Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.veebruar 2012.a Paide
Tsiviilasja number
2-10-50347
Tsiviilasi
Laenupunkt OÜ hagi Valeri Mokritski Pjassetski vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
9906.31 EUR (155 000 EEK)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Laenupunkt OÜ, registrikood 11503091, asukoht Rotermanni 5-77 Tallinn, seaduslik esindaja Allan Kool juhatuse liige, lepinguline esindaja Toivo Viilup vandeadvokaat
Menetlus
ja
Roman
Kostja: Valeri Mokritski, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx Kostja: Roman Pjassetski, isikukood xxxxxxxxxx, aadress, kus sai kätte hagimaterjalid xxxxxxxxxxx Kirjalikus menetluses
Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks põhivõlg 155 000 krooni, intressivõlg 26 970.00 krooni ja viivis 128 030.00 krooni
- 27.07.2009 sõlmis hageja kostjatega laenulepingu (edaspidi Leping) summas 155 000 krooni. Laenu kättesaamist on kostjad oma allkirjaga Lepingul kinnitanud (p 1.2.) - kostjad kohustusid tagastama laenu 27.oktoobriks 2009, kuid ei täitnud seda kohustust - seisuga 19.04.2010 on kostjad olnud laenu maksmisega viivituses 174 päeva - kostjad kohustusid tasuma saadud laenult intressi 0,1% päevas (p 2.1.). Seisuga 19.04.2010 on Kostjate intressivõlg 26 970 krooni - kostjad kohustusid tasuma viivisintressi 0,5% laenusummalt päevas (p 2.3.). Viivis seisuga 19.04.2010.a on 134 850 krooni. Arvestades väljakujunenud kohtupraktikat, vähendab hageja viivise nõuet 6820 krooni võrra - hageja korduvatele võla tasumise pöördumistele kostjad reageerinud ei ole. Kostjate 05.01.2011 vastuväidete osas märkis hageja, et need on otsitud iseloomuga ja kantud soovist kohut eksitada. Lisaks on kostjate vastuväited vastuolulised – ühelt poolt väiTsiviilasi nr 2-10-50347
davad kostjad, et nad pole laenulepingut üldse sõlminud, teisalt väidavad, et see leping on tühine näilisuse tõttu. Lisaks tuginevad kostjad ka lepingu rahatusele. Mõlemad kostjad on laenulepingu omakäeliselt allkirjastanud, seega lepingu sõlminud. Kostjate vastupidised väited on alusetud ja teadvalt valed. Poolte vahel sõlmitud laenuleping ei ole näiline, kuna hageja ja kostjate vahel puudus mistahes kokkulepe selles, et lepingu sõlmimine ei peaks kaasa tooma laenulepingus avaldatud õiguslikke tagajärgi. Vastuväide Laenulepingu rahatuse osas on paljasõnaline. Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele peab laenulepingu rahatust tõendama laenusaaja, st kostjad. Laenulepingu p-s 1.2. sisaldub Kostjate kinnitus laenusumma üleandmise kohta. Kostjate 10.02.2011 seisukohtade osas märkis hageja, et ükski kostjate esiletoodud asjaolu ei tõenda Lepingu rahatust ega õigusta kostjate poolt Lepingu täitmisest keeldumist. Kostjate väide Lepingu allkirjastamata jätmise kohta on vastuolus Lepinguga, millest nähtub Lepingu allkirjastamine kostjate poolt. Vaidluse lahendamise seisukohast on oluline, kas poolte vahel on sõlmitud laenuleping ning kas selle lepingu alusel on kostjatele laenusumma üle antud.
Kostjad esitasid hagile ühised vastuväited. 05.01.2011.a vastuses väitsid kostjad vastu, et nemad ei ole hagejaga sõlminud hagiavalduses mainitud laenulepingut ega saanud selle alusel ka raha. Lisaks kirjeldasid kostjad 2009.a suvel väidetavalt toimunud kulla ostmise tehingu asjaolusid 10.02.2011 seisukohtades märkisid kostjad, et Riigikohus on lahendis 3-2-1-137-07 piisavalt hästi seletanud ja välja toonud, et laenu andmise esmane tõendamiskoormis lasub hagejal. Kostjad raha saamist aga eitavad. Kostjate arvates on Laenuleping on tühine algusest peale, kuna hageja ei andnud kostjale laenu ega kavatsenudki anda. Kostja 2 allkirjastas algselt laenulepingu, kuid hiljem andis hagejale teada, et ei sõlmi temaga laenulepingut. Kostja 1 ei ole laenulepingut omakäeliselt allkirjastanud. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata.
06.06.2011.a määras kohus asjaolude selgitamiseks korraldava kohtuistungi eelistungina 13.09.2011.a kell 10 Pärnu Maakohtu Paide kohtumajas. Kostja Roman Pjassetski ei kinnitanud kohtukutse kättesaamist, mistõttu kohtuistungit ei olnud võimalik läbi viia. 21.09.2011 määras kohusasja lahendamiseks kirjalikus menetluses poolte nõusolekul (TsMS § 403), kuna mõlemad pooled olid kirjalikult avaldanud vastavasisulist nõusolekut. Kohus teatas pooltele õigusest esitada kohtu antud tähtajaks 21.10.2011 avaldusi ja dokumente, samuti kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise viisi ja tähtaja 28.10.2011. 21.10.2011 esitas Roman Pjassetski kostjate nimel avalduse, milles palus üle kuulata tunnistaja, kellest kostjate väitel pidi sõltuma asja lahendus. Kohus eeldas, et kostjatel esineb põhjendatud soov arutada asja sisuliselt ning nad soovivad asjas tähtsust omavaid vastuväiteid tõendada tunnistaja ütlustega. Seetõttu pidas kohus mõistlikuks jätkata asja menetlust istungimenetluses. Kohus andis kostjatele tähtaja tunnistaja taotluses esinenud puuduste kõrvaldamiseks ning hoiatas kostjaid puudute tähtajaks kõrvaldamata jätmise tagajärgede suhtes. Kohtu määratud ajaks kostjad tunnistaja taotluses esinenud puudusi (aadress, kus tunnistajale kohtukutse kätte toimetada) ei kõrvaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. 16.01.2012 määras kohus, et asi lahendatakse TsMS § 403 alusel kirjalikus menetluses, andis pooltele tähtaja 19.02.2012 avalduste ja dokumentide esitamiseks ning teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29.02.2012 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kantselei kaudu.
nusaajad Valeri Makritski, isikukood xxxxxxxxx ning Roman Pjassetski, isikukood xxxxxxxxxx. Leping on Lepingu poolte poolt allkirjastatud (tl 3-4). Seega on hageja esitatud Lepinguga tõendanud, et pooled on sõlminud Laenulepingu nr T RV 270/709. Kostjate vastupidine vastuväide on tõendamata, seega paljasõnaline. Samuti on paljasõnaline kostjate väide, et Valeri Mokritski vaidlusalust Lepingut ise pole allkirjastanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja tõendas esitatud laenulepinguga, millel on muuhulgas ka Laenusaajate (kostjate) käsikirjas kirjutatud allkirjad, et kõik Lepingu pooled on laenulepingu isiklikult allkirjastanud. Kostjad, väites vastu et V.Mokritski ei ole vaidlusalust laenulepingut allkirjastanud, pidid oma sellekohast vastuväidet tõendama. Vaatamata kohtu antud korduvatele võimalustele (kohus läks isegi kirjalikust menetlusest üle istungimenetlusse, andmaks kostjatele võimalus esitada oma vastuväiteid kinnitavad tõendid, lisaks kahel korral kirjalikus menetluses oli kostjatel võimalus oma täiendavaid tõendeid esitada), kostjad oma vastuväiteid ei tõendanud. Kostjate paljasõnalise väite jätab kohus arvestamata. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et Hageja ja Kostjad on sõlminud Laenulepingu nr T RV 270/709.
3 (4)
Tsiviilasi nr 2-10-50347
Sirje Lahesoo Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.