Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Kaupo Paal ja Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.03.2012 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-11-12140
Tsiviilasi
Swedbank P&C Insurance AS hagi KÜ Narva mnt 174b vastu 5942,63 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.detsembri 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Narva mnt 174b apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
14.veebruar 2012, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank P&C Insurance AS (endise ärinimega Swedbank Varakindlustus AS, registrikood 11269248, asukoht Liivalaia 12, Tallinn), volitatud esindaja Kadri Erm Kostja KÜ Narva mnt 174b (registrikood 80238885, asukoht Narva mnt 174b, 13914 Tallinn), seaduslik esindaja Andry Krass
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
5942,63 eurot
Harju Maakohtu 01.12.2011 otsus tsiviilasjas nr. 2-11-12140 tühistada ja teha uus otsus. Jätta Swedbank P&C Insurance AS hagi KÜ Narva mnt 174b vastu 5942,63 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Jätta menetlusosaliste antud asjaga seotud menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusosaline võib maakohtult nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul menetluskulude jaotust ette nägeva kohtulahendi jõustumisest arvates. Asjaolud Kostja liikme Ahti Aagveri korter nr. B2/9 Tallinnas, Narva mnt. 174b sai veekahjustusi 10.04.2009, mil purunes korteris nr. B2/15 külmavee sulgarmatuur, ja 05.05.2009, mil purunes sulgarmatuur korteris nr. B2/9. Hageja maksis kannatanule kindlustuslepingu alusel välja korteri remondimaksumuse: esimese kahjujuhtumi eest 30 291 kr., teise kahjujuhtumi eest 58 371 kr., ning hüvitas ajutise eluaseme üürimise kulu 4320 kr. Kokku maksis hageja kannatanule kahjuhüvitust 92 982 kr., s.o. 5942,63 eurot ning 18.03.2011 esitatud hagis nõudis VÕS § 492 lg. 1 alusel selle summa kostjalt. väljamõistmist enda kasuks. Hagi põhjenduste kohaselt sai veeavarii korteris B2/15 alguse külmaveemõõtja ees oleva sulgarmatuuri purunemisest, mis on TsÜS § 53 lg 1 mõttes veevarustussüsteemi oluline osa, mis omakorda on TsÜS § 55 lg 1 järgi ehitise oluline osa ja seega kaasomandi ese korteriomandiseaduse § 2 lg 1 mõttes. Sulgarmatuuri korrashoiu ja otstarbekohase funktsioneerimise tagamine on kostjale põhikirjast ja seadusest tulenev kohustus, mille mittekohane täitmine tõi antud juhul kaasa korteri B2/9 kahjustumise. Korteriühistu ülesanded on sätestatud korteriühistuseaduse § 2 lg-s 1. Mõtteliste osade ühine majandamine tähendab KÜS §-de 15 ja § 151 järgi nii majandustegevuse kava, aruandeid kui ka majandamiskulusid. Majandamiskulud on sätestatud KÜS § 151 lg-s 1 ja eluruumi hooldus sama seaduse § 151 lg-s 2. Elamu katus on eelnevaid sätteid arvestades ehituskonstruktsioon ja ehitise oluline osa (TsÜS § 55 lg 1). Selle hooldamine või remontimine on eluruumi hooldus ja sellega hoitakse kaasomandi ese kasutuskõlblikus seisundis ning see on korteriühistu majandustegevusest tulenev kohustus. Kostja kohustus oli tagada kaasomandi esemeks olevate korterite külmaveemõõtjate ees olevate sulgarmatuuride eesmärgikohane funktsioneerimine ja töökindluse tagamine, eriti kui avarii kordus samal põhjusel. Kahju põhjustanud asjaolud olid kostja mõjusfääris ja ta sai neid mõjutada selliselt, et kahju ei oleks tekkinud. VÕS § 492 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatav kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tulenevalt eelnevast esitas hageja kostjale 09.09.2009 nõudekirja. Ühistu vastas nõudekirjale 14.10.2009, milles ei tunnistanud oma vastutust. Juhindudes KÜS § 2 lg-st 1, §-st 15, § 151 lg-st 1 ja 2 ning VÕS § 492 lg-st 1, §-st 1043 ja § 1045 lg 1 p-st 5 palus hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks 5942,63 eurot ja riigilõiv 639,11 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja viitas VÕS § 127 lg-le 4, §-le 1043 ja § 104 lg-tele 3-5. Hageja tõendas kahju tekkimise, kuid kostaja ei ole kahju õigusvastases tekkimises ega põhjustamises süüdi. Süü olemasoluks ja mittekohaseks täitmiseks ei saa nimetada kahju tekitamist tarbevee (külm vesi) sulgarmatuuri purunemise tagajärjel. Tarbevee sulgarmatuuri purunemist tuleb käsitada kahju tekkimise põhjusena ehk asjaoluna, mida ei oleks ka parima hoolsuskohustuse täitmisel saanud ette näha ning korrapärase majandamisega ära hoida. Süü
puudumine on õigusvastasust välistav asjaolu ning tulenevalt VÕS § 1050 lg-st 1 ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Ahti Aagver on ise tekitatud kahju eest vastutav. A. Aagver korteri B2/9 omanik ja KOS § 1 lg 1 kohaselt korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Hagi aluses nimetatud kahju tekkis kaasomandi eseme purunemise tagajärjel. VÕS § 1059 kohaselt vastutab ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Hagi on vastuolus kindlustuses kehtivate põhimõtetega VÕS § 492 lg 1 mõttes. Hageja esitas tagasinõude kostja vastu, kelle liige kindlustusvõtja on. Seega ei saa kostjat lugeda kolmandaks isikuks VÕS § 492 lg 1 mõistes. Kostja näol ei ole tegu kolmanda isikuga. Maakohtu otsus Harju Maakohus mõistis 01.12.2011 otsusega kostjalt hageja kasuks välja kahju 5942,63 eurot ja jättis menetluskulud kostja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus, et 10.04.2009 ja 05.05.2009 toimus Narva mnt 174b korteris B2/9 veekahju, mis sai alguse korteris B2/15 külmatarbevee sulgarmatuuri purunemise tagajärjel toimunud veeavariist. Korter B2/9 oli kindlustatud hageja juures, mida tõendab varakindlustuse poliis nr OK1017676808. Kahjusumma maksti kindlustushüvitise saajale välja ja VÕS 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuivõrd kostja vastuväited ei ole põhjendatud ega tõendatud, on hageja õigustatud kostjalt saama tagasi hüvitatud kahju 5942,63 eurot. Kahju suurust ega selle aluseks olevaid remondi kalkulatsioone kostja ei vaidlustanud. Siinkohal tuleb arvestada VÕS § 127 lg-s 4 ja §-s 1043 sätestatut. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes siis, kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätesta teisiti. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib, siis kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi. Tehakse midagi, mis ei ole lubatud või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Seadus seob vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahjuga. Kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib ainult siis, kui kahju tekitanu õigusvastase ja süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Tegevus on kahju tekitamise seisukohalt siis kausaalne, kui selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg (kahju). VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et
kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et veeavarii põhjuseks oli 05.05.2009 korteri külmaveemõõtja ees oleva sulgarmatuuride purunemine. Kostja ei esitanud vastuväited selles, et sulgarmatuur on veevarustussüsteemi oluline osa, olles kaasomandi esemeks korteriomandiseaduse mõttes. Vaidlus seisneb selles, kas tekkinud kahju eest vastutab kostja. Kostja väidete kohaselt täitis ta hoolsuskohustusi ja sõlmis hoolduskohustuse teostamiseks lepingu Kvatro Eesti Kinnisvarahalduse OÜ-ga ning hooldustöid teostatakse kord kuus. Kostja väide, et avarii põhjustas tehnosüsteemi ja sulgarmatuuri tuvastamatu ebakvaliteetsus, ei ole tõendatud. Kuivõrd kostja vastutus baseerub hoolsuskohustuse mittenõuetekohasel täitmisel, ei oma tähtsust, kas purunenud sulgarmatuuri paigaldati ehituse käigus. Puuduvad tõendeid, et sulgarmatuur purunes paigaldusvea tõttu. Kohus viitas siinkohal TsÜS § 132 lg-s 2, VÕS § 1054 lg-s 3, KÜS § 2 lg-s 1, § 15 lg 1 p-s 1 ja § 151 lgtes 1 ja 2 sätestatule. Kostja vastutab samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega ja kui isik teeb teise isiku ülesandel teatud toimingu, vastutab ülesande andja ülesande täitmise käigus õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda poolt tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses ülesande täitmisega ja ülesande andjal oli vastavalt tema ja kahju tekitanu vahelisele suhtele kontroll kahju tekitanu käitumise üle. Seega ei ole hageja kohustatud pöörduma kahju hüvitamise nõudega paigaldaja poole. Kostja tegevust/tegevusetust saab hinnata raske hooletusena, mistõttu on vastutuse tekkimise eeldused olemas. A. Aagver ei saa kindlustushüvitise saajana olla vastutav tekitatud kahju eest, kuivõrd tal puudus võimalus mõjutada sulgarmatuuri paigaldust ja hooldust, seega on kostja seegi vastuväide asjakohatu. Põhjendatuks ei osutu kostja väide, et kahjustatud isik on kostja korteriühistu liige, mistõttu ei saa kostjat VÕS § 492 lg 1 mõistes kolmandaks isikuks lugeda. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei esitanud tõendeid, mis välistaks tema vastutuse veekahju tekkimises. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada, jätta hagi rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Otsuse põhjendavas osas jättis maakohus selgitamata, miks ta ei arvestanud kostja esitatud tõendeid. Samuti ei nähtu otsusest, kuidas jõudis maakohus seisukohale, et kostja rikkus hoolsuskohustust. Maakohus ei selgitanud, miks kostja vastuväited hoolsuskohustuse täitmise kohta ei ole põhjendatud. Kuna vaidluses omab kostja hoolsuskohustuse nõuetekohane täitmine kahju hüvitamise kohustuse väljaselgitamisel otsustavat tähendust, siis rikkus maakohus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud põhjendamiskohustust. Maakohus leidis ekslikult, et kostja vastutab tekitatud kahju eest, kuna ta ei täitnud hoolsuskohustust. Kostja esitas antud asjas lepingu, mis tõendab veesüsteemi hooldusteenuse ostmist, samuti hooldusprotokollid, mis tõendavad hooldusteenuse osutamist, kui ka kostja veesüsteemi hoolduse eest vastutava isiku pädevust kinnitava tunnistuse. Kostja tõendas, et kostja teostas endale võetud hoolsuskohustust nõuetekohaselt, mis tähendab, et hooldustööde maht ja nende läbiviimise sagedus vastasid veesüsteemile esitatavatele nõuetele.
Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et veekahjuga seotud sulgarmatuurid asusid korterites, kuhu kostjal puudus vaba ligipääs. Kostjal puudus võimalus sarnaste veeavariide toimumist ära hoida. Sulgarmatuurid võisid kahjustatud saada ka korterites asuvate isikute tegevuse tulemusena. Olukorras, kus sulgarmatuurid ei ole kostja otsese võimu all, pani maakohus sulgarmatuuri purunemises tõendamiskoormuse ekslikult kostjale. Meelevaldne on järeldada hoolsuskohustuse mittetäitmist selle põhjal, et kaks eri korterites asuvat sulgarmatuuri purunesid 25-päevase ajavahega. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas kostja poolt esitatud tõendid tõendavad, mis veekahju põhjustas ja millise ajavahega kahe eri kohtades asuvate sulgarmatuuride purunemine toimus. Sulgarmatuuri purunemist tuleb käsitada kahju tekkimise põhjusena ehk asjaoluna, mida ei oleks saanud ka parima hoolsuskohustuse täitmisel ette näha. Tulenevalt purunenud sulgarmatuurile tehtud ekspertiisist leidis tõendamist fakt, et konkreetsel purunenud sulgarmatuuril esines tootjapoolne puudus ja tootjapoolset puudust ei olnud visuaalsel vaatlusel võimalik tuvastada. Seega põhjustas tekitatud kahju puudusega sulgarmatuuri purunemine, mitte kostja tegevus. Süü puudumine on VÕS § 1050 lg 1 mõistes õigusvastasust välistav asjaolu ja tulenevalt sellest ei vastuta kostja kahju tekitamise eest. Arvestades seda, et hageja ei esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitanuks kostja hoolsuskohustuse mittetäitmist, rikub maakohtu otsus TsMS § 436 lg-s 2 sätestatud põhimõtet. Kahju tekkis korteriomandi kaasomandi eseme purunemise tagajärjel, mis on A. Aagveri kaasomandis. Kuna kostja tegutseb kindlustatud isiku ülesandel, siis ei ole kostja näol tegu kolmanda isikuga. KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud korteriomandi kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. KOS § 8 lg 1 võimaldab korteriomanikel endal valida, kas nad korraldavad korteriomandi kaasomandi eseme valitsemist ühendusena või asutavad KÜS alusel korteriühistu. Asjaolu, et korteriühistu näol on tegu juriidilise isikuga ei muuda teda veel korteriomanike suhtes kolmandaks isikuks, kuna KÜS § 5 lg-s 1 sätestatud korteriomaniku sundliikmelisus ja KÜS § 51 lg-s 1 sätestatud korteriühistu liikme õiguste ja kohustuste automaatne üleminek korteriomandi võõrandamisel, seovad korteriomaniku korteriühistuga lahutamatult. Kostja näol ei ole tegu B2/9 korteriomaniku suhtes kolmanda isikuga, vaid organisatsiooniga, kelle kaudu korteriomanikud täidavad endale KOS § 15 lg-s 1 pandud korteriomandi kaasomandi eseme valitsemise ülesannet, mistõttu leidis maakohus ekslikult, et hagejal on võimalik VÕS § 492 lg 1 alusel kostja vastu kahju hüvitamise nõue esitada. KÜS § 5 lg 1 kohaselt on kostja liikmeks kõik Narva mnt 174B korterelamu korteriomanikud. Kostja vara tekib KÜS § 6 lg 1 kohaselt tema liikmete maksetest, mida kostja kogub oma liikmetelt vastavalt KÜS § 15 lg-s 1 sätestatud põhimõttele proportsionaalselt korteriomandi suurusest lähtudes. Arvestades, et kostja vara saab tekkida üksnes tema liikmete maksetest, siis puudutab kohtu otsus kõiki korteriomanikke. Maakohtu otsus hageja nõue täies ulatuses rahuldada tähendab seda, et hageja nõude peavad rahuldama kõik korteriomanikud ilma, et kohus oleks andnud neile võimalust oma õiguseid kaitsta. Nii rikub maakohtu otsus kindlustatud isiku VÕS § 476 lg-s 1 sätestatud õiguseid, mille kohaselt tuleb kindlustatud isikule hüvitada kogu kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju. Maakohus jättis kostja sellekohased tähelepanekud tähelepanuta ilma oma seisukohta põhjendamata. Olukord, kus maakohtu otsus puudutab kõiki korteriomanikke ilma neid protsessi kaasamata, kohtusse kutsumata ja nende arvamust ära kuulamata, on menetlusõiguse normi rikkumine TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 2 mõttes.
Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendatud, maakohtu otsus tuleb tühistada ja asjas on võimalik teha uus otsus hagi rahuldamata jätmiseks. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud deliktilise vastutuse sätteid. Vastavalt VÕS § 492 lg. 1 sätetele läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega tuleb hagi nõudenorm määrata kannatanu (kindlustusvõtja) ja kostja vahelisest õigussuhtest lähtuvalt. Kuna kannatanu kui korteriühistu liikme ja korteriühistu vahel on liikmelisusest tulenev õigussuhe, kus poolte omavahelised õigused ja kohustused tulenevad korteriühistu põhikirjast ja ühistu eesmärgist, siis ei saa kannatanul olla ühistu vastu kahju hüvitamise nõuet deliktilise vastutuse alusel, vaid tema nõudenormiks saab olla VÕS § 115 lg. 1, mis sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Mõlemal juhul oli veekahjustuste tekkimise põhjuseks külmaveemõõtja ees oleva sulgurarmatuuri purunemine. Vaidlust ei ole ka selles, et tegemist on suhteliselt hiljuti ehitatud elamuga ja purunenud sulgarmatuurid olid paigaldatud ehituse käigus, enne ühistu moodustamist. Kostja on tõendanud, et ta sõlmis elamu avarii- ja hooldusteenuse lepingu OÜ-ga Kvatro Eesti Kinnisvarahaldus, kes oma kohustusi plaanilise tehnohooldustööde läbiviimiseks ka täitis, sealhulgas teostas perioodiliselt veesüsteemi nn surveproove (tõendid toimiku lk. 103117). Hageja väidab, et kostja rikkus kohustust tagada elamu veetorustiku korrapärane funktsioneerimine, lähtudes üksnes sulgarmatuuride purunemise faktist. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et purunenud sulgarmatuuri võimalik purunemisohtlikkus võis olla avastatud ja kindlaks tehtav hooldustöid teostanud spetsialistide poolt hooldustööde käigus ning/või et juba esimese purunemise asjaolud andsid alust järeldada, et kõik elamu sulgarmatuurid on ohtlikud ja tulevad välja vahetada. Vastupidiselt apellatsioonkaebuses märgitule ei ole purunenud sulgarmatuuride ja purunemise põhjuse ning ettenähtavuse suhtes ekspertiisi teostatud ja kohtule esitatud. Seega ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt kohustuste rikkumist elamu tehnosüsteemide (veetorustiku) korrashoiul, mistõttu tuleb uue otsusega hagi VÕS §115 lg.1 alusel jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Tiit Kollom
Kaupo Paal
Mare Merimaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.