2.Välja mõista AH’lt üürivõlgnevuse 1 001,24 (üks tuhat üks eurot ja 24 senti) eurot, kommunaalteenuste võlgnevuse 1 203,06 (üks tuhat kakssada kolm eurot ja 06 senti) eurot ja võlgnevus elektri eest 85,39 (kaheksakümmend viis eurot ja 39 senti) eurot JM kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista AH ́lt menetluskulud täies ulatuses (100%) JM ́u kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik
1.27.10.2010 esitas hageja Tallinna Üürikomisjonile avalduse üürivõlgnevuse, kommunaalteenuste võlgnevuse ja elektri võlgnevuse saamiseks, millise avalduse Tallinna Üürikomisjon oma 03.02.2011 otsusega üürivaidlusasjas nr 11-1/135/10 osaliselt rahuldas.
2.Kostja AH ei nõustunud üürikomisjoni 03.02.2011 otsusega üürivaidlusasjas nr 11-1/135/10 ja esitas kohtule 25.03.2011 taotluse JM poolt üürikomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Asjaolud
3.30.04.2009 sõlmisid pooled eluruumi üürilepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale üürile eluruumi asukohaga XXX, Tallinn tähtajaga 01.05.2012 (ÜVK tl 5-7). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista seisuga 18.10.2010 üürivõlgnevus 1 001,24 eurot, kommunaalteenuste võlgnevus 1 203,06 eurot ja võlgnevuse elektri eest summas 85,39 eurot. Hageja juhindub oma nõudes VÕS § 76 lg 1 ja 3.
5.Vastavalt 30.04.2009 sõlmitud üürilepingu punktile 4.1 kohustus kostja tasuma igakuist üüri summas 159,78 eurot (2500 krooni), milline tuli tasuda vastavalt lepingu punktile 4.2 hageja esitatud arvele. Lepingu punkti 4.3 kohaselt pidi kostja tasuma korteriüüri igakuise sissemaksena jooksva kuu
10.kuupäevaks. Tulenevalt üürilepingu punktist 4.4 kohustus kostja lisaks üürile tasuma kõrvalkuludena telefoni, elektri, kütte, vee, kommunaalteenuste, alarmi ja kaabel-TV eest igakuiselt 30-ks kuupäevaks.
6.Alates märtsist 2010 tekkis kostjal kommunaalteenuste eest võlg ja tasumisega viivitus. Hageja palus suuliselt korduvalt võlgnevus likvideerida, millele kostja aga ei reageerinud. Seisuga 18.10.2010 võlgneb kostja üüri eest perioodil 10.04.2010 - 18.10.2010 kokku 1 001,24 eurot. Kommunaalteenuste eest vastavalt korteriühistu arvetele kokku 1 203,06 eurot. Elektri eest võlgneb kostja perioodi 01.04.2010 - 13.05.2010 eest kokku 85,39 eurot. Seoses kostja võlaga oli hageja sunnitud 13.05.2010 lõpetama võrgu- ja elektrilepingu. Kostja vastus
7.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
8.Kostja tunnistab, et poolte vahel on sõlmitud 30.04.2009 eluruumi, asukohaga XXX, Tallinn, üürileping. Pooled leppisid kokku üürilepingu kehtivusajas 01.05.2009-01.05.2012. Kostja kohustus tasuma hagejale üüri iga järgneva kuu 10. kuupäevaks hageja poolt esitatud arvete alusel. Hageja kohustus tagama eluruumi tavapärase kasutamise kogu lepingu kehtivuse ajal. Kostja tegi peale korterisse elama asumist korteris sanitaarremondi ning pani lapsed õppima kodu läheduses asuvatesse õppeasutustesse.
9.Kuni märtsini 2010 ei tekkinud pooltel vaidlusi üürilepingu täitmisega. Alates 2010 maikuust lõpetas hageja kostjale arvete esitamise ja nõudis kostjalt eluruumi vabastamist, seoses üürilepingu lõpetamisega hageja poolt. 30.03.2010 nõudis hageja kostjalt korteri vabastamist ähvarduste teel ning märkis, et hagejal endal on korteri elamiseks vaja. Lisaks ähvardustele ja solvangutele takistas hageja kostjal eluruumi tavapärast kasutamist: 12.05.2010 pandi korteri välisukse lukuauku kõrvaline ese, mille tagajärjel puudus kostja perekonnal võimalus pikemat aega korterisse pääseda, millega tekitati kostjale kahju 300 krooni, lisaks lülitati korteris sundkorras välja elekter, mille tagajärjel puudus võimalus kasutada elektriga töötavat olmetehnikat, teha süüa, vaadata telerit, samuti riknes toit ja ravimid, millega tekitati kostjale kahju 500 krooni, 06.01.2011 lõikas hageja hingedelt maha kaks korteri välisust, mistõttu oli korteri kasutamine võimatu ja korteris ei olnud turvaline, kostja pidi ostma uued uksed ja kandma kaitseta jäänud ruumi turvamisega seotud kulutusi
2-11-13815 summas 412,44 eurot. Kostja esitas hageja õigusrikkumiste osas politseisse avalduse, millal alusel on algatatud kriminaalasi nr 11230100657.
10.Kostja leiab, et käesolev hagi on paljasõnaline, kuna kostja on tasunud perioodil 2009 maikuu kuni 30.03.2010 hagejale rohkem üüri, kui seda nägi ette üürileping. Kostja peab ebaõiglaseks nõuda kostjalt kohustuste täitmist perioodil, kui hageja takistas eluruumi kasutamist. Kohtu põhjendused
11.Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole esitanud kohtule taotlust 07.02.2012 toimunud istungi edasilükkamiseks ning, et kostja on olnud nõus kirjaliku menetlusega, siis lahendab kohus vastavalt hageja taotlusele ning juhindudes TsMS § 410 antud asja sisuliselt. Kohus, ära kuulanud hageja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
12.Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
13.Kohus on tuvastanud, et pooled sõlmisid 30.04.2009 eluruumi üürilepingu XXX Tallinn asuva eluruumi üürile andmiseks tähtajaga 01.05.2009 - 01.05.2012, mille eest kohustus kostja tasuma korteriüüri 159,78 eurot (2500 krooni) jooksva kuu 10. kuupäevaks. Lepingu punktides 4.4 ja 4.5 leppisid pooled kokku, et korteriüüri sisse ei kuulu tasu telefoni, elektri, kütte, vee, kommunaalteenuste, alarmi ja kaabel TV eest. Nende eest kohustus kostja tasuma igakuiselt 30. kuupäevaks vastavalt esitatud arvele (ÜVK tl 5-7).
14.Hageja palub kostjalt välja mõista perioodi 10.04.2010 -18.10.2010 eest üürivõlgnevuse 1 001,24 euro, kommunaalteenuste võlgnevuse 1 203,06 eurot ja võlgnevuse elektri eest 85,39 eurot. Kostja leiab, et hagi on paljasõnaline ja põhjendamata. kostja on tasunud perioodil 2009 maikuu kuni 30.03.2010 hagejale rohkem üüri, kui seda nägi ette üürileping. Samuti peab kostja ebaõiglaseks nõuda kostjalt kohustuste täitmist perioodil, kui hageja takistas eluruumi kasutamist. Kohtule teadaolevalt kasutab kostja vaidlusalust eluruumi ka pärast oktoobrit 2010.
15.Võlaõigusseadus § 271 alusel üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 alusel lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja poolt esitatud Swedbank konto väljavõttest perioodil 01.01.2010-18.10.2010 nähtub, et kostja on hagejale tasunud viimati üüri aprill 2010 (ÜVK tl 25). Kostja ei ole tasunud üüri perioodil 10.05.2010-18.10.2010, s.o 6 kuu ja 8 päeva eest kokku summas 1 001,24 eurot ((6 x 159,78 eurot) + (159,78 eurot / 30 päeva) x 8). Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostja on hagejale perioodil 2009 mai – 30.03.2010 tasunud üüri ettenähtust suuremas summas, samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et kostja on tasunud üüri peale aprilli 2010, seega on hageja üüri nõue summas 1 001,24 eurot põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Samuti on tõendamata kostja väited, et hageja on takistanud kostjal korteri kasutamist. Hageja on esitanud korteriühistule maksmisele kuuluvate maksete tõendamiseks korteriühistu arve 2010 märtsi kohta maksetähtajaga 31.03.2010 summas 286,96 eurot (ÜVK tl 17), millest hageja palub kostjalt välja mõista 159,14 eurot. Lisaks on hageja võlgnevuse tõendamiseks esitanud korteriühistu koostatud arvestuse hagejale korterile määratud maksetest (ÜVK tl 18-21), mille kohaselt on määratud
2-11-13815 XXX, Tallinn asuva korteri eest kõrvalkulusid 2010 aprillis 272,79 eurot, 2010 mais 233,41 eurot, 2010 juunis 161,29 eurot, 2010 juulis 131,20 eurot, 2010 augustis 132 eurot, 2010 septembris 113,23 eurot. Kokku võlgnevus 1 203,06 eurot. Hageja Swedbank konto väljavõttest perioodi 01.01.2010 – 18.10.2010 nähtub, et hageja on üürilepingu kehtivuse ajal tasunud korteriühistu arvele igakuiseid makseid kommunaalteenuste eest (ÜVK tl 26). Samuti nähtub konto väljavõttest (ÜVK tl 25), et PCOÜ on tasunud hagejale viimati kommunaalteenuste eest aprill 2010 märtsi 2010 eest 2 000 krooni (127,82 eurot). Krediidiinfo 27.10.2010 väljatrüki kohaselt oli äriühinguga PCOÜ seotud hageja ning käesoleva ajani on nimetatud äriühinguga seotud hageja abikaasa (ÜVK tl 27-29). Seega on tõendatud, et kostja on rikkunud oma üürilepingu punktist 4.4 tulenevat kohustust ning, et kostja on jätnud alates aprillist 2010 osaliselt ja maist 2010 täielikult tasumata korteriühistu arved, millised on hageja ise korteriühistule tasunud. Seega on põhjendatud hageja kommunaalteenuste võlgnevuse nõue summas 1 203,06 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud võlgnevus on tasutud, samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid võlgnevuse suurusele. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele kommunaalteenuste võlgnevus summas 1 203,06 eurot. Elektrivõlgnevuse tõendamiseks on hageja esitanud AS EE arved elektrienergia tarbimise kohta korteris asukohaga XXX, Tallinn perioodi 01.04.2010 kuni 03.05.2010 eest summas 36,04 eurot (ÜVK tl 46) ja 03.05.2010 - 13.05.2010 summas 49,35 eurot (ÜVK tl 47), kokku 85,39 eurot. Hageja konto väljavõttest nähtub, et PCOÜ on hagejale tasunud viimati aprill 2010 märtsi 2010 elektri eest summas 764 krooni (48,83 eurot). Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et on elektri võlgnevuse tasunud. Nimetatud kohustus oli kostjal vastavalt üürilepingu punktile 4.4, kuna kostja ei tasunud elektri eest, oli hageja õigustatud lõpetama seoses võlaga 13.05.2010 võrgu- ja elektrilepingu, mistõttu on alusetud kostja väited, et kostjal lülitati sundkorras elekter välja, mistõttu tekkis kostjal kahju. Kostja, mitte makstes elektri eest, pidi teadma, et elekter lülitatakse välja. Kuna hageja lõpetas võrguja elektrilepingu 13.05.2010, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista võlgnevus elektri eest kuni 13.05.2010 summas 85,39 eurot.
16.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja tõendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista üürivõlgnevuse 1 001,24 eurot, kommunaalteenuste võlgnevuse 1 203,06 eurot ja võlgnevus elektri eest 85,39 eurot. Menetluskulud
17.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.