustega välja toodud asjaolusid ei saa pidada jämedaks

tänamatuseks hageja isiku suhtes vaid tegemist oli tööalaste ja äriühingu majandustegevust puudutavate erimeesustega, kusjuures kostjal oli äriühingu juhatuse liikmena kohustus tagada äriühingu majandustegevus. Hageja väited selle kohta, et kostja nimetas hageja lapselapsi natsideks ja käitus nendega jämedalt, ei ole tõendatud ja seega ei saa kohus neid ka asjas arvestada. Kohus märgib, et lapselapsed iseenesest kvalifitseeruvad lähedastena VÕS § 267 p 1 mõttes. Kohus peab vajalikuks märkida kostja väite kohta, et osaühingu osa väärtus on kostja tegevuse tulemusena tõusnud ning seda tuleb asjas arvestada. Kostja ei ole esitanud väärtuse suurenemise kohta andmeid ja seetõttu ei saa kohus seda asjaolu ka arvestada. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Hagejalt tuleb välja mõista ka TsMS § 179 lg 1 alusel riigilõiv, mille tasumisest hageja oli menetlusabi saamise alusel vabastatud. TsMS § 174 lg 1 järgi tuleb menetluskulude kindlaksmääramise taotlus esitada kohtule 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.