Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiiu Hiiuväin
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.veebruar 2012, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-22716
Tsiviilasi
MTÜ XXX hagi BEOÜ vastu 1 022,59 euro (16 900 krooni) väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 022,59 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MTÜ XXX(reg kood XXX, XXX) Hageja seaduslik esindaja: ET(XXX) Kostja: BEOÜ (reg kood XXX, XXX) Kostja seaduslik esindaja: AB(XXX)
Asja läbivaatamine
26.01.2012, avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja ET ja kostja seaduslik esindaja AB
Juures viibisid
Sekretär Teele Timofejeva
Roosimägi
ja
tõlk
Nadežda
Resolutsioon
töötaja VA.Arve nr 22 summas 1 400 krooni majutamise teenuse osutamise eest saatis hageja postiga 19.08.2009, maksetähtajaga 31.08.2009. Septembris 2009 suhtles hageja telefoni teel korduvalt kostjaga ja igakord lubati kohe ülekanne ära teha, mingeid pretensioone ega vastuväiteid ei esitatud. Laekumist ei toimunud. Hiljem ei võetud ka telefoni vastu. 26.11.2009 saatis hageja kostjale kirjalikult meeldetuletuse nr 16, mille võttis vastu kostja juhatuse liige AB15.12.2009. Järgmise meeldetuletuse saatis hageja 15.01.2010 aadressile XXX, paludes raha vastavalt kostja poolt lubatule kohe üle kanda. Siis algas vassimine. Kostja selgitas, et juulis 2009 oli kõigi töövõtjatega lepingud lõpetatud. Põhjusel, et kostja vabatahtlikult oma võlgnevust hagejale tasuma ei asunud, esitas hageja 13.05.2010 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 16 900 krooni sissenõudmiseks. Sellele esitas kostja 13.09.2010 vastuväite. Hageja osutas kostjale majutusteenust, tasudes teenuse osutamisel kasutatud vee ja kanalisatsiooni, elektri, pesupesemise ja kütte eest, maksnud välja oma töötajate töötasu. Kostja on andnud vaid lubadusi arvete tasumiseks ja lõpuks hakanud vassima, et pole teenust saanud. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et lahendada vaidlus kohtuväliselt. Kostja ei ole siiani oma kohustust hageja ees täitnud. Arvestades hagiavalduses märgitud asjaolusid ja juhindudes võlaõigusseaduse § 76 lõigetest 1 ja 2, § 82 lõikest 4 taotleb hageja kostjalt välja mõista võlg 16 900 krooni ning hageja poolt tasutud riigilõiv 4 000 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Pärast kostja poolt hagile vastamist esitas hageja oma seisukohad kostja vastuväidetele. Hageja märgib, et osutas kostjale majutusteenust alates maist 2009 kuni augustini 2009. Kokkulepe kostja ehitajate majutamiseks oli suuline. Esimesed majutusarved tasus kostja koheselt sularahas. 2009 juuli- ja augustikuu eest pole kostja hagejale tasunud. Vastuseks kostja seisukohale, et alates 01.07.2009 üüris kostja XXX alevis asuva korteri, kus hakkas elama DG, märgib hageja, et isegi, kui DG korter üüriti, ööbisid teised kostja töötajad, kes töötasid VT ehitusel, hageja aadressil. DG pole XXX ööbinud ja tema kohta ei ole hageja ka arveid esitatud. Vastuseks kostja seisukohale, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ööbijad, kelle andmed on kantud ööbijate nimekirja, on seotud kostjaga, märgib hageja, et 2009 juuli- ja augustikuu ööbijate nimekirjadest ja eelnevatest ööbijate nimekirjadest selgub, et vähemalt 8 töötaja nimed on ka nimekirjades, kelle eest on kostja eelnevate kuude majutuste eest tasunud. Kostja väitele, et arvel nr 14 puudub allkiri arve kättesaamise kohta, mis kinnitaks arve kättesaamist kostja või AB poolt, selgitab hageja, et üheski eeskirjas ega seaduses ei ole sätestatud, et tuleb võtta allkiri arve kättesaamise kohta. Arve nr 14 andis hageja töötaja JP VJ juuresolekul AB, kes lubas arve ülekandega tasuda. Kätteandmisega loetakse arve vastu võetuks. AB käis isiklikult töötajatele XXX tööülesandeid jagamas. Seda ka juuli- ja augustikuus 2009. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja tasus kõik hageja poolt kostjale osutatud majutusteenused. Ajavahemikus 30.05.2009 kuni 01.07.2009 kostja majutas oma töötaja DG ja alltöövõtjad hageja majja aadressil XXXning tasus täies ulatuses nende majutamise eest. Järsku 2009 novembris esitas hageja kostjale pretensiooni nõudega tasuda 16 900 krooni 2009 juuli ja augusti majutusteenuste osutamise eest. Kostja oli sunnitud jätma hageja pretensiooni rahuldamata, kuna kostjal puudub võlgnevus hageja ees. Kostja kasutas hageja majutusteenuseid ajavahemikus 30.05.2009-01.07.2009 oma töötaja DG ja alltöövõtjate majutamiseks hageja majas. Alates 01.07.2010 lepingusuhted hageja majas majutatud alltöövõtjatega olid lõpetatud. Alates 01.07.2009 üüris hageja XXX asuva korteri, kus hakkas elama DG. AB teatas kostjale
viivitamatult telefoni teel sellest, et alates 01.07.2009 kostja ei vaja enam majutusteenuseid hageja majas ning alates 01.07.2009 hageja ei ole kostjale majutusteenuseid osutanud. Kostjal puudub kohustus tasuda kolmandate isikute majutuste eest. Juhul, kui hageja osutas majutusteenuseid kolmandatele isikutele, siis nõude majutusteenuste tasumiseks tuleb esitada nende isikute vastu, kes kasutasid majutusteenuseid, aga mitte kostja vastu. Kostja leiab, et hageja on suunatud oma nõude vale isiku vastu ning ta ei ole kohane kostja. Hageja ei ole tõendanud, et ööbijad, kelle andmed on kantud ööbijate nimekirja, on seotud kostjaga. Hageja väide, et SB sai isiklikult kätte arve nr 14, on väär ja paljasõnaline. Arves nr 14 puudub allkiri arve kättesaamise kohta, mis kinnitaks arve kättesaamist kostja või AB poolt. Arve nr 14 ei saa olla tõendiks kostjale osutatud majutusteenuste kohta, sest arves pole ära näidatud mitu isikut majutusteenust kasutasid ega mitu ööd antud teenust osutati. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvunud hageja avalduse ja kostja vastusega, esitatud tõenditega, ärakuulanud poolte esindajad ja ülekuulanud tunnistajad kohtuistungil, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vaidlus puudub selles, et poole vahel oli sõlmitud suuline leping, mille alusel hageja andis öömaja kostja XXX objektil töötavatele töölistele. 2009 mai ja juunikuu eest esitatud arved tasus kostja sularahas, mida tõendavad kassa sissetuleku orderid (tlk 111-112). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja teatas hagejale, et tema töötajad pärast 2009 jaanipäeva hageja majas ööbivad või mitte. Arvestades, et hageja osutas kostjale teenust kostja töötajatel enda majas ööbimise võimaldamise (ööbimisteenus) näol, võis olla poolte vahel suuliselt sõlmitud käsundusleping (VÕS § 619). Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokkulepitud. Asjaolu, et pooled sõlmisid tasulise käsunduslepingu ööbimisteenuse kohta, on tõendatud kostja poolt 2009 mai ja juunikuu eest esitatud arvete tasumisega. Vaidluse lahendamiseks peab kohus tuvastama, kas hageja osutas kostjale alates 01.07.2009 ööbimisteenust või mitte. Hageja nõue tuleneb 15 500 krooni suuruses 03.08.2099 arvest (tlk 28), millel on viide lisale (tlk 45) ja 1 400 krooni suuruses 19.08.2009 arvest (tlk 29). 03.08.2009 arve esitas hageja kostjale kokku 155 öö eest, arve lisas on märgitud, millal (kuupäevad, ööde arv) ja kes nimeliselt hageja teenust kasutasid. 19.08.2009 arve on kostjale esitatud augustis 2009 14 öö eest. Isikute nimed on arve lisal (tlk 47). Hageja poolt esitatud ööbijate registreerimise žurnaalist (tlk 102-107) nähtub, et žurnaali mais-juunis 2009 öömaja kasutanute nimed langevad kokku nimedega, mis on kostja poolt tasumata arvete lisadele märgitud. Kostja väide 13.10.2011 kohtuistungil, et ta ei tunne vaidlusaluste arvete lisades märgitud isikuid ja need ei ole kostja töötajad, ei saa kohtu arvetes põhjustada hagi rahuldamata jätmist. Samal istungil selgitas kostja, et tegi XXX plaatimistöid ja võttis kohapealt tundmatuid isikuid tööle. Sellest järeldub, miks kostja oma töötajaid võib-olla ei tunne – võttis tööle tundmatuid isikuid. Tunnistajana ülekuulatud VJ ütlustega loeb kohus tõendatuks, et augustikuu eest arve kostjale esitati. Tunnistaja ütlused kinnitavad hageja väidet, et kostja teatas arve tasumisest ülekande teel, kuna tal sularaha ei ole arve tasumiseks. Ka kinnitas tunnistaja, et kostja esindaja ei teatanud, et tema töötajad hageja majas ei ööbinud. Tunnistaja JP ütluste kohaselt koostati arved ööbijate nimekirjade alusel. Tunnistaja kinnitas ka, et juulis-augustis ööbisid hageja majas samad isikud, kes juunis. Tunnistaja selgitas ka 19.08.2009 arve ja selle lisa vastuolu märgitud ööde arvu osas ning kinnitas, et õige on arvel märgitud 14 ööd. Tunnistaja kinnitas, et andis 03.08.2009 arve isiklikult üle AB, kes oli töödejuhataja. A. B ütles arvet vastu võttes, et tal ei ole nii suurt raha kaasas, esitab arve raamatupidajale ja raha peatöövõtjalt laekumisel kannab raha üle. Arve
saamisel aitas A. B hageja registrisse kantud meeste nimesid kontrollida ja ei öelnud, et tegemist ei ole kostja töötajatega. Kohtul puudub alus nimetatud tunnistajate ütlustes kahelda, ütlused on loogilised ja usutavad. Tunnistaja AB, kes on kostja seadusliku esindaja isa, ütluste kohaselt sai objekt XXXs valmis vist augusti lõpus. Ka tunnistaja ise töötas objektil. Tunnistaja ütluste kohaselt ütles ta töölistele juuni lõpus 2009, et kostja nende ööbimise eest enam ei maksa, Sindis on korter ööbimiseks kuuks ajaks makstud. Töötajad, kes jäid hageja majja ööbima, pidid ise maksma. Tunnistaja väitel teatas ta JP, et kostja töötajate ööbimise eest enam ei maksa. Sellise teate esitamist hagejale ei kinnita aga ükski teine tõend. Ülalviidatud tunnistajad V. J ja J. P seda ei kinnita. Arvestades, et tunnistaja A. B on kostja seadusliku esindaja isa, ei pea kohus tunnistaja ütlusi usaldusväärseks ega ülalmärgitud tunnistajate ütlusi ümberlükkavaks isikliku huvi tõttu asja lahendamise tulemusse. Asjaolu, et kostja üüris oma töölistele Sindis korteri, ei välista kostja tööliste majutamist hageja majas samaaegselt. Tunnistajana ülekuulatud DG ütluste kohaselt ütles AB enne jaanipäeva, et kostja ei maksa enam töötajate ööbimise eest hageja majas, seda ütles AB kõikidele töötajatele ning ütles ka seda, et kes elab edasi hageja majas, peab selle eest ise tasuma. Tunnistaja ütluste kohaselt teatas kostja oma töötajatele ümberkorraldustest ööbimisel, mitte aga hagejale. Seoses tunnistaja ütlustega märgib kohus, et tunnistaja D. G ütluste kohaselt teatas korterisse ümberasumisest AB, AB ütluste kohaselt aga tema. Ka nimetatu on aluseks AB ütluste hindamiseks mitteusaldusväärseteks. Seega puudub kohtul alus lugeda kostja poolt hagejaga suuliselt sõlmitud lepingut lõppenuks ning kohus asub seisukohale, et kostja poolt tasumata 03.08.2009 ja 19.08.2009 arved esitas hageja kostjale kehtiva lepingu alusel. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kuna tegemist on suulise lepinguga, lähtub kohus lepingu tõlgendamisel VÕS §-st 29 ning tõlgendab lepingut esitatud kirjalike tõendite ja ülekuulatud tunnistajate ütluste kaudu selliselt nagu see on ülalmärgitud põhjendustes kirjas. Kooskõlas VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning viidatud paragrahvi 2.lõike järgi tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 76 lg 3 alusel loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kostja oma kohustust ei täinud, mistõttu kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1 022,99 eurot. Tulenevalt TsMS § 124 lg 1 on hagi hind 1 022,99 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega jätta menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.