Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. veebruar 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-10-3074
Tsiviilasi
OÜ Select Service hagi T.R Tamme Auto OÜ, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja OÜ Select Oil NV (pankrotis) pankrotihalduri vastu nõude tunnustamiseks OÜ Select Oil NV pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1595 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 13.juuni 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Select Service apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Select Service (RK 11078726), esindaja advokaat Elmer Muna Vastustajad (kostjad): Vastustaja I OÜ T. R. Tamme Auto (RK 10020438) Vastustaja II Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (RK 10186158), vastustajate I ja II esindajad advokaadid Mikk Lõhmus ja Vadim Filimonov Vastustaja III OÜ Select OIL NV (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 13. juuni 2011 kohtuotsuse resolutsioon muutmata ja OÜ Select Service hagi OÜ T.R. Tamme Auto, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja OÜ Select Oil NV pankrotihalduri vastu leppetrahvi nõude tunnustamiseks 8 468 076 krooni ulatuses OÜ Select Oil NV pankrotimenetluses rahuldamata ringkonnakohtu otsuses märgitud motiividel.
2.Jätta OÜ Select Service apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Ringkonnakohus määrab hagihinnaks 1595 eurot (25 000 krooni).
4.Välja mõista OÜ-lt Select Service vähem tasutud riigilõivuna hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamisel kokku 511,24 (viissada üksteist eurot ja 24 senti) eurot, mis tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või nr 221023778606 AS-s Swedbank (viitenumber 2900078567). Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Kohtuotsus saata p 4 osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Menetluskulude jaotus
Menetluskulud ringkonnakohtus jätta OÜ Select Service kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Select Service (hageja) esitas Viru maakohtule 19. jaanuaril 2010 hagiavalduse T.R. Tamme Auto OÜ (kostja I), Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (kostja II) ja OÜ Select Oil NV (pankrotis) pankrotihalduri (kostja III) vastu. Hagiavalduse kohaselt kuulutati 23. aprillil 2009 välja OÜ Select Oil NV pankrot. 6. mail 2009 esitas hageja pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles taotles 8 507 208,14 krooni suuruse nõude tunnustamist OÜ Select Oil NV pankrotimenetluses. 21. detsembril 2009 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõudele vaidlesid täies ulatuses vastu kostjad I ja II, pankrotihaldur vaidles nõudele vastu osaliselt leppetrahvi nõude osas. Hageja nõue koosneb kahest osast: 1) Hageja ja OÜ Select Oil NV vahel 4. augustil 2008 sõlmitud ostu-müügilepingu rikkumisest on hagejal tekkinud leppetrahvi nõue 8 468 076 krooni. Nimetatud lepinguga kohustus OÜ Select Oil NV hankima hagejale 6 000 tonni põlevkiviõli ja andma selle üle
hiljemalt 28. mail 2008. Koguse mittehankimisel ja müügitähtaja rikkumisel kohustus OÜ Select Oil NV tasuma leppetrahvi 20% 2008. aasta augustikuu keskmisest noteeritud hinnast Fuel Oil 1%, mis korrutatakse 6 000 tonniga. Põlevkiviõli 2008. aasta augustikuu hinnaks oli 676,37 USD ehk 7056,73 krooni/tonn. Müügilepingu rikkumise tõttu jäi hagejal tähtajaks saamata 347,42 tonni põlevkiviõli, mistõttu ei olnud võimalik lähetada seda oma välispartnerile. OÜ Select Oil NV pankroti väljakuulutamise hetkeks oli leppetrahvi nõue tasumata; 2) AS Eesti Post, AS Eesti Statoil, AS Elion Ettevõtted ja OÜ Autokem HMC on hagejale loovutatud nõuded OÜ Select Oil NV vastu kogusummas 39 132,14 krooni. Vastuväite sellele nõudele esitasid T. R. Tamme Auto OÜ ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ. Hageja täiendavate maakohtu menetluse käigus avaldatud seisukohtade kohaselt: 1) on alusetu väide nagu oleks kokkulepitud leppetrahv ülemääraselt suur. Samuti on vale pankrotihalduri seisukoht, et kokkulepitud valemi järgi arvutatud leppetrahv on sama suur kui kauba eeldatav müügihind. August 2008 oli keskmine põlevkiviõli müügihind 676,37 USD ehk 7 056,73 krooni/tonn, mis teeb kokkulepitud 6 000 tonni hinnaks 42 340 380 krooni. Leppetrahvi suuruseks oli aga 8 468 076 krooni (ehk 20% müügihinnast); 2) ei tugine kostjate I ja II seisukohad lepingu tühisuse ja isikute lähikondsuse osas seadusel. Seadus ei nõua põlevkiviõli tarne lepingu kirjalikku ja kohest (s.o olulistes tingimustes kokkuleppe saavutamise ajal) sõlmimist. Samuti ei keela seadus pooltel vormistada algselt suuliselt sõlmitud lepingut hiljem kirjalikult. Seadus ei omista eelnevale tegevusele pahatahtliku tegutsemise eeldust. Hageja ei ole ka pankrotivõlgnikuga lähikondne PankrS § 117 lg 2 mõttes, kostjad I ja II pole viidanud ka ühelegi muule võimalikule lähikondsuse alusele; 3) esitas hageja leppetrahvi nõude ettenähtud ajal suuliselt. Seadus ei keela leppetrahvi nõuete suulist esitamist.
2.Kostjad I ja II esitasid vastuväited kogu hageja nõudele. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole loovutatud nõuete osas nõudeavaldusega tõendatud, mille alusel on tekkinud OÜ Autokem HMC, AS Eesti Statoil, AS Eesti Post, AS Elion Ettevõtted poolt loovutatud nõuded. Samuti ei nähtu nõudeavaldusest, et võlgnik oleks nimetatud ettevõtjate teenuseid või kaupu kasutanud; 2) on OÜ Select Oil NV ja hageja vahel sõlmitud müügileping ja selle alusel esitatud leppetrahvinõue tühised (muuhulgas näilikkuse tõttu). Müügileping sõlmiti väidetavalt
4.augustil 2008, kauba üleandmise tähtaeg oli aga 28. mai 2008, mis oli lepingu sõlmimisele eelnev tähtaeg. Kuna tühisel tehingul ei ole õiguslikke tagajärgi, ei pea võlgnik müügilepingu alusel leppetrahvi maksma; 3) ei ole tõendatud lepingu rikkumist võlgniku poolt, st pole tõendatud, et osa põlevkiviõli jäi tarnimata; 4) on hageja ja võlgnik lähikondsed PankrS § 117 lg 2 p 5 alusel, kuna nende ainuosanikuks on sama isik; 5) on hageja kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi, kuna pole sellest teatanud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist; 6) ei vasta leppetrahvinõue hea usu põhimõttele. Kui müügilepingut olekski rikutud, pidanuks leppetrahvi arvutama tarnimata jäänud 347,42 tonnilt, mitte kogu 6 000 tonnilt. Maksimaalne leppetrahv võiks seega olla 46 997 krooni; 7) kui kohus leiab, et tehing ja väidetav lepetrahvinõue ei ole tühised, kuulub leppetrahvinõue vähendamisele VÕS § 162 lg 1 alusel, arvestades, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist.
3.Kostja III hagi ei tunnista ja palus jätta selle rahuldamata. Halduri vastuväidete kohaselt:
1) on leping TsÜS § 84 järgi tühine ja sel ei ole õiguslikke tagajärgi. Sisuliselt on pooled väidetava lepinguga kokku leppinud leppetrahvi maksmises; 2) hageja on kaotanud leppetrahvi nõudmise õiguse, kuna pole sellest teatanud mõistliku aja jooksul. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-28-08 p 12 kohaselt mahub leppetrahvist teatamine kolm kuud pärast kohustuse rikkumist üldjuhul mõistliku aja raamidesse. Selle lahendi kohaselt pidanuks hageja leppetrahvi nõudest teatama OÜ-le Select Oil NV (pankrotis) hiljemalt kolm kuud pärast rikkumise avastamist ning teatamine üheksa kuud pärast rikkumise avastamist ei mahu enam mõistliku aja piiresse; 3) leppetrahvi suurus on ebamõistlik. Hagejal jäi saamata väidetava rikkumise tulemusena ca 5, 8 % kogu väidetava lepingu mahust; 4) hageja ei ole tõendanud väidetavat lepingu rikkumist.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus rahuldas 13. juuni 2011 kohtuotsusega hagi osaliselt, tunnustas hageja nõuet OÜ Select Oil NV pankrotimenetluses teise järgu nõudena summas 2501,02 eurot (39 132,14 krooni) ja jättis tunnustamata leppetrahvi nõude 541208,70 eurot (8 468 076,00 krooni). Menetluskulud jagas kohus võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Maakohus juhindus asja lahendamisel PankrS § 106 lg 1 ja § 107 sätetest. Endine OÜ Select Oil NV pankrotihaldur T. E. on esitanud kohtule nõuete loovutamise lepingud. Arved esitas kohtusse hageja. Seega on lepingud koos arvetega kohtuvaidluses tõenditeks, et hageja nõue reaalselt eksisteerib. Kuna PankrS § 107 kohaselt võib tunnustamisnõude esitada ainult suuruses, millise nõude oli hageja esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul ja mitte suuremas ulatuses, tuleb OÜ Select Service nõuet temale loovutatud arvete osas tunnustada 39 132,14 krooni ehk 2501,00 eurot, mitte aga 39 462,73 krooni (2522,13 eurot) nagu on arvete kogusumma. Maakohus jättis tunnustamata hageja leppetrahvi nõude seetõttu, et nõue tulenes näilikust tehingust, mis ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Lepingu p. 1. 3. sätestab tähtaja müüja poolt kauba üleandmiseks hiljemalt 28. mail 2008 ning leping ise on sõlmitud 4. augustil 2008. Kohus aktsepteeris ka kostjate I ja II esindaja V. Filimonovi seisukohta võlgniku ja hageja lähikondsusest. Hageja ainuosanik ja juhatuse liige on N.R. , võlgniku osanik on samuti N.R. . Pankrotivõlgniku poolt tehingu tegemine lähikondsega eesmärgiga anda lähikondsele võimalus kontrollida pankrotivõlausaldajana võlgniku pankrotimenetlust, on kostjate hinnangul vastuolus heade kommetega ja seega ka tühine. Vaatamata lepingu näilisusele ja võimalikule vastuolule heade kommetega, ei ole leppetrahvi nõue esitatud mõistliku aja jooksul. Seda tehti enam kui 9 kuu möödudes pärast väidetava lepingu sõlmimist ning peaaegu 12 kuu möödudes pärast lepingu täitmise tähtaja lõppu. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-28-08 punktis 13 on kolleegium seisukohal, et mõistlik aeg võib olla kolm kuud kohustuse rikkumise avastamisest. Vastavalt VÕS § 159 lg 2 kaotab hageja õiguse leppetrahvi nõudeks kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et selline teatamine (kasvõi suuliselt) oleks toimunud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6.Hageja esitas Viru Maakohtu 13. juuni 2011 otsusele apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega jäeti tunnustamata leppetrahvi nõue ja jäeti menetluskulud
hageja enda kanda. Apellant palub maakohtu otsus tühistada ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate I ja II kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt: 1) on maakohtu otsus olulises osas põhjendamata (TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2). Rikutud on TsMS § 436 lg-st 1 tulenevat nõuet, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtu siseveendumuse kujunemine ja kohtuotsuse langetamise kaalutlused ei ole jälgitavad; 2) on maakohus rikkunud ka TsMS § 442 lg-t 8. Kohtuotsuses on jäetud täielikult hindamata hageja poolt 14. aprillil 2010. a esitatud väited. Ka juhul, kui kohus ei nõustunud hageja argumentidega, oleks kohus pidanud oma seisukohti põhjendama; 3) maakohus on valesti kohaldanud TSÜS § 89 ja § 84 sätteid. Ostu-müügileping ei ole näilik; 4) on hageja teatanud OÜ-le Select Oil NV leppetrahvi nõude esitamisest ettenähtud ajal suuliselt. Võttes arvesse, et hageja ja OÜ Select Oil NV olid ka varem ärialaselt kokku puutunud, ei nähtud vajadust leppetrahvi nõude esitamiseks kirjalikul kujul; 5) oli T.H. OÜ Select Oil NV juhatuse liige alates 21. märtsist 2006 kuni pankrotini ning hageja juhatuse liige alates 13. augustist 2007 kuni 25. augustini 2009. Juhatuse liikme isiku kokkulangevusele põhinevale teavitamisele (teadmisele) pole menetlusosalised vastu vaielnud. Ei ole võimalik tõendada, et T.H. teavitavas suuliselt T. H. ehk iseennast leppetrahvi nõudest. 6) on alusetu väide võlgniku ja hageja lähikondsuse kohta. Tegemist ei ole juriidilisest isikust võlgniku lähikondsetega pankrotiseaduse § 117 lg 2 mõttes. Kohtu seisukoht lähikondsuse osas on põhjendamata; 7) puudub kohtuotsuses põhjendus, mis alusel näeb kohus tehingu vastuolu heade kommetega ning miks on hinnatud ebaveenvaks OÜ Select Service vastuväited.
7.Kostjad I ja II leiavad, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja Viru Maakohtu 13. juuni 2011 otsuse tühistamiseks. Vastustajate I ja II vastuväidete kohaselt: 1) ei ole maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1. Maakohus tuvastas, et apellant esitas võlgnikule leppetrahvinõude enam kui 9 kuu möödudes pärast väidetava lepingu sõlmimist ning peaaegu 12 kuu möödudes pärast lepingu täitmise tähtaja lõppu. Kohus leidis, et kui teatamine toimus suulises vormis, siis hageja ei ole seda kohtule tõendanud. Seega on kohtu järeldused leppetrahvinõude tunnustamata jätmise osas põhjendatud; 2) ei ole maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-t 8 ja on hageja 14. aprilli 2010 menetlusdokumendis toodud väiteid piisavalt käsitlenud; 3) on ainetud apellandi väited TsÜS § 84 ja 89 ebaõige kohaldamise kohta. Seadus ei nõua tõepoolest põlevkiviõli tarne lepingu kohest kirjalikku sõlmimist, kuid apellant pole senise menetluse jooksul esitanud ühtegi tõendit, et leping oleks algselt sõlmitud suulises vormis; 4) on põhjendatud kohtu seisukoht leppetrahvi nõudest teatamata jätmise osas. Teisele lepingupoolele teatamine sellest, et kahjustatud pool leppetrahvi nõuab, eeldab kahjustatud poole poolt vastava õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavalduse tegemist (TsÜS § 67 lg 1). Tahteavaldus on isiku tahte avaldamine mistahes viisil. Kui apellandi ja pankrotivõlgniku juhatuse liige oli kuni 25. augustini 2008 üks ja sama isik, siis võis võlgnik küll olla teadlik apellandi sisemisest tahtest teatada võlgnikule leppetrahvi nõude esitamisest, kuid antud asjaolu ei ole piisav toomaks kaasa VÕS § 195 lg 2 nimetatud teatele vastavaid õiguslikke tagajärgi. Ei ole tõendatud, et T.H. oleks teinud vastava korrektses vormis väljendatud tahteavalduse. Samuti oleks selline teavitamine ka õiguslikult lubamatu ilma, et äriühingu nõukogu oleks otsustanud eraldi esindaja määramise. ÄS § 181 lg 4 kohaselt ei ole
juhatuse liikmel õigust esindada osaühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-68-06 (p-d 19 ja 20) asunud seisukohale, et ÄS § 317 lg 8 alusel otsustab nõukogu tehingute tegemise kolmanda isikuga, keda esindab osaühingu juhatuse liige. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et nõukogu oleks vastavate tehingute tegemise otsustanud. Seega T. H. kui apellandi juhatuse liikmel puudus esindusõigus teatamaks võlgnikule mistahes vormis leppetrahvi nõudest; 5) põhineb seadusel maakohtu seisukoht võlgniku ja hageja lähikondsuse kohta. Otsusest nähtuvalt on kohus nõustunud vastustajate I ja II seisukohaga, et apellant ja võlgnik on lähikondsed PankrS § 117 lg 2 p 5 ja lg 3 mõttes.
8.Kostja III leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Pankrotihaldur jääb maakohtule esitatud selgituste juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Maakohus on küll otsuse tegemisel kohaldanud vääralt materiaalõigust ja rikkunud menetlusõiguse norme sellega, et on jätnud otsuse olulises ulatuses põhjendamata, kuid nimetatud puudusi on võimalik ringkonnakohtus kõrvaldada. Nimetatud rikkumised ei ole lõppkokkuvõttes viinud maakohut valede järeldusteni. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. (TsMS § 657 lg 1 p 2`). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
10.Apellant on maakohtu otsust vaidlustanud üksnes osas, millega maakohus jättis tunnustamata hageja leppetrahvi nõude 8 468 076 krooni OÜ Select Oil NV pankrotimenetluses. Nõudeavalduse (I kd lk 189-190) kohaselt esitas hageja nõuete kaitsmisele leppetrahvi nõude 8 468 076 krooni. Kostjad I ja II väidavad, et tehing, mille väidetavast rikkumisest nõue tuleneb, on näilikkuse tõttu tühine. Tehing võib olla tühine ka heade kommetega vastuolu tõttu, kuna see on sõlmitud PankrS § 117 lg 2 mõttes lähikondsete vahel. Kui tehing ei ole ka tühine, siis ei ole hageja leppetrahvi nõudest pankrotivõlgnikku õigeaegselt pärast kohustuse rikkumise avastamist teavitanud, mistõttu on hageja kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda (VÕS § 159 lg 2).
11.Hageja esitas koos nõudeavaldusega pankrotihaldurile ostu-müügi lepingu nr 040808/PKÕ, mis on dateeritud 4. augusti 2008 kuupäevaga (I kd lk 191 – 192). Lepingu p 1. 1 kohaselt on lepingu objektiks 6000 tonni põlevkiviõli. Lepingu p 1. 2 kohaselt leping jõustub allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni kohustuse täitmiseni. Punkt 1. 3 kohaselt kohustub müüja punktis 1.1 sätestatud koguse põlevkiviõli ostjale üle andma hiljemalt
28.mail 2008, ehk siis enne kirjaliku lepingu sõlmimist. Lepingu p 6.1 kohaselt kui müüja ei anna ostjale Lepingu punktis 1.1 sätestatud kauba kogust üle lepingu punktis 1.3 sätestatud tähtajaks, on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 20 % augustikuu 2008 keskmisest noteeritud Fuel Oil 1% hind korda lepingu punktis 1.1 sätestatud kogus. Lepingu sõlmimisel esindas müüjat OÜ Select Oil NV T.H. ja ostjat Select Service OÜ-t Rommi Rodrik. T.H. oli lepingu sõlmimise ajana märgitud ajal mõlema lepingupoole juhatuse liige. Lepingus kokkulepitud täitmise tähtaeg oli saabunud enne lepingu kirjalikku sõlmimist ja kohustus oli muutunud seega muutunud juba sissenõutavaks. Hageja väidab nõudeavalduses, et OÜ Select Service Oil on lepingut rikkunud ja jätnud hagejale tähtajaks saatmata 347,42 tonni põlevkiviõli mark S-1, mistõttu ei olnud võimalik 29. augustil 2008 Kunda sadamast lähetada põlevkiviõli partiid välispartnerile.
Maakohus leidis, et leppetrahvi nõude aluseks olev leping on TsÜS § 89 alusel näilik ja tühine, kuna pooltel oli huvi jätta mulje kolmandatele isikutele, et tehing on tegelikult tehtud ja õiguslikud tagajärjed saabunud. Kui lepingu p 1. 3 sätestab tähtaja müüja poolt kauba üleandmiseks hiljemalt 28. mail 2008 ning leping ise on sõlmitud 4. augustil 2008 on sisuliselt tegemist näiliku tehinguga. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega tehingu näilisuse tuvastamisel. Maakohtu poolt tuvastatu ei võimalda pidada tehingut näilikuks. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta leidis, et väidetavalt suulise lepingu kirjalik sõlmimine koos leppetrahvi kokkuleppega pärast seda, kui algselt kokkulepitud kohustuse täitmise tähtaeg on saabunud ja kohustus on täitmata, muudab tehingu näiliseks. TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik tehing, mille pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peab tehingu tühisuse aluseks olevaid asjaolusid tõendama pool, kes tehingu tühisusele tugineb. Kostjad ei ole oma väidet, et tehingu eesmärgiks oli sõlmida leppetrahvi kokkulepe, et selle abil tekitada hagejale võimalus kontrollida pankrotivõlausaldajana OÜ Select Oil NV pankrotimenetlust, millegagi tõendanud. Ka ei ole kostjad esitanud asjas tõendeid, et tehing on sõlmitud pärast lepingus märgitud kuupäeva ja et see on näilik ning seetõttu tühine. Apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud.
12.Kostjad I ja II on seisukohal, et tehing võib olla ka tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Maakohus on kostjate sellisele seisukohale küll viidanud, kuid pole selles osas seisukohta võtnud. Maakohus on üksnes aktsepteerinud kostjate I ja II seisukohta võlgniku ja hageja lähikondsusest. Ringkonnakohus märgib, et kui tehing on näilik ja tühine, siis ei saa tehing olla samal ajal tühine ka vastuolu tõttu heade kommetega. Kostjad I ja II on arvamusel, et tehing on heade kommetega vastuolus seetõttu, et see kahjustab võlausaldajate ühiseid huve pankrotimenetluses. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05 leidnud, et võlausaldajate kahjustamise eesmärgiga tehtud tehing ei saa olla tühine heade kommete vastasuse tõttu. Seadusandja on võlausaldajate kaitseks kehtestanud eriregulatsioonid mis kitsendavad tsiviilseadustiku üldosa seaduse rakendusala. Esmajoones on sellistest tehingutest tulenevate negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks võlgniku pankroti korral sätestatud pankrotiseaduses tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise instituut. Pankrotiseaduse vastavad sätted on erisätteks TsÜS-i vastavate sätete suhtes. Ei oleks põhjendatud, kui sisuliselt samal alusel, mis on ette nähtud pankrotiseaduses tagasivõitmise instituudi kaudu nõude rahuldamiseks, loeks kohus lepingu tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega. Ringkonnakohus nõustub Riigikohtu viidatud seisukohaga. Vaidlusalune leping ei ole tühine vastuolu tõttu heade kommetega.
13.Õige on kostjate vastuväide selles, et hageja ei ole tõendanud lepingu rikkumist ja OÜ Select Oil NV poolset kauba tarnimist lepingu punktis 1.1 märgitud kogusest väiksemas koguses ja lepingu punktis 1.3 märgitud tähtajast hilisemalt. Mitte millegagi ei ole tõendatud hageja nõudeavalduses esitatud väide, et lepingu rikkumise tõttu ei olnud hagejal võimalik täita omapoolseid kohustusi ja lähetada 29. augustil 2008 põlevkiviõli partiid välispartnerile. Nimetatud asjaolusid peab tõendama kohtuvaidluses hageja. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud osapoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi nõude esitamise esmane eeldus on kohustuse rikkumine, hageja ei ole seda eeldust kohtumenetluses tõendanud, mistõttu puudub hagejal ka nõudeõigus leppetrahvile. Hagi tuleb juba seetõttu jätta rahuldamata.
14.Õige on maakohtu seisukoht, et võimalik leppetrahvi nõue ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja on teatanud teisele poolele oma kavatsusest nõuda leppetrahvi alles 6. mail 2009 esitatud nõudeavalduse pankrotihaldurile (I kd lk 189). Maakohus on tuvastanud, et seda on tehtud enam kui 9 kuu möödumisel lepingu sõlmimisest ja enam kui 12 kuu möödumisel lepingu täitmise tähtaja lõpust ja põhjendatult leidnud, et leppetrahvi nõue ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. Hageja on selgitanud, et leppetrahvi nõue on võlgnikule esitatud suuliselt ajal, kui T.H. oli nii hageja kui ka OÜ Select Oil NV juhatuse liige. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et sellisel juhul, kui üks füüsiline isik on mõlema lepingupoole seaduslikuks esindajaks, piisab selle isiku teadmisest ja puudub vajadus ja ka võimalus tõendada, et see isik teavitas suuliselt iseennast leppetrahvi nõudest. Juhatuse liikme isiku kokkulangevus ei välista vajadust teha leppetrahvi nõudest teavitamiseks vastav tahteavaldus, s.t avaldada soovi teatud õiguslikke tagajärgi esile kutsuda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et asjas ei ole tõendeid, et T.H. mõlema lepingupoole juhatuse liikmena oleks omanud sellist tahet ja teinud vastava tahteavalduse, millega on teavitanud väidetavalt kohustatud lepingupoolt mõistliku aja jooksul mistahes vormis leppetrahvi nõudest. Tahteavalduse puhul on olulised nii tegija tahe kui ka tahteavaldus selle tahte väljendajana. Seega on hageja igal juhul kaotanud leppetrahvi nõude õiguse VÕS § 159 lg 2 alusel. Nõustuda ei saa kostjate I ja II seisukohaga selles, et T. H. kui apellandi juhatuse liikmel puudus üldse esindusõigus teatamaks võlgnikule mistahes vormis leppetrahvi nõudest. TSÜS 131 lg 1 teise lause kohaselt kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana, või kui tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Äriseadustiku § 168 lg 1 p-st 10 ja lg-st 2 tuleneb, et kui osaühingul on nõukogu, on nõukogu või osanike pädevuses juhatuse liikmega tehingu tegemise ja selle tingimuste otsustamine ning tehingus osaühingu esindaja määramine. Kostjate I ja II poolt viidatud Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-68-06 on Riigikohus asunud küll seisukohale, et osaühingu juhatuse liikmel ei ole osaühingu esindusõigust mitte üksnes tehingute puhul, mis tehakse temaga, vaid ka tehingute puhul, mis tehakse küll kolmanda isikuga, keda aga esindab osaühingu juhatuse liige, kuid nimetatud seisukoht on võetud enne 1. juulit 2002. a kehtinud TSÜS § 95 lg 2 arvestades. Kehtiva TsÜS §-s 131 on sätestatud esindatava võimalus tühistada esindaja tehing, mis on tehtud n-ö huvide konfliktis.
15.Seega ringkonnakohus leiab, et leping on kehtiv, kuid apellant ei ole tõendanud lepingu sellist rikkumist OÜ Select OIl NV poolt, mis saab olla leppetrahvi nõude aluseks, ega ka leppetrahviga hoiatamist mõistliku aja jooksul. Kõik muud apellatsioonkaebuses esitatud väited, sh hageja poolt 14. aprillil 2011 esitatud väited ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks.
16.Hageja on maakohtus määranud hagihinnaks 5000 krooni (lk 51), sest leidis, et tema poolt taotletava hüve väärtus on 5000 krooni, kuid tulevikus võib hüve väärtus ka suureneda. Hüve väärtus võib muutuda, kui nõuded vähenevad ja pankrotivarasse võidetakse tagasi vara. Sellisel juhul on kohtul õigus muuta hagi hinda. Hageja on lähtunud õigest ja õiglasest hüve väärtusest ja puudub hagihinna määramise vajadus kohtu poolt. Maakohus hagihinna osas teistsugust seisukohta ei võtnud. Apellatsioonkaebuse esitamisel määras hageja hagihinnaks 319, 50 eurot. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-120-09 punktis 12 asunud seisukohale, et pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi korral on tsiviilasja hinna tähenduses
tegemist tuvastushagis väljendatud varalise nõudega. Seega tuleb kohaldada TsMS § 125 esimest lauset, mille kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Siiski ei tähenda see iseenesest, et hageja eeldatava hüve väärtus on sama suur, kui hagis nimetatud nõude suurus, mille tunnustamist taotletakse. Pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamine kohtumenetluses ei taga, et nõue rahuldatakse pankrotimenetluses. Seetõttu on TsMS § 125 esimese lause õigeks kohaldamiseks kohtul vajalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus. Selleks on kohtul näiteks võimalik analüüsida pankrotihalduri poolt pankrotimenetluses koostatuid dokumente. Lisaks on kohtul TsMS § 136 lg 2 järgi õigus nõuda menetlusosalistelt tõendeid, nt pankrotihalduri seisukohta nõude rahuldamise võimaliku ulatuse kohta. TsMS § 136 lg 4 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinda muuta ka hiljemalt asja lahendavas kohtulahendis. OÜ Select Oil NV pankrotihaldurid on erineval ajal kohtule avaldanud, et kuna pankrotimenetluses on vaidlustatud 99 % nõudeid, siis ei ole halduril võimalik hinnata nõuete rahuldamise ulatust. Seega pole hageja esitanud asjas andmeid ja tõendeid, mille alusel on ta määranud hagihinnaks just 5000 krooni (319, 50 eurot). Hageja on ka ise maakohtus avaldanud, et nõude rahuldamise määr sõltub paljudest asjaoludest. TsMS § 125 teise lause kohaselt, kui tuvastushagi hinda ei ole võimalik määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 1595 eurot (kuni 1. jaanuarini 2011 25 000 krooni), mis tuleb käesolevas asjas määrata hagihinnaks. TsMS § 136 lg 4 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinda muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtu astmes ja ka asja lahendava kohtulahendiga. TsMS § 137 lg 1` kohaselt võib kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. Hagejal/apellandil tuli tasuda riigilõivu maakohtus hagihinnalt 25 000 krooni ja ringkonnakohtus 1595 eurot. Hageja pidi tasuma maakohtus riigilõivu 5000 krooni, on tasunud 1000 krooni. Ringkonnakohtus pidi hageja apellandina tasuma riigilõivu 319,50 eurot, tasus 63,91 eurot. Seega on hageja tasunud maakohtus riigilõivu 4000 krooni (ehk 255,65 eurot) vähem ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 255,59 eurot vähem. Kokku on hageja tasunud kahes kohtuastmes riigilõivu seadusega ettenähtust vähem 511,24 eurot, mis tuleb hagejalt kohtuotsusega TsMS § 179 lg 1 alusel riigituludesse välja mõista.
17.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad TsMS § 171 alusel kõik menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.