Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud ja hageja nõue

Hagejal oleks tulnud pöörduda kostja poole, et saada vajalikku teavet. Hagi esitamiseks puudub alus. Kostja majandusaasta aruannet on kontrollinud audiitor, kes leidis, et 2008. majandusaasta finantsseisundit on kajastatud õigesti. Maakohtu otsus

tähtsad asjaolud. Kohus kuulas tasaarvestuse asjaolude väljaselgitamiseks ära kohtuistungil vande all T. T, kes on kostja juhatuse liige ning vaidlusaluste tehingute tegemise ajal esindas ka hagejat. Kostja esindaja selgitas, et enne 30.07.2008 laenulepingu sõlmimist ei olnud kostjal hageja ees varasemaid täitmata kohustusi. T. T ütlustest on võimalik järeldada, et hageja esitas arved nr 8 ja 9 kinnistute ostu-müügi tasumise eest, ja käsitsi parandus tehti raamatupidaja poolt seoses eksitusega, sest väljatrükil ei arvestatud käibemaksuga. Kinnistute müük otsustati kaks-kolm kuud enne müüki, põhjuseks oli see, et hageja vajas kapitali. Kohtu hinnangul on kostja esindaja ütlused kooskõlas asjas läbiviidud raamatupidamisekspertiisi tulemustega. 18.04.2011 määras kohus raamatupidamisekspertiisi, et teha kindlaks, kas kostja nimetatud tehingud on võetud arvesse kostja 2008. majandusaasta aruandes ja kajastuvad kostja raamatupidamises, kinnitamaks tasaarvestuse aluseks olevaid dokumente. Eksperdile esitatud küsimusest, kas kostja poolt hagejale laenu andmine summas 10 000 krooni 30.07.2008 sõlmitud laenulepingu alusel, mis kostja pangakonto andmetel anti hagejale üle 31.07.2008 (selgitus: laen), selgus, et seda kajastati raamatupidamises 30.07.2008. Teiseks selgus, et kostja poolt hagejale laenu andmine summas 369 000 krooni 18.08.2008 sõlmitud laenulepingu alusel, mis kostja pangakonto andmetel anti hagejale üle 18.08.2008 (selgitus: laen), on kajastatud 18.08.2008. Kolmandaks, küsimusele kas kostja poolt hagejale laenu andmine summas 25 000 krooni 30.09.2008 sõlmitud laenulepingu alusel, mis kostja pangakonto andmetel anti hagejale üle 30.09.2008 (selgitus: laen), leidsid eksperdid vastusena, et see on kajastatud. Neljandaks selgus, et kinnistu, mille registriosa nr on 7995602, on arvele võetud brutosummana 220 000 krooni. Viiendaks selgus, et hageja poolt kostjale arve nr 9 väljastamine 25.09.2008 poolte vahel 25.09.2008 sõlmitud kinnistu, mille registriosa nr on 7994002, müügi- ja asjaõiguslepingu alusel tekkinud kohustuse täitmiseks summas 500 000 krooni, on kajastatud. Kuuendaks selgus, et kajastatud on ka kostja poolt rahaülekandega 190 000 krooni tasumine hageja pangakontole nr 333300730006 (selgitus: arve 9 tasumine) kinnistu müügihinnana. Seitsmendaks selgus, et kajastatud on ka kostja poolt rahaülekandega 122 307 krooni tasumine hageja pangakontole nr 333300730006 (selgitus: arve tasumine) kinnistu müügihinnana. Vastuseks küsimusele, kas punktides 1, 2 ja 3 laenu tagastamise tasaarvestamine on summas 407 693 krooni raamatupidamises kajastatud, leiti, et laenu tasaarvestamisel on kostja lähtunud tasaarvestuse kokkulepetest 220 000 krooni ja 187 693 krooni. Ekspertiisiaktis nr 11 E-D R003 esitatud tulemuste põhjal, et kuivõrd tehingud kajastuvad kostja raamatupidamises, on piisavalt alust lugeda tasaarvestus teostatuks. 10.05.2011 istungil kuulas kohus üle ekspert Ivar Kangro, kes selgitas, et kogu konto väljalaskmisel oleks ka parandatud kanded välja tulnud, kuid ekspertidele esitatud dokumentide põhjal paranduskannet ei olnud. Kostja taotlusel 19.05.2011 määras kohus täiendava ekspertiisi, mis kajastati ekspertiisiaktis nr 11 E-D R005. Eksperdid leidsid, et arve nr 8 on kostja raamatupidamises kajastatud, kinnistu on arvele võetud kahe kandega, summas 186 440,67 krooni, ja 2008.a lõpu käibeandmiku väljatrüki alusel on nimetatud tehing kajastatud kostja 2008.a raamatupidamises ja aasta aruandes. Eksperdid selgitasid välja, et käibeandmiku seisuga on 31.12.2008 väljatrüki alusel kostja 2008.a raamatupidamises ja 2008. majandusaasta aruandes kajastatud hageja poolt kahtluse alla seatud tehingud. Eksperdid jõudsid järeldusele, et kostja raamatupidamises ei ole võimalik kindlaks teha toimikus olevate originaaldokumentide koostamise ja kajastamise aega raamatupidamises, kuivõrd IT spetsialisti juuresolekul ei selgunud programmis kajastatud raamatupidamise kannete ajad. Hageja jäi oma kahtluste juurde, et dokumendid võivad olla koostatud tagantjärele, ning taotles oma väidete kinnitamiseks ekspertiisi. 07.06.2011 kohtuistungil esitas hageja seoses kahtlusega, mis ajal need käibeandmed on tehtud raamatupidamistarkvaras, taotluse ekspertiisiks. Kohus määras 20.06.2011 raamatupidamistarkvara ekspertiisi, et teha kindlaks

raamatupidamistarkvaras tehtud kannete tegelik sissekandmise kuupäev. Ekspertiisi viis läbi Columbus IT Partner Eesti AS toote ja teabejuht Kalle Sõber ning aktist nähtub, et kostja kasutab Microsoft DynamicsAX (Axapta) versiooni, kuid andmebaasi logi, mis salvestaks andmebaasikirjete detailid, kostja süsteemis ei kasuta. Raamatupidamiskannete tegelikku sissekandmise kuupäeva ja kellaaega on võimalik tuvastada raamatupidamiskannetega seostatud kontrolljälje ja muude tabelite andmete kaudu. Loomisaja ja muude süsteemiväljade järgnevuse kontrollil mittevastavusi ei tuvastatud. Raamatupidamissüsteemi tavakasutajal ei ole võimalik teha sisestatud raamatupidamiskannetes muudatusi, paranduskannete puhul oleks see aga fikseeritud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-42-09 märkinud, et VÕS § 197 lg 1 kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. Tuleb lugeda tõendatuks kohustuse täitmine eeltoodud põhjendustel ja tõendite alusel. Nõuete vastastikune seotus tasaarvestuse eelduseks ei ole. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et nõue ei kehtiks või oleks täidetud muul viisil. Kuivõrd hagiavaldus jääb rahuldamata, jäävad kohtukulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus

kostja seadusliku esindaja selgitused selle kohta, et hagejale laenude andmise ajaks oli vaidlusaluste müügitehingute toimumine juba kavandatud ning selged ka müügitingimused. Kostja seaduslik esindaja ei osanud seejuures selgitada, miks andis kostja hageja rahastamiseks ikkagi laenu, selle asemel, et tasuda kinnistute müügihinda, kui kogu tegevuse eesmärgiks oli üksnes hageja likviidsusprobleemi lahendamine. Nimetatud vastuolud on seda kaalukamad, et mõlema tehingupoole juhatuse liikmeks ning esindajaks kõigi tehingute tegemisel oli üks ja sama füüsiline isik, mistõttu oli tema käsutuses kogu informatsioon mõlema tehingupoole äriplaanide kohta, vähemalt lühiajalises perspektiivis, mille piires vaidlusalused tehingud tehti. Veenvalt ei ole tõendatud asjaolu, et pangaülekanded, mida kostja on käsitlenud vaidlusaluse kohustuse täitmisena, oleksid tegelikult tehtud hagi aluseks olevate lepingute täitmiseks. Kohus on jätnud analüüsimata asjaolu, et vaidlusalused tehingud tehti poolte vahelistes suhetes varasemast praktikast oluliselt erineval viisil. Varasemalt on kostja hagejalt kinnistuid ostes viidanud väga konkreetsele müügilepingule, tehingu kuupäeva või lepingu numbri kaudu. Kostja seaduslik esindaja selgitas (I tlk 167), et varasemate tehingute puhul ei esitanud hageja kostjale arveid, vaidlusalusel juhul aga esitati. Käesoleval juhul omab arve esitamise asjaolu tähtsust seetõttu, et mitte miski peale arvete ei seosta kostja tehtud ülekandeid kinnistute müügitehingutega. Ülekande summad, ülekannete tegemise aeg ja selgitused maksekorraldustes ei anna alust seostada neid ülekandeid müügilepingutega. Arvete kaudu on loodud side ülekannete ja kinnistute müügi vahele. Arvete usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka asjaolu, et arve osad väljad on täidetud käsitsi ning ühte arvet on hiljem ka käsitsi parandatud. Neid asjaolusid ja nendega seotud hageja väiteid ei ole kohus analüüsinud. Arvestades poolte varasemat praktikat ei ole kostja väide, et tema ülekannetega 24.10.2008 ja 04.11.2008 täideti hageja nõuet, kooskõlas mõistlikkuse põhimõttega. Kohus asus otsuses seisukohale, et raamatupidamisekspertiiside ja IT ekspertiisiga on tõendatud tehingute kajastamine selliselt, nagu kostja nende toimumist on kohtumenetluses kirjeldanud. Kohus on jätnud analüüsimata IT eksperdi väite selle kohta, et raamatupidamistarkvaras andmetega manipuleerimine on keerukas, suuri tehnilisi teadmisi ja palju aega nõudev protseduur. Sellise selgituse juures ei jää kahtlust, et andmete tagantjärele muutmine on siiski võimalik ja vajaduse korral teostatav. Eksperdi väide on ekspertiisi tegemise eesmärki arvestades keskse tähtsusega. Kohus ei ole otsuses analüüsinud eksperdi väite tähendust ja mõju käesoleva vaidluse lahendamisele. Samuti on otsuses jäänud tähelepanuta raamatupidamisekspertide poolt antud selgitus tasaarvestuses sisalduvate laenuintresside arvestusvigade kohta. Ekspertiisiaktis on eksperdid selgitanud, et kostja raamatupidamises kajastatud laenulepingutelt arvestatud intress ei ühti laenulepingutes kokkulepitud intressimääraga. Eksperdid tuvastasid, et kostja intressiarvestust kostja raamatupidamises ei eksisteerinud ning kostja ei olnud võimeline seda ekspertidele esitama. Intressiarvestus omab käesolevas vaidluses tähtsust seetõttu, et kostja viis ebaõige intressiarvestusega tasaarvestatud summa vastavusse oma kohustustega hageja ees. Intressi sisaldumine kokkulepetes on ebausutav ka seetõttu, et kokkulepetest endist ei nähtu, et kokkulepete sõlmimisel laenuintressiga üldse oleks arvestatud. Kohus ei ole ekspertide märkust intresside arvestuse kohta analüüsinud, kuigi hageja oma väidetes sellisele asjaolule tugines. Kohtu puudulik tõendite analüüs on viinud materiaalõiguse vale kohaldamiseni. Kostja poolt esitatud kokkulepetest nähtuvalt ei ole toimunud poolte vahel tasaarvestust. Tasaarvestuse puhul VÕS § 197 mõttes, on tegemist ühepoolse tehinguga. Kostja esitatud kokkulepped on kahepoolsed tehingud. Seega on kokkulepete puhul tegemist võlasuhte osalise lõpetamisega poolte kokkuleppel. Poolte tegelik tahe lõpetada võlasuhe üksnes poolte kokkuleppega on väljendatud nii kokkuleppe pealkirjas, kui ka selle sisus. Kokkuleppe viimasest lausest nähtub selgelt, et hageja ei loe kohustust lõppenuks, kui kostja seda oma nõusolekuga ei kinnita. Kokkulepped on allkirjastatud mõlema poole poolt, mis väljendab mõlema poole tahteavaldusi

kokkuleppes sisalduvate tingimuste osas. Seega on ekslik kohtu seisukoht, et kostja kohustused on lõppenud tasaarvestusega. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Hageja nõude aluseks olevates lepingutes lepiti kokku, et müügihind tuleb tasuda hageja arveldusarvele ülekandega, kusjuures lepingutes lepiti kokku konkreetses maksetähtajas ning konkreetses arveldusarves, millele tasumine peab toimuma. Kostja poolt kohtule esitatud kokkulepete sisuks oli müügilepingutest tuleneva kostja kohustuse (tasuda müügihind) ümberkujundamine ehk müügilepingu muutmine. TsÜS § 77 lg 3 ja § 83 lg 1 kohaselt sai selline kokkulepe olla kehtiv üksnes notariaalse vorminõude järgimise korral. Sõltumata poolte väidetest pidi kohus hindama seda, kas kokkulepete tühisusel on tähendus käesoleva asja lahendamisel. Kokkulepete tühisuse tõttu ei ole õige kohtu järeldus, et kinnistu müügilepingutest tulenev tasu maksmise kohustus on lõppenud kokkulepete sõlmimisega. Apellatsioonkaebuse vastus

T.T, ei anna alust iseenesest seada tehingute toimumist kahtluse alla, vaid annab kinnitust poolte tegelikust tahtest hageja poolt laen tagastada kostja kohustuse täitmiseks tasaarvestuse teel. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja soovis tasaarvestada kohustusi ja teha seda poolte kokkuleppega ning pooled sõlmisid tasaarvestava kokkuleppe. Nimetatud tasaarvestused ei toimunud VÕS § 197 kohaselt ühepoolse avalduse alusel ja seega ei ole hagejal alust esitada vastuväiteid tasaarvestuse lubamatuse kohta, et nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Nõusoleku tasaarvestuseks võib anda ka enne maksetähtaja saabumist. Asjas on tõendatud, et hageja väljastas vastavalt müügilepingutele arved nr 8 ja 9, millised kostja tasus kokku summas 312 307 krooni. Tõendamist leidis ka asjaolu, et ülejäänud summa 407 693 krooni tasaarvestati. Apellant ei ole toonud asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et eelnimetatud summad 190 000 ja 122 307 krooni tasuti muude kokkulepete või võlgnevuste katteks. Kostja seadusliku esindaja T.T vande alla antud ütluste kohaselt muid kokkuleppeid poolte vahel kui 31.08 ja 30.09.2008 ei olnud sõlmitud ja ülekanded näitavad, et tasaarvestus toimus. Vastustaja on oma vastuväiteid hagile omapoolsete tõenditega veenvalt tõendatud ja seega TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud kohustuse oma vastuväiteid tõendada täitnud. Apellant ei ole oma väidet, et kostja on dokumente kohtumenetluse tarbeks tagantjärele vormistanud, tõendanud, et oleks alus hinnata mõlemast müügilepingust tuleneva kohustuse täitmist maakohtust erinevalt. Tõendamist ei leidnud apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei ole kostja oma kohustust käesoleva ajani täitnud. Maakohus ei rikkunud TsMS § 422 lg-s 8 sätestatud otsuse põhjendamise nõuet osas, milles jättis hageja põhivõla nõude rahuldamata. Maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada viivise täielikult väljamõistmata jätmise tõttu ja kostjalt kuulub väljamõistmisele 218 eurot hageja kasuks. Pooled ei vaidle selles, et kostja täitis müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise kohustuse viivitusega. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohese täitmiseni. Apellant on kaebuses selgitanud, et isegi kui müügihinna tasumise kohustus lõppes tasaarvestusega, viivitas kostja tasu maksmisega kuni tasaarvestuse toimumiseni. Ringkonnakohus nõustub apellandi kaebusega eelnimetatud osas. Hageja on viivise arvestuse 22.09.2010 menetlusdokumendis esitanud (I kd, lk 83), mille kohaselt on tal nõue 3411,38 krooni. Hageja on arvestanud viivist esimese lepingu täitmisega viivitamisel 23 päeva eest 2873,22 krooni ja teise müügilepingu täitmisega viivitamisel 11 päeva eest 538,15 krooni. 29.08.2011 esitas hageja oma seisukohtade p-s 5.3 viivise nõude 218 eurot. Kostja ei ole 30.08.2011 kohtuistungil viivisele ja selle arvestusele vastu vaielnud (I kd, lk 351).

dokumentatsiooni, mis võimaldanuks hinnata nõude perspektiivikust enne kohtusse pöördumist. Lisaks õigustas apellatsioonkaebuse esitamist asjaolu, et maakohus jättis rahuldamata ka selle osa nõudest, mida kostja tunnistas. Ringkonnakohus leiab, et juhindudes TsMS § 190 lg-st 7 tuleb apellandi taotlus, arvestades selles toodud põhjendusi, rahuldada ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest käesolevas asjas nii maa- kui ka ringkonnakohtus tasumisele kuuluva riigilõivu ulatuses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Imbi Sidok

Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.