Võlaõigus › Töövõtulepingud

seega 25. juuni 2010. Kolmanda etapi tööde eest esitas hageja kostjale akti ja arve nr A-10049 tähitult 02.09.2010 ja täiendavalt ka elektrooniliselt 09.09.2010. Kolmanda etapi tööde viimane maksepäev saabus 23.septembril 2010. Seega on kostjal hagi esitamise seisuga tasumata kolm arvet kokku summas 423 600 krooni (arve nr. A-10019 summas 211 800 krooni, arve nr. A-10023 summas 176 400 krooni ja arve nr A-10049 summas 35 400 krooni). Kostja on hageja poolt tehtud töödest ja esitatud aktidest ning arvetest teadlik, kuid kostja esindaja AA on hoidunud akte allkirjastamast ja tööd vastu võtmast, esitamata sealjuures ühtegi konkreetset põhjust, miks ei ole kostjal võimalik tööd objektile vastu võtma tulla. Kostja vastusest hageja kirjadele selgub, et kostja on hageja poolt esitatud aktid ja arved kätte saanud, mistõttu hageja loeb esitatud aktid kostjale üleantuks. Samas ei ole kostja ühelegi tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile alla kirjutanud ega töövõtutasu maksnud. Lepinguga olid pooled kokku leppinud, et tööde ülevaatamiseks ja vajaduse korral pretensioonide esitamiseks mõistlik aeg on 5 päeva, mille jooksul on võimalik kostjal kas töö vastu võtta või teavitada hagejat töö puudustest. Kostja ei ole hagejat teavitanud ega põhjendanud, miks tema arvates ei olnud tehtud tööd ja akt vastavuses, millised tööd olid tema arvates tegemata ega ole hagejale välja maksnud kokkulepitud tasu. Selline kostja poolne käitumine näitab selgesti kostja pahatahtlikkust ja soovimatust lepingut täita. Vastavalt Lepingu p. 9.2. leping lõpeb lepinguliste kohustuste täieliku ja nõuetekohase täitmisega lepingu poolte poolt, mis muuhulgas kohustab kostjat tasuma tegelikult teostatud tööde eest Lepingus sätestatud tingimustel. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud (töid vastu ei võtnud, mingeid pretensioone tööde kohta ei esitanud) ning kostja lubadused töövõtutasu maksta jäid vaid paljasõnaliseks, esitas hageja 22.06.2010 oma esindaja kaudu kostjale teate tsiviilhagi esitamise kavatsuse kohta. Kostja vastas hagejale 28.06.2010 hilinenud pretensioonidega esimese etapi tööde kohta ning omapoolse kompromissettepanekuga, pakkudes hagejale töötasuks vaid väikese osa töövõtu maksumusest. Hageja ei tunnista kostja poolt hilinenult esitatud pretensioone, nii sisulise faktidele mittevastavuse tõttu kui ka olulise hilinemise tõttu. Hageja leiab, et kostja on esitanud alusetud pretensioonid eesmärgiga kõrvale hoida töövõtutasu maksmisest. Ootamatult saatis kostja hagejale töövõtulepingust taganemise avalduse, tuues aluseks ehitustööde kvaliteedi puuduseid. Lähtudes põhimõttest, mille kohaselt ei ole töövõtulepingust taganemine võimalik pärast töö lõplikku ja kohast sooritamist ning kasutusele võtmist, lükkas hageja kostja avalduse kui alusetu ja põhjendamatu tagasi. Hageja on kostjale toonitanud, et kõik töös avalduvad reaalsed puudused, samuti garantiitähtajal ilmneda võivad ebakohasused on hageja alati valmis kohaselt parandama. Hagejal ei ole võimalik aga selliseid puuduseid kõrvaldada, mida reaalselt ei eksisteeri. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudena töövõtutasu summas 423 600 krooni. Lisaks põhinõudele esitas hageja viivise nõude. Vastavalt hageja poolt esitatud arvete alusel on kostja hageja ees võlgnevuses 423 600 krooni, millele lisanduvad lepingujärgsed viivised 0,1% päevas. Kuni hagi esitamiseni nõuab hageja kostjalt viivist summas 39 385,80 krooni ning alates hagi esitamisest kuni nõude rahuldamiseni palub hageja kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab ka kostjalt 18 000 krooni (15 000+käibemaks 20%) hüvitamist kahjuna, mille kostja on hagejale tekitanud poolte vahel sõlmitud Lepingu rikkumise tagajärjest tulenevalt. Põhjusel, et kostja ei nõustunud tööd vastu võtma, oli hageja sunnitud fikseerima töö valmimise aja ja sooritatud töö kvaliteedi asjatundja vahendusel. Nimetatud kahju on kohtuvälised kulud seoses OÜ-lt HR tellitud eksperthinnanguga, seisuga 17. juuni 2010.

hinnavahe ja millest tulenevalt alandas hageja kompromissis teenuse hinda 15 300 krooni võrra. Põhjusel, et kostja ei olnud ikkagi nõus tööd vastu võtma, jäi kompromiss ka sõlmimata. Algne tööde maht lepiti poolte vahel kokku kostja poolt esitatud joonistelt, milles ei olnud kajastatud seinaorvad jms, mis reaalsel objektil suurendas oluliselt ruutmeetreid ja tehtava töö mahtu. Samuti selgus, et paljud detailid (sh aknaplekid) tuleb enne fassaadi valmistamist eemaldada, kuna need olid paigaldatud oskamatult ning ebakvaliteetselt ja kvaliteetse fassaadiviimistluse sooritamine ei olnud võimalik varasemat praaki ümber tegemata. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et vaidlust ei ole selle üle, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 14.05.2010.a. ehituse töövõtuleping (edaspidi Leping) XXX objektil fassaaditööde teostamiseks. Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja teostas nimetatud objektil ehitustöid, kuid seda väiksemas mahus ja Lepingus sätestatud tingimustele mittevastavalt (mitte Ceresit materjalidega ja mitte oma kvalifitseeritud töötajatega) ning jättis tööde teostamise objektil pooleli, millest tulenevalt öeldi omakorda üles kostja leping ning kostjale tekkis sellest tulenevalt märkimisväärne kahju. Hageja koostas ja esitas kostjale enne Lepingu sõlmimist hinnapakkumise, mis oli koostatud valedele andmetele, kinnitustele ja kokkulepetele tuginevalt, millega põhjustas kostjale vale ettekujutuse teostatavate tööde mahust, kvaliteedist ja ka maksumusest. Nimelt leppisid pooled kokku, et hageja teostab töid Ceresit materjalidega, mis on kõrgema kvaliteedi ja hinnaga. Hageja teostas töid Knauf materjalidega, mille üle vaidlus puudub ning milline nähtub ka hageja enda poolt tõendina esitatud HR17.06.2010.a. eksperthinnangust. Lisaks on hageja seaduslik esindaja AA oma 06.07.2010.a. 11:37:02 e-kirjas seda kinnitanud, et materjalide võimalik hinnavahe sellest tulenevalt on 15 3000 krooni. Seega puudub vaidlus selles, et hageja ei teostanud töid kokkulepitud materjalidega ja puudus hageja ja kostja kokkulepe materjalide asendamises, kuid kuna teostatud tööde osas materjale enam asendada ei olnud võimalik, siis nõustus hageja eelnevalt märgitud 06.07.2010.a. e-kirjas, et nimetatud hinnavahe kuulub sellest tulenevalt kostja poolt tasutavast summast mahaarvamisele. Pooled leppisid kokku ka selles, et hageja kasutab tööde teostamiseks oma ettevõtte kvalifitseeritud töötajaid, millest tulenevalt oli hageja poolt teostatavate tööde hind kõrgem turuhinnast. Tegelikkuses selgus aga kostjale objektil, et hageja ei pidanud nimetatud kokkuleppest kinni ning oli andnud ilma kostjat teavitamata ja nõusolekut saamata tööde teostamise alltöövõtu korras teisele ettevõttele, mis oli lubamatu ja nimetatud alltöövõtja tööde teostamise kvaliteedi osas puudus kostjal igasugune ülevaade. Seega oli hageja rikkunud ka nimetatud pooltevahelist kokkulepet. Kolmandaks teostas hageja hinnapakkumise kohaselt maksumuse arvutused võttes aluseks fassaaditööde puhul 730 m2. Kostja avastas aga enne seda kui hageja soovis esimest korda töid kostjale aktiga üle anda, et tegelikult on fassaad oluliselt väiksem ning teatas sellest ning esimese osa tööde ja akti mitteaktsepteerimisest koheselt hagejale. Hageja seadusliku esindaja AT pool 21.06.2010 kätte saadud kostja vastusest nähtub, et kostja ei hoidunud kõrvale akti nr N-10012 31.05.2010.a. kinnitamisest ning sellest tulenevalt ei saa lugeda nimetatud aktil märgitud töid vastu ka võetuks kuna veel 21.06.2010.a. vaidlesid pooled selle üle, et aktil märgitud tööd ning maksumused ei vastanud tegelikult teostatavate tööde mahule ja maksumusele rääkimata sellest, et nimetatule vastaks hageja poolt tegelikult teostatud tööde maht ja maksumus. Koos hageja seadusliku esindaja AA'ga arvutati peale mahu mittevastavuse tuvastamist üle tegelikud objektil vastavalt hinnapakkumisele teostatavate tööde mahud ning AA enda käega on 12.05.2010.a. 11:48 e-kirja väljatrükile, mis on prinditud 14.06.2010.a., välja arvutatud ja saadud hinnapakkumises märgitud tööde tegelikuks mahuks 584,4 m2. Seega on näha et peale akti nr N10012 31.05.2010.a. esitamist veel vähemalt 14.06.2010.a. ja 21.06.2010.a. vaidlesid pooled teostamisele kuulunud ja teostatud tööde mahu ja maksumuse üle ning nagu selgus keeldus kostja põhjendatult nimetatud akti aktsepteerimast, sest see ei vastanud tegelikult teostamisele kuuluvate tööde mahule rääkimata sellest, et tegelikult oleks teostamisele kuulunud tööde maht hageja poolt

ka teostatud. Eelnevast tulenevalt nähtub, et kogu lepingu maksumuseks eeldusel, et kõik tööd on tehtud nõuetekohaselt, täielikult ja tähtaegselt, oleks olnud seega maksimaalselt 359 332,80 ((584,4 m2*41 000 EEK)+(176jm*34 000 EEK))*12) krooni koos käibemaksuga, millest on maha arvutatud materjalide vahe summas 15 300 krooni, kokku seega maksimaalselt 344 032,80 krooni. Kuivõrd tegelikult teostamisele kuuluvate tööde arvutused on tehtud hageja enda seadusliku esindaja poolt ja omakäeliselt, hageja seaduslik esindaja on 06.07.2010.a. e-kirjaga edastanud kostjale tegelikel mahtudel teostatud mahu arvestuse koos maksumusega ning nimetatud arvutuse tulemus langeb põhimõtteliselt kokku hageja enda poolt esitatud HR17.06.2010.a. eksperthinnangus märgitud mahuga milleks on 588,5 m2, siis jääb kostjale täielikult arusaamatuks, kuidas ning millele tuginevalt leiab hageja, et tal on õigus nõuda hagiavalduses märgitud summat 423600 krooni, rääkimata sellest, et hageja poolt ei ole tegelikult kogu lepingu mahus töid teostatudki. 21.07.2010.a. taganes kostja Lepingust ja esitas hagejale ka kahju hüvitamise nõude tuginedes sellele, et hageja ei teostanud Lepingus kokkulepitud töid kokkulepitud tingimustel ning Lepingus sätestatud tähtajaks vaatamata täiendava tähtaja andmisest ning tasaarvestas sellest kostjale tekkinud kahju hageja nõuetega. Hageja on hagiavalduse märkinud et „/.../ sooritas esimese etapi tööd Lepingus kokkulepitud tähtajaks kehtivatele ehitusnormidele ning heale ehitustavale vastavalt, mida kinnitas ka hilisem eksperthinnang /.../". Hageja on hagiavalduses viidanud pooltevahelise lepingu erinevatele punktidele ning väitnud, et hageja poolt on kõik tööd sooritatud, kuid jätnud avamata selle, et millised olid need erinevate etappide sh esimese etapi, tööd mida hageja on tegelikult teostanud ja mille teostamises ja üleandmises 28.05.2010.a. hageja ja kostja olid väidetavalt kokku leppinud, mis väidetavalt olid hageja poolt tähtaegselt ja nõuetekohaselt teostatud ning mida hageja soovis akti nr N-10012, 31.05.2010.a. alusel üle anda. Isegi kui pooled oleksid mingite kindlate tööde teostamise üleandmises 28.05.2010.a. ning teiste etappide puhul kokku leppinud, siis juba see, et nimetatud akt nr N-10012 kannab kuupäeva 31.05.2010.a. viitab sellele, et Lepingus sätestatud esimese etapi tähtaeg oli ületatud ning hageja rikkus Lepingut. Seda, et hageja on akti koostamise kuupäevaks märkinud kuupäeva 31.05.2010.a. ei saa kuidagi pidada kostja süüks ega kostjapoolseks venitamiseks ja viivitamiseks ning niisamuti on hageja enda väidetega vastuolus see, et kuna kostja keeldus töid vastu võtmast, siis oli hageja sunnitud akti nr N-10012 edastama kostjale e-kirja teel 31.05.2010.a. Millisest viivitusest saab rääkida kui akti koostamise ja e-kirjaga edastamise päev on üks ja sama? Lisaks nähtub aktist nr N-10012 31.05.2010.a., et loetletud teostatavad tööd ei vasta Lepingu lahutamatuks lisaks olevas hinnapakkumises märgitud teostatavate töödega ning raskendavad seega ülevaate saamist ning 100% valmis teostatuna on aktis märgitud vaid kaks tööd - AE-1 vaade kirdest ja loodest, kokku 247,9 m2 ning maksumusega 121 966,80 krooni koos käibemaksuga. Nimetatud töid kostja aktsepteeris ning oli valmis ka vastu võtma ja nende eest enne tasaarvestamist tasuma mis nähtub hageja enda poolt tõendina esitatud kostja 28.06.2010.a. vastusest nõudele ja kompromissettepanekust. Vastavalt Lepingu punktile 2.7. kohustus hageja andma tööd kostjale üle kokkulepitud komplektsuses ja valmidusastmes ning punkti 8.1. kohaselt peale tööosa lõppu. Pooled olid seega kokku leppinud, et kui teatud tööd olid lõpetatud, siis oli hagejal õigus esitada kostjale nimetatud tööde osas üleandmise-vastuvõtmise akt ning paluda lõpetatud tööde vastuvõtmist. Seega oli kostjal õigus keelduda ning puudus hagejal õigus nõuda osaliselt teostatud tööde vastuvõtmist. Kuivõrd hageja jättis tööd pooleli kohe peale vaidluste algust, milline nähtub ka hagiavaldusest, kus hageja märgib, et peatas tööd objektil ning tellis sellest tulenevalt eksperthinnangu, siis ei ole hageja alates 2010.a. juuni algusest mingisuguseid töid teostanud. Kuna hageja jättis tööde teostamise pooleli, siis pidi G OÜ lõpetama tööd ise ning tööd ei saanud teostatud tähtaegselt. Kuivõrd selleks hetkeks kui hageja peatas objektil tööde teostamise oli 100% teostatud üksnes aktis nr N-10012 31.05.2010.a. märgitud tööd AE-1 vaade kirdest ja loodest ning nimetatu nähtub ka

HR17.06.2010.a. eksperthinnangust ja hageja enda seadusliku esindaja 06.07.2010.a. e-kirjast, siis on hageja väited kogu Lepingu mahus tööde teostamise kohta alusetud, tõendamata ja pahatahtlikud. Mis puudutab kostja akti nr N-10015 11.06.2010.a, siis nimetatu kohaselt oleks hageja justkui 11.06.2010.a. olnud teostanud 90% fassaadi armeerimisest, krohvimisest ja 100% karniiside armeerimisest, krohvimisest ning tegemata oli täielikult sokli puhastamine ja värvimine. Kui isegi jätta kõrvale see, et hageja jättis tööd juuni alguses pooleli peale nö esimese etapi tööde vastuvõtmisel tekkinud vaidlust, hageja omakäeliselt peale 11.06.2010.a. teostatud arvutuste kohaselt olid teostatud üksnes esimese etapi tööd so AE-1 vaade kirdest ja loodest ja G OÜ teostas tööd ise ja kõrvutades aktis märgitud väidetavalt teostatud tööde mahtu HR17.06.2010.a. eksperthinnangus ja hageja enda seadusliku esindaja 06.07.2010.a. e-kirjas märgitud mahtudega on näha, et hagejal on kõvasti rohkem kui ainult 10% Lepingu mahust fassaadi ja karniiside osas täitmata, seega on hageja aktis nr N-10015 esitanud ebaõigeid andmeid. Ilmselge on, et hageja poolt esitatud akt nr N-10015 11.06.2010.a. ei vastanud tegelikult teostatud töödele, rääkimata tasumisele kuuluvate summade vastavusest teostamisele kuuluvate tööde maksumusega. Seega on hageja esitanud kostjale akti, mis ei vastanud tegelikkusele ning kostja ei olnudki kohustatud ega ka saanud sellist akti aktsepteerida ning täna ei saa sellest tulenevalt rääkida ka nimetatud aktis märgitud tööde vastuvõetuks lugemisest VÕS § 638 alusel. Akt nr N-10025 30.08.2010.a. kohaselt oleks hageja lõpetanud täielikult fassaadi ja karniiside armeerimise ja krohvimise st teostanud puuduoleva 10% töödest, mis eelmise akti nr N-10015 11.06.2010.a. alusel oli veel teostamata. Kostja leiab, et see akt ei vastanud tegelikkusele ja tegelikult teostatud tööde mahule ning kuivõrd hageja jättis tööd pooleli juunis 2010.a. ning G OÜ lõpetas ise tööd, siis ei saanud hageja kuidagi teostada aktis nr N-10025 märgitud töid niisamuti nagu ei saa selles aktis märgitud töid lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel. Akt nr N-10025 30.08.2010.a. kohaselt on endiselt täies mahus tegemata sokli puhastamine ja värvimine, millise töö teostamine tulenes Lepingust, kuid sellest hoolimata leiab hageja, et on kohaselt ja tähtaegselt teostanud kõik Lepingust tulenevad tööd ning õigustatud nõudma hagiavaldusega kogu hinnapakkumises märgitud summat, so 423 600 krooni, rääkimata sellest, et akt nr N-10025 ise on esitatud mitu kuud peale Lepingu punktis 4.1. märgitud tööde teostamise lõpptähtaega, milleks oli 21.06.2010.a. Hageja ei teostanud kokkulepitud töid Lepingu täies mahus ning osaliseltki teostas üleantava lõpptulemuseni 100 %-liselt üksnes AE-1 vaate kirdest ja loodest, tööd mida võib VÕS § 638 mõttes lugeda valmis tööks, mida kostja oli valmis ka korrektse akti alusel vastu võtma ja arve alusel või siis kompromissi alusel tasuma ning millise osas on nõuded tasaarveldatud. Eelnimetatust tulenevalt puudub kostja nägemusel muude tööde osas hagejal igasugune õigus nõuda aktide aktsepteerimist ja lugeda neid töid vastuvõetuks ja esitada ka arveid rääkimata kogu Lepingus sätestatud tasu maksmise nõudmisest ja selleks pahatahtlikult hagiavalduse esitamisest ja veel hagi tagamise korras kostjale kuuluva sõiduki arestimisest, seda enam et kostja on esitanud hagejale ka tasaarvestamise avalduse, mis välistab hageja nõuete sissenõutavuse. 21.07.2010.a. lepingust taganemise avalduse ja kahju hüvitamise nõude alusel on kostja tasaarveldanud hageja teostatud tööde tasunõude kostja kahjunõudega. Kostjale tekkis kahju sellest, et hageja jättis tööd pooleli ning teostatud tööd olid tehtud Lepingus sätestatud tingimusi eirates, mille tagajärjel peatöövõtja taganes kõikidest XXX objekti osas kostjaga sõlmitud töövõtulepingutest (hotelli ja trahteri sise- ja välistööd saunakompleksi väljaehitamine haljastus ja kergteede ehitus välibasseini plaatimis- ja viimistlustööd jõekalda puhastustööd ja sildade ehitus). Kuivõrd nimetatust tulenevalt jäi kostja ilma kokku tasudest summas 5 000 000 krooni ning sai üksnes 150 000 krooni koos käibemaksuga, siis on kostjale sellest tulenevalt tekkinud märkimisväärne kahju. Tuginedes VÕS § 111 lg-s 3 sätestatule leiab kostja, et kostja oli õigustatud teostatud tööde eest tasu maksmisest keelduma kuivõrd G OÜ oli sunnitud ise tööd lõpetama ning kandma sellega

seotud kulud ning hageja oli põhjustanud kostjale kahju, mille osas kostja oli esitanud hageja nõuetega tasaarveldamise avalduse. Kostja leiab, et HRpoolt eksperthinnangu eest esitatud arvest tulenev nõue on alusetu ja kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Hageja poolt puudus vajadus nimetatud kulutuse tegemiseks, kuivõrd hageja seaduslik esindaja oli suuteline ise tegelikud mahud välja arvutama ning seda omakäeliselt ka tegi, milline on eelnevalt tõendatud. Niisamuti sai hageja seaduslik esindaja täielikult 06.07.2010.a. e-kirja saates aru, millised on Lepingu tegelikud mahud ja millises mahus ja milliseid töid hageja on teostanud, kuid kuivõrd hageja seaduslikud ja lepingulised esindajad toimivad kõik isepäiselt ja esitavad vastuolulisi ja alusetuid nõudeid, siis on nimetatust tulenevalt tekkinud arusaamatused ka kostjaga. Hageja ei teavitanud kostjat, et kavatseb nimetatud eksperthinnangu tellida, seega ei olnud kostja teadlik nimetatud kulude tekkimisest ega saanud nende tekkimist ette näha ning omalt poolt kuidagi välistada. Hageja väide, et iga mõistlik isik peab sellega arvestama, et vastaspool asub eksperthinnangut tellima, ei ole kohane kuivõrd nimetatut ei saa kohe kuidagi mõistlikuks tegutsemiseks pidada, rääkimata nimetatu teostamise vajadusest. Veelgi enam hageja tellis nimetatud eksperthinnangu üksnes oma otstarbeks kostjat teavitamata ning nimetatud eksperthinnang tõestas veelkord ainult seda mida kostja juba teadis ning mille osas kostja õigustatult hagejale vastuväiteid oli esitanud. Kostja esitas vastuväite ka viivisemäära osas kuigi leidis, et hagejal puuduvad nõuded, millise pealt viivisnõudeid esitada ning leidis, et viivisemäär 01% päevas on liiga suur ja palus kohtul juhul kui kohus leiab, et hagejal on nõuded mille osas saab viivisnõudeid esitada, viivisemäära vähendada seadusjärgse viivisemäärani. Kostja märkis, et on valmis tsiviilasja lahendama kompromissiga tasudes hagejale 100 000,00 krooni, mis sisaldab käibemaksu.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja uurinud kohtule esitatud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevates asjaoludes: -

Hageja ja kostja sõlmisid 14.05.2010.a. ehituse töövõtulepingu XXX objektil fassaaditööde teostamiseks.

-

Lepingu punkti 8.1 kohaselt kohustus hageja töö üle andma järgmistel tähtaegadel: 28. mai 2010, 11. juuni 2010 ja 25. juuni 2010.

-

Tööde üleandmise lõpptähtajaks oli 21. juuni 2010.

-

Kostja ei ole hageja poolt esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akte allkirjastanud.

-

Kostja ei ole maksnud hagejale lepingujärgset töövõtutasu.

Poolte vahel on töövõtulepingust tulenev õigussuhe. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist. Hageja väitel on ta täitnud oma lepingulise põhikohustuse- teha kokkulepitud töönõuetekohaselt, kuid kostja on oma põhikohustuse - maksta tehtud töö eest- jätnud täies ulatuses täitmata. Kostja leiab, et hageja tasunõue on alusetu, sest hageja ei ole töid kostjale nõuetekohaselt üle andnud ning hageja ei ole töid lõpule viinud. Vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul kõigepeal tuvastada, millistel tingimustel oli poolte vahel töövõtuleping sõlminud. Poolte vahel on vaidlus lepinguga kokku lepitud töövõtutasu suuruse üle. Hageja on seisukohal, et tegemist on kokkuleppe hinnaga. Kostja leiab, et hageja ja kostja leppisid lepinguga kokku tööde eest tasumise vastavalt nende mahtudele. Kohus loeb kohtule esitatud tõenditega tõendatuks, et lepingu sõlmimisel pooled leppisid kokku, et tööde eest tasumine toimub vastavalt tööde mahule, st vastavalt hageja poolt teostatud ruutmeetrite

ja muude ühikute arvule. Nimelt vastavalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punktile 1.1. on lepingu objektiks hageja poolt kostjale teostatavad ehitustööd vastavalt hinnapakkumisele, mis on käesoleva lepingu lisaks. Lepingu punkti 6.1. kohaselt on lepinguga ettenähtud tööde maksumus sätestatud lepingu lisas 1 olevas hinnapakkumises. Kostja poolt hagejale tehtud hinnapakkumises on sätestatud iga töö ühikuhind ja kogus ning saadud vastavalt tööde kogumaksumus 367 005 krooni ning kostja on tööde mahtude põhjal arvestatud hinda alandanud summas 7005 krooni (I kd tl 52-56). Kokku on hind koos käibemaksuga 432 000 krooni. Hageja seaduslik esindaja ATon kohtuistungil selgitanud, et hageja arvutas ehitustööde mahu välja kostja poolt esitatud jooniste alusel (I kd tl 175) ning hageja seaduslik esindaja AA on 12.05.2010 11:48 e-kirja väljatrükile, mis on prinditud 14.06.2010, oma käekirjaga välja arvutanud ja saadud hinnapakkumises märgitud tööde tegelikuks mahuks 584,4 m2 (I kd tl 85-86). Samuti on hageja seaduslik esindaja AA 06.07.2010 e-kirjaga edastanud kostjale tegelikel mahtudel teostatud mahtude arvestuse koos maksumusega (I kd tl 82-83). Kuivõrd eeltoodud tõenditest nähtub, et hageja on kostjale teinud hinnapakkumise lähtudes tööde mahust ning hinnapakkumisest nähtub väga selgelt, kuidas hageja on tööde mahu põhjal tööde hinna välja arvutanud, siis ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et tegemist oli kokkuleppe hinnaga ning kostja poolt kuulus hagejale tasumisele vastavalt lepingu punktile 6.1. lepingu lisaks olevas hinnapakkumises märgitud hind olenemata hageja poolt tegelikult teostatud tööde mahust. Kuna kostja on lepingu sõlmimisel töövõtutasu osa kokku leppinud tuginedes hageja pakkumisele, mille tegemisel on hageja lähtunud tööde mahust, siis olukorras, kus pärast lepingu sõlmimist tööde tegemise käigus selgus, et tööde tegelik maht ei vastanud hageja poolt hinnapakkumise tegemisel lähtutud mahtudest, siis on kostjal kohtu hinnangul kohustus tasuda hagejale vastavalt hageja poolt tegelikult teostatud tööde mahule. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et poolte vahel oli lepingus kokku lepitud, et kostja poolt hagejale tööde eest tasumine toimub vastavalt tööde tegelikule mahule, siis järgnevalt peab kohus tuvastama, kui suur oli poolte vahel lepingus kokku lepitud tööde tegelik maht ja sellest tulenev kostja poolt hagejale lepingujärgsete tööde nõuetekohase teostamise korral tasumisele kuuluv töövõtutasu. Hageja seaduslik esindaja AA on 12.05.2010 11:48 e-kirja väljatrükile, mis on prinditud 14.06.2010, oma käekirjaga välja arvutanud hinnapakkumises märgitud tööde mahuks 584,4 m2 (I kd tl 85-86). HROÜ 17.06.2010 eksperthinnangust (mida kohus hindab TsMS § 272 lg 2 alusel dokumentaalse tõendina) nähtub, et fassaadi mahuks on 588,5 m2, mis on väga lähedane hageja seadusliku esindaja AAenda arvutustele. Kuivõrd hageja seaduslik esindaja AApoolt on 12.05.2010 e-kirja väljatrükile oma käekirjaga välja arvutatud ja saadud hinnapakkumises märgitud tööde tegelikuks mahuks 584,4 m2 ning hageja seadusliku esindaja AApoolt on 06.07.2010 ekirjaga edastanud kostjale tegelikel mahtudel teostatud mahtude arvestus koos maksumusega (I kd tl 82-83), siis asub kohus seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud fassaaditööde tegelikuks mahuks oli 584,5 m2 ja karniiside mahuks oli 176 jm. Kuivõrd vaidlust ei ole sokli mahu üle, siis leiab kohus, et sokli mahuks oli 66 m2 nagu on märgitud hageja poolt esitatud hinnapakkumiseks, mis on poolte vahel sõlmitud lepingu lisa. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tasu fassaaditööde eest oleks saanud olla kohtu hinnangul omaksimaalselt 239 600,96 (299 245/730x584,5) krooni ilma käibemaksuta ning 287 521,15 krooni koos käibemaksuga, karniisitööde eest ilma käibemaksuta 59 839 krooni ja koos käibemaksuga 71 806,8 krooni ning soklitööde eest ilma käibemaksuta 7920 krooni ja koos käibemaksuga 9502, seega kokku 307 359,96 krooni ilma käibemaksuta. Kuivõrd hageja on alandanud hinda summas 7005 krooni, siis oleks olnud maksimaalne hind 300 354,96 krooni ilma käibemaksuta ning 360 425,9 krooni koos käibemaksuga. Pooled vaidlevad selle, üle milliste materjalidega pidi hageja töid teostama ja kas hagejal oli lubatud tööde teostamiseks kasutada alltöövõtjaid. Kostja väidab, et pooled leppisid kokku, et hageja teostab töid Ceresit materjalidega, mis on kõrgema kvaliteediga ja hinnaga. Samuti väidab kostja, et pooled leppisid kokku selles, et hageja kasutab tööde teostamiseks oma ettevõtte kvalifitseeritud töötajaid, millest tulenevalt oli hageja poolt teostatavate tööde hind kõrgem turuhinnast. Kostja leiab, et hageja nimetatud väited on alusetud ning tõendamata. Kohus leiab, et

kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe, et hageja võib töid teostada üksnes Ceresit materjalidega ning hageja võis tööde teostamiseks kasutada üksnes oma ettevõtte töötajaid ja hagejal oli keelatud kasutada alltöövõtjaid. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Andrus Ader, kes oli kostja esindajana hagejaga töövõtulepingu sõlmimisel on küll kinnitanud, et poolte kokkulepe oli, et hageja kasutab Ceresit materjale ning oma ettevõtte kvalifitseeritud töötajaid, samas on ta ise kinnitanud, et tema esitas kostjale töövõtulepingu projekti (I kd tl 256-257). Hageja ja kostja vahel 14. mail 2010 sõlmitud ehituse töövõtulepingust eelnimetatud kokkuleppeid ei nähtu. Sellest tulenevalt leiab kohus, et juhul kui pooled oleksid eelnimetatud tingimustes kokku leppinud ja need olid kostja jaoks lepingu sõlmimisel olulise tähtsusega, oleks nimetatud tingimused ka poolte poolt allkirjastatud lepingusse kirja pandud. Edasi kontrollib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt 423 600 krooni tasumist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Selleks, et võtta seisukoht kas hageja nõue lepingujärgse tasu väljamõistmiseks kostjalt kuulub rahuldamisele või mitte, tuleb kohtul kontrollida kas lepingupooled täitsid oma lepingust tulenevad kohustused vastavalt kokkulepitule. Kuna töövõtulepingust tulenevad kohustused on üksteise suhtes vastastikuses suhtes, kontrollib kohus kas hageja lepingust tulenev tasunõue on muutunud sissenõutavaks, sest kostja on esitanud hageja tasunõudele sellekohase vastuväite põhjendades, et tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, sest hageja ei ole korrektse üleandmise-vastuvõtmise aktiga hageja poolt teostatud töid kostjale üle andnud, mistõttu ei olnud kostjal võimalik hageja poolt teostatud töid vastu võtta. Samuti on kostja seisukohal, et hageja ei ole lepinguga kokku lepitud töid lõpetanud. Kohus on seisukohal, et hageja nõude rahuldamise eelduseks ehk töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseks on üldjuhul VÕS § 637 lg 3 kohaselt töö valmimine. VÕS § 637 lg 4 sätestab sellest erandi, s.o. kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või töö loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 esimese lause järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Vaidluses töö üleandmise üle peab töövõtja tõendama, et ta on töö teinud ja võimaldanud kokkulepitud viisil tellijale töö vastuvõtmise. Töö aktiga tellijale esitamise ajast muutub töövõtja üleandmise kohustus tellija vastuvõtmise kohustuseks. Käesoleval juhul on pooled lepingu punktis 8 kokku leppinud tööde ja etappide üleandmisevastuvõtmise korras. Lepingu punt 8.1. kohaselt töövõtja annab töö osad tellijale üle peale iga tööosa lõppu üleandmis-vastuvõtu aktiga. Seega peab hageja tõendama selleks, et tema tasunõue oleks sissenõutav VÕS § 637 lg 4 ja lepingu punkt 8 kohaselt, et hageja poolt teostatud tööd on kostja poolt vastuvõetud. Vaidlust ei ole selles, et mõlema poolt allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtu akti pole, mistõttu ei ole kostja hageja poolt teostatud töid vastu võtnud. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kostja on alusetult keeldunud tööde vastu võtmisest. Pooled vaidlevad selle üle kas tööde üleandmiseks lepingu punktis 8.1. nimetatud vahetähtaegadel tuli hagejal üle anda konkreetne osa teostatud töödest või lepingu punktis 8.1. sätestatud vahetähtaegade näol on tegemist vahetähtaegadega finantseerimise eesmärgil. Hageja on seisukohal, et vahetähtajaks oli hagejal õigus üle anda vahetähtajaks tehtud töö osa, so vahetähtajaks sooritatud töö etapp (aluskrohviga või krohviarmatuuriga kaetud tervikseina pind). Kostja leiab aga, et vaheetappidena saab üle anda üksnes ja ainult neid töid, mille puhul on lõpuni teostatud fassaaditööd, mitte osa fassaaditöö etappidest Töövõtulepingu punkt 2.7 sätestab, et töövõtja kohustub andma tööd tellijale üle kokkulepitud komplektsuses ja valmidusastmes. Töövõtulepingu punkti 8.1. kohaselt töövõtja annab töö osad tellijale üle peale igat tööosa lõppu üleandmis-vastuvõtu aktiga. Vahetähtajad on 28. mai 2010, 11.juuni 2010 ja 25. juuni 2010. Lepingu punkt 8.2 kohaselt üleandmis-vastuvõtu aktis on kohustuslik fikseerida: töö või tööosa kirjeldus, töö või tööosa maksumus, töövõtja

pangarekvisiidid. Kuigi lepingu punktis 2.7 on kokku lepitud, et töövõtja kohustub andma tööd tellijale üle kokkulepitud komplektsuses ja valmidusastmes, ei selgu lepingust, millises kokkulepitud komplektsuses ja valmidusastmes tuleb töövõtjal tellijale tööd üle anda. Samuti ei nähtu lepingu punktist 8.1, millised konkreetsed tööd tuleb nimetatud kuupäevadel hageja poolt kostjale üle anda. Töövõtulepingu punktis 8.4 on pooled kokku leppinud, et lepingus fikseeritud ulatuses täielikult teostatud tööde üleandmis-vastuvõtu akt on lõpparve esitamise aluseks. Seega nähtub lepingust, et hageja poolt lõpparve esitamise eelduseks oli lepingus kokku lepitud fassaaditööde lõpetamine. Ühestki lepingu punktist ei tulene tingimust, et hageja sai vahetähtaegadel kostjale üle anda üksnes lõplikult teostatud fassaaditööd. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et lepingu punktide 8.1 ja 8.2 kohaselt oli hagejal õigus üle anda vahetähtajaks tehtud töö osa, so vahetähtajaks sooritatud töö etapp (nt. aluskrohviga või krohviarmatuuriga kaetud tervikseina pind) ning hageja poolt nimetatud kuupäevadel kostjale tööde üleandmise eelduseks ei olnud, et fassaaditöö pidi antud kuupäevaks olema lõpetatud. Kohus leiab, et hageja sai töövõtulepingu punktis 8.2 märgitud vahetähtaegadel kostjale üle anda ka need tööd, mis ei olnud 100% veel valmis ning hagejal oli õigus üle anda ka näiteks üks sein, mis oli 80% ulatuses valmis. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjal puudus alus keelduda hageja poolt vahetähtajaks tehtud töö vastuvõtmisest põhjusel, et hageja poolt ei olnud fassaaditöö lõpuni teostatud. Hageja on 04.06.2010 esitanud kostjale e-kirja teel hageja poolt teostatud tööde akti nr N-10012 31.05.2010 (I kd tl 19-20). Lepingu punkt 8.3. kohaselt tellija kohustub töövõtja poolt esitatud korrektse üleandmis-vastuvõtu akti 5 tööpäeva jooksul esitamisest läbi vaatama ja allkirjastama või sama tähtaja jooksul esitama kirjalikult oma põhjendused. Vaidlust pole selles, et kostja akti kätte saamisest 5 tööpäeva jooksul hagejale kirjalikke pretensioone aktis märgitud tööde teostamise kohta esitanud ei ole. Hageja leiab, et kuna kostja ei ole 5 tööpäeva jooksul esitanud kirjalikult põhjendusi töö vastuvõtmisest keeldumise kohta, siis tuleb lugeda kostja poolt esimese etapi tööd vastu võetuks. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kuigi kostja ei ole esitanud hagejale kirjalikke põhjendusi tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta 5 tööpäeva jooksul hageja poolt esitatud esimese etapi tööde akti kättesaamisest, ei tähenda see kohtu hinnangul, et sellega saaks lugeda automaatselt, et kostja on hageja poolt eelnimetatud aktis märgitud tööd vastuvõtnud. Töövõtulepingu punktis 8.1 ei ole pooled kokku leppinud, et juhul kui tellija ei esita töövõtjale kirjalikke pretensioone 5 päeva jooksul akti kättesaamisest tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta, siis loetakse töö vastuvõetuks. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja AA ütlustest nähtuvalt oli pärast hageja poolt kostjale esimese akti esitamist hageja ja kostjal vahel vaidlus selle üle, et hageja poolt esitatud tööde üleandmis-vastuvõtmise aktides märgitud tööde mahud ei vastanud tegelikult hageja poolt teostatud töödele ning kostja teatas hagejale koheselt pretensioonidest ning kostja kohtus AAmitmel korral (I kd tl 256-257). Asjaolu, et hageja ja kostja vaidlesid hageja poolt aktis nr N-10012, 31.05.2010 märgitud tööde mahu ja maksumuse üle 2010.a juunis, kinnitab ka hageja seaduslik esindaja AA poolt 12.05.2010 11:48 e-kirja väljatrükile, mis on välja prinditud 14.06.2010, tema käekirjaga välja arvutatud hageja poolt 1. osa teostatud tööde maht ning selle maksumus (I kd tl 85-86).Asja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud vastuse hageja 17.06.2010 nõudele, mille kättesaamist on hageja seaduslik esindaja AToma allkirjaga 21.06.2010 kinnitanud, milles kostja on teatanud, et ei saa aktsepteerida hageja poolt teostatud tööde akti, kuna aktis esitatu ei vasta reaalselt tehtud tööle (I kd tl 84). Samad vastuväited on kostja esitanud 28. juunil 2010 vastuses hageja poolt 22. juunil 2010 saadetud teatele hagiavalduse esitamise kavatsuse kohta (I kd tl 47-48). Hageja väidete kohaselt on ta esitanud teise etapi tööde kohta kostjale 11.06.2010 akti nr N-1005, 11.06.2010. Hageja on seisukohal, et ka nimetatud aktis märgitud tööd tuleb lugeda vastu võetuks, sest kostja ei ole 5 tööpäeva jooksul aktis märgitud tööde kohta pretensioone esitanud. Kuigi hageja väidab, et esitas nimetatud akti 11.06.2010, siis toimikus olevatest materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud akt nr N-1005, 11.06.2010 kostjale e-kirjaga 17.06.2010 (I kd tl 26,34-35). Seda, et hageja esitas akt nr N-1005, 11.06.2010 kinnitab ka hageja 17.06.2010 e-kirjaga kostjale esitatud nõue lepingust tulenevate kohustuste rikkumise lõpetamiseks, milles hageja ise kinnitab, et töövõtja

on sooritanud ka teise etapi tööd ja töövõtjal on õigus esitada tööde üleandmis-vastuvõtmise akt seisuga 11.juuni 2010, mille siinkohal lisame (I kd tl 35-35). Kostja vastuväidete kohaselt on kostja keeldunud hageja poolt teostatud tööde akti nr N -10012 31.05.2010 ning akt nr N-10015, 11.06.2010 alusel tööde vastuvõtmisest ja selle eest tasumisest seoses sellega, et hageja oli kostjale esitanud aktid, mis ei vastanud tegelikkusele. Nimelt hageja poolt kostjale esitatud üleandmis-vastuvõtu aktides hageja poolt märgitud tööd ei vastanud tegelikult teostatud töödele ning kostja poolt tasumisele kuuluv summa ei olnud vastavuses teostamisele kuuluvate tööde maksumusega. Kostja leiab, et ta ei saanud selliseid akte aktsepteerida ning sellega seoses ei saa rääkida nimetatud aktides märgitud tööde vastuvõetuks lugemisest VÕS § 638 alusel. Võlaõigusseaduse § 111 lg 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohus leiab, et kostjal puudus hea usu põhimõttest tulenevalt hageja poolt esitatud üleandmisevastuvõtmise aktide alusel tööde vastuvõtmisest keeldumiseks. Töövõtulepingu punkt 8.4. sätestas, et lepingus fikseeritud ulatuses täielikult teostatud tööd on tööde üleandmis-vastuvõtu akt on lõpparve esitamise aluseks. Seega oli kostjal võimalus hageja poolt teostatud esimese ja teise etapi tööd vastu võtta märkustega/reservatsioonidega ja tööde lõplikul vastuvõtmisel, mis oli lõpparve esitamise aluseks, keelduda tasumast nende tööde eest, mis ei vastanud hageja poolte tegelikult teostatud tööde mahule. 06.07.2010 on hageja esindaja AA saatnud kostjale tegelikel mahtudel põhineva teostatud mahtude arvestuse, mis vastab hageja esindaja AA poolt 12.05.2010 11:48 ekirja väljatrükile, mis on välja prinditud 14.06.2010, tema käekirjaga välja arvutatud hageja poolt 1. osa teostatud tööde mahtudele ja milles märgitud mahud vastavad sisuliselt HROÜ poolt 17.06.2010 koostatud eksperthinnangule, millest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjal puudus alus keelduda hageja poolt 06.07.2010 esitatud teostatud tööde arvestuses esitatud tööde vastuvõtmisest. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt 06.07.2010 esitatud teostatud tööde arvestuses märgitud tööd tuleb lugeda VÕS § 638 alusel kostja poolt vastu võetuks. Järgnevalt annab kohus hinnangu kostja poolt esitatud lepingust taganemise avaldusele. Pooled vaidlevad kõigepealt selle üle, millal on kostja esitanud hagejale töövõtulepingust taganemise avalduse. Hageja on seisukohal, et kostja on töövõtulepingust taganemise avalduse esitanud pärast hageja poolt tööde sooritamist (septembris 2010). Kostja väidab, et lepingust taganemise avaldus on kostja poolt esitatud 21.07.2010. Kohus asub seisukohale, et tunnistajate LV ja MV ütlustega on tõendatud, et 21.07.2010 edastas kostja lepingust taganemise avalduse ja kahju hüvitamise nõude hagejale. Tunnistaja LVon andnud ütlusi, et kui härra A käis tema juures juulis teist korda, siis tegi ta olemasolevatest dokumentidest analüüsi ja andis härra Aderile nõu, et viimane peaks lepingust taganema. 21.07.2010 koostas LVhärra A palvel lepingust taganemise avalduse, kuid kuna ta ei olnud sellel ajal Majanduskaitse büroo juhataja, siis palus ta, et taganemisavaldusele kirjutaks alla tollaegne Majanduskaitsebüroo juhataja MV(II kd 32-33). Tunnistaja MV on kinnitanud, et 21.07.2010 oli tema ülesandeks nimetatud kirja posti panemine ja ta pani kirja post Mustamäe teel Marja keskuse vastas kaubanduskeskuses olevas postkontoris (II kd tl 29-30). Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus hageja väitega, et ta sai alles septembris 2010, so pärast seda kui kõik tööd olid tehtud, kostjalt lepingust taganemise avalduse. Ka hagiavalduses on hageja ise märkinud, et ootamatult saatis kostja hagejale töövõtulepingust taganemise avalduse ja hageja pakkus kostjale enne hagi esitamist veel võimalust läbirääkimiste pidamiseks, kuid vaatamata poolte kohtumisele 10.08.2010 ja 17.08.2010 ei suudetud vaidlusalustes küsimustes kokkuleppele jõuda. Kuigi tunnistaja VR on andnud ütlusi, et 2010.a suve lõpus AA Majanduskaitsebüroos LVkohtumisel ei olnud lepingust taganemisest juttu (II kd 64), ei tõenda tema väited asjaolud, et kostja ei oleks 21.07.2010 hagejale lepingust taganemise avaldust esitanud. VR ütluste kohaselt oli kohtumisel lepingust väga vähe jutt, räägit sellest, et töö on tehtud, aga raha ei liigu.

Kostja avalduse kohaselt on töövõtulepingust taganemiseks asjaolud, et hageja ei ole töövõtulepingu punktis 4.1 kokku lepitud lõpptähtajast 21.06.2010 kinni pidanud ning lepinguga ettenähtud töid üle andnud. Samuti on kostja seisukohal, et töövõtja on teostanud töid mitte kokku lepitud materjalidega, mistõttu ei ole saavutatud tööde osas kokkulepitud kvaliteeti. Kostja leiab, et töövõtja poolt tellijale esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides ei ole töövõtja poolt teostatud mahud kajastatud õigesti ning vaatamata tellija korduvatele palvetele ei ole töövõtja suutnud esitada korrektseid dokumente alustatud tööde tegeliku mahu kohta. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, millest järelduks hagejapoolne oluline lepingurikkumine, mis annaks kostjale aluse lepingust taganeda ilma lepingu täitmiseks täiendavat tähtaega määramata. VÕS § 116 lg 1 järgi eeldab taganemine lepingu olulist rikkumist. VÕS § 647 lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse lepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 646 lg-st 1 tulenevalt on töö lepingutingimustele mittevastavuse korral tellija esmaseks õiguskaitsevahendiks lepingu täitmise nõue. VÕS § 114 lg 4 järgi võib lepingust täiendavat tähtaega määramata taganeda üksnes juhul, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. VÕS § 644 lg 3 esimese lause järgi tellija kaotab õiguse töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui ta ei teata mittevastavusest töövõtjale õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt. Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks teatanud hagejale tema poolt teostatud töödes esinevatest olulistes puudustest või oleks nõudnud puuduste kõrvaldamist ja määranud hagejale täiendava tähtaja töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja 17.06.2010 nõudele esitatud vastuses, mille hageja on kätte saanud 21.06. 2010 on kostja märkinud, et hageja poolt ei ole 17.06.2010 seisuga esitatud ühtegi lepingus ettenähtud tähtajal üleandmis-vastuvõtu akti, mis sisaldaks lepingu punkti 8 kohaselt töö või tööosade kirjeldusele, maksumust ja töövõtja pangarekvisiite. Kostja 28.06.2010 vastuses hageja nõudele ja kompromissettepanek, on kostja väitnud, et hageja poolt teostatud tööde aktis N-10012, 31.05.2010 on esitatud andmeid nagu oleks tehtud töid kokku 730 m2 ulatuses, kuid tehtavate tööde pindala mõõtmise kontrollimisel ilmnes, et tegelikult on tehtavate tööde pindalaks kokku 584,4 m2, mitte 730 m2. Kohus leiab, et tööde üleandmise- vastuvõtmise aktis tööde mahu mõnevõrra erinemine tegelikult teostatud töödest näol ei ole tegemist sellise olulise lepingu rikkumisega, mis annaks aluse lepingust taganeda. Lisaks sellele on kohus juba eelnevalt tuvastanud, et 06.07.2010 on hageja esitanud kostjale tegelikele mahtudele põhineva teostatud mahtude arvestuse, mistõttu kostjal puudusid takistused hageja poolt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides kajastatud tööde vastuvõtmiseks. Teise alusena töövõtulepingust taganemiseks on kostja märkinud, et hageja on teostanud töid mitte kokku lepitud materjalidega, mistõttu ei ole saavutatud tööde osas kokkulepitud kvaliteeti. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et ei ole leidnud tõendamist poolte kokkulepe, et hageja oli kohustatud teostama krohvimistöid Ceresit tüüpi krohviga, mistõttu on alusetu kostja väide, et hageja ei ole teostanud kokkulepitud töid kokku lepitud materjalidega. Isegi kui pooled oleksid kokku leppinud, et hageja kohustub teostama krohvimistöid Ceresit tüüpi krohviga, siis ei oleks kohtu hinnangul hageja poolt Knauf tüüpi krohvi kasutamise näol tegemist olulise lepingu rikkumisega, mis annaks aluse kostja poolt lepingus taganeda. HROÜ poolt 17.06.2010 esitatud eksperthinnangus on leitud, et fassaadi viimistluses on kasutatud Knauf fassaadi krohvimissüsteemi vastavuses tootja paigaldusjuhendile. Kõik kasutatavad materjalid kuuluvad samasse tootegruppi ja on sobilikud koos kasutamiseks. Kõik viimistletud seinte osad vastavad RYL 2000 II klassi fassaadiviimistlusnõuetele (I kd tl 57). Seega on HROÜ poolt koostatud eksperthinnanguga tõendatud, et hageja poolt on teostatud krohvimistööd kvaliteetselt ja vastavalt kehtivatele ehitusnormidele. Kostja ei ole tõendanud, et Knauf tüüpi krohv oleks Ceresit tüüpi krohvist madalama kvaliteediga.

Kolmanda alusena töövõtulepingust taganemisel on kostja tuginenud sellele, et hageja ei ole lepinguga kokku lepitud tähtajaks so. 21.06.2010 töid teostanud. Vaidlust ei ole selles, et hageja ei ole tõepoolest lepinguga kokku lepitud tähtajaks so. 21.06.2010 töid lõpuni teostanud, samas asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja hageja poolt 04.06.2010 ja 17.06.2010 esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akte allkirjastanud ning hagejale töövõtutasu maksnud. Hagiavalduse kohaselt ei allkirjastanud kostja hageja poolt esitatud esimest ja teist akti ega esitanud kirjalikult põhjendusi tööd vastuvõtmisest keeldumise kohta, mistõttu hageja peatas edasised ehitustööd objektil ning telliti eksperthinnang teostatud töödele. Tunnistajate AA(I kd tl 256-257) ja MO (II kd tl 35) ütlustest nähtuvalt on hageja ja kostja vaielnud hageja poolt esitatud tööde üleandmisvastuvõtmise aktides märgitud tööde mahtude vastavuse osas tegelikult teostatud tööde mahuga. Eeltoodust nähtuvalt on kohus seisukohal, et kuivõrd kostja on ise keeldunud hagejate poolt esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise allkirjastamisest ning hageja poolt teostatud tööde eest tasumisest, mistõttu oli hageja sunnitud tööd peatama, siis oli tegemist VÕS § 109 tähenduses tegemist kostja poolse vastuvõtuviivitusega, mistõttu ei saa käsitleda hageja poolse olulise rikkumisena asjaolu, et lepingujärgsed tööd ei olnud hageja poolt kostjale üle antud lepingus kokku lepitud tähtajaks 21.06.2010. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, millest järelduks hagejapoolne oluline lepingu rikkumine, siis ei olnud kostjal kohtu hinnangul õiguslikku alust lepingust taganeda. VÕS § 655 lg 1 kohaselt tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Seega oli kostjal tellijana õigus leping üles öelda, makstes hagejale enne ülesütlemist tehtud tööde eest. Pooltevaheline leping tuleb lugeda lõpetatuks kostja ülesütlemisavalduses märgitud 21. juulist 2010. Kuivõrd kohus eelnevalt on tuvastanud, et kostjal ei olnud õigust lepingu ülesütlemisel tugineda töövõtjapoolsele lepingurikkumisele, siis tuleb kostjal tasuda hagejale tehtud tööde eest. Töövõtulepingu punktis 6.1 on pooled kokku leppinud, et lepinguga ettenähtud tööde maksumus on sätestatud lepingu lisas 1 olevas hinnapakkumises. Lepingu lisaks 1 olevas hinnapakkumises on tööde kogumaksumuseks ilma käibemaksuta 367 000 krooni ja koos käibemaksuga 432 000 krooni. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et tegemist ei olnud mitte kokkuleppe hinnaga, vaid poolte vahel kokku lepitud hind põhines kostja poolt teostatud tööde mahul, siis eeldusel, et hageja poolt kõik tööd on tehtud nõuetekohaselt oleks hageja poolt maksimaalselt saadav tasu kokku 300 354,96 krooni ilma käibemaksuta ning 360 425,9 krooni koos käibemaksuga. Seoses sellega, et kohus on eelnevalt leidnud, et hageja poolt kostjale 04.06.2010 ja 17.06.2010 esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides märgitud tööd ei vastanud hageja poolt tegelikult teostatud töödele, mistõttu ei vastanud ka hageja poolt eelnimetatud aktide alusel esitatud arved hageja poolt tegelikult teostatud tööd mahule, siis tuleb kohtul alljärgnevalt kindlaks teha, millises summas on hagejal õigus kostjalt lepingujärgset tasu nõuda. Kohus leiab, et HROÜ 17.06.2010 koostatud eksperthinnanguga on leidnud tõendamist, et 17.06.2010 seisuga oli hageja poolt teostatud fassaaditöid alljärgnevas mahus: esifassaad (peasissepääs) teostatud mahus 100%, vasakpoolne fassaad teostatud mahus 100%, torn teostatud mahus 80%, parempoolne fassaad teostatud mahus 80%, sisehoovis võlvkaartega sein teostatud mahus 70% ja karniisid teostatud mahus 80%. Kuivõrd hageja poolt 07.06.2010 kostjale esitatud teostatud tööde arvestus seisuga 06.07.2010 vastab olulisel määral HROÜ poolt koostatud eksperthinnanguga tõendamist leidnud hageja poolt teostatud tööde mahule ning nimetatud teostatud tööde arvestuse on hageja kostjale vastuvõtmiseks esitanud, siis leiab kohus hageja poolt teostatud fassaaditööde ja karniisitööde eest on hagejal õigus saada tasu vastavalt hageja poolt 06.07.2010 esitatus teostatud tööde arvestusele. st. kokku 285 165 krooni. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hageja on pärast HROÜ poolt 17.06.2010 ekspertiisi akti koostamist on viinud XXX objektil tööd lõpuni. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud AC on

selgitanud, et objekti omaniku palvel tegi ta neid töid, mida ei olnud lõpetanud läbirääkimiste ajal, umbes 20%. Kuigi tunnistaja on alguses väitnud, et tegi töid NOÜ-le, NOÜ palus samuti tööd lõpetada, siis on tunnistaja siiski lõpuks öelnud, et omanik maksis neile fassaadi tööde tegemist eest (I kd 251-252). Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud VD ütluste kohaselt objekti omanik maksis AC’le väikese osa selle eest, et nad tööd lõpetaksid (I kd tl 253-254). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et hageja pärast HROÜ poolt 17.06.2010 ekspertiisiakti koostamist ning kostjaga läbirääkimistega pidamist oleks tööd XXX objektile lõpetanud. Seda kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et vaatamata kohtu korduvatele küsimustele, millal hageja pärast tööde peatamist asus uuesti töid tegema ning millal said tööd lõpetatud, ei osanud hageja kogu kohtumenetluse jooksul vastata. Kohus leiab, et tunnistajate VDja AC ütlustega on tõendatud, et nimetatud isikud viisid krohvimistööd lõpuni objekti XXX objekti omaniku G OÜ tellimusel ja neile tasus selle eest ka objekti omanik. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks XXX objektil tööd lõpule viinud, puudub hagejal alus nõuda tasu kostjalt tööde eest, mida hageja ei ole teinud. Kostja on väitnud, et talle tekkis kahju sellest, et hageja jättis tööd pooleli ning teostatud tööd olid tehtud Lepingus sätestatud tingimusi eirates, mille tagajärjel peatöövõtja taganes kõikides XXX objekti osas kostjaga sõlmitud töövõtulepingustest ning kostja jäi nimetatust tulenevalt ilma kokku tasudest 5 000 000 krooni ning sai üksnes 150 000 krooni ning kostjale on tekkinud sellest märkimisväärne kahju. 21.07.2010 lepingust taganemise avalduse ja kahju hüvitamise nõude alusel on kostja tasaarveldanud hageja teostatud tööde tasunõude kostja kahjunõudega. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kostjale oleks hageja tegevuse tagajärjel tekkinud kahju. Kohus on 25.05.2011 toimunud eelistungil kostjale selgitanud, et kostja peab oma väiteid kostjale tekkinud kahju kohta tõendama, kuid kostja ei ole sellele vaatamata temale kahju tekkimise kohta ühtegi tõendit esitanud. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud oma hageja vastu olevat kahjunõuet, ei saa kostja oma kahjunõuet hageja töövõtutasu nõudega tasaarvestada. Sellest tulenevalt jätab kohus kostja väited temale tekkinud kahju kohta tähelepanuta. Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja poolt esitatud kahju hüvitamise nõudele. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 18 000 krooni, mis seisnes hageja poolt OÜ-lt HRtellitud eksperthinnangu maksumuses. VÕS §115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustusealuseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seejuures hüvitatakse lepingulise kohustuse rikkumise korral vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et hageja nõue tekkinud kahju summas 18 000 krooni hüvitamiseks on põhjendatud. Põhjusel, et kostja ei nõustunud töid vastu võtma, oli hageja sunnitud fikseerima teostatud tööde mahu ja sooritatud töö kvaliteedi asjatundja vahendusel. Hageja tasus OÜ-le HR tellitud eksperthinnangu eest 18 000 krooni. Kõige lõpuks võtab kohus seisukoha hageja poolt esitatud viivisenõude osas. Hageja on palunud kostjalt välja mõista lepingujärgse viivise 0,1% päevas vastavalt lepingu punktile 3.1. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohasel täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Töövõtulepingu punkti 3.1 kohaselt tööde eest tähtaegselt mittemaksmisel kohustub tellija tasuma leppetrahvi 0,1% tasumata summalt päevas. Kostja leiab, et kostja ei ole teadlikult ja tahtlikult tööde eest tasumisega viivitanud ning kostja ei ole saanud hagejast tulenevatest asjaoludest tulenevalt töid kohaselt vastu võtta ja nende eest tasuda ning palub jätta hageja viivisenõue rahuldamata. Kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja poolt 04.06.2010 ja 17.06.2010 esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmis aktid ei vastanud hageja poolt tegelikult teostatud tööde mahule ning selleks tulenevalt ei kajastanud ka hageja poolt kostjale esitatud arved hageja poolt tegelikult teostatud tööde maksumust, mistõttu ei saa rääkida kostja poolt arvete tasumisega viivitamisest. Kohus on eelnevalt leidnud, et võttes aluseks hageja poolt 07.06.2010 kostjale esitatud teostatud tööde arvestus seisuga 06.07.2010 tuleb kostjalt välja mõista töövõtutasu summas 285 165 krooni. Samas ei ole hageja 06.07.2010 arvestusele tuginedes kostjale arvet esitanud, milles tulenevalt ei ole kostja viivituses töövõtutasu summas 285 165 krooni maksmisega. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele VÕS § 113 lg 4 ning kostja ei pea tasuma eelnimetatud summalt viivist. Eeltoodust tulenevalt rahuldab mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja töövõtutasu summas kokku 285 165 krooni ja kahju hüvitise summas 18 000 krooni, seega kokku 303 165 krooni ehk 19 375,77 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulud võrreldes hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult poole endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt (68,65% ulatuses hagi hinnast 441 600 krooni ehk 28 223,38 eurot), siis tuleb menetluskulud 68,65% ulatuses jätta kostja kanda ja 31,35 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summas kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.