Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud AS GE(hageja) esitas 25.11.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse KI(kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 20.01.2011.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule. 07.02.2011.a esitas hageja hagiavalduse Harju Maakohtule. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled 14.10.2005.a tehnilise valve teenuse lepingu, mis lõpetati kostja võlgnevuse tõttu 29.09.2009.a. Kostja võlgneb hagejale teenustasu ajavahemiku 01.08.2009.a – 29.09.2009.a eest summas 45,11 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 7.3 sätestab, et kui lepingu ülesütlemine on tingitud lepingu rikkumisest kostja poolt, on kostja kohustatud tasuma leppetrahvi 191,73 eurot. Leppetrahvi tasumisel läheb kostjale üle häiresüsteemi ja kodukino omandiõigus. Kostja kutsus 2009.a aprillis välja tehniku, kuna valvepult näitas riket. Tehnik tuvastas, et telefoni sideliini pidi signaale ei edastata. Tegemist oli E poolse rikkega. Kuna tehniku väljakutse on tasuline teenus, siis nõuab hageja selle eest tasu 15,66 eurot. Lepingu 4.1 kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summalt. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 252,50 eurot, viivise 14.01.2011.a seisuga 150,69 eurot ja viivise 0,15 % päevas alates 15.01.2011.a kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostja kutsus 03.04.2009.a välja valvetehniku, kuna signalisatsioon tema korteris ei töötanud. Valvetehnik kinnitas signalisatsiooni mittetöötamist. Kostja ei nõustu hagejale valvetehniku teenuse eest tasuma, kuna rike ei tekkinud tema süü tõttu. Pärast hageja poolt valvetehniku teenuse eest raha nõudmist soovis kostja lepingu lõpetada, kuid hageja keeldus sellest. 18.07.2009.a jäi kostja töötuks. Kostja palus hagejalt lepingut lõpetamata valveteenuse osutamine peatada kuniks ta leiab uue töökoha. Hageja seda ei teinud. Seetõttu ongi kostjal võlad tekkinud. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 14.10.2005.a koduvalve lepingu. 21.09.2009.a avaldusega ütles hageja lepingu kostja poolse võlgnevuse tõttu üles alates 29.09.2009.a. Lepingu kohaselt oli valveteenuse hind 365 krooni kuus. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 2009.a augusti ja septembri eest ei ole kostja hagejale tasunud. Signaalide väljavõttest nähtub, et

01.08.2009.a – 24.09.2009.a häiresüsteem töötas. Tehnilise valve spetsialisti arvamuse kohaselt oli signaalide kadumise põhjuseks alates 25.09.2009.a tõenäoliselt telefoni side katkestus. Lepingu p 3.1 järgi oli tellija kohustuseks hoida töökorras telefoni sideliinid. Seega ei jõudnud ajavahemikul 25.09.2009.a – 29.09.2009.a signaal kohale põhjusel, mille eest vastutab kostja. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kuutasu maksmist ajavahemiku 01.08.2009.a – 29.09.2009.a eest summas 45,11 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 7.3 sätestas, et kui lepingu ülesütlemine oli tingitud lepingu tingimuste rikkumisest tellija poolt, kohustub tellija tasuma täitjale leppetrahvi 3000 krooni, kui leping öeldakse üles 3.-4. aasta vahel. Tulenevalt lepingu p 7.4 läheb omandiõigus häiresüsteemile ja kodukino komplektile täitjalt tellijale üle leppetrahvi tasumisel. Kuna hageja ütles kostja lepingurikkumise tõttu lepingu üles 3.-4. aasta vahel, siis on hagejal õigus kostjalt nõuda leppetrahvi 191,73 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt oli lepingu esemeks ka häiresüsteemi hooldamine. Vaidlust ei ole selles, et kostja kutsus 03.04.2009.a välja valvetehniku, kuna signalisatsioon tema korteris ei töötanud. Hageja väitel oli tegemist telefoniteenuse osutaja poolse rikkega ning niikaua kuni sideliini töö on häiritud, ei edastata ka valvesignaale. Kostja ei vaidlustanud hageja väidet, et probleem oli telefoni sideliinis. Hageja teenuste hinnakirja kohaselt maksab tehniku väljakutse 490 krooni. Hageja nõuab sellest poole, s.o 15,66 euro, tasumist. Kohtu hinnangul on hagejal õigus kostjalt selle summa tasumist nõuda. Kuna rike oli telefoni sideliinis, siis ei olnud hagejal võimalik riket parandada. Lepingu p 3.1 järgi oli tellija kohustuseks hoida töökorras telefoni sideliinid. Seega vastutab poolte omavahelises suhtes nimetatud rikke eest kostja, mitte hageja. Kuna hagejal ei olnud võimalik riket kõrvaldada temast mittesõltuvatel asjaoludel, siis on tal õigus tehniku väljakutse eest tasu nõuda. Kostja on väitnud, et ta soovis lepingut esialgu lõpetada ja siis peatada. Tulenevalt lepingu p 7.2 võib pool lepingu üles öelda, teatades sellest kirjalikult teisele poolele vähemalt 30 päeva ette. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kirjaliku ülesütlemisavalduse hagejale esitanud. Mis puudutab lepingu muutmist, siis hagejal ei ole kohustust lepingu muutmisega nõustuda. Lepingu muutmisega mittenõustumisel oli kostjal võimalus lepingu p 7.2 alusel leping üles öelda. Kostja ei ole seda võimalust kasutanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 252,50 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,15 % tasumata summalt päevas. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuna kostja on viivitanud võla tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma viivist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja nõuda viivis 14.01.2011.a seisuga 150,69 eurot. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb lisaks kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,15 % päevas põhivõla tasumata osalt alates 15.01.2011.a kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.