Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-11-28472
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
05.03.2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi Hagi hind maakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Resolutsioon
Liili Lauri TFAB hagi AOvastu 1183.00 euro nõudes. 523.61 eurot 09.02.2012 Hageja: TFAS, registrikood XXX, asukoht XXX Hageja lepinguline esindaja Eerika Erlach, e – post: [email protected] Kostja: AO, isikukood XXX, elukoht XXX Kohtuistungil viibisid hageja esindaja E. Erlach ja kostja A. O . Hagi rahuldada. Välja mõista kostjalt AO hageja TFAS kasuks 1183.00 eurot. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja AO kanda
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Hageja pöördus kohtusse maksekäsu kiirmenetlusega 17.08.2011. Hagiavalduse kohaselt TFAB (endine ärinimi HF AB) ja AO vahel sõlmiti laenulepingud, mille alusel andis hageja kostjale laenu kogusummas 31 000 krooni (so. 1981,26 eurot), mis kanti hageja poolt üle kostja arvelduskontole 19.11.2007 ja 05.08.2008. Kostja ei tagastanud hagejale laenusummat vastavalt laenulepingus kokkulepitule ega tasunud igakuiseid intressi makseid, mistõttu ütles hageja laenulepingu alates 10.04.2011 üles ja nõudis kogu laenusumma kohest tagastamist, vaatamata püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust. TFAB volitas Incure Inkasso Agentuuri kostjalt võlga sisse nõudma, millest teavitas ka kostjat 27.04.2011.a kirjaga, kostja ei ole, vaatamata hageja korduvatele nõuetele, kuni käesoleva hetkeni hagejale laenusummat, intressi ega viivist tasunud, siis on hageja pöördunud käesoleva nõudega kohtu poole. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale eralaenu tasumata põhisummas kokku 1981,26 eurot, pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma hagejale tagastama igakuiste maksetena ning tasuma hagejale laenusumma kasutamise eest 26,4% aastas tasumata laenusummalt. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale intresse 212,09 eurot alljärgneva arvestuse järgi, hilinenud päevi on 137, intress määr päevas on 0,072% arvestatuna võla jäägilt 1981.26 eurot perioodil 23.04.2011- 06.09.2011. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hilinenud päevi on 133, viivis määr päevas 0,023%, võla jäägilt 1981.26 eurot, viivis 64.34 eurot perioodil 27.04.2011-06.09.2011. Eeltoodu alusel nõuab hageja kostjalt tagastamata laenusummalt (1981,26 eurot) viivise tasumist alates 27.04.2011 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud suuruses iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Seisuga 06.09.2011 on kostja viiviste võlgnevus hageja ees 64,34 eurot. Hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu OÜ Incure Inkasso Agentuuriga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 157,02 eurot (8 % põhisummalt), mis seisneb OÜ Incure Inkasso Agentuurile makstud teenustasus. Seisukohale, mille kohaselt on inkassoteenuse kasutamiseks tehtud kulude näol tegemist võlausaldaja kahjuga seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega, mis kuulub võlausaldajale hüvitamisele, on asunud ka Riigikohus oma 14.06.2005 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 1981,26 eurot; viivise summas 64,34 eurot; intressi summas 212,09 eurot; kahju summas 157,02 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda. 13.10.2011 täpsustas hageja viivise ja intressi nõuet (tlk 73), seisuga 10.04.2011 on kostja intressinõue 194 eurot, arvestatuna 25.11.2010-10.04.2011. Viivisenõue aga perioodil 11.04.2011-13.10.2011 kokku 186 päeva eest 87.26 eurot. 12.01.2012 kohtuistungil täpsustas hageja pärast kostja pangaväljavõtete esitamist oma nõuet, paludes välja mõista põhivõlgnevus 523.61 eurot, intress 466.73, viivis seisuga 01.02.2012 aasta 35.65 ja kahju 157.02 eurot ( tlk 155, 160).
Kohtuistungil 09.02.2012 tunnistas kostja põhivõlgnevust, vaatamata korduvatele läbirääkimistele, ei saavutatud seda, hageja ei nõustunud kostja poolt pakutud igakuise maksesummaga. Kostja vastuväited. Kostja on esitanud erinevaid vastuväiteid, sealhulgas volikirja osas ning leiab, et allkirjastamisel ületas TFAB tegevjuht temale ühinguõigusliku aktiga antud esindusvõimu ulatust andes OÜ-le Incure Incasso Agentuur õigust teostada ühingu nimel toiminguid, mis väljuvad ühingu tavapärase majandustegevuse raamest. Käesoleval juhul on hagiavalduses märgitud, et võlgade sissenõudmine ei ole hageja põhitegevuseks. Samuti nähtub hagiavaldusest, et võlgade sissenõudmisega hageja ise ei tegele, vaid delegeerib seda kolmandatele isikutele. Sellest tulenevalt leiab kostja, et võlgade sissenõudmist ei saa pidada hageja tavapäraseks tegevuseks. Kostja ei vaidlusta OÜ Incure Incasso Agentuur juhatuse liikme AN seadusjärgset iseseisvat esindusõigust enda poolt juhtiva äriühingu osas. Siiski ei anna see TsMS § 217 lg 4 ja TsMS § 218 tulenevalt OÜ Incure Incasso Agentuur juhatuse liikmele iseenesest õigust esindada tsiviilkohtumenetluses hagejat. Hageja esindamiseks peab lepingulisel esindajal TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt olema vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraad, mida antud juhul aga hageja esindajana märgitud isikul ei ole. Pooltevahelised laenulepingud vastavad tarbijakrediidilepingutele, st tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 tähenduses, millede osas on kohustuste täitmise järjekord ebapiisava makse tegemisel määratud VÕS § 415 lg-ga 2. Kuna pooltevahelistele lepingutele kohaldatav VÕS § 415 lg 2 määrab VÕS § 88 lg-st 2 erinevat kohustuste täitmist järjekorda, siis ei olnud hagejal ka mistahes õigust arvestada kostja poolt tasutud maksetelt esmalt intresse. Meeldetuletusmaksete näol on sisuliselt tegemist hageja ühepoolselt kehtestatud hinnakirjaga, kostja peab hageja intressinõuet pärast laenulepingute lõppemist alusetuks. Kostja pidas ning peab hageja 10.04.2009 teatist laenulepingute ülesütlemisavaldusena, mille esitamisega lõppes hagejal intressi arvestamise õigus, viivisearvestus on alusetu kuna viivist on arvestatud põhivõlgnevusest suuremalt summalt. Kostja peab tema vastu suunatud kahjunõuet summas 157,02 eurot alusetuks ning vaidleb sellele vastu. Alates 15.06.2011 on kostjal tuvastatud töövõime kaotus 50% ulatuses üldhaigestumise põhjusel. Kostja ei tööta ning tema ainsaks sissetulekuks on pension summas 128,45 eurot, millist asjaolu tõendamiseks esitab kostja Sotsiaalkindlustusameti otsust nr XXX. Kostja majanduslik olukord on väga halb ning pensioni ei jätku kostja normaalseks toitmiseks ja muude igapäevaste ja loomulike vajaduste rahuldamiseks. Kostja palub kohtul arvestada tema üldist majanduslikku olukorda ning sellest tulenevaid makseraskusi, mis ei võimalda tal tasuda hagejale koguvõlgnevust korraga. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele menetluse kestel täpsustatud ulatuses. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230
lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja TFAB ja AO vahel sõlmiti laenulepingud, mille alusel andis hageja kostjale laenu kogusummas 31 000 krooni (so. 1981,26 eurot), mis kanti hageja poolt üle kostja arvelduskontole 19.11.2007 ja 05.08.2008 (tlk 32,60,162, hageja omaksvõtt tlk 166), vaidluse all ei ole seegi, et kostja ei ole tagastanud hagejale kogu laenusummat vastavalt laenulepingus kokkulepitule ega tasunud igakuiseid intressi makseid. Samuti ei vaidle pooled lepingu ülesütlemise üle, seega loeb kohus tõendatuks, et hageja ütles laenulepingu üles 10.04.2011 VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 195 lg 1 alusel. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda lepingu üles. VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja on andnud kostjale laenu summas 1981,26 eurot, millise summa on kostja VÕS § 396 lg 1 ja laenulepingu kohaselt kohustatud hagejale tagastama. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine Kostja on rikkunud laenulepingut sellega, et ta ei ole vastavalt laenulepingule tasunud hagejale kokkulepitud igakuiseid laenu- ja intressi makseid, mistõttu ei ole kogu laenusumma tagastatud. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Hageja põhinõue on summas 523.61 eurot, viivise summas 35.65 eurot, intressi summas 466.73 eurot ja kahju summas 157.02 eurot, kostja ei vaidlusta vaid põhisumma osalist võlgnevust. Kohtu hinnangul kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus 525.61 eurot. Kostja kohustub tasuma hagejale laenusumma kasutamise eest 26,4% intressi aastas tasumata laenusummalt, seega hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale intresse 466.73 eurot hageja arvestuse järgi, arvestatuna, et intress määr päevas on 0,072% . Kostja ei ole vaidlustanud intressi määra, samuti ei ole vaidluse alla asjaolu, et lepingulist kohustust – intressi maksmist- on kostja rikkunud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt on viivis 35.65 eurot seisuga 01.02.2012, viivis määr päevas 0,023%. Kohtu hinnangul on hageja viivise, 35.65 eurot, nõue tagastamata laenusummalt põhjendatud, kostjal oli tema tähtaegne maksekohustus teada ning vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja laenu tähtaegselt ei ole tasunud.
Kohus nõustub hagejaga selles, et tema põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, mistõttu sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu OÜ Incure Inkasso Agentuuriga (tlk 32,33, 57, 58, 59, 78). Sellega tekkis hagejal kahju summas 157,02 eurot (8 % põhisummalt), mis seisneb OÜ Incure Inkasso Agentuurile makstud teenustasus. VÕS § 127 lg l sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagejal ei oleks tekkinud taolist lisakulutust, kui kostja oleks nõuetekohaselt oma kohustused täitnud. VÕS § 128 lg 3 on hüvitatavateks kahjudeks ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kostja väited nagu ei puudutaks see käesolevat menetlust, lükkab ümber hageja esitatud arve (tlk 78), kus on sõnaselgelt ära märgitud seotus kostjaga. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kostja vastuväiteid esinduse osas kohus põhjendatud ei pea, käesolevas asjas osales esindaja Eerika Erlach (tlk 153), kes omab TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt õigust esinduseks (tlk 154), mida kinnitab Tartu Ülikooli diplom. Menetluskulude jaotus. . TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.