2-10-25044/20 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgniku rahalised vahendid arveldusarvel seisuga 01.07.2010.a. moodustasid kokku 300,00 krooni ehk 19,17 eurot. Perioodil 01.07.2010 - 01.02.2012.a. on pankrotivarasse töötasu ja intresside näol laekunud kokku summas 6 666,20 eurot. Täiendavalt on NG(pankrotis) pangakontole laekunud töötasu summas 6 997,06 eurot, millises ulatuses ei või võlgniku varale sissenõuet pöörata ja mis on jäänud võlgniku kasutusse. NG(pankrotis) arveldusarvel on seisuga 01.02.2012.a. rahalisi vahendeid kokku summas 2 184,62 eurot. Võlgnikule kuulub XXX asuv 429/3394 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr. 1, mille üldpind on 42,90 m2. Samuti kuulub võlgnikule XXX asuv 424/3394 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr. 2, mille üldpind on 42,40 m2. Nimetatud korterid kui vallasasjad on võlgnik soetanud 23.02.2006.a. ja tasunud kahe korteri eest kokku 30 000,00 krooni. Hiljem on moodustatud korteriomandid. Korterid asuvad kahekorruselises puitküttega kivimajas, seisavad tühjana ja vajavad kapitaalremonti. Võlgnikule kuulub ka XXX asuv 429/11508 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr. 14, mille üldpind on 42,90 m2. Tegemist on kapitaalremonti vajava 1-toalise korteriga, mis asub 3-korrulise maja esimesel korrusel. Korter seisab tühjana. Korter kui vallasasi on soetatud 16.02.2006.a. 25 000,00 krooni eest ja hiljem moodustatud korteriomand ning kantud kinnistusraamatusse. Nimetatud varade puhul oli tegemist ühisvaraga, kuna korteriomandid on soetatud abielu jooksul. Võlgniku endine abikaasa viibis kinnipidamisasutuses, kuid oli algselt nõus ühisvara müügiks andma vastava volikirja. Pankrotihaldur on pankrotivara müügiks korraldanud neli enampakkumist: 21.12.2010.a. korterid koos alghinnaga 20 000,00 krooni ja Peetri korter alghinnaga 20 000,00 krooni; 14.02.2011.a. korterid koos alghinnaga 959,00 eurot ja Peetri korter 959,00 eurot; 12.04.2011.a. korterid koos alghinnaga 959,00 eurot ja Peetri korter alghinnaga 959,00 eurot ning 11.05.2011.a. korterid koos alghinnaga 700,00 eurot ja Peetri korter alghinnaga 700,00 eurot. Kõik senised enampakkumised on nurjunud ostuhuviliste puudumise tõttu. Käesoleva aasta juunis vabanes võlgniku endine abikaasa vanglast. Halduril temaga kontakti saada ei õnnestunud, mistõttu peatus korteriomandite müük. Juulis 2011 teatas võlgnik, et endine abikaasa EG on surnud ja tema vara pärijateks on endine abikaasa NG(pankrotis) ja tütar KG. Tulenevalt Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 6 ei või vanemad last esindada juhtudel, kui see on keelatud eestkostjal PKS § 180 kohaselt. PKS § 180 lg 1 p 1 kohaselt ei saa eestkostja eestkostetavat esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehing seisneb eranditult kohustuse täitmises eestkostetava suhtes. PKS § 188 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: 1) teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; 2) loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut. Seega ei saa vanemad lapse nimel teha kõiki tehinguid. Peamiselt on välistatud tehingud, mille üheks pooleks on laps ja teiseks pooleks vanem või vanema lähisugulane. Muu hulgas ei saa vanemad last esindada tehingute tegemisel varaga,

pankrotimenetluse lõpetamine, vabastada pankrotihaldur Andres Hermet NG(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest, kinnitada NG(pankrotis) pankrotimenetluses halduri tehtud vajalikud kulutused ja väljamaksed pankrotimenetluses oma ülesannete täitmiseks kokku summas 3 568,87 eurot; määrata pankrotihaldur Andres Hermet ́ile halduri tasu summas 1 636,78 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33% summas 540,14 eurot; otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel nimetada selleks vajalik usaldusisik või kohustada võlgnikku täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 162 lg 1 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui: 1) võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud; 2) pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud; 3) ei osutunud võimalikuks pankrotivara täielikult müüa ja pankrotitoimkond on andnud nõusoleku lõpparuande esitamiseks. PankrS § 157 p 5 järgi lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Lõpparuande kinnitamine ja pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotimenetluses ei osutunud võimalikuks kogu pankrotivara müüa, mistõttu kooskõlas PankrS § 162 lg 1 p-ga 3 ja § 74 lg-ga 7 on võlausaldajate 01.02.2012 üldkoosolek andnud haldurile nõusoleku lõpparuande kohtule esitamiseks. Kohus, tutvunud NG ́i pankroti lõpparuandega, leiab, et see vastab PankrS § 162 lg-te 2 ja 3 nõuetele. Lõpparuandest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Tulenevalt eeltoodust kohus leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Pankrotihaldur Andres Hermet tuleb vabastada NG ́i pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjusena kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga, vaid on seisukohal, et maksejõuetuse on suures osas tinginud võlgniku poolt liiga kergekäeliselt kolmanda isiku võlgade tasumiseks võetud kohustused, mida võlgnik ei ole suuteline enam täitma. Kohus nõustub pankrotihalduri kui oma eriala eksperdi seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuse osas ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Pankrotihalduri tasu määramine PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära

kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. PankrS § 65 lg 51 kohaselt võib kohus määrata haldurile PankrS § 651 lg 1 nimetatud alammäärast suurema tasu. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on lisaks tasule halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur taotleb kohtult NG ́i pankrotihaldurile tasu määramist alamääras, arvestatuna lähtuvalt pankrotivarasse lakununud summast 6666,20 eurot, seega vastavalt PankrS § 651 lgle 1: (6666,20 - 6401) x 15% + 1597,00 = 1 636,78 eurot. Summale lisandub sotsiaalmaks 33 % summas 540,14 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus tasu määramiseks alammääras on halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi arvestades mõistlik ja põhjendatud ning tuleb rahuldada. Pankrotihalduri tasuks tuleb määrata 1 636,78 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 540,14 eurot. Võlausaldajate 01.02.2012 üldkoosolek on andnud nõusoleku haldurile tasu määramiseks PankrS § 651 kehtestatud alammääras, summas 1616,78 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 540,14 eurot. Omapoolse nõusoleku on andnud ka võlgnik NG. Haldur palub kinnitada ka NG ́i pankrotimenetluses halduri tehtud vajalikud kulutused ja väljamaksed oma ülesannete täitmiseks – kokku summas 3 568,87 eurot Võlausaldajate 01.02.2012 üldkoosolek on läbivaadanud halduri poolt tehtud kulutused summas 3568,87 eurot (koos maksudega), tunnistanud need vajalikeks ja põhjendatuiks ning nõustunud nende katmisega pankrotivara arvelt. Kohus, tutvunud pankrotimenetluse kuludega, leiab, et halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutused summas 3568,87 eurot on vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud ning tuleb kinnitada. Pankrotihalduri vabastamine PankrS § 165 lg 3 järgi pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Andres Hermet tuleb vabastada NG ́i pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamine PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

PankrS § 172 lg 1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 2 kohaselt usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS 172 lg 6 järgi kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. PankrS § 172 lg 3 järgi võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 6 järgi pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 4 järgi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kohus tuvastas, et 16.06.2010 on võlgnik esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks, milles ta on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Haldur on lõpparuandes avaldanud, et talle ei teada asjaolusid, mis võiksid takistada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Pankrotihalduril ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on andnud vajalikku informatsiooni ja täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust, võlgnik teenib igakuist sissetulekut ja tegeleb seega ka mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlausaldajate 01.02.2012 üldkoosolek pole teinud ettepanekut võlgnikule usaldusisiku nimetamiseks, vaid on teinud ettepaneku, et juhul kui kohus otsustab algatada NG ́i kohustustest vabastamise menetluse, kohustaks kohus võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Vastuväiteid võlgniku usaldusisikuks määramise ettepanekule kohtule esitatud ei ole. Pankrotivõlgnik on 01.02.2012 esitanud haldurile nõusoleku, milles kinnitab, et on nõus ise täitma usaldusisiku kohustusi. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et avaldus füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb rahuldada. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis PankrS § 171 lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Tuginedes võlausaldajate 01.02.2012 üldkoosoleku otsusele ja pankrotihalduri lõpparuandes avaldatud arvamusele on kohus seisukohal, et üldkoosolek ning haldur on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, mistõttu kohus leiab, et vastavalt võlausaldajate 01.02.2012 üldkoosoleku ettepanekule tuleb NG ́i kohustustest vabastamise menetluses jätta usaldusisik nimetamata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus kontrollib, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kuivõrd antud määrusega kinnitas kohus lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse, tuleb NG ́i avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks anda tsiviilkantseleisse, registreerimiseks iseseisva avaldusena.