Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled ja AS Hansa Liising Eesti 25.05.2007. a müügilepingu, mille alusel AS Hansa Liising Eesti ostis kokkuleppel hagejaga kostjalt sõiduauto Audi A 6. Samal kuupäeval anti üleandmise-vastuvõtu aktiga sõiduauto hagejale üle. Kuna auto ostmise päeval ei olnud võimalik Tartus selle tehnilist seisukorda kontrollida, viis hageja müügijärgse kontrolli läbi Tallinnas kaks nädalat hiljem. Autole tehti tehniline kontroll ja vajalik pisiremont. Hageja kasutas autot heaperemehelikult, käies autoga hoolduses, remonditöökojas ja autopesulas. Autol oli täiskasko kindlustus ja kindlustusterritooriumiks oli ainult Eesti Vabariik. Autot hoiti hageja elukohajärgse korterelamu esisel lahtisel parkimisplatsil. Viimati käis hageja hoolduses 09.10.2007. a, et lasta auto talveks ette valmistada – autol vahetati jahutusvedelik ja paigaldati esimesed porikummid. Hageja sai autot kasutada neli kuud. 10.10.2007. a pesi hageja autot AS Eesti Statoil autopesulas. Peale pesulast väljasõitu auto mootor seiskus ega käivitunud enam. Auto toimetati OÜ Reval Auto teenindusse, kust 11.10.2007. a teavitati hagejat telefoni teel, et sõiduauto mootor on kasutuskõlbmatu, kuna vesi on tunginud mootorisse ja seda suuresti kahjustanud. Hageja tellitud ekspertiisi käigus selgus, et vesi ei voolanud aknavannist ära, kuna äravoolu kummilutid olid ummistunud okaspuu okaste poolt ning seetõttu täitus pidurivõimendi paun veega, mis mootori käivitamisel imeti vaakumtoru kaudu mootorisse. Hiljem selgus, et ummistuse põhjustanud okaste päritolu on iseloomulik Vahemeremaadele. 16.11.2007. a esitas hageja kostjale nõude varjatud puudusega müüdud sõiduauto Audi A 6 mootori parandamiseks või asendamiseks. Kostjalt saadud vastusest selgus, et kostja ei tunnista varjatud puudust, oletades hoopis, et hageja ise on põhjustanud mootori kahjustumise. Kuna uue mootori ost ja remondikulud pidid kujunema suureks, võttis hageja koos abikaasaga pangast reservlaenu. Uue mootori ostmiseks võitis hageja kõigepealt 25.11.2007. a eBay interneti oksjoni ja viis päeva hiljem sooritas saadud laenurahaga välismakse Saksamaa firmale Kfz-Teile Köllnick. 27.12.2007. a lõpetati OÜ Reval Auto teeninduses mootorivahetus, mille kohta esitatud arve maksis hageja reservlaenuga. Hageja lootis autot ostes, et selle tehniline seisund ostmise hetkel vastab sarnaste kasutatud sõiduautode kvaliteedile. Kostja esitatud hooldusraamatu järgselt oli sõiduautole tehtud korrapäraselt hooldust Itaalia Audi esinduses. Sellest tulenevalt ei võinud hageja arvata, et temale müüakse varjatud puudusega sõiduauto. Kuna auto lepingutingimustele mittevastavus sarnaste kasutatud autode puhul, mis on käinud korralises hoolduses, ilmnes vähem kui kuue kuu jooksul pärast auto ostmist, oli selline puudus olemas juba auto ostmise ajal. Kuivõrd kostja keeldus täitmast hageja nõuet mootori parandamiseks, parandas hageja oma kuludega auto mootori ise. Hageja nõuab kostjalt varjatud puudusega müüdud sõiduauto mootori remondikulude hüvitamist summas 90 894 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (tl 76-79) Kostja ei nõustu esitatud hagiga, leides, et hageja nõue ei ole põhjendatud. Vastuse kohaselt kinnitavad hageja esitatud tõendid vaid ummistuse tekkimist, mitte asjaolu, mis ummistuse põhjustas. Kuna sõidukeid kasutatakse välitingimustes, võib nii sõiduki kapoti alla kui ka teatud detailidesse sattuda mustust, okkaid, lehti vms. Hageja oli teadlik, et tegemist on kasutatud autoga, mistõttu on üsna mõistlik eeldada, et mõningane praht on kapoti alla sattunud, mis aga ei luba üheselt väita, et tegemist on varjatud puudusega. Kui lähtuda hageja seisukohast, siis võiks auto mootor seiskuda ka tugeva vihmasaju korral, kui vesi satub aknavanni ja võimaliku ummistuse tõttu mootori silindrisse. Kostja leiab, et olukord, millele tugineb hageja, saaks suure tõenäosusega tekkida vaid juhul, kui mootorile tehakse oskamatut survepesu, mitte aga sõidukile tehtavast tavalisest välipesust. Kui rikkumise põhjustab võlausaldaja enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab, ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Meelevaldne on ka hageja väide nagu oleks okkad ja muu praht kogunenud pikema aja jooksul. Hagejale müüdud sõiduki hooldusraamatu järgselt oli müüdud sõidukile tehtud hooldust Itaalia Audi esinduses. Väidetavalt kontrollitakse vee äravooluluttide seisundit korralise hoolduse käigus. Hageja on ise märkinud, et viis 09.10.2007. a auto hooldusesse, et valmistada seda ette talveks. Seega võib eeldada, et hageja kasutuses olevale sõidukile tehtigi korraline hooldus, mistõttu tekib kostjas

küsimus, kuidas siis teenindus korralise hoolduse käigus ei tuvastanud midagi vee äravooluluttide seisundi osas. Eeltoodust lähtudes leiab kostja, et on asjakohatu hageja väide osundatud puuduse olemasolu kohta juba lepingu sõlmimise ajal. AS Eesti Statoili arved ja kviitung hõbepesu kohta ei tõenda asjaolu, et pesulas käidi just vaidlusaluse sõidukiga. Kostjale jääb selgusetuks, kuidas on hageja arvestanud mootori vahetuse maksumuseks 26 540 krooni, kui arve nr 61658 kohaselt on mootori vahetuse maksumuseks 11 714,76 krooni. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja hageja menetluskulud tema enda kanda. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (tl 84) Hageja pesi 10.10.2007. a autot AS Eesti Statoil automaatpesulas, kus toimub ainult auto väline pesu. Takistuse tõttu vee äravoolusüsteemis tungis vesi mootorisse, muutes selle kasutuskõlbmatuks. Kuna korralist hooldust tehakse sõiduautole Audi A 6 15 000 km täitumisel ja 09.10.2007. a oli auto läbinud 11 000 km, siis korralist hooldust veel vaja teha ei olnud. Hoolduses vahetati Itaalia jahutusvedelik külmakindlama vastu ja paigaldati porikummid. 09.10.2007. a vee äravoolulutte ei kontrollitud. AS Eesti Statoil arvete tõendusmaterjalina kasutamise kohta märgib hageja, et kõik arved on vormistatud tema nimele, olles seega seotud hageja sõiduautoga, oli siis tegu auto pesemise või tankimisega. Mootorivahetuse kohta esitatud arve sisaldab nii aja- kui materjalikulu. Kalkulatsioonis esitatud summa erineb arvel äratoodud summast, kuna hageja jättis välja tagumiste porikummide ostu ja paigalduse hinnad summas 2 410 krooni koos käibemaksuga, sest nimetatud kuluartiklid ei ole otseselt seotud mootori vahetuse või sellele veekahjustuse tõttu tekkinud vigastuste kõrvaldamisega. Hageja lisab, et temale müüdud sõiduauto müügikuulutuses kostja kodulehel lubas kostja lisaks makse- ja vahetusvõimalusele ka garantiid, millest nüüd iga hinna eest soovitakse kõrvale hoida. Hageja leiab, et temapoolne 4-kuuline auto kasutamine ei saanud mitte kuidagi viia selleni, et vee äravoolulutid aknavannis ummistuvad sedavõrd, et vesi ei jõua sealt tühjeneda isegi ööpäeva jooksul. Aknavann pidi olema täitunud juba auto ostmise ajal okastest ja muust prahist, mis vajusid koos veevooluga äravooluluttidesse ja täitsid selle kuni ummistuseni. Kuna on tõendatud okaste mittekohalik päritolu, siis mingit vastuolu puuduse olemusega hageja siin ei leia. KOHTUISTUNG (tl 126-127, 155-157) Hageja lepingulise esindaja, Kaido Floren’i, selgituse kohaselt reklaamis kostja müüdavat autot kui garantiilist autot. Garantii tingimus on vaid täiendav nõude alus, näidates oferdi sisu, kuid hagi ei põhine ainult garantiil. Asi peab vastama lepingutingimustele, kuid hagejale müüdud autol oli varjatud puudus, mistõttu auto ei vastanud lepingutingimustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lõike 2 punkti 6 kohaselt. Antud juhul kostja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul VÕS § 218 lõike 2 alusel. Igasuguseid hooldustoiminguid tehakse teatud aja tagant. Hageja pesi ka enne oma autot. Seda enam ei saanud sinna mustust koguneda. Auto Eestist väljas ei käinud. Puudus ei saanud tekkida Eestis, algpõhjus on Itaalias. Järelikult ei tehtud Itaalias hooldust korralikult. Kohtule esitatud kalkulatsioonist tuleb mootori remondiga seotud kuludest maha võtta 1 357 krooni. 74 917 krooni on see summa, millele lisanduvad postikulu, laenu intress, eksperdi arve ja advokaadi arve. Hageja lasi mootori ise korda teha ja tal on õigus see raha tagasi saada. Hageja nõue kokku on 89 537 krooni. Hageja, Raul Heno, selgituse kohaselt oli müügikuulutuses lubatud garantii üks põhjus, miks ta selle auto ostis. Hageja maksis auto eest ligi 220 000 krooni. Kindlustus antud vaidluses hagejat ei aita. Vana mootoriga sõitis hageja 8000 km ja uuega on sõitnud 2000 km. Spidomeetri näit on 134000 km, ostmisel oli 121000 km. Läbisõitu kontrolliti VIN koodiga. Vana mootori müüs hageja ära 8 000 krooni eest. Auto on liisingfirmalt välja ostetud. Porikummide vahetuse tellis hageja ise, samuti tuleb roolivarraste maksumus arvest maha võtta. Kostja lepingulise esindaja, Helena Purga, selgituse kohaselt tunnistab kostja asjaolu, et pakkus välja garantiivõimaluse, kuigi lepingus ei ole garantiist ühtki sõna. Samas on ka maksimaalne garantii tähtaeg 30 päeva möödunud ning hageja tuginemine antud faktile asjakohatu. Kostja oskamatule survepesu väitele enam ei tugine. Tegemist oli kasutatud autoga. Kostjal ei olnud autot müües põhjust kahelda, et Itaalias ei tehtud hooldust põhjalikult. Kostja usaldas Itaalia

autoteenindust ega olnud teadlik varjatud puudusest. Selline puudus ei ilmne välisel vaatlusel. Kostja ei saa teostada autodele sellist põhjalikku vaatlust, et auto võetakse osadeks lahti, sellist asja on ebamõistlik eeldada. Kui varjatud puudus oleks olemas olnud, siis oleks ta pidanud kohe peale esimest pesu ilmnema, aga ilmnes peale viiendat pesu. Tegemist oli nii okaspuu okaste kui ka muu prahiga, mis põhjustasid ummistuse. Seda, millal praht kogunes, ei ole võimalik kindlaks teha. See võis koguneda ka viimase kasutuskuu jooksul. Hageja on väitnud, et kummiluttide olukorda kontrollitakse kord aastas. Kuna hooldusraamat on korrektne, siis võib eeldada, et hooldust on tehtud ning et kummilutid vaadati üle Itaalia autoesinduses. Kostja leiab, et mootori remondi maksumuseks ei ole 76 274 krooni, vaid 74 917 krooni, sest 1 357 krooni võrra kuuluks nõue vähendamisele. Samuti on küsimus 8 000 kroonis, mis hageja on saanud mootori müügist. Kokkuvõttes leiab kostja, et tõendatud ei ole asjaolu, et müüdud auto ei vastanud lepingutingimustele, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja seadusliku esindaja, Neeme Pastik’u, selgituse kohaselt on ta tegelenud autode müügiga 15 aastat. Kuigi müügikuulutuses oli garantii kirjas, ei olnud seal märgitud garantii pikkust. Kui auto on väga heas korras, lisatakse märkusena garantii. Kui ostja nõuab, pannakse see ka lepingusse kirja. Hageja arvas aga, et garantii on automaatselt. Garantii pikkus on 7-8 päeva kuni kuu. Kui autot müüdi, pesti see enne survepesuriga puhtaks. Kui ummistus oleks kohe juhtunud, oleks kõik arusaadav, aga autot kasutati neli ja pool kuud. Kostja leiab, et ummistus ei saanud tekkida ainult Itaaliast kaasatulnud okaste tõttu. Lisaks kuuseokastele oli seal muud prügi ja prahti, mis võis olla tekkinud auto kasutusajal hageja poolt. Kui inimene ise paneb tahtlikult või tahtmatult prügi sisse, siis selle eest müüja ei vastuta. Kui asi juhtus, helistas hageja ja palus abi uue mootori leidmisel ega süüdistanud kostjat. Hiljem aga algas kostja süüdistamine. Kostja ei ole nõus hagejale midagi maksma.

KOHTU SEISUKOHT

põhjendatud ootus müüdud asja kvaliteedi suhtes. Mõlemad pooled lähtusid lepingut sõlmides asjaolust, et sõiduautole oli kuus kuud tagasi tehtud hooldus Itaalias Audi esinduses (tl 124). Kuigi tarbijast ostjal ei ole asja ülevaatamise kohustust, lasi hageja 11.06.2007. a teha autole müügijärgse kontrolli ja vajaliku pisiremondi (tl 17). Samas oli asja ülevaatamise kohustus kostjal sõiduauto Itaaliast ostmisel, sest siis oli kostja müügilepingut sõlmides ise ostjaks ja tehing tehti kostja majandustegevuse raames. Ülevaatuse läbiviimisel tuleb järgida käibes vajalikku hoolsust. Samas tuleb ülevaatusel eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi varjatud puudustest. 02.11.2007. a antud eksperdi arvamuse nr 07/147 (tl 22-23, 24-41) kohaselt oli vee äravool aknavannist takistatud aku kinnituskoha all oleva äravoolu trapi ja äravoolu kummiluttide ummistuse tõttu, mille põhjustasid trappi ja luttidesse sattunud okaspuu okkad. Kohus leiab, et tegemist on puudusega, mida pooltel ei olnud võimalik avastada autot väliselt üle vaadates (varjatud puudusega). Kohus on seisukohal, et lepingutingimustele mittevastavust tuleb kasutatud asja puhul jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kuna äravoolu trapi ja kummiluttide ummistuse tõttu täitus pidurivõimendi paun veega, mis mootori käivitamisel imeti vaakumtoru kaudu automootori silindrisse, pidas ekspert mootori seiskumise põhjuseks hüdraulilist lööki, mille tekitas vee sattumine mootori silindrisse. Audi ametliku maaletooja OÜ Reval Auto Tallinn juhatuse liikme Villu Vackermann’i vastusest hageja 29.11.2007. a järelepärimisele nähtub (tl 59), et neil puudub informatsioon analoogsete juhtumite kohta. Kostja ei ole tõendanud, et mootor muutus kasutuskõlbmatuks hagejast tulenevate asjaolude tõttu. Seega on asjas leidnud tõendamist, et kostja müüs hagejale varjatud puudusega sõiduauto Audi A 6 ehk lepingutingimustele mittevastava asja VÕS § 217 lõike 2 puntki 6 tähenduses.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, aga tunduvalt üle poole nõudest, ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta 81 537 / 90 894 x 100 = 90 % ulatuses kostja ning 10 % ulatuses hageja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.