Raul Heno hagi Nemm Auto OÜ vastu 90 894 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
81 537 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Nemm Auto apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
31. mai 2011
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja) – Nemm Auto OÜ (registrikood: 10738149), esindajad Neeme Pastik ja advokaat Marko Paabumets Vastustaja (hageja)
esindajad
RESOLUTSIOON
Menetluskulude jaotus
Tartu Maakohtu 16. detsembri 2008 otsus
Raul Heno (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja Kaido Floren Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 16. detsembri 2008 otsus muutmata. Jätta menetluskulud maakohtus 90% ulatuses Nemm Auto OÜ kanda ja 10% ulatuses Raul Heno kanda. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Nemm Auto OÜ
kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtule võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Raul Heno esitas 22.01.2008 Tartu Maakohtusse hagiavalduse OÜ Nemm Auto vastu varjatud puudusega müüdud sõiduauto mootori remondikulude hüvitamiseks summas 90 894 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid R. Heno ja OÜ Nemm Auto 25.05.2007 AS-ga Hansa Liising Eesti müügilepingu, mille alusel AS Hansa Liising Eesti ostis kokkuleppel hagejaga kostjalt sõiduauto Audi A 6. Samal kuupäeval anti üleandmise-vastuvõtu aktiga sõiduauto hagejale üle. Hageja viis müügijärgse kontrolli läbi kaks nädalat hiljem. 10.10.2007 pesi hageja autot AS Eesti Statoil autopesulas. Pärast pesulast väljasõitu auto mootor seiskus ega käivitunud enam. Auto toimetati OÜ Reval Auto teenindusse, kus selgus, et sõiduauto mootor on kasutuskõlbmatu, kuna vesi on tunginud mootorisse ja seda suuresti kahjustanud. Hageja tellitud ekspertiisist selgus, et vesi ei voolanud aknavannist ära, kuna äravoolu kummilutid olid ummistunud okaspuu okastega ning seetõttu täitus pidurivõimendi paun veega, mis mootori käivitamisel imeti vaakumtoru kaudu mootorisse. Hiljem selgus, et ummistuse põhjustanud okaste päritolu on iseloomulik Vahemeremaadele. Hageja esitas 16.11.2007 kostjale nõude varjatud puudusega müüdud sõiduauto Audi A 6 mootori parandamiseks või asendamiseks. Kostja sõidukil varjatud puudust ei tunnistanud. OÜ Reval Auto vahetas 27.12.2007 sõidukil mootori ning selle arve tasus hageja reservlaenuga. Kostja esitatud hooldusraamatu järgi oli sõiduautole tehtud korrapäraselt hooldust Itaalia Audi esinduses. Sellest tulenevalt ei võinud hageja arvata, et temale müüakse varjatud puudusega sõiduauto. Kuna auto lepingutingimustele mittevastavus sarnaste kasutatud autode puhul, mis on käinud korralises hoolduses, ilmnes vähem kui kuue kuu jooksul pärast auto ostmist, oli selline puudus olemas juba auto ostmise ajal. Hageja nõuab kostjalt varjatud puudusega müüdud sõiduauto mootori remondikulude hüvitamist summas 90 894 krooni.
2.Kostja Nemm Auto OÜ vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt kinnitavad hageja esitatud tõendid vaid ummistuse tekkimist, mitte seda, mis ummistuse põhjustas. Kuna sõidukeid kasutatakse välitingimustes, võib nii sõiduki kapoti alla kui ka teatud detailidesse sattuda mustust, okkaid, lehti vms. Hageja oli teadlik, et tegemist on kasutatud autoga, mistõttu on üsna mõistlik eeldada, et mõningane praht on kapoti alla sattunud, mis aga ei luba üheselt väita, et tegemist on varjatud puudusega.
Meelevaldne on ka hageja väide, nagu oleks okkad ja muu praht kogunenud pikema aja jooksul. Hagejale müüdud sõiduki hooldusraamatu järgselt oli sõidukile tehtud hooldust Itaalia Audi esinduses. Väidetavalt kontrollitakse vee äravooluluttide seisundit korralise hoolduse käigus. Hageja on ise märkinud, et viis 09.10.2007 auto hooldusesse, et valmistada seda ette talveks. Seega võib eeldada, et sõidukile tehti korraline hooldus ning selle käigus tuli tuvastada vee äravooluluttide seisund. Asjakohatu on hageja väide osundatud puuduse olemasolu kohta juba lepingu sõlmimise ajal. Kostja leidis, et mootori remondi maksumuseks ei ole 76 274 krooni, vaid 74 917 krooni ning 8 000 krooni sai hageja mootori müügist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 16. detsembri 2008 otsusega R. Heno hagi osaliselt ning mõistis Nemm Auto OÜ-lt välja 81 537 krooni R. Heno kasuks. Otsuse põhjenduste järgi on 25.05.2007 sõlmitud müügilepingu näol tegemist tarbijamüügilepinguga VÕS § 208 lg 4 tähenduses, milleks seadus loeb kõik vallasasja müügilepingud, mis sõlmitakse majandus- või kutsetegevuses tegutseva müüja ja tarbijast ostja vahel. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Seega asi peab olema vaba puudustest, mis vähendavad müüdud asja kasutusväärtust. Tarbijalemüügi puhul on VÕS § 217 lg 1 sätestatu tarbijast ostja kasuks imperatiivne (VÕS § 237 lg 1). VÕS § 217 lg 2 p 6 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Vaidlusaluse sõiduauto müügikuulutusele on tehtud märge garantii kohta ning lubatud garantiist tekkis hagejal põhjendatud ootus müüdud asja kvaliteedi suhtes. Asja ülevaatamise kohustus oli kostjal sõiduauto Itaaliast ostmisel, sest siis oli kostja müügilepingut sõlmides ise ostjaks ja tehing tehti kostja majandustegevuse raames. 02.11.2007 eksperdi arvamuse nr 07/147 kohaselt oli vee äravool aknavannist takistatud aku kinnituskoha all oleva äravoolu trapi ja äravoolu kummiluttide ummistuse tõttu, mille põhjustasid trappi ja luttidesse sattunud okaspuu okkad. Kohus leidis, et tegemist on puudusega, mida pooltel ei olnud võimalik avastada autot väliselt üle vaadates (varjatud puudusega). Lepingutingimustele mittevastavust tuleb kasutatud asja puhul jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kuna äravoolu trapi ja kummiluttide ummistuse tõttu täitus pidurivõimendi paun veega, mis mootori käivitamisel imeti vaakumtoru kaudu automootori silindrisse, pidas ekspert mootori seiskumise põhjuseks hüdraulilist lööki, mille tekitas vee sattumine mootori silindrisse. Audi ametliku maaletooja OÜ Reval Auto Tallinn juhatuse liikme V.V. vastusest hageja 29.11.2007 järelepärimisele nähtub, et neil puudub informatsioon analoogsete juhtumite kohta. Kostja ei ole tõendanud, et mootor muutus kasutuskõlbmatuks hagejast tulenevate asjaolude tõttu. Seega on asjas leidnud tõendamist, et kostja müüs hagejale varjatud puudusega sõiduauto Audi A 6 ehk lepingutingimustele mittevastava asja VÕS § 217 lg 2 p 6 tähenduses. Kostja vastutust lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisel hagejale tuleb hinnata VÕS § 218 lg 1 teise lause alusel, mille kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja
lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Asja üleandmise all tuleb mõista asja (otsese) valduse ostjale üleminekut. Üleandmise-vastuvõtu akti kohaselt anti sõiduauto Audi A 6 hagejale üle 25.05.2007. VÕS § 218 lg 2 sätestab, et tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Lepingutingimustele mittevastavus ilmnes 10.10.2007, seega kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast, mistõttu saab eeldada lepingutingimustele mittevastavuse olemasolu asja üleandmise ajal ja jaatada müüja vastutust asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Müüdud asja üleandmise hetkel ei pea lepingutingimustele mittevastavus veel avalduma, müüja vastutuse tekkimiseks piisab, kui riski ülemineku hetkel on olemas hiljem avaldunud lepingutingimustele mittevastavuse põhjustanud asjaolu. Lepingutingimustele mittevastavuse põhjustas aknavannist takistatud vee äravool trapi ja kummiluttide ummistus. Ekspertarvamuse kohaselt olid ummistajateks nii Himaalaja seedri kui merimänni okkad. Mõlemad ei kasva Eestis vabas õhus. Kuna tarbijalemüügi puhul välistab VÕS § 237 üldjuhul igasuguse müüja seaduses sätestatud vastutust piirava kokkuleppe kehtivuse ja kohus ei ole tuvastanud erandite esinemist müüja suhtes sätestatud vastutusstandardist, vastutab kostja lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 218 lg 2 alusel. Ostja peamiseks õiguskaitsevahendiks müüjapoolse mittenõuetekohase täitmise puhul on lepingu täitmise nõue. Vastavalt VÕS §-le 222 saab ostja lepingu täitmise nõude kaudu võimaluse nõuda lepingutingimustele mittevastava asja parandamist või asendamist. VÕS § 222 lg 5 kohaselt kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Tulenevalt VÕS § 222 lg-st 4 kannab müüja asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Kohtule esitatud kulude kalkulatsioonist nähtuvalt kandis hageja seoses mootori purunemisega erinevaid kulusid 90 894 krooni. Kohtuistungil vaidlustas kostja esitatud kalkulatsioonist vaid mootori remondiga seotud kuludest mootori vahetuse maksumuse, leides, et nimetatud summast kuulub mahaarvamisele 1 357 krooni, kuna nimetatud kulu ei ole seotud mootori remondiga. Hageja nõustus kostja sellekohase vastuväitega. Samas juhtis kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja on kasutuskõlbmatu mootori müünud ning saanud selle eest 8 000 krooni. VÕS § 222 lg 3 kohaselt kui müüja asendab puudusega asja lepingutingimustele vastava asjaga, võib ta nõuda ostjalt puudusega asja tagastamist. Sel juhul kohaldatakse VÕS §-des 189-191 sätestatut. Kuivõrd hageja on kasutuskõlbmatu mootori, millele kostjal oleks õigus VÕS § 222 lg 3 kohaselt, võõrandanud, tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat summat vähendada 8 000 krooni võrra VÕS § 189 lg 2 p 2 alusel. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 81 537 krooni.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Nemm Auto esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 16. detsembri 2008 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda. Kaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:
1) on maakohus hinnanud tõendeid ebaõigesti. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et apellant müüs hagejale varjatud puudustega sõiduauto Audi A 6 ning olemasolevate tõendite pinnalt on võimalik järeldada, et hageja ise või hageja poolt asja hooldama tellitud isik on rikkunud asja kasutamise eeskirju ja reegleid, ehk ei ole järginud asja kasutamisel hoolsusnõudeid. Maakohus ei ole hinnanud tõendina 11.06.2007 tellimust nr 49559 ja selle tähendust asja lahendamisel. Hageja lasi sõiduauto üle vaadata eriteadmisi omaval isikul, Audi ametlikul maaletoojal, et selgitada välja ka auto varjatud puudused. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja tellis hooldustööd ja lisatööd. Apellant on seisukohal, et hooldustööd pidid hõlmama ka äravoolu trappide ja luttide kontrolli. Tõendist 11.06.2007 tuleneb, et tegemist oli hoolduse ja lisatöödega, mitte ostujärgse kontrolliga. Kuna tegemist oli hooldusega, pidi kontrollima ka veeäravoolutrappe ja lutte. Selle tegemata jätmisega on töövõtja rikkunud hoolsuskohustust ja jätnud järgimata hooldusele vajalikke nõudeid. Nimetatud asjaolu kinnitab ka eksperdiarvamuse juurde lisatud Lisa 1, väljavõte Audi A6 saksakeelsest juhendist hooldusraamatus veeäravoolu kastide puhastamise kohta. Maakohus on jätnud tõendi Reinigen Sie den Wasserkasten und entfernen die Ablaufte unterhalb der Batterie (tõlge: puhastage veekastid ja eemaldage/puhastage aku all olev äravoolutoru), hindamata. Ekspert on lisanud selle tõendi ekspertiisiaktile ning arusaamatuks jääb, kellele see juhend veel täitmiseks oli kui mitte omanikule või hooldajale. Hageja, viies läbi nii tavapärase kui ka erakorralise ülevaatuse/hoolduse, vastutas sõiduki tehnilise korrasoleku eest juba ise. Apellant ei saa vastutada hagejale tekkinud kahju eest, mis on tekkinud asja mittenõuetekohasest kasutamisest ja hoolsuskohustuse mittejärgimisest. Maakohus ei ole täielikult hinnanud OÜ Reval Auto Tallinn juhatuse liikme V.V. 17.12.2007 vastust hageja järelepärimisele. Järelepärimises esitatud küsimusele, kui tihti ja kuidas kontrollitakse veeäravooluluttide seisundit, on vastatud, et veeäravoolu luttide seisundit kontrollitakse korralise hoolduse käigus. Küsimusele, kas 11.06.2007 auto ostujärgse kontrolli käigus, kui 120 000 km hooldusest oli möödunud 6 kuud (4000 km), oli põhjust kontrollida ka veeäravooluluttide seisukorda, vastati, et auto ostujärgses kontrollkäigus seda ei kontrollita. Maakohus jättis hindamata, kas selline teenus üldse toimus ja millega see on tõendatud; 2) on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et tegemist oli puudusega, mida ei olnud võimalik avastada autot väliselt üle vaadates (varjatud puudusega). Hageja lasi auto üle vaadata ning kasutas sõidukit 25.05.2007-10.10.2007. Maakohus jättis hindamata, kas kummiluttide ummistumine on asja puudus ning, kas vastustaja käitumine võis põhjustada mootori purunemise ning, kas hageja käitumise ja mootori purunemise vahel eksisteeris põhjuslik seos. Apellant on seisukohal, et kummiluttide ummistumine ja mootori purunemine ei ole asja puudus, vaid on asja omaniku poolt vajaliku hoolsuskohustuse mittejärgimise tagajärg. Maakohus on vääralt hinnanud eksperdi arvamust 07/147 02.11.2007, leides, et ummistuse tekitasid trappi ja luttidesse sattunud okaspuu okkad. Eksperdi arvamuse p-s 6 on märgitud, et aknavannis leidus okaspuu okkaid (fotod 9, 10) ka pärast Audi esinduses tehnilise kontrolli käigus läbiviidud vee äravoolu avade puhastamist, arvamuse p 4 järgi võib vee äravoolu kummiluttide seisukord ja okastega täituvus selguda peale nende leidmist mootori ja käigukasti vahelisest ruumist, kuhu mõlemad aknavanni tühjendamise käigus kukkusid. Eksperdi arvamusest tuleneb, et tegelikult ei saanud ekspert järeldada, et kummilutid olid ummistunud just okastega või, et nad üldse olid ummistunud, kuna ekspert ei ole saanud neid vaadelda (arvamuse p 4). Kummilutid olid kadunud. Olukorras, kus ekspert ei ole saanud vaadelda kummilutte, mis väidetavalt olid ummistunud, ei ole võimalik ka järeldada, et mootori purunemine on toimunud just selliselt nagu seda kirjeldas ekspert. Lähtuvalt eeltoodust on ebaõige maakohtu seisukoht, et asjas on leidnud tõendamist, et kostja müüs hagejale varjatud puudusega sõiduauto Audi A6 ehk lepingutingimustele mittevastava asja VÕS § 217 lg 2 p 6 alusel. OÜ Reval Auto Tallinn juhatuse liikme V.V. vastuses märgitu, et neil
puudub informatsioon analoogsete juhtumite kohta, ei ole lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 217 lg 2 p 6 tähenduses;
piisav
määratlemaks
3) pidi ostja eeldama, et ostab kasutatud sõiduauto ja nõustus selle kvaliteediga. Kasutatud auto müümise korral erikokkuleppe puudumisel sõiduki omaduste ja silmas peetud kasutuseesmärgi osas on lepingutingimustele mittevastavusega tegemist alati siis, kui müüdud sõidukil on puudusi, mille tõttu ei ole sõidukit võimalik ohutult teeliikluses kasutada või, mis võivad tingida tehnilise ülevaatuse negatiivse tulemuse ja seetõttu keelu autoga liikluses osaleda. Puudused, mis asja eesmärgipärast kasutamist iseenesest ei välista, nt müüdud sõidukil esinevad rooste- või avariikahjustused, ei kujuta endast siiski lepingutingimustele mittevastavust § 217 lg 2 p 2 tähenduses ning nende vastavust lepingu tingimustele tuleb täiendavalt kontrollida § 77 kohaselt (Võlaõigusseadus II kommenteeritud väljaanne § 217 kommentaar 3.2.2.b). Apellant on seisukohal, et äravoolutrapi luttide ummistus viitab otseselt hagejapoolsele asja mittenõuetekohasele kasutamisele ja hoolsuskohustuse rikkumisele asja kasutamisel. Kasutatud asja müümise korral tuleb arvestada, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Näiteks ei kujuta asjaolu, et kasutatud auto vajab selle eelnevast kasutamisest tingitud kulumise tõttu remonti, veel iseenesest lepingutingimustele mittevastavust (RKTKo 3-2-1-32-00) Tegemist on kasutatud autoga, mistõttu remondi või hoolduse tegemist tuli hagejal eeldada juba ostmisel ning mis tema käitumisest ka tulenes.
5.R. Heno vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb Tartu Maakohtu 16. detsembri 2008 otsuse muutmata jätmist ning menetluskulude jätmist apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on põhjendamatu apellandi väide, et kui tarbijast ostja laseb pärast ostu asja üle vaadata, kaotab tarbijast ostja kõrgendatud kaitse võrreldes majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga. Vastustaja hoolsa isikuna lasi asja üle vaadata tavalisemate tüüpvigade suhtes, kuid see ei tühistanud tema kui tarbija õigusi ja seaduse kõrgendatud kaitset. Vastupidine tõlgendus viiks järeldusele, et tarbijast ostjal on kasulikum jätta ostetud asi üle vaatamata, sest muidu ta kaotab seaduses sätestatud kaitse. OÜ-s Reval Auto 11.06.2007 läbiviidud hooldustöid ei saa arvestada kui tehnilist hooldust, mida tehakse kindla hooldusvälba möödudes (Audil TH1 15 000 km ja TH2 30 000 km juures). Kuna hooldusraamatu järgi oli sõidukile tehtud korraline tehniline hooldus 6 kuud (4000 km) tagasi, siis uut korralist või erakorralist hooldust see ei vajanud. Kontrollimist ei vajanud muuhulgas ka äravoolutrappide seisukord, mille ummistust ei ole kunagi teadaolevalt esinenud OÜ Reval Auto töötaja V.V. vastuse järgi. Viimati nimetatud asjaolu näitab ka seda, et tegemist on erandliku puudusega, mitte kasutatud auto tavapärase omadusega. Ekspertiisiakti lisas olevad aknavanni fotod on võetud OÜ Reval Auto tehnilise hoolduse juhendist. See on mõeldud kasutamiseks spetsialistile TH 1 või TH 2 hoolduse läbiviimisel, mitte autoomanikule. Vastustaja omab eesti keelset 2002. a väljalaske A6 käsiraamatut, mida võib vajadusel kohtule esitada, kus ei ole kirjutatud, et auto omanik peab iseseisvalt kontrollima ja puhastama aknavanni prahist. Kuna Eesti kliimas ei ole teadaolevalt taolist ummistust kunagi esinenud, siis ei saa autoomanikult mõistlikult eeldada, et ta selles osas midagi kontrolliks; 2) on ekspertiisist ilmne, et vee äravooluavade ummistuse põhjustasid just Eestis kliimas mitteesinevad merimänni ja seedri okkad ning käbid, mis aegamööda alla vajudes, mädanedes ja endaga tolmu sidudes muutusid lõpuks veele läbipääsmatuks. Seega on tegemist just erakordse ja varjatud puudusega, mitte kasutatud auto iseloomuliku või vähemalt tõenäolise veaga. Just selliste puuduste eest müüja VÕS-i kohaselt vastutabki.
Kuna OÜ Reval Auto töötaja V.V. vastuste järgi ei ole antud hagis käsitletud puudust kunagi neil teadaolevalt esinenud, siis on tegemist erilise ja erakordse puudusega, mille eest kostja vastutab VÕS § 217 lg 2 p 6 järgi. Apellandi vastutust suurendab veel asjaolu, et ta oli auto müümisel rõhutanud garantii olemasolu. Ebaõige on apellandi väide, et kummilutid on kadunud. Üks neist anti kohtuistungil kohtunikule ja teine on vastustaja käes. Arusaamatu on apellandi väide, et asjas on tõendatud, et mootori purunemine on tekkinud hagejast endast tulenevalt. Nagu hagiavaldusest ja kohtuasja materjalidest ilmneb, on vastustaja tellinud kahel korral sõidukile ekspertiisi, millest ta on eelnevalt kirjalikult teavitanud ka apellanti. Apellant ei ole ekspertiisidest osa võtnud. Kui apellant oleks ekspertiisist osa võtnud või tundnud huvi selle teostamise üksikasjade kohta, oleks ta saanud vastused apellatsioonkaebuses esitatud küsimustele, miks lutte üles ei otsitud (nad olid kukkunud veevanni ummistuse likvideerimise käigus käigukasti peale ja neid oli võimalik kätte saada alles pärast mootori mahavõtmist) või kuidas said kummilutid põhjustada ummistuse.
EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS
6.Tartu Ringkonnakohus tühistas 30. novembri 2009 otsusega Tartu Maakohtu 16. detsembri 2008 otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 7. aprilli 2010 otsusega Tartu Ringkonnakohtu
30.novembri 2009 otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Tsiviilkolleegiumi otsuse põhjenduste kohaselt VÕS § 217 lg 2 p 6 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Kasutatud asjade puhul tuleb kolleegiumi arvates arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel. Kuna asjas on tuvastatud eksperdiarvamuse alusel, et okkad olid pärit puudelt, mida Eestis ei kasva, olid okkad aknavannis olemas eelduslikult juba asja üleandmise hetkel. Kolleegium nõustus hagejaga, et kui auto hooldusraamatusse oli märgitud, et autole on tehtud enne Itaalias korraline hooldus, ning kui kostja reklaamis autot garantiiga, võis hageja mõistlikult võttes eeldada, et tegemist on kontrollitud, kvaliteetse ja korras kasutatud autoga. Andes eeltoodud asjaoludel hagejale üle auto, mille aknavann ja vee äravoolu kummilutid olid täitunud okastega, mis olid pärit okaspuudelt, mida Eestis ei kasva, andis kostja hagejale üle varjatud puudusega ehk lepingutingimustele mittevastava asja VÕS § 217 lg 2 p 6 mõttes. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul mh võtta seisukoht, kas okaste olemasolu aknavannis ja vee äravoolu kummiluttides on põhjuslikus seoses tekkinud ummistusega ja selle tagajärjel tekkinud mootoririkkega. Selleks tuleb vastata küsimusele, kas ka ilma okasteta oleks tekkinud ummistus, mis tõi kaasa aknavanni täitumise veega ja mootoririkke. Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud, et ekspert ei ole eksperdiarvamuse p-st 4 tulenevalt saanud vaadelda kummilutte. Samuti on kostja apellatsioonkaebuses väitnud, et hageja lasi teha 11.06.2007 autole hoolduse, mis pidi hõlmama ka vee äravoolu trappide ja luttide kontrolli. Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel võtma muu hulgas seisukoha kostja apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohta.
Kui asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohus tuvastab, et kahju tekkis osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel, annab see aluse VÕS § 139 lg 1 kohaldamiseks. Selliseks asjaoluks võib muu hulgas olla ka see, kui hageja lasi 11.06.2007 teha autole korralise hoolduse, kus tuli kontrollida ka vee äravoolu trappe ja lutte.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
16.detsembri 2008 otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 693 lg-le 2 Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Kuna Tartu Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
9.Maakohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid jõudes järeldusele, et kostja müüs hagejale varjatud puudusega sõiduauto Audi A 6 ehk lepingutingimustele mittevastava asja VÕS § 217 lg 2 p 6 tähenduses. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Tarbijalemüügi puhul on VÕS § 217 lg 1 sätestatu tarbijast ostja kasuks imperatiivne (VÕS § 237 lg 1). VÕS § 217 lg 2 p 6 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist oli kasutatud autoga. Kasutatud asja müümise korral tuleb arvestada, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldaval kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. 02.11.2007 eksperdi arvamuse nr 07/147 (I kd tl 22-23) kohaselt seiskus mootor seetõttu, et Audi survepesu käigus täitus aknavann veega; vee äravool aknavannist oli takistatud aku kinnituskoha all oleva äravoolu trapi ja äravoolu kummiluttide ummistuse tõttu, mille põhjustasid trappi ja luttidesse sattunud okaspuu okkad; pidurivõimendi paun täitus veega, mis mootori käivitamisel imeti vaakumtoru kaudu automootori silindritesse. 18.12.07 ekspertarvamuse kohaselt (I kd tl 64) olid trappi ja kummiluttidesse sattunud himaalaja seedri ja merimänni okkad ning seeder ja merimänd ei kasva Eestis vabas looduses. Kuna asjas on tuvastatud eksperdi arvamuse alusel, et okkad pärinesid puudelt, mida Eestis ei kasva, olid okkad aknavannis olemas eelduslikult juba asja üleandmise hetkel. Vaidlusaluse sõiduauto müügikuulutusele on tehtud märge garantii kohta (I kd tl 86) ning lubatud garantiist tekkis hagejal põhjendatud ootus müüdud asja kvaliteedi suhtes. Asja ülevaatamise kohustus oli kostjal sõiduauto Itaaliast ostmisel, sest siis oli kostja müügilepingut sõlmides ise ostjaks ja tehing tehti kostja majandustegevuse raames. Arvestades eeltoodud asjaolusid, andes hagejale üle auto, mille aknavann ja vee äravoolu kummilutid olid täidetud okastega, mis olid pärit okaspuudelt, mis Eestis ei kasva, andis kostja hagejale üle varjatud puudustega ehk lepingutingimustele mittevastava asja VÕS § 217 lg 2 p 6 mõttes.
11.Apellandi väite kohaselt olemasolevate tõendite pinnalt on võimalik järeldada, et hageja ise või hageja poolt asja hooldama tellitud isik on rikkunud asja kasutamise eeskirju, sest hageja lasi 11.06.2007 sõiduauto üle vaadata eriteadmisi omaval isikul, Audi ametlikul maaletoojal, ja tellis hooldustööd ja lisatööd ning hooldustööd pidid hõlmama ka äravoolu trappide ja luttide kontrolli. Tellimuse nr 49559 kohaselt on hageja 11.06.2007 tellinud hooldustööd (I kd tl 17). Tellitud hooldustööde loetelu ei sisalda äravoolu trappide ja luttide kontrolli. Tegemist ei olnud korralise hooldusega. Nimetatud asjaolu nähtub auto hooldusraamatust ning samuti ringkonnakohtu istungil tunnistaja V.V. ütlustest, mille kohaselt korrapärase hooldusvälba käigus kontrollitakse kummilutte, kuid antud juhul ei toimunud korralist kontrolli ning selle käigus ei kontrollitud ning ei pidanudki kontrollima äravoolu trappe ja lutte.
12.Maakohus on õigesti hinnanud eksperdi arvamust 07/147, leides, et ummistuse tekitasid trappi ja luttidesse sattunud okaspuu okkad, ning apellandi vastupidine väide on alusetu. Ringkonnakohus leiab, et eksperdi arvamusega nr 07/147 ning ringkonnakohtu istungil tunnistajana üle kuulatud A.L. ütlustega on tõendatud põhjuslik seos tekkinud ummistuse ning okaste olemasolu aknavannis ja vee äravoolu kummiluttides vahel. Eksperdi arvamusega nr 07/147 kohaselt vee äravool aknavannist oli takistatud aku kinnituskoha all oleva äravoolu trapi ja äravoolu kummiluttide ummistuse tõttu, mille põhjustasid trappi ja luttidesse sattunud okaspuu okkad. Tunnistaja A.L. ütluste kohaselt nägi ta okkaid aknavannis ja ummistus oli luttides; kui aknavann vett täis valati, siis imbus vaevaliselt väljalasketrappide kaudu vedelikku ja füüsiliselt sai punnid eest ära lükatud, st ummistus oli neid luttides. Apellandi väite kohaselt tuleneb eksperdi arvamusest, et tegelikult ei saanud ekspert järeldada, et kummilutid olid ummistunud just okastega või, et nad üldse olid ummistunud, kuna ekspert ei ole saanud neid vaadelda (arvamuse p 4). Tunnistaja A.L. ütluste kohaselt leiti lutid mootoriruumist, s.o kummilutte on vaadelnud ning see ei ole andnud alust asuda teisele arvamusele, kui on märgitud eksperdi arvamuses nr 07/147.
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda.
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.