Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Iko Nõmm, Imbi Sidok, Ande Tänav 08.märts 2012, Tallinn 2-10-5033 ARIS Polska Sp.z.o.o. hagi AS P & J Transport vastu 8344,19 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Pärnu Maakohtu 03.novembri 2011 otsus AS P & J Transport apellatsioonkaebus 7045,10 eurot Hageja ARIS Polska Sp.z.o.o. (piiratud vastutusega osaühing ARIS Polska, registrikood 634422842), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mati Maksing Kostja AS P & J Transport (registrikood 10208629), seaduslik esindaja Peep K, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Laretei Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 03.novembri 2011 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Jätta maakohtus kantud menetluskulud 25% ulatuses hageja kanda ja 75% ulatuses kostja kanda.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.
TÕENDITE TAGASTAMINE
Tagastada AS-le P & J Transport apellatsioonkaebusele lisatud tõendid. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.ARIS Polska Sp.z.o.o. esitas 01.02.2010 Pärnu Maakohtule hagi AS P & J Transport vastu 8344,19 euro ja viivise saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja Poola Vabariigi õiguse alusel asutatud ja samas registreeritud äriühing, kelle peamiseks tegevusalaks on vedelkütuse müük. Pooled sõlmisid 19.10.2005 lepingu nr F/159/2005, mille § 2 p 1 alusel väljastas hageja kostjale krediidil põhinevad elektroonilised maksevahendid (nn ARIS-kaardid), mis andsid kostjale õiguse ja võimaluse kõnealust kaarti aktsepteerivates teenindusjaamades sõidukeid autokütusega tankida ja saada muid teenuseid. Kaarte kasutatakse koos PIN-koodiga, mille hageja tegi kostjale kaartide üleandmisel teatavaks. Kostja kohustus tulenevalt lepingu § 2 p-st 3 kokkulepitud tingimustel kütuse ja teenuste eest tasuma. Lepingu lisa nr 1 p 1 kohaselt kohustus kostja tasuma vastavalt esitatud arvetele 15 kalendripäeva jooksul arvates arve väljastamisest. Lepingu § 5 p-s 1 leppisid pooled kokku, et maksetingimuste rikkumisel tasub kostja viivist määraga 0,2% tähtajaks maksmata summalt kalendripäevas. Lepingu § 3 p 3 alapunktiga 3 kohustus kostja säilitama ARIS-kaarte sel viisil, et need ei oleks kolmandatele isikutele kättesaadavad.
3.Hageja täitis oma lepingulised kohustused ja kostja kasutas talle üleantud ARISkaarte. Kostja jättis hagejale osaliselt tasumata järgmised hageja poolt esitatud arved, mis koostati kostjale antud ARIS-kaartidega tehtud tehingute kohta: XXX, maksetähtajaga 15.06.2007, tasumata osa 4685,90 eurot; XXX, maksetähtajaga 30.06.2007, tasumata osa 2359,20 eurot; XXX, maksetähtajaga 15.01.2008, tasumata osa 1208,89 eurot. Kokku on eeltoodud arvetest tasumata 8253,99 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja pöördus korduvalt kostja poole ettepanekuga võlgnevus tasuda, kostja lubas seda teha, kuid jättis lubaduse täitmata ja väidab, et ta ei pea kütusekaartide kaotamise või varguse tõttu võlga tasuma. Hageja ei pea seda õigeks.
4.Hageja kandis kostja arvete tasumata jätmisega seoses kohtueelses menetluses kulusid 340,20 eurot. Sellest on kostja poolt tasutud 250 eurot ja tasumata on 90,20 eurot.
5.Hagi esitamise ajaks on arvete osalise tasumata jätmise tõttu sissenõutavaks muutunud viivis 7545,58 eurot, mille hageja palus välja mõista. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista arve XXX tasumata osalt (1208,89 eurot) viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni nimetatud põhivõla tasumise päevani. Viivise määraks on lepingus kokku lepitud 0,2% päevas. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Arved XXX ja XXX tasuti selles mahus, mida kostja reaalselt tankis ja arve XXX on tasutud. Kostja autojuhilt varastati 28.05.2007 ARIS Card kütusekaart, mis väljastati veokile nr XXX. Autojuht I B avastas kütusekaardi varguse, teatas juhtunust juhtkonnale telefoni teel ja teavitas kaardi kaotusest ARIS Card Riia osakonda telefoni teel. Hageja väidab ekslikult, et kaardi
vargusest teatati alles 05.06.2007, kuna kaart blokeeriti 28.05.2007. Kirjalikult teavitati hagejat kaardi vargusest 05.06.2007 ARIS Card Riia kontori palvel peale arve saamist, millelt nähtus varastatud kaardi kasutamine 28.05.2007 kell 11.43 – 11.45 (4007 liitrit) ja 16.12 – 16.20 (10329 liitrit). Kuna kogus oli väga suur, palus kostja abi ARIS Card Moskva kontorist uurimise algatamiseks Kaliningradi vastava tankla vastu, kes rikkus eeskirja, mille kohaselt ei saa tankida ilma registreerimistunnistust esitamata. Autojuht I. B vastandati tankla operaatoritega, kes kinnitasid, et näevad autojuhti esimest korda. Sellest tulenevalt ei tasunud kostja hagejale arveid ja palus ka ARIS-t Kaliningradneftproduktile kõnealuste tankimise eest enne lõplikku arbitraažikohtu lahendit mitte maksta. Lõplik lahend saabus 21.01.2010, mille alusel kohustus ARIS Kaliningradneftproduktile maksma 225 106 rubla + riigilõivu. Otsusest nähtub, et bensiiniveok XXX esitas kütusekaardi ja registreerimistunnistuse ning vastavalt sellele tangiti 14 000 liitrit kütust. Otsus on absurdne, kuna veok mahutab maksimaalselt 1360 liitrit kütust ja veoki registreerimistunnistus ei ole kunagi kadunud olnud ega võõrastesse kätesse sattunud. Veok viibis väidetava tankimise ajal Kaliningradis tolliterritooriumil.
7.Hageja ja kostja vaheline leping sõlmiti heauskselt koostööle lootes, süvenemata lepingu sisu punktidesse ja lepingu p 5.1, mille järgi hageja ei vastuta viimase 24 tunni jooksul peale kütusekaardi kaotamisest teatamist toimunud kaarditehingute eest. Selline säte on kostjale selgelt kahjulik. Kaliningradis pandi toime kuritegelik kütusevargus koostöös tanklaoperaatoritega. Väide, et kostja lubas arved tasuda, on vale. Kostja lubas tasuda arve XXX, mille tasus hilinemisega, mis tulenes 2009. aastal alanud rahalistest raskustest.
8.Veoki riikliku registreerimismärgiga XXX kütusepaaki mahub kõige rohkem 1360 liitrit kütust. Vaidlusaluse kütusekaardiga tangiti 28.05.2007 ca 11 minuti jooksul 14 336 liitrit kütust. Sellise kütusekoguse tankimine ca 11 minuti jooksul veoauto paakidesse mahuga 1360 liitrit ei ole võimalik. Ka ei ole tehniliselt võimalik tankida tankla tankurist 11 minutiga 14 336 liitrit kütust, mistõttu saab selline kütusekogus olla väljastatud üksnes selle ümberpumpamise teel kütusetsisterni.
9.Nähtuvalt kostja poolt kohtule esitatud Vene Föderatsiooni arbitraažikohtute otsustest vaidles hageja OOO Kalingradnefteprodukt hagile vastu ja tugines muuhulgas väitele, et selline kütusekogus saab olla väljastatud üksnes selle ümberpumpamise teel kütusetsisterni. Pooltevahelise lepingu § 5 p 3 regulatsioon, mille kohaselt täitja ei vastuta nende transaktsioonide eest, mis tehti 24 tunni jooksul peale kaardi kaotamise registreerimist, on vaadeldav kostjat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena ja seega vastavalt VÕS § 42 lg-le 1 tühine. Hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja ei tankinud kütusekaardiga vaidlusalust kütusekogust ega vastuta ka kütusekaardi vargusega hagejale tekkinud kahju eest. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
10.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 8253,99 eurot, kahjuhüvitise 90,20 eurot ja viivise 3557,25 eurot. Menetluskulud jättis kohus 25% ulatuses hageja ning 75% kostja kanda.
11.Otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 19.10.2005 lepingu F/159/2005, mille § 2 p 1 kohaselt väljastab hageja kostjale ARIS Card kaardid, mis annavad õiguse saada tooteid teatud tanklates. Lepingu § 3 p 1a kohaselt kohustub hageja kostjale tarnima ARIS Card kaarte, mis valmistati vastavalt kostja poolt esitatud transpordivahendite nimekirjale ja mis võimaldavad saada eelnevalt kooskõlastatud toodete liike. Vastavalt lepingu § 3 p 1 kohustub kostja saadud toodete eest tasuma vastavalt talle esitatud arvetele ja kooskõlas lepingu tingimustega ning p 3 järgi
kohustub kostja säilitama ARIS Card kaarte nii, et need ei oleks kolmandatele isikutele kättesaadavad. Hageja väljastas kostjale seega elektroonilised maksevahendid, mis andsid kostjale õiguse ja võimaluse kõnealust kaarti aktsepteerivates teenindusjaamades sõidukeid autokütusega tankida, saada muid teenuseid ning maksta kütuse ja teenuste eest hagejale hiljem vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Lepingu § 4 p 6 järgi märgitakse toodete hind ja kogus maksekviitungile, mille allkirjastavad tankla operaator ja autojuht. Lepingu § 4 p 10 kohaselt toimub iseteenindussüsteemiga tanklates kütuse tankimine pärast PIN-koodi sisestamist. Eelmainitud tanklates väljastatav tšekk sisaldab järgmist informatsiooni: tankimise aeg ja koht, ARIS Card kaardi number, kütuse liik, kogus ja summa. Tšekk on elektrooniliselt töödeldud ja kehtib ilma allkirjata. Lepingu § 4 p 12 järgi on tšeki kaotamise korral tankimist tõendavaks dokumendiks transaktsiooni elektrooniline kanne täitja serveril.
12.Poolte vahel sõlmitud lepingu § 9 järgi leppisid pooled kokku kostja asukohamaa seaduse kohaldamises. Arvestades rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 32 lg-s 1 sätestatut ja asjaolu, et kostja asukohamaa on Eesti Vabariik, siis kuulub kohaldamisele Eesti Vabariigi seadus. Lepingu alusel leidsid vaidlusalused kütuse tankimised aset 28.05.2007. Seega tuleb antud vaidlus lahendada kuni 22.01.2010 kehtinud VÕS §-de 734-746 alusel.
13.Enne 01.01.2006 kehtinud redaktsiooni VÕS § 734 lg-te 1 ja 2 üldiseks eesmärgiks tuleb elektroonilise maksekäibe kiiret arengut arvestades pidada seda, et seadusliku regulatsiooniga oleksid hõlmatud kõik käibes olevad elektroonilised maksevahendid sõltumata nende nimetustest ning maksevahendite väljajate ning omajate õigused ja kohustused oleks reguleeritud. Seega ei saa elektroonilise maksevahendi regulatsiooni kohaldada ainult pangakontodel olevate vahendite käsutamist võimaldavatele maksevahenditele, vaid seda tuleb kohaldada ka kaupade ja teenuste käsutamist võimaldatavatele elektroonilistele vahenditele. VÕS § 735 teise lause mõttest tuleneb, et majanduskäibes on levinud ka sellised krediit- või deebetkaardid, mis ei võimalda kasutada otseselt kontol olevat raha, kuid võimaldavad kaupu ja teenuseid tarbida. Antud juhul võimaldas kütusekaart kütust osta ja selle eest hiljem tasuda. Hageja leidis ekslikult, et vastavad sätted ei kuulu kohaldamisele, kuna VÕS §-d 734-746 tunnistati kehtetuks Makseasutuste ja e-raha asutuste seadusega, mis jõustus 22.01.2010. Vaidlusalune leping sõlmiti 2005. aastal, vaidlusalune kütuse tankimine leidis aset 2007. aastal.
14.Hageja esitas kostjale arved kostjale väljastatud ARIS Card kaardiga tankimise eest järgmiselt: arve XXX summas 9056,07 eurot, millest on tasumata 4685,90 eurot; arve XXX summas 4671,33 eurot, millest on tasumata 2359,20 eurot ja arve 7141/2008 summas 2755,43 eurot, millest on tasumata 1208,89 eurot. Kostja võttis kohtu korraldaval eelistungil 25.10.2010 õigeks arve XXX tasumata osas 1208,89 eurot. Hagi kuulub selles osas rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 alusel vastavalt kostja õigeksvõtule.
15.Kostja vaidlustas kütuse saamise arvete XXX ja XXX järgi (kokku 7045,10 eurot). Kostja väitel kaotas autojuht ARIS Card kaardi 28.05.2007 öösel Leedu-Venemaa piiril ja kaardi kaotusest teavitas ta hagejat telefoni teel 28.05.2007 lõuna ajal. 28.05.2007 ajavahemikul kell 11.43–16.20 kasutati vaidlusalust kaarti autokütuse tankimisel. Kostjale väljastatud ARIS Card kaardiga tangiti vaidlusalune kütus ja tankija sisestas kütuse tankimisel ka PIN-koodi, mida tõendab hageja poolt kohtule esitatud väljatükk hageja printeri serverist 28.05.2007 kostja kaardiga toimunud tankimiste kohta ja kostja poolt kohtule esitatud Sankt-Peterburgi linna ja Leningradi oblasti arbitraaži kohtu 20.10.2009 otsus kohtuasjas A56-57657/2009 ning
Kolmeteistkümnenda Arbitraaži apellatsioonikohtu 25.01.2010 määrus kohtuasjas 56-57657/2009. Antud vaidluses tuvastati kohtuotsustega, et kütuse tankimisel esitati ARIS Card kaart nr XXX ja riiklikku registreerimisnumbrit XXX kandva sõiduki dokumendid. Kuna kütusepaak täideti täismahus, siis nõudis terminal PIN-koodi, mille klient sisestas. Esitatud tõenditega on vastuolus kostja väited, et kostja autojuht kaotas ARIS Card kaardi, kuid auto registreerimistunnistust ei kaotatud ja PIN-kood ei saanud kolmandatele isikutele teatavaks. PIN-koodi kolmandate isikute poolt lihtsalt äraarvamine ei ole usutav. Kostja tunnistaja I. Bi ütluste kohaselt töötas ta 2007. aasta mais kostja juures ja XXX oli auto number, millega ta sõitis. Venemaal sõitis ta tolli ja pärast kauba mahalaadimist sõitis Poola. Enne sõitu soovis ta autot tankida ja avastas, et kaart on kadunud. See võis olla kella 13.00-14.00 ajal. Kaardiga tankimisel operaatoriga tanklas nõuti kaarti ja auto tehnilist passi, vahel ka PIN-koodi sisestamist. Peale kaardi kadumist helistas ta kostja juhatuse liikmele P. Kele ja teatas lõuna ajal kaardi kadumisest. PIN-kood oli märgitud telefoni ja see ei olnud kadunud. Antud tunnistaja ütlustega on tõendatud, et tunnistaja I. B teatas kostja juhatuse liikmele kaardi kadumisest hiljemalt 28.05.2007 kell 14.00.
16.Poolte vahel sõlmitud lepingu § 5 p 3 kohaselt võtab hageja vastu informatsiooni kaardi kaotamise kohta tööpäevadel kell 07.30 kuni 12.00. Hageja ei vastuta nende transaktsioonide eest, mis tehti 24 tunni jooksul peale kaardi kaotamise registreerimist. Olulised on sel ajal kehtinud VÕS § 742 lg 1 ja § 746 sätted. Viimase sätte eesmärk on kaitsta maksevahendi omajat lepingutingimuste eest, mis on neile seaduses sätestatuga võrreldes kahjulikumad. Seega on poolte vahel sõlmitud lepingu § 5 p 3 tühine seadusega vastuolu tõttu. See kahjustab kostjat ebamõistlikult, kuna kostja peab vastutama piiramata ulatuses 24 tunni jooksul ka peale kaardi kaotamisest teatamist. Maksevahendi väljajal on aga alates kaardi kaotamisest teadasaamisest võimalik kasutusele võtta kõik mõistlikud ja talle kättesaadavad abinõud, et maksevahendi edasine loata kasutamine peatada.
17.P. K selgitas kohtuistungil, et tema teatas koheselt kaardi kadumisest ARIS Riia kontorisse, kui autojuht talle helistas. Kostja pidi kohtule esitama ka telefonieristuse väljavõtted, kuid väitis hiljem, et need ei ole säilinud, esitamata selle kohta telefonifirma tõendit. Seega ei ole kaardi kadumisest teatamine 28.05.2007 telefoni teel tõendatud. Hageja väitel teatas kostja kaardi kadumisest kirjalikult 05.06.2007, mille tõendamiseks esitati kohtule hageja kirjalik teade. Siinkohal on oluline kuni 22.01.2010 kehtinud VÕS § 742 lg-s 2 ja § 741 lg-s 1 sätestatu. Antud juhul oli maksevahendi omaja kostja. On tõendatud, et kütuse tankimisel kasutati koos kaardiga ka kaardi salakoodi ja esitati sõiduki registreerimistunnistus. I. Bi ütlustega kohtuistungil tõendati, et ta kaotas ARIS Card kaardi. Kaotsiminek tähendab VÕS regulatsiooni tähenduses elektroonilise maksevahendi füüsilise kandja (ARIS Card) väljumist maksevahendi omaja valdusest. Samuti hõlmab see elektroonilise maksevahendi kasutamist võimaldavate abivahendite (salakood) maksevahendi omaja valdusest tahteta väljumist, mille tulemusel tekib kolmandal isikul võimalus maksevahendi omaja elektroonilise maksevahendi kasutamiseks. Kostja rikkus kohustust raske hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg-d 1,2,4 ja 5). Ta jättis käibes vajalikku hoole olulisel määral järgimata ehk kaotas ARIS Card kaardi ja võimaldas kolmandatel isikutel kaardi salakoodi teada saada. Kostja leidis ekslikult, et kuna tangiti operaatoriga tanklast, siis pidi tankimise kohta olema vormistatud tankla operaatori ja autojuhi allkirjadega maksekviitung ning ainult automaattanklas toimus tankimine allkirjadeta tšeki alusel. Kuna tankimisel kasutati ARIS Card kaarti koos salakoodiga, siis ei ole allkirjadega maksekviitungi olemasolu vajalik. Hagi on 7045,10 euro põhivõla osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
18.Hageja nõuab kohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju 90,20 euro hüvitamist (kohtumenetluse eelne õigusabikulu 340,20 eurot, millest kostja tasus 250 eurot). Hageja pöördus kostja poolt lepingu mittetäitmise tõttu kohtueelselt õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole ja tasus õigusabi eest kokku 340,20 eurot. Antud kulude hüvitamist saab nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel, kuna tegemist on mõistliku kuluga. Hageja kahju hüvitamise nõue summas 90,20 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.
19.Hageja viivise nõude alus tuleneb VÕS § 113 lg-st 1. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu § 5 p-le 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,2% ulatuses tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest. Arve XXX 1208,89 euro tasumisega viivitamise eest nõudis hageja viivist alates 09.07.2009 kuni 01.02.2010 500,48 eurot ja edasist viivist 0,2% tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Viivis alates 09.07.2009 kuni 03.11.2011 on 2047,19 eurot. Kostja esitas taotluse viivise vähendamiseks, milline õigus on tal tulenevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja § 162 lg-st 1. Kostjal on arvest XXX tasumata 1208,89 eurot. Kohus vähendas viivist tasumata põhivõla suuruseni, so 1208,89 euroni. Hageja arvestas viivist arve XXX tasumata osas 4685,90 eurot alates 15.06.2007 9015,67 eurot ja arve XXX tasumata osas 2359,20 eurot alates 30.06.2007 4468,32 eurot. Hageja nõudis nende arvete tasumata jätmise eest viivist põhivõla suuruses, so 7045,10 eurot. Kostja taotles viivise vähendamist, arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid. Kohus rahuldas taotluse ja leidis, et põhjendatud viivise suuruseks on 1/3 arvete kogusummast, so 2348,36 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis kogusummas 3557,25 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
20.Kostja palub maakohtu otsus tühistada osaliselt põhivõla 7045,10 euro ja nendest tulenevate viiviste osas.
21.Maakohus ei võtnud arvesse tanklaoperaatori kohustust nõuda tankimisel tangitava veoki registreerimistunnistust. Tehnilise passi väidetav esitamine ja tuvastamine tõendati igas kohtuotsuses (sh Venemaal tehtud otsuses). Väide, et koos kütusekaardiga läks pahatahtlikku valdusesse registreerimistunnistus, ei ole tõene. Tehniline pass ehk registreerimistunnistus ei sattunud võõrastesse kätesse, mida tõendab Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) tõend, et alates 24.04.2006 kuni 12.06.2008 ei väljastatud antud veokile XXX duplikaat registreerimistunnistust.
22.Sellise kütusekoguse (14 tonni) tankimine pidi tanklatöötajates kahtlust äratama. Kaliningrad Nefteprodukt tanklas pandi toime tanklatöötajate osalusega kütusevargus. PIN-koodi kasutamise näol võis tegemist olla muukimisega, mis ei ole tehniliselt võimatu, kuna tegemist on lihtsa magnetribaga ARIS kütusekaardiga. Autojuht I. B andis kohtus tunnistuse, et PIN-kood ei saanud kellegi teise valdusesse sattuda, kuna see salvestati kodeeritult mobiiltelefoni.
23.Kohus leidis ekslikult, et kaardi kaotamisest teatamine 28.05.2007 ei ole tõendatud. Kütusekaart blokeeriti 28.05.2007. Kui seda ei oleks tehtud, siis oleks seda arvatavasti kasutatud ka 29.05.2007 ja edaspidigi. Kõneeristust ei õnnestunud hankida, kuna Elion ei säilita eristusi üle aasta.
24.Vaatamata kostja süüle ARIS kaardi kaotamisel oleks sellise kahju tekkimist saanud ära hoida hagejapoolsete mõistlike meetmete rakendamisel. Tanklaoperaator ei täitnud ARIS kaardi kasutamisnõudeid, ei nõudnud registreerimistunnistust ja kütus tangiti tsisterni, mis oleks pidanud kahtlust äratama. Samuti oli ebamõistlik teatamisaeg kaardi kaotsimineku kohta. Kaardi kasutamise päevalimiidid puudusid.
Vastus apellatsioonkaebusele
25.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata, kostja taotlused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata ja menetluskulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks vaidlustatud osas. TsM § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
27.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
28.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab kostja põhiliselt maakohtus esitatud väiteid ja seisukohti, millistele kohus on otsuses juba hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
29.Maakohus tuvastas kohtuotsuses, et kütuse tankimisel 28.05.2007 kasutati hageja poolt kostjale väljastatud Aris Cardi, tankimisel sisestati kaardi salajane PIN kood ja esitati sõiduki reg.numbriga XXX dokumendid. Seega ei ole õige apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus arvestanud otsuse tegemisel sellega, et tankimisel oli kohustus esitada veoki registreerimistunnistus. Maakohus leidis ka põhjendatult, et PIN koodi äraarvamine kolmandate isikute poolt ei ole usutav. Seda, et PIN kood muugiti lahti, ei ole kostja tõendanud. Seega pidi kütust tankima isik, kellel oli Aris Card, kes teadis ainult kostjale avaldatud PIN koodi ja kelle käes olid sõiduki dokumendid. Tangitud kütuse kogus ei pidanud kahtlust äratama, sest tangitavate koguste piirangut lepingus ei ole.
30.Maakohus leidis ka õigesti, et kostja ei ole tõendanud, millal ta teavitas telefoni teel hagejat kaardi kaotamisest, st et ta oleks seda teinud 28.05.2007 enne kell 16.20, mil toimus viimane tankimine.
31.Alusetud on apellatsioonkaebuse väited, et hageja tegevus aitas kaasa kahju tekkimisele. Kostja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaks alust VÕS § 139 kohaldamiseks ja kahjuhüvitise vähendamiseks. Kaardi kasutamise limiidi puudumine ja kaardi kaotamisest teatamise võimaluse ajaline piirang selleks iseenesest alust ei anna. Kostja ei tuginenud maakohtus asjaolule, et ta ei saanud hagejat õigeaegselt teavitada kaardi kadumisest lepingu p-s 3 sätestatud ajalise piirangu tõttu. Vastupidi, kostja väitis, et ta teavitas hagejat telefoni teel kaardi kaotamisest 28.05.2007, st tema väitel võeti hageja poolt vastav teade vastu. Asjaolu, et tangitava kütuse limiiti ei olnud lepingus kehtestatud, oli poolte kokkuleppe küsimus. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha teistsugust otsust, kui maakohus tegi.
32.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad 25% ulatuses hageja kanda ja 75% ulatuses kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud kostja.
33.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi
jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Tõendite tagastamine Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta ja tagastab kostjale apellatsioonkaebusele lisatud tõendid, kuna kostja ei taotlenud nende asja juurde võtmist ega põhjendanud nende esitamise lubatavust apellatsioonimenetluses
Iko Nõmm
Imbi Sidok
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.