Tsiviilasi 2-11-39993
Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtukoosseis
Tartu Maakohus kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. veebruar 2012, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi Anu Telling vastu 2 344.06 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks 2 040.92 eurot Hageja Swedbank AS, rk 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn; hageja esindaja Marge Goldberg, [email protected] kostja Anu Telling
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Swedbank AS hagi Anu Telling vastu rahuldada hagi õigeksvõtmise tõttu. Välja mõista Anu Tellingult (Telling) AS Swedbank kasuks põhivõlg, intress ja viivis kokku 2 344 (kaks tuhat kolmsada nelikümmend neli) eurot 6 senti. Välja mõista Anu Tellingult AS Swedbank kasuks viivis protsendina põhinõudelt 2 040.92 eurot alates 26.08.2011 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7 % aastas). Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulud jätta Anu Tellingu kanda. Välja mõista Anu Tellingult AS Swedbank kasuks menetluskulud 479.33 eurot. Välja mõista Anu Tellingult AS Swedbank kasuks viivis 479.33 euro suuruselt menetluskulult alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas). Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse läbivaatamist kohtuistungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja kohtu põhjendused Hageja sõlmis kostjaga 17.11.2010 laenulepingu nr 10-080045VV summas 32 927.65 krooni intressimääraga 18 % aastas laenu tagastamise lõpptähtajaga 16.11.2015. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevat kohustust laenu tagastamiseks ja intressi maksmiseks, mistõttu hageja hoiatas 12.05.2011 saadetud kirjas lepingu ülesütlemisest ning ütles lepingu 13.06.2011 ülesütlemisavaldusega üles. Hageja nõue kostja vastu on kokku 2 344.06 eurot, millest 2 038.04 eurot moodustab põhivõlg, 121.35 eurot on lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intress, lepingutasu on 2.88 eurot ning 181.79 eurot on viivised. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista alates 26.08.2011 viivise tagastamata krediidisummalt seaduses sätestatud määras kuni võla tasumiseni. Kostja oma vastuses hagile tunnistas täielikult võlgnevust hageja ees ning tegi ettepaneku koostada maksegraafik võla tagastamiseks. Hageja oli nõus maksegraafiku koostamisega, kui kostja maksab võla ja menetluskulud maksimaalselt viie aasta jooksul ning lisaks põhivõlale tasub ka intressi 18 % aastas. Kohtu arvutuse kohaselt peab kostja sellisel juhul maksma 52 eurot kuus, arvestamata intressi. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt on temal võimalik maksta igakuuliselt 35 eurot. Kostja võlgneb lisaks hagejale veel SEB Pangale 1 700 eurot, Time Finance AB-le 3 532 eurot, OÜ-le Angrakapital 2 700 eurot, OÜ-le Koduliising 1 000 eurot, BIGBANK-ile 800 eurot, Sampo Pangale 700 eurot, Creditinkassole 700 eurot, Credit24-le 300 eurot ja SMSRaha-le 850 eurot. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega. Kompromissi sõlmimine on välistatud, sest kostja ei suuda tasuda igakuuliselt ligilähedaseltki sellises suuruses tagasimakset, nagu nõuab hageja. Lisaks on kostjal suurel hulgal maksekohustusi teiste võlausaldajate ees. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid laenu saamisele. Laenu andmine on tõendatud laenulepinguga. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid tagastamata laenusumma suuruse osas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjalt tuleb välja mõista tagastamata laenusumma. Lepingu alusel oli kostjal kohustus maksta intressi tagastamata krediidisummalt. Kohus mõistab kostjalt välja krediidilepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud, kuid kostja poolt tasumata intressi. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 399 lg 1 kohaselt laenuandja võib laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumise korral laenusaaja poolt laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist. Kui laenusaaja laenu koheselt ei tagasta, tekib temal kohustus maksta viivist. Viivise maksmise kohustus tekib laenulepingu ülesütlemisest. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sätte alusel taotleb hageja kostjalt viivist viivitatud põhivõlalt seadusega sätestatud suuruses alates hagi esitamisest kohtusse, so 26.08.2011 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 479.33 eurot ja viivis menetluskuludelt kuni täieliku tasumiseni TsMS § 177 lg 2 alusel.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.