lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-63382/26

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 06.03.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-10-63382/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.03.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2161
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank Liising Aktsiaselts10434248(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis istungisekretär Otsuse avalikustamise aeg ja koht

EESTI VABARIIGI NIMEL

Pärnu Maakohus Kohtunik Rein Pokk Sibille Jüring

06.märtsil 2012. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Rüütli tänava kohtumaja tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-10-63382

Tsiviilasi

Swedbank Liising AS hagi Total Services OÜ vastu võla nõudes Hageja: Swedbank Liising AS registrikood 10434248 asukoht Liivalaia t. 8 Tallinn 15040 tel 631 0310. Hageja esindaja volikirja alusel: Merike Koppel Kostja: Total Services OÜ registikood 10931449 asukoht Pikk 26M3, 80013 Pärnu. Kostja volitatud esindaja: Monika MeerentsLuberg asukoht OÜ Munga Õigusbüroo Aia 8, 80010 Pärnu tel 443 0530, faks 443 0531 e-post: [email protected] Hagi hind 191,73 €

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

22.veebruaril 2012.a.

RESOLUTSIOON

Lähtudes kohtu poolt tuvastatud asjaoludest ning kohaldades VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1, § 362 ja TsMS § 434-439 kohus otsustas. Rahuldada Swedbank Liising AS registrikood 10434248 hagi Total Services OÜ vastu võla nõudes osaliselt. mõista Total Services OÜlt Swedbank Liising AS-i kasuks välja 191,73 €. Jätta rahuldamata hageja viivistenõue. Jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Hageja nõue . I. Asjaolud Liisingulepingust nr 0142826L tulenev nõue

1.1.Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) (edaspidi hageja) ja Total Services OÜ (endise ärinimega Total Halduse OÜ, edaspidi kostja) vahel sõlmiti 20.10.2006 liisinguleping nr 0142826L (lisa 1, edaspidi leping), mille esemeks oli kaubik Mercedes-Benz 208 D Kombi, 2.3, ehitusaasta: 1999 (edaspidi vara). Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud lepingu punktis 2.1.
1.2.Vastavalt lepingu puntkile 14.1 oli kostjal lepingus toodud tingimuste kohase ja tähtaegse täitmise korral ning liisingu osamaksete ja intressi täielikul tasumisel pärast lepingu tähtaja lõppemist liisingueseme väljaostu eesõigus. Soovist kasutada liisingueseme väljaostu eesõigust oli kostja kohustatud informeerima hagejat hiljemalt 3 kuud enne lepingu tähtaja lõppemist. Vastavalt lepingu punktile 19 oli lepingu lõppemise tähtajaks 15.10.2009.
1.3.Kostja teavitas hagejat oma soovist lepingu esemeks oleva vara välja osta. Sellest tulenevalt esitas hageja kostjale 15.10.2009 vara väljaostuarve summas 44 194,92 Eesti krooni (käibemaksuta) ehk 2 824,57 eurot (vastavalt lepingu puntkile 1.3) (lisa 2). Arve tasumise tähtaeg oli 22.10.2009.
1.4.Kuivõrd kostja väljaostuarvet ei tasunud ja hagejaga ühendust ei võtnud, eeldas hageja, et kostja ei soovi siiski kasutada vara väljaostu võimalust. Lepingu punkti 14.2 kohaselt, kui 3 kuud enne lepingu tähaja lõppemist ei ole kostja informeerinud hagejat kavatsusest liisingueseme väljaostu eesõigust kasutada// on kostja liisingulepingu lõppemisel kohustatud liisingueseme tagastama. Lepingu puntki 14.3 esimese lause esimese poole kohaselt, kui kostja ei kasuta eelnevalt soovitud liisingueseme väljaostu eesõigust ning tagastab liisingueseme hagejale..//. Lepingu punkte 14.2 ja 14.3 koos tõlgendades tuleneb, et kui kostja ei kasuta vara väljaostu õigust, tuleb kostjal lepingu lõppedes vara hagejale tagastada. Kuivõrd kostja küll teavits hagejat soovist kasutada vara väljaostuõigust, kuid seda siiski ei realiseerinud, kohustus kostja hagejal vara tagastama.
1.5.Hageja püüdis korduvalt ebaõnnestunult kostjaga ühendust saada. Kuivõrd kostja vara hagejale ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastusteenust pakkuva ettevõtte OÜ Hansa Inkasso Agentuur poole.
1.6.OÜ Hansa Inkasso Agentuur esitas hagejale tagastusteenuse eest arve summas 3 000,00 Eesti krooni ehk 191,73 eurot, mis on hageja poolt tasutud (lisa 3).
1.7.Peale vara tagastusteenuse kasutamist tasus kostja 30.11.2009 siiski vara väljaostuarve.
1.8.Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 7.5.1 kui kostja ei täida nõuetekohaselt lepingu üldtingimuste punktis 7.5 sätestatud liisingueseme üleandmise kohustust ning hageja kannab seoses liisingueseme valduse ülevõtmisega lisakulusid, on liisinguvõtja kohustatud eeltoodud kulutused hagejale hüvitama. Üldtingimuste puntkis 7.5 on

2 (7)

sätestatud lepingu ülesütlemisest tulenev vara tagastamiskohustus. Analoogiakorras võib nimetatud puntki asemel kohaldada ka lepingu lõppemisest ja Võlaõigusseaduse § 363 punktist 3 tulenevat liisingueseme tagastamise kohustust.

1.9.Eeltoodust tulenevalt on kostjal kohustus hüvitada hagejale tagastusteenuse maksumus summas 191,73 eurot (lisa 4).

Maksekäsu kiirmenetlus

1.10.Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja meeldetuletustest, esitas hageja kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu. Kohus jättis andis asja üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest kostja esitas makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Pärnu Maakohus kohustas hagejat esitama oma nõue ja tõendid hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (lisa 5). Hageja sai nimetatud määruse kätte 08.06.2011 (etoimikus).
1.11.Hageja kandis kulusid seoses maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu tasumisega summas 750,00 Eesti krooni ehk 47,93 eurot (lisa 6).

II.

Õiguslik põhistus

2.1.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
2.2.Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud.
2.3.Juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 4 alusel nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles.
2.4.VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2.5.VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
2.6.VÕS § 115 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
2.7.VÕS § 363 puntki 3 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust.

3 (7)

2.8.Lepingu punktide 14.2, 14.3 koosmõju kohaselt oli kostjal kohustus liisinguese lepingu lõppedes, kui ta ei kasuta liisingueseme väljaostu õigust, liisinguese hagejal tagastada. Lepingu üldtingimuste puntki 7.5.1 kohaselt, koosmõjus lepingu punktidega 14.2 ja 14.3, on kostjal kohustus hüvitada hagejale liisingueseme valduse ülevõtmisega seotud lisakulud.
2.9.VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

III.

Kohtumenetluslikud sätted

3.1.Lähtuvalt TsMS § 363 lg 1 p-st 4 teatab hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega.
3.2.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Pidades silmas TsMS § 407 lõikes 1 ja 2 toodud võimalusi, palub hageja kohtul hagi rahuldada tagaseljaotsusega enne eelistungit juhul, kui peaks esinema eelnimetatud paragrahvis sätestatud asjaolu(d). Hagiavalduses toodud väiteid tõendavad avaldusele lisatud dokumentaalsed tõendid. Tõendite originaaleksemplarid on hageja valmis esitama esimesel sellekohasel nõudmisel. Juhindudes eeltoodust hageja p a l u b kohtul:
1.lahendada asi võimalusel tagaseljaotsuse tegemisega kirjalikus menetluses;
2.mõista Total Services OÜ`lt Swedbank Liising AS-i kasuks välja liisingulepingust nr 0142826L tulenev võlgnevus summas 191,73 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (summalt 191,73 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu punktis 5.1. sätestatud määras (0,25% päevas);
3.jätta kõik menetluskulud (sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot ja hagiavalduselt täiendavalt tasutud riigilõiv summas 15,98 eurot) Total Services OÜ kanda.
4.mõista Total Services OÜ`lt Swedbank Liising AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

4 (7)

Kostja arvamus Kostja vastus hagile 191,73 euro nõudes Kostja hagi ei tunnista ning esitab sellele alljärgnevad vastuväited: 20.10.2006 sõlmisid hageja ja kostja liisinguleping nr 0142826L, mille alusel andis hageja liisinguandjana kostja kui liisinguvõtja kasutusse kaubiku Mercedes-Benz 208D Kombi, 2,3, riikliku registreerimismärgiga 311AVY. 13.10.2009 teatas kostja hagejale oma soovist teostada liisingulepingu punkti 1.3. alusel liisingueseme väljaostuõigust hinnaga 44 194,92 krooni (ilma käibemaksuta). Vastavalt eeltoodule väljastas hageja kostjale 13.10.2009 arve nr 8558994314. Arve kohaselt kuulusid peale arvel näidatud summa laekumist hageja kontole kostjale väljastamisele liisinglepingu lõpetamise dokumendid. Kostja tasus hageja poolt esitatud arve alusel liisingueseme väljaostumaksumuse, kuid hageja kostjale liisingulepingu lõpetamise dokumente ei väljastanud. Oma keeldumist dokumentide väljastamisest asus hageja põhjendama asjaoluga, et lisaks liisingueseme väljaostumaksumusele tuleb kostjall tasuda hagejale tagastusteenuse tasu summas 3000 krooni. Kostja nimetatud tagastusteenuse tasu hüvitamise nõuet ei tunnistanud ega tunnista, kuivõrd enne liisingueseme väljaostumaksumuse esitamist ei ole hageja esitanud kostjale liisingueseme tagastamise nõuet ega andnud ka teada oma kavatsusest liisinguese kostja valdusest välja nõuda. Liisingulepingu üldtingimuste kohaselt on liisingulepingu ülesülesütlemine liisinguandja poolt lubatud liisingulepingu punktis 7.1 sätestatud alustel, kusjuures punkti 7.2 kohaselt kohustub liisinguandja liisingulepingu ülesütlemisest liisinguvõtjale vähemalt 14 kalendripäeva ette teatama. Liisinguvõtjal on nimetatud tähtaja jooksul õigus täita liisingulepingust tulenevad tähtajaks täitmata kohustused, mille korral loetakse liisinguleping ennistatuks esialgsetel tingimustel. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 7.5 kohaselt kohustus liisingusvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral liisingueseme valduse liisinguandja volitatud esindajale liisinguandja poolt kehtestatud tähtajal ja korras üle andma. Juhul, kui liisingusaaja ei täida eelnimetatud punkti kohaselt ning liisinguandja kannab seoses liisingueseme valduse ülevõtmisega lisakulusid, on liisinguvõtja kohustatud need kulutused liisinguandjale hüvitama (p 7.5.1). Nagu eelpool märgitud, ei teavitanud hageja enne liisingueseme väljaostumaksumuse tasumist kostjat mingilgi moel liisingulepingu ülesütlemise ja/või liisingueseme kostjalt väljanõudmise kavatsusest. Veel enam, ka hagiavaldusele ei ole hageja lisanud ühtegi tõendit, millelt nähtuks hageja poolt kostjaga sõlmitud lepingu ülesütlemine ning hageja poolt kostjale liisingueseme tagastamise nõude esitamine. Seejuures ei ole hageja mingilgi moel avaldanud ega tõendanud, milliseks kuupäevaks ja kuhu kohustus kostja liisingueseme väidetavalt tagastama. Tähelepanuta ei saa seejuures jätta asjaolu, et hageja on nn tagastamisteenuse kulude hüvitamist nõudnud kostjale juba alates 2009. aasta lõpust. Kostja on hageja nõudele järjepidevalt vastu vaielnud. Hagiavaldusele on hageja lõpuks lisanud Hansa Inkasso Agentuuri OÜ arve nr 21022, milline on dateeritud alles 29.06.2010! Nimetatud kummutab kõik hageja väited selle kohta, nagu oleks kostja liisingueseme väljaostumaksumuse tasunud alles pärast tagastusteenuse kasutamist, kuivõrd kostja tasus liisingueseme väljaostuarve 30.11.2009, kuid hagiavaldusele lisatud arve kohaselt on tagastusteenus osutatud alles juunis 2010. Veel enam, hagiavalduses ei ole hageja mingilgi moel kirjeldanud ega põhistanud, mil viisil ja kelle poolt konkreetselt tagastusteenust osutati ning milles nimetatud väidetav teenus seisnes. Kostja avaldab ja kinnitab, et peale hageja esindaja ei ole seoses liisinguesemega enne ega peale 30.11.2009 ükski kolmas isik kostja poole pöördunud. Kostja peab vajalikuks märkida, et 25.02.2010 esitas kostja omapoolselt hagejale nõude liisingulepingu lõpetamisega seonduvate dokumentide väljastamiseks. Hageja nimetatud

5 (7)

nõudele ei reageerinud, millest tulenevalt kordas kostja 19.03.2010 oma nõuet. Pärast korduvat pöördumist vastas hageja 23.03.2010 kostja nõudele. Vastuses hageja nn tagastusteenust ei kommenteerinud ega tagastusteenuse osutamist tõendavaid dokumente ei esitanud. Lisaks, VÕS § 363 punkti 3 kohaselt ei ole liisinguvõtja kohustatud liisingueset lepingu lõppemisel tagastama, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. Arvestades, et kostja kasutas liisingueseme omandamise õigust, ei kuulunud tema kasutuses olnud liisinguese hagejale tagastamisele. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu õiguslik põhjendus. VÕS § 363 punkti 3 kohaselt ei ole liisinguvõtja kohustatud liisingueset lepingu lõppemisel tagastama, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. Arvestades, et kostja kasutas liisingueseme omandamise õigust, ei kuulunud tema kasutuses olnud liisinguese hagejale tagastamisele. Tuvastatud on, et kostja liisingueseme omandamise avalduse poolte vahelise liisinglepingu lõpetamisel esitas ja puudub vaidlus selle üle, et hageja poleks nimetatud avaldust mitte vastu võtnud ja tegelikult jäi liisinguese kostja omandisse. Sellest tulenevalt hageja pole õigustatud nõudma liisingueset tagasi. Kuid peale avalduse tegemist kostja muutus tegevusetuks ja ei näidanud oma käitumisega üles soovi avaldust tegelikult realiseerida. Tegevusetus väljendus selles, et ajavahemikul avaldusest kuni hageja pöördumiseni kolmanda isiku poole auto tagastamiseks, ei võtnud kostja hagejaga ühendust ega vastanud hagejale tema pöördumisel kostja poole. Otsustavalt tegutses kostja alles seejärel, kui hageja palgatud kolmas isik hakkas kostjalt autot ära võtma. Siis maksis kostja oma eelpool nimetatud avaldusest tuleneva summa ja asus autot vormistama oma nimele. Kui kostja pole viivitanud tema poolt esitatud avalduse täitmisega ja kontakteerunud teise poolega poleks hageja kulutusi pidanud tegema. Samas aga on ka hagejale esitatud arve silmnähtavalt fiktiivne, arvestades teenuse osutamise aega ja arve väljastamise aega. Kuid tegelikult siiski tegutseti, hageja väitel just inkassofirma tegutsemine ärgitas kostjat arvet tasuma. Arvel oli maksetähtaeg 22.10.09., kostja tasus arve 30.11.09, seega peale makstähtaja saabumist võis hageja eeldada, et kostja on loobunud liisingueseme omandamisest ja kuna liisingueset ei tagastatud, pidi hageja pöörduma inkassoteenuseid osundava ettevõtte poole, selle tagastamiseks. Kulu hagejale põhjustas seega kostja oma tegevusetusega ja nüüd tuleb see hagejale hüvitada. Tulenevalt kostja käitumisest sai hageja kahju, mis tuleb kahjunõude üldistel alustel kostjal hüvitada, kuid kuna vaidlusalune summa pole suur aga poolte vaheline on vaidlus on põhimõtteline, pole õiglane viiviseid kostjalt välja mõista. Menetluskulud panna kostja kanda. Rein Pokk Kohtunik

6 (7)

Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2012 kohtuotsuse resolutiivosa:

RESOLUTSIOON

1.Jätta Pärnu Maakohtu 06.märtsi 2012 otsuse resolutsioon muutmata ja rahuldada hagi osaliselt ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustega.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

Menetluskulud jäävad kostja, OÜ Total Services kanda.

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja