Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 01.10.2007 töölepingu nr 45, mille kohaselt hageja asus tööle seadistaja ametikohale. 16.10.2008 andis stantsimisjaoskonna meister hagejale tööülesande valmistada automaatressil 800FCP detaili SXA 1136391/10 materjalist SS1151-20. Järgmisel päeval, kui hageja valmistas järjekordset detaili, läks pressi juhtpuldis põlema punane tuli, mis tähendas, et järgmist töötsüklit press ei tee. Kogu seadistamine ja järgnev tööprotsess oli teostatud pressi avatud uksega, sest ukse avamise blokeering oli välja lülitatud. Tööprotsess toimus kahekäe lülitussüsteemis. Pressi seiskumise põhjuseks oli asjaolu, et etteandmismehhanism oli materjalilindi surunud vastu ülemist andurit. Lint oli stantsi ääre alla kinni jäänud. Hageja surus vasaku käega lindi ühe nurga alla ja lint läks edasi. Samal ajal toimus töötsükkel ja töötaja vasaku käe sõrmed jäid stantsi vahele. Tööõnnetuse tagajärjel tekkis vasaku käe II-V sõrme amputatsioon, mis on raske kehavigastus. Hageja on seisukohal, et tööõnnetuse põhjustasid tööandjapoolsed rikkumised seoses mitte korrasolevate masinatega ja ebaõigete töövõtete õpetamine. Hageja oli noor ja väheste kogemustega töötaja, kelle suhtes mingit eriväljaõpet ei teostatud. Tööinspektsiooni Lõuna inspektsioon viis läbi tööõnnetuse uurimise ja tuvastas, et kostja on rikkunud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 4 lg 2 nõudeid, mille kohaselt tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud ka TTOS §-des 5 lg 1 ja 13 lg 1 p 1 sätestatut. Ettevõttes oli koostatud ja kinnitatud Töötervishoiu ja tööohutuse juhend stantsimisseadmete ja stantside seadistajale, kuid juhendist ei selgu, kuidas peab kinnijäänud materjali stantsist vabastama. Tööandjat on karistatud väärteo korras 10.12.2008 kiirmenetluse otsusega nr 8-229/20363, mis hageja arvates samuti kinnitab tööandja süüd. Hageja tugineb Võlaõigusseaduse §-des 1043 ja 1045 lg 1 p 2 sätestatule: kahju tekitanud isik peab kannatanule tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane eelõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Hageja põhistab mittevaralise kahju hüvituse suurust asjaoludega, et tema vasakul käel puudub neli sõrme, proteesi ei ole võimalik olnud saada ja vasak käsi on täiesti kasutu. Hageja töövõime on alanenud, õpitud erialal töötamine on välistatud. Visuaalselt nähtub füüsiline puue, mis on ka emotsionaalselt ebameeldiv. Vähenenud elukvaliteeti taastada on praktiliselt võimatu. Hageja nõuab temal terviserikkega tekkinud kahju hüvitamist, mis 29.11.2011 esitatud hagi täpsustuse kohaselt on järgmine: varalise kahju hüvitus ühekordses summas 1 402.43 eurot, igakuuline hüvitus alates septembrist 2011 87.65 eurot ja kohtu määramisel mõistlikus suuruses hüvitis mittevaralise kahju eest, mis hageja arvates võiks olla 30 000 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei olnud noor ja kogenematu töötaja, vaid oli töötanud kostja juures õppepraktika raames alates 2005. aastast. Vastavalt Tartu Kutsehariduskeskuse koduleheküljel avaldatud mehaanika ja metalltöö õppekava eesmärkidele ja ülesannetele pidi hageja pärast vastava õppekava läbimist muuhulgas omandama oskuse vastutada enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tulla toime ohuolukordades. Hageja oli alaliselt tööle asumisel läbinud uue töötaja koolituse ning talle on tutvustatud muuhulgas ka töötervishoiu-, tööohutuse- ja keskkonnaalast juhendit. Hagejat on juhendatud ohutusjuhendiga stantsimisseadmele nr 08-02-003, mark FCP 800-1. Töösisekorraeeskirja p 4.2.7 kohaselt pidi hageja teatama tööandjale viivitamatult töötakistusest või ohust ning

võimaluse korral erikorralduseta kõrvaldama niisugused takistused või ohu. Samuti sätestas hageja ametijuhendi p 5.5., et ettenägematute takistuste ja kõrvalekallete, mille iseseisev kõrvaldamine on raskendatud, korral tööpingi seiskamise ja pöördumise meistri, tootmisjuhi või ettevõte juhi poole ilmnenud takistuste ja kõrvalekallete kõrvaldamiseks. Hagejaga juhtus õnnetus 17.10.2008. Hageja on andnud õnnetuse kohta seletuse 20.10.2008, kus kinnitab, et teda on ohutustehnika-alaselt juhendatud selliselt, et mingil juhul ei tohi kätt pressi alla panna. 20.10.2008 viidi läbi pressi plaaniväline kontroll ja tuvastati, et press oli õnnetuse ajal töökorras. Pärast õnnetust jätkas hageja töötamist kostja juures. Vaatamata kostja positiivsele suhtumisele hakkas hageja kostja tagant varastama. Tartu Maakohtu 11.11.2010 otsuse kohaselt tunnistati hageja süüdi KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Kohus rahuldas kostja tsiviilhagi ning mõistis hagejalt kostja kasuks vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks välja 56 150 krooni. 02.12.2010 sõlmisid pooled maksegraafiku nimetatud summa tasumiseks. Hageja ei ole kokkulepet täitnud. Hageja enda kriminaalse tegevuse tulemusena lõppes ka töösuhe. Hageja töötas pärast temaga toimunud tööõnnetust jätkuvalt kostja juures sama töötasuga, kuni tekkis probleem vargustega ja jõustus kohtuotsus kriminaalasjas. Seega tekkis hagejal varaline kahju mitte töövigastuse tõttu, vaid selle tõttu, et hageja pani kostja suhtes toime kuriteo. Kostja on seisukohal, et hageja oli kindlustatud ohutute töötingimustega. Samuti olid hagejale tutvustatud kõik töökaitse ja tööohutuse nõuded. Hageja on endale ise kahju tekitanud. Antud seletuses kinnitab hageja, et teda oli juhendatud selliselt, et kätt ei tohi pressi alla panna. Kostja oli omalt poolt teinud kõik mõistlikult võimaliku, et selliseid õnnetusi vältida. Hagejal ei saa olla nõuet kostja vastu ei lepingu rikkumisest tuleneval ega deliktiõiguslikul alusel. Kui kohus peaks siiski asuma seisukohale, et mittevaralise kahju nõue on mingiski osas põhjendatud, taotleb kostja selle vähendamist eeltoodud asjaoludel. Kostja on seisukohal, et hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue on üldse ebamõistlikult suur. Kohtupraktika kohaselt on välja mõistetud tunduvalt raskema tervisekahjustuse põhjustamise eest oluliselt väiksem hüvitis, kui seda nõuab hageja. Kohtu seisukoht ja põhjendused. Kohus on seisukohal, et hagi varalise kahju hüvitise väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt, mittevaralise kahju hüvitise mõistlikuks suuruseks määrab kohus 10 000 eurot. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 4 lg 2 kohaselt Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. TTOS § 4 lg 41 kohaselt Töökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. TTOS § 5 lg 1 kohaselt Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine – sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine – ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda. TTOS § 5 lg 3 p 1 kohaselt Tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav töövahend on projekteeritud ja valmistatud nii, et on tõkestatud pääs selle ohualale. TTOS § 14 lg 1 p 1 kohaselt Töötaja on kohustatud osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. TTOS § 22 lg 1 1. lause kohaselt Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl... TTOS § 22 lg 2 kohaselt Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi.

Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kostja ei vastuta hagejal tekkinud tervisekahjustuse eest, põhjusel, et hageja on tööõnnetuse tekkimises ainult ise süüdi. Tl 39 olevast töölepingust nr 45 nähtub, et V.S. asus AS-s Hanza Tarkon tööle seadistajana 01.10.2007 ja tl 42 oleva teatise kohaselt viidi tema suhtes 04.10.2007 läbi uue töötaja koolitus, kus tutvustati ettevõtte töösisekorraeeskirja, ametijuhendit, ettevõtte struktuuri, kvaliteedi- ja keskkonnapoliitikat, töötervishoiu-, tööohutuse- ja keskkonnalast sissejuhatavat juhendit ning valmisolekut hädaolukordadeks ja tegutsemist nende puhul. Tl 47-52 on AS Hanza Tarkon töötervishoiu ja tööohutuse juhend stantsimisseadmete ja stantside seadistajatele. Selle punkt 3.5. kohaselt „Kaitseseadiseid peab seadistama ohutusnõuete kohaselt.“ Juhendis ei ole märgitud, mida peab töötaja tegema materjali kinnijäämise korral. Tl 56-60 on stantsimisseadme FCP 800-1 ohutusjuhend. Ka siin ei ole märgitud, mida peab töötaja tegema materjali kinnijäämise korral. Tl 73-74 on V. S ametijuhend, mis on üldsõnaline, märkides töötaja kohustust täita ohutustehnika, töökaitse jm asjakohaseid eeskirju. V.S. on andnud seletuse toimunu kohta tööandja esindajale 20.10.2008. Seletuse kohaselt oli V. S ohutustehniliselt instrueeritud, et kätt ei tohi panna pressi alla mitte mingil juhul, vajadusel tuli kasutada kruvikeerajat. V. S tunnistas, et kätt pressi alla pannes eksis ta ohutusnõuete vastu. Kohtumenetluse käigus vaidlustas V. S selle tunnistuse, sest see oli antud kohe pärast õnnetuse toimumist, V. S oli haiglas ja toimunust veel šokis. Tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte kohaselt sai V. S 16.10.2007 tööülesande valmistada automaatpressil 800 FCP detaili SXA 1136391/10 materjalist SS1151-20. Järgmisel päeval jätkas V.S. seda tööd, alustades kell 7.00. Kell 7.25 paiku järjekordset detaili valmistades süttis pressi juhtpuldis punane tuli, mis tähendas, et järgmist töötsüklit press ei tee. Kogu seadistamine ja järgnev tööprotsess oli teostatud pressi avatud uksega, sest ukse avamise blokeering oli välja lülitatud. Tööprotsess toimus kahekäe lülitussüsteemis. Pressi seiskumise põhjuseks oli asjaolu, et etteandmismehhanism oli materjalilindi surunud vastu ülemist andurit. Lint oli stantsi ääre alla kinni jäänud. V. S surus vasaku käega lindi ühe nurga ja lint läks edasi. Samal ajal toimus töötsükkel ja töötaja vasaku käe sõrmed jäid stantsi vahele (tl 89). Samas uurimiskokkuvõttes on tööinspektor (tl 9) tuvastanud, et „Stantsimisjaoskonnas riskianalüüs korraldatud, vigastusoht masina liikuvatelt osadelt ohutegurina hinnatud. Riskide maandamiseks on pressidel üle mindud kahekäe lülitusrežiimile. Sisekontrolli käigus puudused fikseeritud, presside osas probleeme pole täheldatud. Ettevõttes on koostatud ja kinnitatud „Töötervishoiu ja tööohutuse juhend stantsimisseadmete ja stantside seadistajatele“. ... Juhendist ei selgu, kuidas peab kinnijäänud materjali stantsist vabastama. Meister A.N. sõnul pidi seda tegema näpitsate abil. V.S. oma seletuses väidab, et seda tehti käte abil ja teda on niimoodi õpetatud. ... Ettevõtte poolt läbiviidud töövahendi plaanivälise kontrollakti kohaselt oli automaatpress FCP 800 töökorras. Kõik seadme ohutuslülitid töötasid ja avariiolukorras press ühtegi lisalööki ei teinud. Peale avariiolukorda peab pressi juhtimissüsteemist kustutama veateated ja press käivitub ainult kahele nupule vajutamisel. Samas V. S juhtunud õnnetuse ajal tegi press lisalöögi. Puht füüsiliselt ei saanud kannatanu parema käega mõlemale juhtimispuldis olevale nupule vajutada, hoides ise vasakut kätt stantsi all. Seega esines pingil tehniline rike. Ilmselt oli pink lülitatud automaatrežiimile ja veateade ei hoidnud ära töötsüklit. Sündmuskoha vaatlusel õnnetusejärgselt tuvastati, et pressi ohutust tagava ukse blokeering ei toiminud. Uks oli võimalik avada, ilma, et tööprotsess oleks seiskunud. Meistri sõnul toimus töö kogu aeg niimoodi.“ Tööinspektor asus uurimiskokkuvõttes seisukohale, et AS Hanza Tarkon rikkus töökoha sisustamise nõudeid, sest seda ei olnud tehtud nii, et oleks võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Automaatpressi töötsooni ees oleva ukse avamise blokeering oli välja lülitatud. Blokeeringu toimimise korral oleks tööprotsess seiskunud ja

kannatanu poleks sattunud ohualale. Juhendid, mis puudutavad olukorda, kui materjal jääb stantsi kinni, olid puudulikud, samuti oli puudulik töötaja juhendamine ja väljaõpe. Väärteomenetluse otsuse kohaselt on AS Hanza Tarkon toime pannud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-des 4 lg 2 ja 5 lg 1 sätestatu rikkumise, samuti Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise. AS-le Hanza Tarkon on määratud rahatrahv. Väärteomenetluse otsus on jõustunud, seda pole muudetud või tühistatud. Tunnistaja I.K. , kes on AS Hanza Tarkon tehnoloog, ütluste kohaselt tuli kasutada näpitsaid, kui materjal läks vastu andurit. Näpitsad olid olemas. Ka seiskunud masinasse ei tohi kätt panna, sest ka siis võib muul moel kätt vigastada. Automaatrežiimil töötamise ajal on pressil kahekäe lülitussüsteem välja lülitatud. Kuid kui vahepeal on tõrge, siis enne kui automaatrežiim uuesti tööle hakkab, tuleb vähemalt nelja nuppu kahe käega vajutada. Tunnistaja arvates pidi S kätt liigutama ajal, mil ohutuli ei olnud süttinud. Muul moel ei olevat võimalik toimunut seletada. Pressi turvauks oli avatud ja sellest oli tööandja teadlik. Tunnistaja ütluse kohaselt oli selline olukord tavaline. Käesolevaks ajaks on turvauks ümber ehitatud, sinna on paigaldatud trellid. Uks oli avatud põhjusel, et läbi tuhmi pleksiklaasi ei olnud võimalik vaadata tööprotsessi. AS Hanza Tarkon on süüdi selles, et V. S töövahendil, automaatpressil FCP 800-1 oli välja lülitatud turvaukse blokeering. Sellega rikkus tööandja TTOS §-s 4 lg 2 ja 5 lg 1 sätestatut. V.S. töökoht ei olnud kujundatud ja sisustatud selliselt, et tööõnnetuse toimumine oleks olnud välistatud. Tunnistaja I. K ütlusest nähtuvalt on käesolevaks ajaks eemaldatud pleksiklaasist turvauks, millest läbi ei olnud näha tööprotsessi, ja selle asemele on paigaldatud võre/trellid. Kui tööõnnetus oleks toimunud isegi sellisel viisil, nagu on seda pakkunud tunnistaja I. K (V. S pidi panema käe töötava automaatpressi alla), ei oleks see saanud turvaukse toimiva blokeeringu puhul toimuda. Turvaukse blokeeringu väljalülitamine tekitas olukorra, kus töövahendi kasutamine võis ohustada ja ohustas töötaja tervist. Tl 13 oleva tööõnnetuse teatise kohaselt oli V. S 17.10.2008 toimunud tööõnnetus raske: vasaku käe II-V sõrme osaline traumaatiline amputatsioon. Tl 89-96 on meditsiiniline ja püsiva töövõimetuse tuvastamise dokumentatsioon V. S kohta. V. S on tuvastatud töövõime kaotus 60 % ulatuses töövigastuse tõttu. Töövõime kaotus on tuvastatud alates 30.04.2010 tähtajaga 2 aastat. Ekspertarst S. Pärna-Roopalu tegi kindlaks, et isiku vasema käe 2.-5. sõrme traumaatilise amputatsiooni tõttu on kannatanul töövõime tunduv langus, võimalik kergem töö eritingimustes. V. S on tuvastatud 18.05.2010 otsusega nr 624258 (tl 95) keskmine puue, sest tema igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi ja puudest tulenevad lisakulud ravimitele, transpordile, abivahendite kasutamisele jne. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hüvitus hagejal tööõnnetuse tagajärjel saadud raske kehavigastuse tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks. Tl 4 oleva avalduse kohaselt töötas V.S. AS-s (Hanza) Tarkon alates oktoobrist 2006 kuni maini 2010. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 128 lg 1 ja 2 kohaselt Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 130 kohaselt Isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 136 lg 2 kohaselt Surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral tuleb kahju hüvitada perioodiliste

rahaliste maksetena, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana. Automaatpressi mittetöökorras olekut ei ole kohtule tõendatud. Tööinspektori poolt uurimiskokkuvõttes toodu on järelduslik. Ühtegi tõendit seadme rikke kohta ei ole. Tl 191192 on akt uue seadme arvelevõtmise kohta nr 2, mille kohaselt on remondijaoskond andnud üle ja stantsimisjaoskond on võtnud vastu muu hulgas töökorras automaatpressi FCP800. Tl 64 on töövahendi plaaniväline kontrollakt, mille kohaselt viidi pressi FCP 800 kontroll läbi 20.10.2008. Kontrollimise käigus tuvastati, et seadme ohutuslülitid töötasid ja avariiolukorras press ühtegi lisalööki ei teinud. Tl 182-184 oleva ekspertiisakti kohaselt on 12.01.2012 pressi FCP 800-1 üle vaadanud OÜ Konecranes OÜ hooldustehnik A. L. Kokkuvõtte kohaselt töötasid sel ajal pressi turvaseadmed nõuetekohaselt. Iseeneslikku lisalööki ei saa tekkida, sest enne töö jätkamist peab pingi operaator juhtimispuldist vead kustutama, seejärel käivitama pingi hüdromootori eraldi nupust uuesti ja tegema käsirežiimis üksiku töötsükli selleks eraldi kahte nuppu kahe käega vajutades. Kohus ei nõustu hageja väitega selle kohta, et töötaja ei teadnud ega pidanudki teadma, et kätt ei tohi automaatpressi stantsi alla panna. Tl 88 oleva 26.06.2007 lõputunnistuse koopia kohaselt on V. S omandanud Tartu Kutsehariduskeskuses kutsekeskhariduse metallitöö erialal, seega ei olnud tegemist töötajaga, kes pole varem tööpingiga kokku puutunud ning ei ole informeeritud võimalikest põhimõttelistest ohuteguritest automaattööpingil töötamisel. Kuigi ühestki kirjalikust juhendist ei nähtu, kuidas pidi V.S. käituma juhul, kui materjal kiilus automaatpressis kinni, ei ole mõistlik lähtuda V.S. väitest, et temale antud ainus juhis oli panna käsi pressi alla ja eemaldada nii takistus. Tl 11 on meister A.N. poolt tööinspektorile antud seletus tööõnnetuse kohta. Selle kohaselt oli ettevõttes olemas abivahend, mida pidi kasutama, kui materjal jäi stantsi kinni, selleks olid näpitsad. V.S. eriväljaõpet ei teostatud, juhendamine toimus vanemate kolleegide poolt. Tl 135 2. lõigus hageja 08.11.2011 seisukohtades on hageja esindaja märkinud, et „Hageja selgitas esindajale, et olid olemas küll näpitsad, mida pidi kasutama materjali stantsi kinnijäämisel, kuid reaalselt ei olnud võimalik neid näpitsaid kasutada, sest nad ei mahtunud materjali liigutama.“ Kohus on seisukohal, et kohtus ärakuulatud tunnistajate ütlustest, tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte juures oleva A.N. seletusest ja hageja enda poolt seletuskirjas ja kohtule esitatud seisukohtades väidetust nähtub, et materjali kinnikiilumise puhul oli ette nähtud kasutada abivahendit: näpitsaid või kruvikeerajat. Abivahendi kasutamine võib olla ebamugav, tekitades vajadust seda kuskilt võtma minna vms, kuid automaatpressi stantsi all materjali nihutamine käega ajal, mil seade on seiskunud ja juhtpaneelil on süttinud veatuled, kuid seade ei ole välja lülitatud, on ebamõistlik käitumine, mis eirab tööohutuse kõige üldisemaid põhimõtteid. Asjaolu, et näpitsad olid kasutamisel ebamugavad, ei anna alust väita, et sellisel juhul võis ja pidi töötaja liigutama stantsi all materjali käega. Tunnistaja K.B., kes on AS Hanza Tarkon keskkonnajuht, ütluste kohaselt oli avatud turvauksega töötamine ka töötaja poolt ohutusnõuete rikkumine. Kohus nõustub selle asjaoluga. Töötaja ise oleks võinud ja pidanud sellisele asjaolule tähelepanu pöörama, sest ta teadis seadmel blokeeringu väljalülitamisest ning sellest tulenevalt ohtliku olukorra tekkimise võimalusest. Kohus on seisukohal, et kogumis oli V.S. toimimises samuti tegu raske hooletusega. V.S. võis ja pidi ette nägema võimalust, et käega materjali edasi nihutades võib tema käsi saada vigastuse kas siis stantsilt või muult seadmeosalt isegi seiskunud seadme korral. Stantsi all materjali liigutamiseks oli ette nähtud abivahendi kasutamine, mis on mõistlik, ettearvatav ja töö üldisest käigust tulenev nõue. Samuti teadis V.S. turvaukse blokeeringu väljalülitamisest, kuid jätkas tööd. TTOS § 14 lg 1 kohaselt peab ka töötaja ise osalema ohutu töökeskkonna loomises ja pidama kinni tööohutuse nõuetest.

Kuigi tööleping lõpetati mitte hagejal tekkinud töövigastuse tõttu, vaid hageja poolt toimepandud varguse tõttu, on töötajal siiski õigus saada hüvitust kaotatud töötasu eest. Hageja jätkas pärast tööõnnetust töötamist kostja juures, kuid ta ei saanud enam teha sama tööd, mida tegi varem. Seda on väitnud hageja ja on kinnitanud tööandja seaduslik esindaja 22.12.2011 kohtuistungil. Hagejal on tuvastatud püsiv töövõime kaotus 60 % ulatuses ja raske puue seoses vasakul käel 4 sõrme amputatsiooniga. Hagejal ei ole enam võimalik teha tööd omandatud erialal. Hageja ei pidanud ilmtingimata jätkama töötamist kostja juures ning ta oleks võinud lahkuda töölt ka omal soovil. Olenemata töösuhte lõppemise alusest tuleb kostjal maksta hüvitust seoses hageja töövõime osalise kaotusega ning sellest tingitud sissetuleku vähenemisega. Kostja ei ole vaidlustanud hageja viimast arvestust, mis on kohtule esitatud 29.11.2011 ja mille kohaselt nõuab hageja ühekordset hüvitust 1 402.43 eurot ning alates 01.09.2011 igakuulist hüvitust 87.65 eurot. VÕS § 139 lg 1 ja 3 kohaselt Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Isiku surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. Kohus on seisukohal, et on täidetud VÕS §-s 139 lg 1 ja 3 toodud eeldused hüvitise vähendamiseks. Kuigi tööõnnetus toimus mõlema poole raske hooletuse tagajärjel, on kostja üldine hoolsuskohustus töövahendite omanikuna ja töö korraldajana suurem kui töötajal, kelle hoolsuskohustus piirdub töökorralduste täitmisega ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuetest kinnipidamisega. Kohus vähendab kostja poolt hagejale makstavat hüvitist 20 % võrra, arvestades hageja käitumist, mida kohus hindab raskeks hooletuseks. Arvutuslikult vähendab kohus hageja poolt nõutavat igakuist hüvitist 20 % võrra ning vastavalt ka varasema perioodi eest ühekordselt väljamõistetavat hüvitist. Kostjal tuleb maksta hagejale ühekordset hüvitist perioodi eest mai 2010 kuni 29. veebruar 2012 summas 1 542.66 eurot ja igakuulist hüvitist 70.12 eurot alates 1. märtsist 2012 kuni V.S. töövõime kaotuse astme muutumiseni või temale makstava pensioni suuruse muutumiseni. Hüvituse suurus on arvutatud hageja netotöötasult, seega tuleb hüvitis välja maksta nimetatud suuruses pärast kõikide ettenähtud maksude mahaarvamist. Hageja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kusjuures hüvitise suuruse palub hageja määrata kohtul. Hageja on avaldanud arvamust, et hüvitis võiks olla 30 000 eurot. VÕS § 134 lg 2 ja 5 kohaselt Isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Lisaks tuleb mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel kohtul arvestada rikkumise laadi, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kohus on seisukohal, et automaatpressi turvaukse blokeeringu mahavõtmisele nn vaikiva nõusoleku andmisega, samuti automaatpressis kinnikiilunud materjali käitlemiseks vajalike töövahendite järjekindla kasutamise mittenõudmisega on tööandja pannud töötaja suhtes toime tööohutusnõuete raske rikkumise, mis tõi kaasa tööõnnetuse ja töötajal raske kehavigastuse tekkimise. Kostja on süüdi hagejal kahju tekkimises ja temal tuleb maksta hüvitist ka tekkinud mittevaralise kahju eest. Kuid käesolevas vaidluses tuleb mittevaralise

kahju hüvitise suuruse määramisel arvesse võtta tööandja poolt töötajat soosivat käitumist pärast tööõnnetust. Hageja jätkas pärast töövõimetuslehe lõppemist töötamist tööandja juures sama töötasuga, mis temal oli enne töövigastust, kuigi ta tegi võimetekohast lihtsamat tööd. Hageja töötas kostja juures pärast tööõnnetust veel ca ühe aasta, enne kui ta tabati tööandja vara varguselt, mis tõi kaasa töösuhte lõpetamise. Tl 131 on AS Hanza Tarkon juhatuse liikme V.E. kinnitus, et V. S, kes jätkas pärast temaga toimunud tööõnnetust tööd tööandja juures õnnetusele eelnenud ametikohal ja palgaga, oleks võinud Hanza Tarkon AS-s edasi töötada, kui ta ei oleks toime pannud varguseid, mille tõttu lõpetati temaga töösuhe. Tl 66-69 on Tartu Maakohtu otsus, mille kohaselt on kokkuleppemenetluses tunnistatud V.S. süüdi KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning teda on karistatud 5 kuu pikkuse vangistusega 18 kuu pikkuse katseajaga. Kannatanu AS Hanza Tarkon kasuks on V. S välja mõistetud kahju hüvituseks 56 150 krooni. Kohus on seisukohal, et tööandjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis läbielatud valu ja kannatuste eest seoses töötaja raske kehavigastusega, kuid hüvitist ei ole põhjendatud välja mõista hageja tulevikus võimalike sissetulekute vähenemise ning sellest põhjustatud elukvaliteedi languse jms hüvitamiseks. Hageja pani kostja suhtes toime tahtliku teo: kostja vara varguse, mis tõi objektiivselt kaasa hageja majandusliku olukorra halvenemise, sest kostja lõpetas hagejaga sõlmitud töölepingu ja hageja kaotas oma senise sissetuleku, mis ei olnud pärast hagejal tervisekahjustuse tekkimist vähenenud. Kohus on seisukohal, et antud asjaoludel on 10 000 euro suurune hüvitus mõistlik ja põhjendatud, hüvitamaks hageja valu ja kannatusi ning püsiva terviserikke põhjustamist. Kohus on seisukohal, et 10 000 euro suurune hüvitis ei ole kostja majanduslikke võimalusi arvestades ebamõistlikult suur. 8.11.2011 kohtuistungil (protokoll tl 140) on kostja lepinguline esindaja kompromissi läbirääkimiste käigus avaldanud, et kostja on pakkunud hagejale 10 000 eurot ühekordse maksena, millega hageja ei nõustunud. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud 20 % ulatuses hageja kanda ja 80 % ulatuses kostja kanda, võttes arvesse ainult varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamise proportsiooni. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse on hageja jätnud kohtu määrata, mistõttu kohus ei lähtu hageja pakutud eelduslikust hüvitise nõude ja kohtuotsusega välja mõistetud hüvitise proportsioonist. Kostja esindaja taotlust arvestada menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel hageja nõude olulist vähendamist kohtumenetluse kestel kohus ei rahulda. Hageja nõudis kahju hüvitamist, kostja oli kuni kohtumenetluse lõppemiseni seisukohal, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus rahuldab hageja varalise kahju hüvitamise nõude selle parandatud osas 80 % ulatuses. Puudub mõistlik põhjendus, miks peab hageja hüvitama kostjale menetluskulud, kui tema nõue põhimõtteliselt rahuldatakse. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude

proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.