Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2012. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number
2-11-29276
Tsiviilasi
KÜXXX hagi TA vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: KÜXXX(registrikood XXX XXX); hageja esindaja Marina Suhnjova (Rada Õiguskeskus OÜ, Endla 14, Tallinn); kostja TA(isikukood XXX; elukoht XXX).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja
Tsiviilasi nr 2-11-29276 tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kostja sai KÜXXX juhatuse liikmeks 29.04.2009 üldkoosoleku otsuse alusel. Kuni aprillini 2010 töötas kostja palgata ning 12.04.2010 üldkoosoleku otsusega otsustati sõlmida kostjaga leping tingimusega, et makstakse esimehele välja saamata tasu perioodi eest 2009 maikuust 2010 aasta aprillini Juhatus ei teavitanud üldkoosolekut ega esitanud heakskiitmiseks juhatuse 03.septembri. 2009 otsus nr 4, millega hüvitati kostjale EKHHL-i koolituskulud summas 5 000 krooni ja transpordikulud summas 5 000 krooni, mis on kokku 10 000 krooni. Väljamaksed kostjale oli tehtud 28.09.2009 aastal. Korteriühistu liikmetel sai väljamaksetest ja juhatuse otsusest teada revisjonikomisjoni 16.09.2010 aruandest, kus on tuvastatud, et koolitus toimus märtsil 2009, s.o enne kostja juhatusse valimist ning 2009.a majanduskavas ei olnud ette nähtud isikliku auto kasutamise kompensatsiooni ega koolitus kulud. 11.05.2011 üldkoosoleku otsusega nr 1 oli tühistatud juhatuse 03.09.2009 otsus nr 4 kostjale väljamaksmisest summas 639,17 eurot ning on võetud vastu otsus mõista kostjalt alusetu saadud summasid kohtu kaudu, sest et kostja ei soovi raha vabatahtlikult tagastada. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 639,17 eurot. Hageja on esitanud omapoolsed seisukohad kostja vastuse osas, mille kohaselt kostja poolt esitatud 19.05.2009 allakirjutatud käsundusleping on tühine tehing põhjustel, et lepingu sõlmimisel on rikutud kuni 01.07.2009 kehtinud redaktsioonis mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 p 5 sätet, mille kohta juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise on üldkoosoleku pädevus. Samuti ühistu põhikirja punktist 6.19 tuleneb, et üldkoosolek peab andma volituse lepingu sõlmimisel juhatuse liikmetega. Alusetu on kostja seisukoht, et KÜXXX, 28.05.2009 üldkoosolek on kinnitanud või kiitnud heaks lepingu kostjaga, või autokasutamise-, ja koolituskulude kompenseerimist. Protokollist see ei tule. Ei saa nõustuda kostja tõlgendamisega halduskulude 75 708 krooni kinnitamise tõlgendusega, et see summa sisaldas ka vaidlustavad kulud ning tegemist oli heakskiiduga. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. 28.mai 2009 protokollist ei nähtu, et kostja avaldas üldkoosolekule et sisaldatakse halduskuludes peale esimehe töötasust ja raamatupidaja töötasust teised kulusid. Seega ei teadnud ega pidanudki teadma koosoleku osalejad koolituskulude ja transpordikulude hüvitamisest ning ei hääletanud selle heakskiitmise eest. Kostjale on maksnud ära 5 000+5 000 krooni ainult 28.09.2009 ja mitte üldkoosoleku vaid juhatuse 03.09.09 otsuse alusel. Vale on kostja seisukoht, nagu saaks juhatus ise otsustada
Tsiviilasi nr 2-11-29276 juhatuse liikmetele maksete küsimusi. Kuna tegemist on juhatuse tehinguga juhatuse liikmega, siis selle otsustamine on üldkoosoleku pädevuses. Ei vasta tõele kostja vastuväide, et 2009.a majandusaruande kinnitamisega oli vaidlustavad kulud heaks kiidetud, sest koosoleku osalejad ei teadnud ega pidanudki sellest teadma, et hääletavat koolituskulude ja transpordikulude hüvitamise poolt. Kuna kostja tahtlikult viis KÜ liikmed eksitusse ja sai raha kätte liikmete selja taga, siis vaieldamatult on tegemist huvide konfliktiga. Alusetu on kostja viide põhikirja punktile 5.8., sest ta ei esitanud korteriomanike vastavat kokkulepet, mis tähendaks kõikide omanikele nõusolekut välja maksta kostjale 2009.a koolituse-, ja transpordikulud. Asjaolu, et liikmed ei olnud nõus kostjale transpordikulud määrata kinnitab korteriühistu järgmine 08.juuni 2010.a üldkoosolek, mis oli kutsutud kokku pärast seda kui liikmeid sai aru, et kostja petab neid. Vastuväitega osas, et kostja 2009 koolituskulud oli osaliselt kompenseeritud Tallinna Linna toetuse arvel vaid 2010 aastal, viib kostja tahtlikult kohut eksitusse. 12.02.2010 sai hageja Tallinna Linnakantseleist aasta 2010.a koolitustoetust 2 000 krooni, millest 15.03.2010 oli ära makstud kostja 2010.koolituskulud EKHH Liidu arve nr 139 alusel (2009.aasta number oli 153). Seega 2010 aasta koolitustoetus ja koolitusmakse ei puuduta käesoleva vaidlust.
Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et väär on hageja väide selle kohta, et juhatus ei teavitanud üldkoosolekut ega esitanud heakskiitmiseks juhatuse 03.09.2009 otsust nr 4, millega hüvitati kostjale EKHHL koolituskulud summas 5 000 krooni ja transpordikulud samas ulatuses. 19.05.2009 sõlmis KÜ juhatuse liikme Sven Suusaare isikus kostjaga käsunduslepingu, mille p 6.2 kohaselt kohustus käsundiandja käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada ja p 6.3 kohaselt kohustus käsundiandja tegema ettemakse käsundisaajale enne käsundi täitmisele asumist tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulude eest 5 000 krooni suuruse summa. Vaidluse aluseks olevate kulutuste kompenseerimise halduskuludest otsustas KÜ kostja juhatus kostja avalduse alusel, kes oli teinud juhatuse otsuste täitmisega tehtud kulutusi juhatuse liikmetele arusaadavalt ja dokumentaalselt tõestatult. Kostja viitab KÜ põhikirja p-s 5.8 sätestatule. EKHHL-i kinnisvara korrashoiu baaskoolituse koolituskulud olid tasutud kostja poolt enne koolituse algust ja seal saadud teadmised on kostja kasutanud ühistu tegevuse juhtimises. Kursused algasid 03.03.2009 ja lõppesid 04.05.2009, mil kostja juba oli valitud juhatuse liikmeks. Lisaks sellele kompenseeris Tallinna linn kostja avalduse alusel korteriühistule koolituskuludest 2 000 krooni, mistõttu on KÜ arvelt tasutud vaid 3 000 krooni, mis on igati mõistlik ja põhjendatud kulu.
Tsiviilasi nr 2-11-29276 26.03.2010 on koostatud 2009. majandusaasta revideerimise aruanne ning on p 5 kinnitatud, et KÜ juhatus ei ole KÜ liikmetele elamu ühisosa majandamisel kahju tekitanud.
Kooskõlas TsMS § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-10-46323 kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, arvestades poolte esitatut ning hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole alljärgnevate asjaolude osas: - kostja sai KÜXXX juhatuse liikmeks 29.04.2009 üldkoosoleku otsuse alusel. - kostja töötas kuni aprillini 2010 palgata ning 12.04.2010 üldkoosoleku otsusega sõlmiti kostjaga leping tingimusega, et esimehele makstakse tagantjärele välja saamata tasu perioodi eest 2009 mai kuni 2010 aprill. - kostjale on tasutud septembris 2009.a. 5000,00 kr EKHHL koolituse eest ning autokompensatsioon mai-september eest summas 5000,00 kr. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on koolituskulude ja autokompensatsiooni katteks raha aluseta saanud või mitte ning kas ta kohustub eelnimetatud põhjusel saadu tagastama. Esitatud materjalide kohaselt sai kostja KÜXXX juhatuse liikmeks 29.04.2009 üldkoosoleku otsuse alusel (tl 5). Kuni aprillini 2010 töötas kostja palgata ning 12.04.2010 üldkoosoleku otsusega otsustati sõlmida kostjaga leping tingimusega, et makstakse esimehele välja saamata tasu perioodi eest 2009 maikuust 2010 aasta aprillini (tl 6). Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja on vaidlusaluse koolituse ja auto kasutamise kompensatsiooni katteks raha saanud. Kõnealune on tõendatud ka hageja poolt esitatud sellekohase väljavõttega (tl 10), mida kostja ei ole ka kahtluse alla seadnud. 03.09.2009 toimunud juhatuse protokolli kohaselt otsustati muu hulgas maksta välja halduskuludest 5 000 krooni kursuste tasu ja 5 000 krooni autokütuse kompensatsiooni mai, juuni, juuli, augusti ja septembri kuu eest. Hageja väidete kohaselt ei teavitanud juhatus kõnealusest üldkoosolekut ega esitanud seda heakskiitmiseks. MTÜS § 19 lg 4 sätestab, et üldkoosoleku pädevusse kuulub muu hulgas juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu
Tsiviilasi nr 2-11-29276 tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. TsÜS § 84 lg 1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 alusel kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Esitatud põhikirja kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse muu hulgas juhatuse otsuste ja ettekirjutuste tühistamine ja/või muutmine (tl 45 pöördel). Põhikirja p 6.19 kohaselt võivad juhatuse liikmed olla ühistuga lepingulistes suhetes, milleks peab volituse andma üldkoosolek (tl 46 pöördel). Kostja sai juhatuse liikmeks 29.04.2009 ning kõne all olev käsundusleping sõlmiti 19.05.2009. Asjas ei ole tuvastamist leidnud asjaolu, et üldkoosolek oleks heaks kiitnud juhatuse liikmega sõlmitud käsunduslepingu, mis on vastavalt põhikirjale üldkoosoleku pädevuses ega andnud heakskiitu välja makstud koolituskulusid ning auto kasutamise kompensatsiooni. Vastavat ei sisaldu muu hulgas asja materjalide juurde esitatud 28.05.2009 KÜ üldkoosoleku protokollist (tl 52-55). Kuigi on tõepoolest kõnealusel koosolekul halduskuludeks ette nähtud 75 708, siis kulusid, mida kostja kasuks tehti ei saa lugeda nende hulka kuuluvateks. Üldkoosolekul on käsitletud halduskuludena esimehe ja raamatupidaja töötasu. Mistõttu on hageja seisukoht õige, et koosolekul osalejad ei teadnud ega pidanudki teadma koolituskulude ja transpordikulude hüvitamisest ega hääletanud ka selle heaks kiitmise poolt (tl 77). Kostja on märkinud vastuväidetes hagile muu hulgas, et Tallinna linn kompenseeris kostja avalduse alusel korteriühistule koolituskuludest 2 000 krooni, mistõttu on KÜ arvelt tasutud vaid 3 000 krooni, mis on igati mõistlik ja põhjendatud kulu. Hageja selgituste kohaselt sai hageja 12.02.2010 Tallinna Linnakantseleist aasta 2010 koolitustoetust (tl 90), mis aga ei oma puutumust käesolevasse vaidlusesse, kuivõrd vaidlusalused kulud tehti aastal 2009. kostja ei ole vastupidist tõendanud, mistõttu ei ole kohtul alust kahelda hageja poolt antud selgitustes ning tuleb asuda seisukohale, et 2010.a tasutud koolitustoetus ei ole asjassepuutuv antud st 2009.a. koolituse hüvitamisel. Kohtu hinnangul on esitatud hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on nõuetekohaselt tõendanud, et kostjale on põhjendamatult välja makstud koolituskulud ning autokompensatsioon, mida ei ole arutatud ega heakskiidetud hageja üldkoosolekul ei ette, ega tagantjärele, samas kostja ei ole esitanud veenvaid vastuväiteid, mis lubaksid jätta hagi rahuldamata. Seetõttu olid tehingud juhatuse poolt juhatuse liikmega tehtud ilma volituseta ning need olid tühised TsÜS § 129 lg 1 ja 84 lg 1 alusel.
Menetluskulud
Tsiviilasi nr 2-11-29276
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.