Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi (number ja menetlus) Hagi ese Hagihind Kohtukoosseis Menetlusstaadium Hageja Hageja esindaja Kostja Kostja esindaja
Viljandi kohtumaja 05. märts 2012 nr 2-10-1439 Salva Kindlustuse AS versus Väino Tähemäe hagimenetlus Võla väljamõistmine 441,12 € kohtunik Toomas Lillsaar hagi lahendamine lihtmenetlus, kirjalikus menetluses Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984, aadress Pärnu mnt 16, Tallinn, 10141) Kristiina Rea (e-post: [email protected]) Väino Tähemäe (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxxxxx) Vandeadvokaat Mart Sikut (Sikuti Advokaadibüroo Tartu tn 8, 71020, Viljandi, e-post: [email protected])
Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustus hagis
selle edasikaebamiseks; otsus on tehtud ilma kirjeldava ja põhjendava osata, andmata luba sellele edasikaebamiseks; 3.4 TsMS § 637 (Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused) lg 21 kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.5 TsMS § 448 (Täiendav otsus) lg 41 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab 30 päevase apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus; 3.6 TsMS § 630 (Apellatsiooni korras edasikaebamise õigus) kohaselt puuduva osaga täiendatud kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; apellatsioonkaebuse esitaja on apellant; 3.7 TsMS § 632 (Apellatsioonitähtaeg) lg 3 kohaselt kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti; kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt TsMS § 448 lg-le 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest; 3.8 TsMS § 633 (Apellatsioonkaebuse vorm ja sisu) lg 7 kohaselt, kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses; 3.9 TsMS § 187 (Menetlusabi taotluste lahendamine) lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
(TsMS § 448 lg 41 kohaselt otsuse resolutsiooni täiendused)
Hageja tugineb oma väites kostja ja kannatanu poolt 28. aprillil 2009 esitatud kahjujuhtumi kirjeldustele ning Lõuna Politseiprefektuuri teatisele. Politseiprefektuuri teatises on fikseeritud, et kaubanduskeskuse parklas tagurdas kostja sõiduk otsa K.K. sõidukile ning lahkus sündmuskohalt. Kannatanu on kahjujuhtumi kirjelduses märkinud, et kostja väljus pärast õnnetust sõidukist ning koos vaadati kahjud üle. Kannatanu sõnutsi tegi kostja talle ettepaneku kokkuleppeks, kannatanu soovis selle peale helistada abikaasale, et nõu küsida, kuid autost telefoni võtma minnes lahkus kostja sündmuskohalt. Hageja poolt on tõendina esitatud ka teade liiklusõnnetusest, mille on allkirjastanud kostja ja kannatanu. Hageja 13. märtsi 2010 arvamuses kostja vastusele leiab hageja, et kostja on rikkunud LE §-i 227. Hageja täpsustab, et nimetatud säte lubab hageja arvates sündmuskohalt lahkumise politseile teatamata vaid juhul kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juht ja kahju saaja on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud. Hageja rõhutab, et arvamus liiklusõnnetuse kohta peab olema vormistatud kirjalikult ning selles peab olema ära märgitud kahju tekkimise eest vastutav isik.
Otsuse täitmine, jõustumine ja edasikaebamise kord Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (TsMS § 455 lg 1). Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (TsMS § 456 lg 1). Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud (TsMS § 456 lg 2 p 1). Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 457 lg 1). Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 630 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).
Toomas Lillsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.