Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-08-2720
Tsiviilasi
Raul Heno hagi Nemm Auto OÜ vastu 90 894 krooni (5 809,19 euro) nõudes
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. detsembri 2011 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nemm Auto OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Nemm Auto OÜ (RK:10738149), esindaja advokaat Marko Paabumets Vastustaja (hageja): Raul Heno (IK: XXXXXXXXXXX), esindaja K. Floren Kirjalik menetlus
esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 27. detsembri 2011 määrus osas, millega maakohus määras Raul Heno menetluskulude rahaliseks suuruseks 2077,13 eurot ja mõistis sama summa Nemm Auto OÜ-lt Raul Heno kasuks menetluskuluna välja.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata tsiviilasjas nr 2-08-2720 Raul Heno põhjendatud menetluskulude suuruseks 1788,88
(üks tuhat seitsesada kaheksakümmend kaheksa eurot ja 88 senti) eurot, mis välja mõista Nemm Auto OÜ-lt Raul Heno kasuks.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruskaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Raul Heno (hageja) esitas 22. jaanuaril 2008 Tartu maakohtusse hagi Nemm Auto OÜ (kostja) vastu. Hageja taotles varjatud puudusega müüdud sõiduauto Audi 6 mootori remondiga seotud kulutuste hüvitamist summas 90 894 krooni. 16. detsembril 2008 rahuldas Tartu Maakohus R. Heno hagi osaliselt, mõistes Nemm Auto OÜ-lt välja 81 537 krooni, menetluskulud jättis maakohus 10% ulatuses hageja ja 90% ulatuses kostja kanda. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus 30. novembri 2009 otsusega rahuldas. Hageja esitas Tartu Ringkonnakohtu 30. novembri 2009 otsuse peale kassatsioonkaebuse. Riigikohus tühistas 7. aprilli 2010 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Tartu Ringkonnakohus jättis 20. juuni 2011 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 16. detsembri 2008 otsuse muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus jättis kohus kostja kanda. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonkaebust Riigikohus menetlusse ei võtnud.
2.Hageja esitas 27. juunil 2011 maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Esitatud arvete kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 5 000 krooni, lepingulise esindaja kulud 1351,73 eurot (ilma käibemaksuta) ja kassatsioonkaebuse koostamise eest vandeadvokaadi poolt (OÜ Advokaadibüroo Veso & Partnerid) 20 250 krooni (1294,21 eurot, koos käibemaksuga). Kokku on hageja menetluskulud 2965,50 eurot. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
3.Kostja vaidles avaldusele osaliselt vastu ja palus jätta see rahuldamata osas, mis ületab 859,8 eurot. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) kuna menetluskuludest jäeti 10% hageja ja 90% kostja kanda, peab kostja hüvitama ainult 90% riigilõivust ehk 287,60 eurot; 2) on hageja avaldusele lisanud OÜ Advokaadibüroo Veso & Partnerid arved kassatsioonkaebuse koostamise eest. Arve nr 297 kohaselt on tasutud ettemaks kassatsioonkaebuse koostamise eest tsiviilasjas 2-08-2720. Arvel on märgitud kassatsioonkaebuse koostamise maht 10 h ning kokku maksumus ilma käibemaksuta 958,67 eurot (15 000 krooni). Arve nr 308 kohaselt on kassatsioonkaebuse koostamise eest tsiviilasjas 2-08-2720 tasutud kokku ilma käibemaksuta summa 119,83 eurot (1875 krooni) ning kassatsioonkaebuse koostamise maht on 1,25 h. Käesoleval juhul on hageja esitanud ühe ja sama kassatsioonkaebuse koostamiseks kaks erinevat arvet. Arvetelt ei selgu, kas kassatsioonkaebuse koostamiseks on kulunud kokku 11,25 h või on 10 h sisse arvestatud ka 1,25h. Samuti ei ole R. Heno täpsustanud, millises ulatuses õigusabiteenust osutati;
3) ei ole OÜ Advokaadibüroo Veso & Partnerid arvetele lisatud täpsustust osutatud teenuse kohta. Seetõttu ei ole võimalik tuvastada, millistest konkreetsetest toimingutest õigusabiteenuse osutamine koosnes ning kui palju aega iga üksiku toimingu peale kulus; 4) on kassatsioonkaebuse koostamise ajakulu põhjendamatult suur. Kostja peab põhjendatud kuluks: ringkonnakohtu lahendi analüüs – 1h; kohtumenetlusele lisatud materjalide analüüs ja õigusliku positsiooni kujundamine - 2h; kassatsioonkaebuse koostamine - 3h, kokku mitte rohkem kui 6h, summas 9000 krooni/572,20 eurot (ilma käibemaksuta); 5) on õigusabiteenuste arved esitanud OÜ Florente. Asja materjalidest ei nähtu, et juriidiline isik OÜ Florente oleks I või II astme kohtumenetluse jooksul koostanud või allkirjastanud menetlusdokumente ning esitanud neid hageja lepingulise esindajana. Sellest tulenevalt ei ole OÜ Florente kui juriidiline isik R. Henot kohtumenetluse käigus esindanud ning tulenevalt TsMS § 175 lg 1 ei ole põhjendatud OÜ Florente poolt esitatud arvete alusel kulude välja mõistmine kostjalt; 6) ei nähtu, et K. Floren oleks koostanud hagi või muid menetlusdokumente. Menetluse käigus esitatud dokumendid on allkirjastatud R. Heno enda, mitte K. Floreni kui lepingulise esindaja poolt. Seega ei ole põhjendatud hageja poolt esitatud arve alusel lepingulise esindaja Kaido Floreni kulude hüvitamine.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 27. detsembri 2011 määrusega R. Heno avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus määras tsiviilasjas nr 2-08-2720 R. Heno menetluskulude rahaliseks suuruseks 2077,13 eurot, mille maakohus mõistis välja OÜ-lt Nemm Auto R. Heno kasuks. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt on hageja tasunud 18. jaanuaril 2008 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 5000 krooni (tl 3). Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 122 lg 1 ja 2, § 123, § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 järgi 90 894 krooni, millelt tuli riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda hagi kohtusse esitamise ajal (22. jaanuar 2008) riigilõivu 5000 krooni. Seega on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõivuna 287,60 eurot (90% 319,56 eurost). Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte eesmärk on muuhulgas kaitsta vastaspoolt ülemääraste kulude hüvitamise eest. TsMS § 175 lg 4 alusel on Vabariigi Valitsus kehtestanud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hageja esitas hagiavalduse kohtusse 22. jaanuaril 2008, mil kehtisid Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määrusega nr 306 kehtestatud piirmäärad. Alates 12. septembrist 2008 kehtivad Vabariigi Valitsuse 4. Septembri 2008 määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad, mis on kõrgemad, kui olid sätestatud määruses nr 306. Riigikohus on märkinud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Kui soovitakse hüvitist toimingute eest, mis tehti nii määruse nr 306 kui ka määruse nr 137 kehtivusajal, said nii hageja kui ka kostja arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud määrusega nr 306 (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 p 9). Määruse nr 306 kohaselt oli kuni 100 000-kroonise hagihinna korral lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks 28 000 krooni, so 1789,53 eurot.
Piirmäär on ette nähtud kõikide kohtuastmete kohta kokku. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja kuluks 2645,94 eurot. Seega ületavad õigusabikulud kehtestatud piirmäära. Hagejat on I ja II astme kohtus esindanud K. Floren, olles hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes (diplomi koopia I kd tl 118) ja III astme kohtus vandeadvokaat I. Veso, olles hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes, kuna hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3). OÜ Advokaadibüroo Veso & Partnerid arvete kohaselt osutas vandeadvokaat I. Veso hagejale õigusabi kokku 11,25 tundi tunnihinnaga 1500 krooni, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 20 250 krooni, so 1294,21 euro ulatuses. Õigusabiteenus seisnes kassatsioonkaebuse koostamises (II köide tl 4-9). Vandeadvokaat I. Veso oli antud tsiviilasja tehioludega tuttav enne kassatsioonkaebuse koostamist, olles 16. Novembril 2007 koostanud kohtuvälise nõude varjatud puudusega müüdud Audi A6 mootori parandamiseks või asendamiseks (I kd tl 4749). Seega peab kohus hageja esindaja vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks kassatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kokku 8 tundi, mis rahaliselt teeb 12 000 krooni, millele lisandub käibemaks 20%. Hageja lepingulise esindaja kulud Riigikohtus on seega 14 400 krooni (12 000 + 2400), so 920,33 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. OÜ Florente arve nr 060101 ja spetsifikatsiooni kohaselt on hageja esindaja K. Floren osutanud hagejale õigusabi kokku 23,5 tundi (tunni hind 900 krooni), sellest maakohtus 11 tundi ja ringkonnakohtus 12,5 tundi, mis rahaliselt teeb 21 150 krooni, so 1351,73 eurot. Õigusteenus seisnes menetlusdokumentide koostamises ning hageja esindamises maa- ja ringkonnakohtus, sisaldades spetsifikatsioonist nähtuvalt ka sõidukulusid ja kohtuistungile sõiduks kulunud aega. Kohtu hinnangul hõlmab esindaja poolt osutatud õigusabiteenus praeguse asja hagimenetlust. Kuigi menetlusdokumendid on allkirjastanud hageja isiklikult, on kohtule olnud nendes esitatud õiguslikke põhjendusi hinnates äratuntav antud kohtumenetluses hagejale õigusteenuse osutamine ja sellega seoses õigusabikulude tekkimine. Lepingulise esindaja olemasolu on olnud nähtav ka kostjale – K. Floren on osalenud kõigil maa- ja ringkonnakohtus toimunud kohtuistungitel. Kohtutoimikust nähtuvalt (I köide) esitas hageja 22. jaanuaril 2008 kohtule hagiavalduse (tl 5-7), 6. märtsil 2008 vastuse kohtumäärusele (tl 73), 7. aprillil 2008 vastuväited kostja
11.märtsi 2008 vastusele (tl 84-85), 12. Septembril 2008 taotluse täiendava tõendi asja juurde võtmiseks (tl 121), 20. novembril 2008 vastuse kostja täiendavate tõendite esitamise avaldusele (tl 146-147), 6. märtsil 2009 vastuse kostja apellatsioonkaebusele (tl 183-184) ja osales 11. septembril 2008, 20. novembril 2008 ning 10. novembril 2009 toimunud kohtuistungitel (tl 126-127, 155-157, 189-190). Peale menetlust Riigikohtus esitas hageja
5.jaanuaril 2011 ringkonnakohtule taotluse tunnistajate ülekuulamiseks (II kd tl 36) ja osales
31.mail 2011 toimunud kohtuistungil (tl 43-45). Seega toimus kohtumenetlus nii maa-, ringkonna- kui riigikohtus, kusjuures ringkonnakohtus kahel korral. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust (tarbijamüügilepingu alusel ostjale üleantud lepingutingimustele mittevastava asja parandamisest tekkinud kulude hüvitamise nõue) ja hagiavalduses ning teistes menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi ja hinnates hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu (arvestades siinjuures kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust ning arvestamata sealhulgas lepingulise esindaja sõidukulu, sest TsMS § 144 p 2 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste sõidukulud, mitte nende esindajate sõidukulud), leiab, et on põhjendatud määrata kindlaks hageja lepingulise esindaja kulud maksimaalmääras. Antud tsiviilasi oli keskmisest keerulisem ja mahukam, mida kinnitab kohtu arvates ka asjaolu, et hageja nõuet menetlesid kõik kohtuastmed.
MÄÄRUSKAEBUSTE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.OÜ Nemm Auto esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
27.detsembri 2011 määrus osaliselt. Riigilõivu väljamõistmise osas 287,60 eurot maakohtu määrust ei ole vaidlustatud. Määruskaebuse esitaja palub tühistada maakohtu määrus osas, millega Nemm Auto OÜ-lt mõisteti Raul Heno kasuks välja lepingulise esindaja menetluskulud summas 1789,53 eurot ning teha uus määrus, millega väljamõistetavad lepingulise esindaja kulud ei ületaks 572,20 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus rikkunud diskretsiooni teostamise nõudeid. OÜ Advokaadibüroo Veso & Partnerid arvetelt ei ole võimalik korrektselt hinnata ajakulu vastavust menetlustoimingu keerukusele. Seetõttu on kohus ebaõigesti jätnud kohaldamata TsMS § 174 lg 5 ning jõudnud menetluskulude kindlaksmääramisel sisuliselt ebaõige kohtumääruseni. Kohtumäärusest ei selgu, milliste tõendite alusel kohus järeldab, et just 8h ulatuses osutatud õigusabiteenus on käesoleval juhul põhjendatud; 2) juhtis kaebuse esitaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse vastuses tähelepanu asjaolule, et hageja on esitanud kaks OÜ Advokaadibüroo Veso & Partnerid arvet ning esitatud arvetelt ei selgu, kas 1,25h osutatud õigusabiteenust hõlmab 10h osutatud õigusabiteenust või mitte. Kohus ei ole kaebuse esitaja sellekohast väidet analüüsinud. Kohus on määruses üksnes märkinud, et OÜ Advokaadibüroo Veso & Partnerid on osutanud õigusabiteenust kokku 11,25h eest, jättes sisuliselt põhjendamata, miks kohus sellisele järeldusele jõudis; 3) ei ole kostja kohustatud hüvitama lepingulise esindaja kulusid OÜ Florente arve alusel. TsMS § 175 lg 1 kohaselt hüvitab menetlusosaline üksnes teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud. OÜ Florente ei ole olnud hageja lepinguline esindaja käesoleva tsiviilasja menetlemisel; 4) ei ole tõendatud, et K. Floren oleks esindanud hagejat menetlusdokumentide koostamisel. Ei selgu, miks ei allkirjastanud jurist Kaido Floren nimetatud dokumente, kui ta need ise koostas; 5) ei ole põhjendatud lepingulise esindaja kulude hüvitamine maksimaalmääras. Tsiviilasja hindamine keskmisest keerukamaks ja mahukamaks ei ole põhjendatud üksnes selle tõttu, et hageja nõuet menetlesid kõik kohtuastmed.
VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE
6.R. Heno vaidles määruskaebusele vastu ning palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 27. detsembri 2011 määrus muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole eraldi spetsifikatsioonilehed vajalikud, kuna advokaadibüroo arvetel on näha nii tundide arv kui ka tunnihind ning õigusabi sisu; 2) on advokaadikulu ka sisuliselt põhjendatud. 16. novembril 2007 koostas vandeadvokaat Indrek Veso nõude Nemm Auto OÜ-le. Üle kahe aasta hiljem 15. detsembril 2009 koostas vandeadvokaat I. Veso kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Kahe aasta jooksul olid lisandunud kahe astme kohtuotsused koos muude dokumentidega, mis vajasid tutvumist. Samuti tegeles advokaat vahepeal kümnete teiste asjadega, seega ei saa öelda, et ta on tsiviilasja tehisoludega tuttav. Ettemaksuarve 10 tunnile esitas vandeadvokaat
I. Veso pärast lühidat tutvumist materjalidega. Kaebuse valmimisel selgus täpsem kulunud ajahulk, mille eest esitas advokaat hiljem veel 1,25 tunni kohta arve. Samuti ei ole väljamõistetud advokaadikulu suurem kui sellistes asjades tavaliselt väljamõistetav tasu; 3) ei saagi ettevõtluses tegutsev teenusepakkuja esitada arveid eraisikuna. Kohtu jaoks esitatavate dokumendid koostas ja kohtuistungitel esindas vastustajat K. Floren, kes on äriregistri andmete kohaselt OÜ Florente juhatuse ainuliige ja ainuosanik; 4) on maakohus õigesti määratlenud käesoleva kohtuasja mahu ja keerukuse. Kohtuasja menetlemine kestis kolm ja pool aastat, asjas peeti kokku neli istungit; 5) mõistis maakohus niigi hageja õigusabikulud välja ainult osaliselt, mitte kogu tõendatud ulatuses. Seda enam on põhjendamatu kaebuse esindaja soov väljamõistetud kulusid veelgi vähendada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada põhjusel, et maakohus on hagejale osutatud õigusteenust ekslikult hinnanud, samuti on jätnud maakohus osaliselt arvestamata menetluskulude rahalise kindlaksmääramise aluseks oleva menetluskulude jaotusega. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 25. novembri 2011. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud menetluskuluna 1788,88 eurot. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
8.Määruskaebuse esitaja on vaidlustanud maakohtu määruse lepingulise esindaja kulude hüvitamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohus mõistis kostjalt hageja lepingulise esindaja kuludena välja 1789,53 eurot, sh 920,33 eurot (koos käibemaksuga) esindaja kuludena Riigikohtus. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule. Maakohus on tuvastanud, et hagejat esindas I ja II astme kohtus K. Floren ja Riigikohtus vandeadvokaat I. Veso. Esindaja vahetus oli TsMS § 218 lg-st 3 tulenevalt vajalik. TsMS § 218 kohaselt saab lepinguliseks esindajaks kohtus olla üksnes füüsiline isik, kes aga võib tegutseda juriidilise isiku (õigusbüroo) kaudu. Sellisel juhul võib menetluskulu tõendavaks dokumendiks olla selle juriidilise isiku poolt väljastatud arve, kelle kaudu esindaja tegutseb. K. Floren on ringkonnakohtule avaldanud, et tema on OÜ Florente ainuosanik ja juhatuse liige, nimetatu nähtub ka OÜ Florente arvel, kus on ka märgitud, et õigusabi on osutanud jurist K. Floren (II kd lk 90). Maakohtu poolt tuvastatu, et OÜ Florente arved tõendavad hageja kulutusi õigusabile, sh menetlusdokumentide koostamisele, mida osutas hagejale K. Floren I ja II astme kohtus, on põhjendatud osaliselt. Kuigi hagi on esitatud 22. jaanuaril 2008, esitas K. Floren maakohtus volikirja hageja esindamiseks alles 11. septembri 2008 eelistungil (I kd lk 126). Hagiavalduse on allkirjastanud hageja ise. Seega ei olnud hagiavalduse koostamise ajal kuni 11. septembrini 2008 õigusteenuse osutaja kohtumenetluses hageja esindaja ning selle aja eest ei olnud hagejal õigus nõuda esindaja kulude hüvitamist OÜ Florente arvete alusel (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11). Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et kuigi
hagiavalduse jm menetlusdokumendid on allkirjastanud hageja ise, on kohtule olnud nendes esitatud õiguslikke põhjendusi hinnates äratuntav antud kohtumenetluses hagejale õigusteenuse osutamine ja sellega seoses õigusabikulude tekkimine.
9.Menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Maakohus on tuvastanud, et K. Floren on osutanud õigusabi I ja II astme kohtus kokku 23,5 tunni ulatuses hinnaga 900 krooni ehk 57,52 eurot tund, sellest maakohtus 11 tunni ulatuses. Maakohus ei ole eristanud lepingulise esindaja K. Floreni kulude kindlaksmääramisel kulusid maa- ja ringkonnakohtus ega tuvastanud igaks toiminguks kulunud aega. Maakohus on lugenud kogu kulutatud aja, kokku 23, 5 tundi, põhjendatuks, v.a esindaja sõidukulu. Maakohtu poolt tuvastatust nähtub, et pärast K. Floreni poolt kohtule hageja esindamiseks volikirja esitamist on K. Floren hageja esindajana maakohtus esitanud 11. septembril 2008 taotluse täiendava tõendi asja juurde võtmiseks, 20. novembril 2008 vastuse kostja täiendavate tõendite esitamise avaldusele ja osales 11. septembril 2008 ning 20. novembril 2008 toimunud kohtuistungitel. II astme kohtus K. Floren esitas 6. märtsil 2009 vastuse kostja apellatsioonkaebusele ja osales 10. novembril 2009 toimunud kohtuistungil. Pärast menetlust Riigikohtus esitas hageja 5. jaanuaril 2011 ringkonnakohtule taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ja osales 31. mail 2011 toimunud kohtuistungil. Määruskaebuse esitaja ei ole selles osas maakohtu määrust vaidlustanud.
10.Ringkonnakohus leiab, et õigusabikulude hindamisel tuleb teada ja arvestada õigusabi osutamisel tehtud toiminguid ja selleks kulunud aega. OÜ Florente spetsifikatsioonist arvele nr 060101 (II kd lk 91) nähtub, et aeg 11 tundi on kulunud hagi ja muude menetlusdokumentide koostamisele, kostjale vastamisele, kahel kohtuistungil osalemisele koos sõidukuludega Tartus, täpsemalt pole ajakulu lahti kirjutatud. Kohtuistungite protokollidest nähtub, et 11. septembri 2008 istungi pikkuseks oli 50 minutit (I kd lk 126),
20.novembri 2008 istungi pikkuseks oli 70 minutit (lk 155). Sama spetsifikatsiooni kohaselt kulutas hageja esindaja apellatsioonkaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele 4 tundi, hageja esindamisele kahel ringkonnakohtu istungil 3,5 tundi, sõiduks kahele ringkonnakohtu istungile kokku 10 tundi (selles osas on kohaldatud tasu koefitsenti 0, 5). Ringkonnakohtu kohtuistungite protokollide kohaselt ( I kd lk 189 ja II kd lk 43) kestsid istungid kokku mitte 3, 5 tundi, vaid 2 tundi ja 15 minutit. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt põhjendatuks peetud hageja lepingulise esindaja kuludega osaliselt. Esindajaga seotud kulusid saab arvestada alates 12. septembrist 2008, kui K. Floren esitas hageja esindamiseks kohtule volikirja. Ringkonnakohus loeb hageja esindamiseks kulunud aja hulka esindamist maakohtu istungitel 2 tundi, sõiduaega istungitele Tartusse spetsifikatsioonist ei nähtu. Seega saab hageja põhjendatud kuluks õigusabile lugeda maakohtus 2 tundi ehk 1800 krooni. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et TsMS § 144 p 2 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste, mitte aga nende esindajate, sõidukulud. TsMS § 217 lg 4 kohaselt on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab, seega on kohtuväliseks kuluks ka esindaja sõidukulud. Kui esindajal tuleb sõita kohtuistungile teise linna, siis paratamatult see suurendab lepingulise esindaja kulusid. Ringkonnakohtus on hageja põhjendatud kuluks õigusabile 11 tundi, sealjuures tuleb kohtuistungile sõiduks kulunud ajale kasutada koefitsenti 0, 5. Seega on hageja põhjendatud kulutus õigusabile maa- ja ringkonnakohtus 1800 krooni + 9900 krooni = 11700 krooni ehk 747,76 eurot.
11.Hageja kulutusi õigusabile kassatsioonkaebuse koostamisel tõendavad advokaadibüroo kaks arvet. Nimetatud arvetest nähtub, et arve nr 297 on ettemaksu arve summas 15 000 krooni ja arve nr 308 , mis on esitatud täiendavalt 1875 krooni ulatuses. Ringkonnakohus tuvastab arvete alusel, et advokaat I. Veso on kulutanud kassatsioonkaebuse koostamisele 11, 25 tundi, millest maakohus pidas põhjendatuks 8 tundi ja hageja ei ole maakohtu määrust selles osas ka vaidlustanud. Kuna arvete kohaselt on õigusabi teenust osutatud üksnes kassatsioonkaebuse koostamiseks, puudus maakohtul vajadus nõuda hagejalt lisaks advokaadibüroo arvele veel spetsifikatsiooni esitamist. Määruskaebuse esitaja on põhjendatult märkinud, et lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse määramine on suuresti TsMS 175 lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus ja ringkonnakohtul on maakohtu otsustusse õigus sekkuda üksnes siis, kui maakohus on selgelt ületanud diskretsiooni piire. Käesoleval juhul on maakohus pidanud kassatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ajaks kaheksat töötundi ja on oma otsustust piisavalt põhjendanud. Maakohus ei ole ületanud hinnangu andmisel diskretsioonipiire ja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks selles osas.
12.Kokku on seega hageja lepingulise esindaja põhjendatud menetluskulude suurus 747,76 eurot + 920,33 eurot = 1668,09 eurot.
13.Maakohus on õigesti kohaldanud esindaja kulude väljamõistmisel Vabariigi Valitsuse
15.detsembri 2005 määrusega nr 306 kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid, mille kohaselt on kuni 100 000 kroonise hagihinna korral piirmääraks 28 000 krooni ehk 1789,53 eurot. Kuna ringkonnakohus vähendab hageja kasuks lepingulise esindaja kulutuste teiselt menetlusosaliselt väljamõistetavat suurust, siis juba seetõttu ei toimu esindaja kulude hüvitamine maksimummääras. Ka on piirmäärad kehtestatud käibemaksu arvestamata. Maakohus on aga kassatsioonkaebuse esitamisega seotud kulud välja mõistnud koos käibemaksuga. Samas on maakohus õigesti asunud seisukohale, et antud tsiviilasja menetlus, mis on läbinud kõik kohtuastmed ja on olnud ringkonnakohtu menetluses kaks korda ja milles on peetud neli kohtuistungit, on keskmisest keerulisem menetlus. Nimetatud maakohtu seisukoht ei ole kuidagi vastuolus määruskaebuse esitaja poolt viidatud Riigikohtu seisukohaga tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10. Maakohus on lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel jätnud arvestamata ka Tartu Maakohtu 16. detsembri 2008 kohtuotsusega kindlaks määratud menetluskulude jaotusega. Maakohus on menetluskulud jätnud 90 % ulatuses Nemm Auto OÜ kanda ja 10 % ulatuses Raul Heno kanda. Seega tuleb hageja kõikidest põhjendatud menetluskuludest jätta 10 % hageja enda kanda ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kuludena 1501,28 eurot. Koos riigilõivuga tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 1788,88 eurot.
14.TsMS § 178 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.