Capital Inkasso OÜ hagi A L ́u vastu 1 447.08 eurot võlgnevuse väljamõistmise nõudes.
Hagi hind
739.52 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Capital Inkasso OÜ (registrikood 11553825, asukoht: Estonia pst 15a, Tallinn10141), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kairi Tuulmägi (Advokaadibüroo Aivar Pilv, e-post: [email protected]); Kostja: A L (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo Tiina Mare Hiob, epost: [email protected]).
Asja läbivaatamise kuupäev
01. märts 2012.a/ Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.
2.Välja mõista kostja A L’ult hageja Capital Inkasso OÜ kasuks võlgnevuse katteks 1 415 (üks tuhat nelisada viisteist) eurot 12 senti, s.h põhivõlgnevus 707.56 eurot, leppetrahv 31.96 eurot ja viivis 675.60 eurot.
3.Välja mõista A L’ult hageja Capital Inkasso OÜ kasuks menetluskulud kokku 864 (kaheksasada kuussada neli) eurot 32 senti.
1 (6)
2-10-43964
4.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (864.32 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
6.Saata kohtuotsuse ärakiri kostjale ja poolte esindajatele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.11. septembril 2010.a esitas Capital Inkasso OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku A L’u vastu 1 526.97 eurot saamiseks. Võlgnik esitas vastuväite maksekäsu kiirmenetluses, mistõttu Pärnu Maakohtu 14.03.2011.a kohtumäärusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 29.03.2011.a kohtumäärusega keelduti hagi menetlusse võtmast ja edastati tsiviilasi kohtualluvusel Viru Maakohtule.
2.13. aprillil 2011.a esitatud hagiavalduse kohaselt 10.08.2010.a sõlmisid hageja ja kostja maksegraafiku/võlatunnistuse, millega kostja tunnistas täielikult ja tingimusteta võlgnevust hageja ees summas 739.52 eurot (11 571 krooni). Nimetatud dokumendis leppisid pooled ka võlgnevuse tasumise graafikus. Samal päeval tasus kostja hagejale ka esimese makse 500 krooni. Kuigi kostja ei kirjutanud kirjalikule dokumendile alla, kinnitas ta maksegraafiku aktsepteerimist nii esimese maksega kui ka hagejale esitatud tekstisõnumis.
3.Kostja ei pidanud kokkulepitud maksegraafikust kinni. 25. jaanuaril 2011.a saatis kostja hagejale e-kirja, milles avaldas, et aktsepteerib ja tunnistab täielikult ja tingimusteta võlgnevust summas 739.52 eurot, mis kajastub hageja poolt 09.08.2010.a saadetud maksenõude kirjas. Samuti avaldas kostja, et tal ei ole võimalik kogu rahasummat korraga maksta, mistõttu ta maksaks nii, nagu tal võimalik on.
4.Hageja palus vastavalt VÕS § 8 lg 2, § 30 lg 1, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 707.56 eurot, lepptrahv 31.96 eurot, viivis 707.56 eurot ja menetluskulud.
5.Hageja nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega.
2 (6)
2-10-43964
MENETLUSE KÄIK
6.Kohus edastas materjalid kostjale ning andis kostjale tähtaja hagiavaldusele vastamiseks. Hagi koos lisadega on 04.05.2011.a kostjale isiklikult kätte toimetatud. Kostja kohtu määratud ajaks ei esitanud vastuväiteid hagile.
7.Kohus tahtis hagi tagaseljaotsusega lahendada ja enne lahendi tegemist nõudis hageja esindajalt menetluskulude nimekirja esitamist. Menetluskulude nimekirja esitas hageja esindaja 26.05.2011.a. Pärast menetluskulude nimekirja kätte saamist, s.o 06.06.2011.a teatas kostja kohtule, et ta pole allkirjastanud ühtegi lepingut ja pole kellelegi võlgu. Kui kostja käis kohapeal hageja juures kontoris ja tahtis näha dokumente, ei olnud hagejal midagi kostjale näidata.
8.Kostja vastuväidetest tulenevalt määras kohus tsiviilasja arutamiseks istungi 06.10.2011.a. 16.09.2011.a esitas kostja riigi õigusabi taotluse ja taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks.
9.Viru Maakohtu 26.10.2011.a kohtumäärusega rahuldati kostja riigi õigusabi taotlus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohtumääruse RIS kaudu võttis täitmisele vandeadvokaat Tiina Mare Hiob.
KOSTJA VASTUVÄITED
10.06. detsembril 2011.a esitatud vastuse kohaselt kostja ei vaidle vastu, et ta on alla kirjutanud võlatunnistusele ning mõistab tema vastu esitatud võlanõuet, kuid kostjal puuduvad võimalused võlga tagasi maksta. Kostja on töötu, mingeid muid sissetulekuid kostjal ei ole, kohustuste täitmiseks realiseeritav vara puudub. Kostja ei saa maksegraafikust tulenevat igakuulist maksekohustust täita, sest ka väikeste summade tasumiseks puuduvad tal võimalused. Kostja on alates 13.09.2011.a töötuna arvel, varem ei saanud kostja tööle minna, sest 2008.a jaanuariks sündis tal laps ja ta hooldas kodus last.
11.Võlasumma 739.52 eurot (11 571 krooni) tekkis eluaseme kommunaalkuludest. Kostja elas oma lahutatud abikaasa A L kuulunud korteris xxxx. Kostjale ei olnud teada, et A Lul oli eelnevalt jäänud tasumata hooldus- ja kommunaalvõlgnevused. A L ise oma maksekohustusi ei täitnud, selle asemel andis võlgnevusi sissenõudnud inkassofirmale kostja isikuandmed. Kostja sai selles korteris elada vaid kaks kuud.. Kostja tunnistas teadmatusest ise hooldus- ja kommunaalteenuste võlga, kuid leiab nüüd, et tasumata arvetes tekkinud võlakohustus ei ole tema tekitatud ja peaks olema sisse nõutud A Lult kui eluruumi omanikult.
12.Kostja nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega.
MENETLUSE KÄIK
13.Koos 06.12..2011.a vastusega esitas taotluse A L’u kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks, põhjendusel, et juhul, kui kohus rahuldab kostja vastu esitatud hagi, juba tuvastatud asjaolude alusel saab kostja esitada hagimenetluses kahju hüvitamise nõude A Lu vastu.
14.Viru Maakohtu 06.01.2012.a kohtumäärusega jäeti kostja taotlus kolmanda isiku kaasamiseks rahuldamata.
3 (6)
2-10-43964
15.08. veebruaril 2012.a teatas kohus pooltele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja dokumentaalsete tõendite, avalduste ja taotluste esitamiseks kuni 23.02.2012.a.
16.14. veebruaril 2012.a esitatud taotluses palus hageja hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega. Hageja vähendas viivise nõuet 31.96 eurot võrra ja palus vastavalt TsMS § 177 lg 2, § 440 lg 1 välja mõista kostjalt kokku 1 415.12 eurot, s.h põhivõlgnevus 707.56 eurot, lepptrahv 31.96 euro, viivis 675.60 eurot, menetluskulud 864.83 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses.
17.Kostja täiendavaid tõendeid, taotlusi ega avaldusi esitanud ei ole. Vastuväiteid hageja menetluskulude suurusele kostja esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.
19.Hagiavalduse kohaselt hageja nõue kostja vastu tuleneb 10.08.2010.a võlatunnistusest, mille kohaselt A L on loovutanud hagejale nõudeõiguse kostja vastu ning kostja aktsepteerib ja tunnistab täielikult ja tingimusteta võlgnevuse summas 739.52 eurot (11 571 krooni) ja kohustub selle tasuma maksegraafiku alusel, s.h 10.08.2010.a 31.95 eurot (500 krooni), 10.09.2010.a 94.01. eurot (1 471 krooni) ning edasi kuni 10.05.2011.a igakuiselt 76.70 eurot. Maksegraafikust tulenevate kohustuste tähtaegselt mittetäitmisel korral muutub kogu kohustus täies ulatuses sissenõutavaks ning lisaks sellele kohustub kostja tasuma hagejale leppetrahvi 31.96 eurot (500 krooni). Samuti on hagejal õigus nõuda viivist 5% tasumata summalt päevas (t. lk. 40). 10.08.2010.a kandis kostja hagejale üle 500 krooni selgitusega „võlanõue“ (t.lk. 41). Kostjal ei ole vaidlust selle üle, et ta 10.08.2010.a võlatunnistusele on alla kirjutanud. 06.12.2011.a vastuses kostja tunnistab, et ta on alla kirjutanud võlatunnistusele ning mõistab tema vastu esitatud võlanõuet.
20.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
21.VÕS § 30 lg 1 sätestab võlatunnistuste mõistet, mille 1. lõike kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kostja vastu esitatud nõue tuleneb 10.08.2010.a võlatunnistusest, millega kostja on võtnud iseseisva kohustuse. Käesolevas
4 (6)
2-10-43964 vaidluses kostjal ei ole vaidlust tema poolt võlatunnistuse andmise üle. Ei ole kostjal ka vaidlust temal võlatunnistuse alusel võlgnevuse tekkimise ega tekkinud võlgnevuse suuruse üle.
22.Kostja praegune võimetus tasuda võlgnevus ei välista hagi rahuldamist. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostjal on sisuliselt nõustunud hagiavaldusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi 3. lõike teise lause kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Eeltoodu ja TsMS § 444 lg 4 esimese lause alusel kohus jätab otsusest välja põhjendava osa ja rahuldab hagi lihtsustatud vormis kogu haginõude 1 415.12 eurot ulatuses. Menetluskulud
23.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
24.TsMS § 1741 lg 1 alusel asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
25.Hageja on 13.04.2011.a tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 143.80 eurot (t.lk. 46). Samuti on hageja 11.09.2010.a tasunud maksekäsu kiirmenetluse esitamisel riigilõivu 47.93 eurot (t. lk. 43). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks mh ka maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Antud tsiviilasjas tegi Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise kohtumääruse 14.03.2011.a. Hagiavaldus esitati Viru Maakohtule 13.04.2011.a, s.o 1 kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seega kuuluvad kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks kohtukulud (riigilõiv) 191.73 eurot.
26.Hageja on kandnud lepingulise esindaja kulud ilma käibemaksuta 645.83 eurot ja on tasunud tasu maksekäsu kiirmenetluses menetlusdokumendi kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise eest 26.76 eurot, mis samuti kuulub väljamõistmisele kostjalt. Kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud 864.32 eurot (191.73 + 645.83 + 26.76).
27.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
5 (6)
2-10-43964 alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
28.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 1741 lg 1, § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 440, § 444, § 453 lg1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 631, § 632 sätete kohaselt. Kohtunik
(allkirjastatud digitaalselt)
Ifret Mamedguseinov
Ärakiri õige Nooremreferent
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 10. aprillil 2012. a. Nooremreferent
Lea Herne
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.