Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, lg 3 ja lg 6).

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse rahuldada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused 30.09.2011 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel on 11.12.2006 sõlmitud laenuleping nr XXX, mille kohaselt laenas kostja hagejalt 290 000 krooni. Laenusumma kohustus kostja hagejale tagastama annuiteetgraafiku alusel. Vastavalt laenulepingu põhitingimuste p-le 8 muudeti intressi iga kuue kuu järel. Kostja igakuiseid graafikujärgseid kuumakseid nõuetekohaselt ei tasunud. Võlgnevusest tingituna saatis hageja kostjale korduvalt postiga meeldetuletavaid nõudeid võla tasumiseks, aga kuna võlgnevust ei tasutud, saatis hageja 18.09.2008 kostjale lõpuks nõudekirja, milles hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb hageja laenulepingu erakorraliselt üles. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud ütles hageja 07.10.2008 laenulepingu erakorraliselt üles. Laenu tagatiseks oli seatud hüpoteek AS kinnistule (XXX). 31.10.2008 saatis hageja AS`le teatise täitmata kohustuste kohta, esitas võlasumma suuruse ja teatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral alustatakse vara suhtes täitemenetlust. Ka vara omanik võlga ei tasunud. 20.04.2009 algatas kohtutäitur Veiko Kaasik hageja avalduse alusel täitemenetluse, laenu tagatiseks oleva vara võõrandamiseks. Kinnisvara madalseisust tingituna ei ole tänaseni vara müüdud. Viimane enampakkumine, alghinnaga 31955,82 eurot, toimus 19.06.2009. Igasugune ostuhuvi puudus. Võttes arvesse tänast kinnisvaraturu olukorda, on raske prognoosida, milline võiks olla tagatise reaalne müügihind, sest tegelik hind selgub alati alles vara müümisel (välistatud ei ole ka olukord, kus vara jääbki müümata, vara kahjustub ja kindlustus kahju ei hüvita vmt). Lisaks eelnevale kuulub müügihinnast maha arvestamisele ka kohtutäituri tasu. Sellest tulenevalt esitab hageja ka nõude täies ulatuses. 22.08.2011 saatis hageja kostjale nõude võla tasumiseks, teatas, et vara on veel müümata ja hoiatas hagiavalduse esitamise eest. Kostja kirjale ei reageerinud. 22.08.2011 saatis hageja ka AS`le ja SS`le teatise täitmata kohustuste kohta, esitas võlasumma suuruse ja teatas, et vara müüki on võimalik vältida võla tasumisega. Vara omanikud võlga ei tasunud. Lepingust tulenev võlg hageja ees on 30.09.2011 seisuga 21 967,44 eurot, millest 18 172,24 eurot põhiosa, 585,98 eurot intressid, 3209,22 eurot viivised (18172,24x0,02%x883 päeva) (periood 21.04.2009 so täitemenetluse alustamisest ja täitmisteate kättetoimetamisest kuni 30.09.2011). Kohus palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 18172,24 eurot, intressivõlg summas 585,98 eurot, viivis seisuga 30.09.2011 summas 3209,22 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 0,02% päevas tasumata põhiosa summalt alates 01.01.2011 kuni põhiosa täieliku tasumiseni; mõista kostjalt hageja kasuks välja kantud menetluskulu summas 1917,34 eurot, mis on tasutud riigilõiv; mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult (1917,34 eurot) päevas, kuni menetluskulu hüvitamiseni.

Kostja vastus 29.11.2011 kohtule esitatud kirjalikus vastuses tunnistas kostja hagi osaliselt, seda intressi ja põhinõude ulatuses. Kostja palub kohtul vähendada hageja poolt nõutavat viivist lähtuvalt kostja majanduslikust seisundist. Kostja ei ole töötanud alates septembrist 2011. Käesoleval hetkel kostja sissetulekut ei oma. Kostja ülalpidamisel on alaealine laps TS. Kostja võlgneb hagejale lisaks käesolevale nõudele Laenulepingu nr XXX kohaselt 144 437 eurot (põhivõlg). Lisaks palub kostja kohtul jätta rahuldamata taotlused viivise väljamõistmisega põhinõudelt ja menetluskuludelt. Kostja on seisukohal, et asja on võimalik lahendada kompromissiga ja esitas ka omapoolse ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. 28.12.2011 kohtule esitatud vastuses kostja vastusele hageja teatas, et ei saa nõustuda kostja poolt pakutavate kompromissi tingimustega. Hageja nõuab hagiavalduses viivist seaduses sätestatud määras. Riigikohus on seadusliku viivise kohta avaldanud seisukohta, et seaduslik viivis ei saa kunagi olla ebamõistlikult suur ja seadusliku viivise vähendamine ei ole põhjendatud. Sellest tulenevalt ei ole ka viivise vähendamiseks alust. Hageja jääb hagis esitatud nõude juurde ja palub kohtul hagi rahuldada. Kohtuistung Kohus määras kohtuistungi 16.02.2012. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse on kostjale kätte toimetatud § 312 ja § 313 sätestatud viisil (perekonnaliikme kaudu) 03.01.2012. Kostja ei ole teatanud kohtule istungile mitteilmumise põhjustest ega taotlenud istungi edasilükkamist. Kostja oli nõus kirjaliku menetlemisega. Vastavalt TsMS § 410, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja taotles asja sisuliselt lahendada. Kohus rahuldas hageja taotluse asja sisuliselt lahendamiseks. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel puudub vaidlus, et pooled on sõlminud laenulepingu nr XXX F. Laenusummade saamist ning tagasimaksetega võlgnevusse jäämist kostja vaidlustanud ei ole. Samuti ei vaidlusta kostja lepingu ülesütlemist. 29.11.2011 kirjalikus vastuses kostja tunnistab hagi intressi ja põhinõude ulatuses. Kostja palub vähendada hageja poolt nõutavat viivist lähtudes kostja majanduslikust olukorrast. Lisaks palub kostja jätta rahuldamata taotlused viivise väljamõistmiseks põhinõudelt ja menetluskuludelt. Kostja väiteid ebasoodsa majandusliku olukorra kohta käsitleb kohus viivise vähendamise taotlusena VÕS § 113 lg 2 ja § 162 lg 1 alusel. Rahalise kohustuse tasumisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus tuleneb VÕS § 113 lg-st 1. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustusega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab viivist seaduses sätestatud määras. Kohus nõustub hageja esitatud viivisearvestusega. Võlausaldajale seadusega antud nõudeõigust saavad piirata üksnes erandlikud asjaolud, ka VÕS § 162 lg 1 järgi tuleb lisaks võlgniku ebasoodsale olukorrale arvesse võtta ka võlausaldaja õigustatud huve. Kohus on seisukohal, et viivisenõuet tuleb vähendada selliselt, et kostjalt väljamõistetavad viivised kokku ei tohi ületada põhivõlgnevust, so 18172,24. Kohus peab põhjendatuks rahuldada hagi täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 18172,24 eurot, intressivõla summas 585,98 eurot, viivise seisuga 30.09.2011 summas 3209,22 eurot ning viivise tasumata põhiosa summalt alates 01.10.2011 kuni põhivõla (18172,24 eurot) täieliku tasumiseni, arvestusega, et kostjalt väljamõistetavad viivised kokku ei tohi ületada põhivõlgnevust, so 18172,24 eurot.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §-ga 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus ei lahenda käesolevas otsuses kostja taotlust jätta rahuldamata hageja taotlus viivise väljamõistmiseks menetluskuludelt, kuna menetluskulude rahaline kindlaksmääramine toimub pärast kohtuotsuse jõustumist.

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.