Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-22870, Teine Võimalus OÜ hagi K. E. vastu kahjuhüvitise nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud KÄPO-s 11.02.2026. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 03.03.2026 ega käesolevaks ajaks hagile vastust esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS §-i 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevalt kohustuse rikkuva käitumisega ning heade kommete vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p-d 7 ja 8).Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: kahjuhüvitis 8600,80 eurot ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.12.2025 põhinõudelt 8600,80 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 8600,80 eurot. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 8600,80 eurot ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.12.2025 põhinõudelt 8600,80 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 8600,80 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud käesolevas asjas järgmised: lepingulise esindaja kulud maakohtu menetluses on käibemaksuta 2267,41 eurot (19 tundi ja 43 minutit *115 eurot = 2267,41) ja riigilõiv 770 eurot. Lepingulise esindaja kulude detailne koosseis: a) materjalidega tutvumine, nende õiguslik hinnang, positsioonide kujundamine ning hagiavalduse koostamine kostja vastu - 18 tundi ja 25 minutit; b) 07.01.2026 Viru Maakohtu kirjaga tutvumine, sellele vastamine ja ning täiendava maakohtu kirjaga tutvumine. Riigilõivu tasumist tõendavate maksekorralduste esitamine maakohtule. 19.01.2026 Viru Maakohtu kohtumäärusega tutvumine. Taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund ja 18 minutit. Hageja kinnitab, et ülalnimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks riigilõiv summas 770 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 2267,41 eurot, kokku 3037,41 eurot. Kohus edastas kostjale hageja menetluskulude nimekirja ning määras TsMS § 176 lg 8 alusel tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks, 06.04.2026, seisukohta esitanud. Kohus on seisukohal, et hagi esitamisel tasutud riigilõiv 770 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt teostatud toimingutele kulutatud aeg on põhjendatud osaliselt. Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab, et esindaja poolt teostatud toimingutele kulutatud aeg – a) materjalidega tutvumine, nende õiguslik hinnang, positsioonide kujundamine ning hagiavalduse koostamine kostja vastu - 18 tundi ja 25 minutit; b) 07.01.2026 Viru Maakohtu kirjaga tutvumine, sellele vastamine ja ning täiendava maakohtu kirjaga tutvumine. Riigilõivu tasumist tõendavate maksekorralduste esitamine maakohtule. 19.01.2026 Viru Maakohtu kohtumäärusega tutvumine. Taotluse menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja koostamine - 1 tund ja 18 minutit - ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus, tutvunud asja materjalide ja esitatud menetlusdokumentidega, leiab, et ülalnimetatud toimingud ei nõua nii palju aega ettevalmistuseks ja õiguslikuks analüüsiks ja koostamiseks (s.o kokku 19 tundi ja 43 minutit) ega ole oma olemuselt keeruline. Arvestades tsiviilasja olemust, keerukust ja mahtu, sh menetlustoimingute hulka, peab kohus põhjendatuks eelnimetatud toimingute tegemiseks kulunud aega kokku 10 tundi. Hageja esindaja on õigusteenust osutanud hinnaga 115 eurot/tund ilma käibemaksuta. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-11513, p 25). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3-2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3-2-1-93-13, p 12), tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-15916, p 24). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt. Kohus leiab, et esindaja tunnihinna määr on põhjendatud ega ületa sarnase õigusabiteenuse keskmist turuhinda kohtupraktika kohaselt. Arvestades seda moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 1920 eurot, s.o riigilõiv 770 eurot ja õigusabikulud 1150 eurot (115 eurot*10 tundi). Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab hageja menetluskulude suuruseks 1920 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1920 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.