XxxGÜ(likvideerimisel) hagi AK’i vastu kahju 1 410.22 euro hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
1 410.22 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja
esindajad
asukoht XXX)
XxxGÜ(likvideerimisel,
registrikood
Hageja seaduslik esindaja likvideerija IK Hageja lepinguline esindaja Valdis H (XXX); Kostja AK (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Irina R (XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
01.02.2012.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja IK Hageja lepinguline esindaja Valdis H Kostja AK Kostja lepinguline esindaja Irina R Tõlgi Nadežda Paukson’i juuresolekul
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista AK’ilt 1 330.02 eurot XxxGÜ(likvideerimisel) kasuks. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud jätta 94% ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud jätta 6% ulatuses hageja kanda.
2-11-38872 Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (20.02.2012). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.XxxGÜ(likvideerimisel, hageja) esitas 19.08.2011 hagi AK’i (kostja) vastu kahju 1 410.22 euro hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 07.09.2009 kohtumäärusega hageja sundlõpetati. Hagejale määrati likvideerimismenetluse läbiviimiseks kohtu poolt kaks likvideerijat – IK ja kostja. Likvideerijate omavaheline koostöö ei laabunud. Kostja tahtis jagada likvideerijate ülesandeid selliselt, et temal oleks ainult otsustus- ja allkirjaõigus. Kostja ei esitanud teisele likvideerijale tutvumiseks raamatupidamisdokumente, endise juhatuse otsuseid, üldkoosoleku protokolle ega lepinguid. Konflikti tõttu esitasid osa hageja liikmetest avalduse kohtule kostja tagasikutsumiseks likvideerija kohalt. 14.05.2010 maakohtu määrusega kutsuti kostja likvideerija kohalt tagasi ja vabastati likvideerija ülesannetest (tsiviilasi nr 2-08-63930). Kostja esitas nimetatud määrusele määruskaebuse, mis jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2010 kohtumäärusega rahuldamata. Pärast kostja tagasikutsumist sai teine likvideerija võimaluse tutvuda hageja raamatupidamisdokumentide ja rahaliste vahendite kasutamisega likvideerimismenetluse ajal ja enne seda. Hageja arveldusarve väljavõttest nähtuvalt ja täiendavalt raamatupidamisest ning kolmandalt isikult saadud selgituste alusel selgus, et kostja on alusetult ja põhjendamatult teinud väljamakseid hageja arveldusarvelt. Mitte ükski kostja poolt tehtud väljamakse ei olnud kooskõlastatud teise likvideerijaga. Alusetud väljamaksed on järgmised: 1) ajavahemikul 19.01.2009–28.05.2010 viis korda alusetuid väljamakseid kogusummas 3 550 krooni valvur SV’ile. SV’ilt ja raamatupidamisest saadud selgituste ja dokumentide kohaselt tasus kostja autokompensatsiooni isikule, kellel selleks puudus seaduslik alus (puudus kokkulepe töölepingus või üldkoosoleku otsus). Iga ülekande eest võttis pank 2.50 krooni, kokku 12.50 krooni. Kostja poolt raamatupidamisele esitatud Swedbank AS-i arveldusarve nr 1105420319 väljatrükkidest ja avansiaruannetest nähtuvalt ei olnud tegu autokompensatsiooni maksmisega vaid sellisel kujul otsustas kostja katta erinevaid isiklikke kulutusi. Kokku tekitas kostja alusetute väljamaksetega hagejale kahju summas 3 562.50 krooni, e 227.69 eurot. 2) alusetult riigilõivu makse: 31.05.2010 likvideerija määruskaebuse eest tsiviilasjas nr 2-0863930 summas 450 krooni ja selle eest võttis pank teenustasu 2.50 krooni. Määruskaebuse
2-11-38872 likvideerija kohalt tagasikutsumisega seoses esitas kostja isiklikult ja enda huvides, mitte hageja huvides. Kokku tekitas kostja hagejale alusetu riigilõivu maksega kahju 452.50 krooni või 28.92 eurot. 3) põhjendamatuid väljamakseid seoses õigusabiga ja ruumide rendiga:
3.1.13.04.2010 Negonovsky Law Office OÜ summas 500 krooni;
3.2.10.06.2010 Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ summas 3 600 krooni;
3.3.19.10.2010 Negonovsky Law Office OÜ summas 3 500 krooni;
3.4.tasu ruumi rendi eest 19.05.2010 üldkoosoleku läbiviimiseks summas 875 krooni. Nende maksete eest võttis pank teenustasu 10 krooni. Õigusabile kulutatud rahalised vahendid ei olnud seotud hageja huvide kaitsmisega. Kõik ülaltoodud õigusabikulud olid seotud 19.05.2010 üldkoosolekuga, mille läbiviimise ja päevakorra kuulutas kostja välja ainuisikuliselt. Kostjale kui likvideerijale oli teada, et 19.05.2010 hageja liikmete üldkoosolek on ebaseaduslik, kuna selle läbiviimiseks puudus teise likvideerija nõusolek (mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 46). Kostja oli teadlik, et ainuisikuliselt ühise esinduse korral ta üldkoosolekut korraldada ja läbi viia ei saa. 19.05.2010 üldkoosoleku läbiviimine ja vastuvõetud otsused vaidlustati hageja liikmete poolt. 23.11.2010 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-10-36591 tunnustati 19.05.2010 hageja üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisust. Hageja leiab, et tegemist on kulutustega, mis ei olnud hagejale vajalikud ega põhjendatud. Kokku tekitas kostja põhjendamatute väljamaksetega õigusabile ja ruumide rendi eest hagejale kahju summas 8 485 krooni, e 542.29 eurot. 4) endale alusetult väljamakseid:
4.1.10.05.2010 avansiaruande alusel:
4.1.1.ümbrikud 90 tükki ja margid 90 tükki summas 540 krooni (kulutus oli põhjendamatu, kuna 19.05.2010 üldkoosoleku kokkukutsumine ainuisikuliselt oli ühise esindusõiguse korral seadusevastane);
4.1.3.tähtkiri kohtusse. Vastuse esitamise tähtaja pikendamise taotlus avaldusele kostja tagasikutsumiseks 26.60 krooni (kulutus isiklikes aga mitte garaažiühistu huvides);
4.2.likvideerija tasu ja autokompensatsioon september ja oktoober 2010.a eest summas 8 958 krooni. Nende ülekannete eest võttis pank teenustasu 7.50 krooni. Likvideerija tasu ja autokompensatsiooni väljamaksmiseks puudus kostjal alus, sest vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2010 kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-08-63930 jäeti Harju Maakohtu 14.05.2010 määrus kostja likvideerija kohalt tagasikutsumise osas muutmata. Kohtumäärus saadeti kostjale elektronposti teel. Kostja tahtlikult ja teadlikult ignoreeris ringkonnkohtu lahendi kättesaamist kahe kuu jooksul ja omades ainuisikulist juurdepääsu hageja arveldusarvele, teostas sellelt väljamakseid. Oma tegevusega põhjustas kostja kahju hagejale summas 9 565.20 krooni, e 611.33 eurot. Kostja on hagejale kahju tekitanud kokku 22 065.20 krooni, e 1 410.22 eurot. Hageja tugineb nõude õigusliku alusena MTÜS § 32 lg 1 ja 2, § 45 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 100, § 127, § 128. Kostja on hageja suhtes oma kohustust rikkunud. Kostja ja hageja vahelisest võlasuhtest tuleneva kohustuse nõuetekohane täitmine oleks välistanud kahjuliku tagajärje saabumise hagejale. Hagejale on põhjendamatute väljamaksetega tekitatud varaline kahju, mida ei oleks tekkinud kostjapoolsete kohustuste nõuetekohasel täitmisel. Hageja leiab, et kostja on likvideerijana jätnud täitmata temale pandud hoolsuskohustuse.
2-11-38872
Kostja vastus
2.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Pooled on erineval seisukohal kohaldatava seaduse osas. Kostja leiab, et kohaldamisele kuulub tulundusühistuseadus (TÜS) § 82 lg 2 ja § 631 lg 2. Kostja on seisukohal, et tema on täitnud likvideerija kohustusi nõuetekohaselt. Kõik kulutused, mis olid tema poolt tehtud, on tehtud likvideerimise läbiviimiseks ja seega ta on vastutusest vabanenud. Kostja tegi kõik endast oleneva, et kiirendada likvideerimismenetluse läbiviimist. Pärast kostja vabastamist likvideerija ülesannetest ei ole likvideerimismenetlus edasi läinud. Alates 2007.a makstakse valvurile SV’ile arvestatud autokompensatsiooni eest vajalike dokumentide eesti või vene keelde tõlkimise eest. Hageja dokumentatsioon on vene keelne, kuid ametikeeleks on eesti keel. Seega on vajadus tõlkimiseks, et kindlustada ühistu liikmetele teave nendele arusaadavas keeles. Kostja pole varjanud, et see raha kulutatakse tõlkimisele ja nii on see kajastatud ka avansiaruannetes, mida kinnitavad maksekorraldused. Ajavahemikus 19.01.2009–38.05.2010 kajastatud autokompensatsioon läks tõlketööde tasumiseks, mis on otseselt seotud hageja likvideerimismenetlusega. Välja makstud 19.01.09
03.04.09
05.03.10
06.05.10
28.05.10
Tõlketööde sisu Tõlked seotud tsiviilasjaga 2-08-63930, kus hageja on üheks pooleks: - avaldus hageja sundlõpetamiseks, vene keelde -taotlus täiendava aja vastuväite esitamiseks, eesti keelde -Vastus avaldusele, eesti keelde -Juhatuse koosoleku protokoll 59, 29.01.09, eesti keelde -Vastus 22.01.09 koostatud kirjale, tsiviilasi nr 2-0863930, vene keelde -JH’i hagi, kohtumäärus, vene keelde -Juhatuse koosoleku protokoll 60, 15.04.09, eesti keelde -Teade likvideerimisest, eesti keelde -Üldkoosoleku 03.03.10 kokkukutsumise teade, eesti keelde -tsiviilasi nr 2-08-63930, vastuväide menetluskulude kindlaksmääramisele, vene keelde -tsiviilasi nr 2-08-63930, vastuväite täiendus menetluskulude kindlaksmääramise kohta, eesti keelde - tsiviilasi nr 2-08-63930, taotlus vastuse esitamise tähtaja pikendamise kohta, eesti keelde -tsiviilasi nr 2-08-63930, avaldus likvideerijate tagasi kutsumiseks, vene keelde -tsiviilasi nr 2-08-63930, XxxGÜ(likvideerimisel) vastus avaldusele likvideerija tagasikutsumiseks, 30.04.10, 7 lehte eesti keelde -tsiviilasi nr 2-08-63930, garaažiühistu vastuse 11 lisa tõlge eesti keelde -Likvideerija koosoleku protokoll nr 3, 29.04.10, eesti keelde -tsiviilasi nr 2-08-63930, määruskaebus
Üle Summa kantud krooni 19.01.09 625
08.04.09 415
16.02.10 25
10.05.10 30
29.05.10 400
- 220
2-11-38872 ringkonnakohtule, vene keelde -Üldkoosoleku protokoll 19.05.10, eesti keelde -Kokkulepe hinna alandamise kohta Kostja korraldas hageja huvides üldkoosoleku 19.05.2010. 03.03.2010 toimus hageja üldkoosolek. Koosolek võttis vastu otsused kahe esimese päevakorra punkti osas. Ülejäänud punktide osas (kinnisasja korteriomanditeks jaotamine, vara jaotamine) otsustati arutelu üle viia järgmisele koosolekule. IK ei soovinud teha koostööd. 19.05.2010 üldkoosolekul osales ka IK. Üldkoosolek oli otsustusvõimeline ja kõikide punktide osas võeti vastu otsused. 19.05.2010 üldkoosoleku otsused vaidlustas kohtus IK’t toetavad hageja liikmed. Sisuliselt hagi ei arutatud ning asjas tehti tagaseljaotsus, kuna seaduslik esindaja IK ei ilmunud kohtuistungile. Kostja leiab, et ta on tegutsenud hageja huvides likvideerijalt oodatava hoolsusega. Kostja tugineb TÜS § 46 lg 3, mille kohaselt üldkoosoleku korraldamise kulud kannab ühistu. Kostja on tasunud riigilõivu ja õigusabikulusid kohtuasjades, mis on seotud hageja likvideerimismenetlusega ja kostja kui likvideerija tagasikutsumisega. Hageja ja kostja olid likvideerija tagasikutsumise menetluses puudutatud isikud. Kostja esitas menetluses oma arvamuse ja määruskaebuse likvideerija ametülesannete täitjana, kes tegutses hageja huvides. Kostja tugineb TsMS § 176 lg 6 ning leiab, et menetluskulud, mis on seotud kostja likvideerija kohalt tagasikutsumisega, peab kandma hageja. Kostja leiab, et tal on õigus saada tasu ja autokompensatsiooni 2010.a septembri ja oktoobri eest. Kostja kui likvideerija volitused lõppesid Tallinna Ringkonnakohtu määruse jõustumisega (tsiviilasi nr 2-08-63930), mille kohta tehti registriosakonnas kanne 25.11.2010. Kuni volituste lõppemiseni täitis kostja likvideerija ülesandeid ja tal on õigus saada tasu. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.
4.Käesolevas asjas on esitatud kahju hüvitamise nõue endise garaažiühistu juhatuse liikme ja likvideerija vastu. Vaidlus on selle üle, milline seadus kuulub asja lahendamisel kohaldamisele. Hageja tugineb mittetulundusühingute seaduse sätetele (MTÜS) ja kostja leiab, et kohaldamisele kuulub tulundusühistuseaduse (TÜS) ja hooneühistuseaduse (HÜS) sätted. Kohtu hinnangul kuuluvad vaidluse lahendamisel kohaldamisele mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätted. Hagejaks on mittetulundusühing, mille eesmärgiks on kaasomandil põhineva garaažihoone ekspluateerimine ning hoone ehitustarindite, seadmete ja maa-ala hooldamine. HÜS § 20 lg 1 on sätestatud tunnused, millele liikmetega juriidiline isik peab vastama (juriidiline isik, kelle eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust), et HÜS § 20 lg 2 kohaselt kohalduks hooneühistuseadus. Kohtu ette toodud asjaoludel ei ole hageja ümber kujundatud äriühinguks, et kohalduksid TÜS ja HÜS sätted. Sellisele järeldusele on jõudnud ka maakohus ja ringkonnakohus 14.05.2010 ja 27.08.2010 lahendites tsiviilasjas nr 2-08-63930 (t lk 82-89). Kahju hüvitamist reguleerivad MTÜS § 32 lg 2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) 7. peatükis sätestatud kahju hüvitamise sätted (VÕS § 127 jj).
5.Käesolevas asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas:
2-11-38872 1) 07.09.2009 kohtumäärusega sundlõpetati XxxGÜ ning likvideerijateks määrati kostja ja IK(tsiviilasi nr 2-08-63930). Vastav kanne tehti äriregistris 17.12.2009; 2) 19.05.2010 kutsus kostja kokku üldkoosoleku (t lk 75-78). 23.11.2010 Harju Maakohtu tagaseljaotsusega tunnustati hageja 19.05.2010 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisust (tsiviilasi nr 2-10-36591, t lk 79-81); 3) 14.05.2010 Harju Maakohtu määrusega rahuldati kohtule esitatud avaldus kostja tagasikutsumiseks (tsiviilasi nr 2-08-63930, t lk 82-85). Nimetatud määruse sai kostja kätte 17.05.2010 (t lk 132); 4) Kostja vaidlustas 14.05.2010 Harju Maakohtu määruse ringkonnakohtus. 27.08.2010 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 14.05.2010 määruse muutmata (t lk 86-89);
6.Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude, leides, et kostja on hageja arveldusarvelt teinud väljamakseid, ning need väljamaksed ei ole tehtud hageja huvides. Likvideerija vastutus tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 41 lg 3 ja MTÜS § 45 lg 1 sätetest. MTÜS § 45 lg 1 esimese lause kohaselt on likvideerijatel juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. MTÜS § 45 lg 4 järgi võib likvideerija teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud mittetulundusühingu likvideerimiseks. TsÜS § 41 lg 3 kohaselt on likvideerijatel juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija vastutab oma kohustuste rikkumise eest nagu juhatuse liige. MTÜS § 32 lg 2 järgi vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. MTÜS § 32 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Eeltoodust tulenevalt on mittetulundusühingu juhatuse liikmel ja likvideerijal üldine hoolsus- ja lojaalsuskohustus. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral võlgnikult nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Nõude rahuldamise eeldusena tuleb tuvastada nii rikkumine (VÕS § 100), kahju (VÕS § 127 lg 1) kui ka põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Nende vastutuse eelduste tuvastatuse korral juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et kohustuse rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103 lg 1).
7.Hageja on hagis välja toonud kulutused, mis hageja hinnangul ei ole tehtud hageja huvides. MTÜS § 46 kohaselt likvideerijatest juhatuse liikmete esindusõigus likvideerimise puhul ei muutu, kui põhikirjaga, üldkoosoleku otsuse või kohtumäärusega ei nähta ette esindusõiguse muutumist ühiseks esinduseks või ainuesinduseks. Üldkoosoleku otsuse või kohtumäärusega nimetatud likvideerijad võivad mittetulundusühingut esindada üksnes ühiselt, kui üldkoosoleku otsuse või kohtumäärusega ei ole ette nähtud, et likvideerijad või osa neist võivad esindada mittetulundusühingut üksinda või mitmekesi. Seaduses sätestatust erinev esindusõiguse jaotus kehtib kolmandate isikute kohta üksnes juhul, kui see on kantud registrisse. Hagis toodud väite kohaselt ilmnes nende kulutuste tegemine pärast seda, kui kostja oli likvideerija kohalt tagasi kutsutud. 14.05.2010 kohtumäärusega on hagejale määratud kaks likvideerijat ning ei ole ette nähtud, et likvideerijad võivad esindada mittetulundusühingut üksinda.
2-11-38872
8.Kostja kohustus on tõendada, et hagiavalduses märgitud väljamaksed on tehtud hageja huvides. Esmalt annab kohus hinnangu kostjale endale tehtud väljamaksete (tasu ja autokompensatsioon 2010.a septembri ja oktoobri eest) kohta summas 572.52 eurot (8 958 krooni). Kostja väidab, et tal oli õigus neid summasid saada, kuna ta täitis likvideerija kohustusi kuni Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2010 määruse jõustumiseni. Asjaolu, et kostja täitis likvideerija kohustusi on tõendanud tunnistajana üle kuulatud BM, kes aga märkis, et tema ei saa kontrollida, mida kostja likvideerijana tegi (t lk 152). Samas aga oli nimetatud ajal veeavarii ja tunnistaja ütluste kohaselt kostja tegeles sellega (t lk 152). Samuti on kirjalikult kinnitanud LG ja NP, et kostja täitis oma likvideerija kohustusi edasi kuni 2010.a novembri lõpuni (t lk 124-125). Kohus saab nimetatud kirjalikke ütlusi hinnata tõendina TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel. Ainuüksi asjaolu, et kostja garaažiühistu juures tegutses, ei anna alust lugeda väljamakseid õigustatuks. Lähtuda tuleb sellest, kas pärast tema vabastamist kohtu poolt 14.05.2010 määrusega oli kostjal õigus saada tasu ja kompensatsiooni. Vaidlusalune lahend on tehtud TsMS § 604 lg 5 alusel, mille kohaselt kohus võib määratud isiku ka omal algatusel vabastada ja uue isiku määrata. TsMS § 606 lg 1 kohaselt 59. peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Lisaks sätestab TsMS § 478 lg 4, et määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 665 lg 1 esimese lause kohaselt määruskaebuse esitamine ei peata vaidlustatud määruse täitmist, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. 14.05.2010 määruse sai kostja kätte 17.05.2010 ning nimetatud määruses ei ole kohus määranud teistsugust täitmise tähtaega, mistõttu tuleb lähtuda TsMS § 478 lg 4 üldisest põhimõttest. Kohus leiab, et kui likvideerija maksab endale tasu või kompensatsiooni, siis peab ta ennast varustama vastava korralduse ja tõenditega. Asjaolud, et kostja ei teadnud ja teine likvideerija ei selgitanud kostjale esindusõiguse lõppemist ning kostjale oli hageja arveldusarve endiselt avatud, ei õigusta kostja käitumist.
9.Järgnevalt hindab kohus 19.05.2010 üldkoosoleku kokkukutsumisega seotud kulutusi – ümbrikud ja margid 34.51 eurot (540 krooni); tasu ruumi rendi eest 55.92 eurot (875 krooni). MTÜS § 21 lg 9 kohaselt üldkoosoleku korraldamise kulud kannab mittetulundusühing. Kui üldkoosolek kutsutakse kokku liikmete nõudel või nad kutsuvad selle ise kokku, võib üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, jätta kulud üldkoosoleku kokkukutsumist taotlenud või kokku kutsunud liikmete kanda. Hageja leiab, et kuna kostja teadis, et rikub 19.05.2010 üldkoosoleku kokkukutsumisel koosoleku kokkukutsumise korda, siis selle üldkoosolekuga seotud kulud tuleb jätta kostja kanda. 19.05.2010 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on koosoleku kokku kutsunud kostja likvideerijana, kes oli ka koosoleku juhataja. Tulenevalt MTÜS § 46 ei olnud kostjal üksinda õigust üldkoosoleku kokkukutsumiseks. TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Tulenevalt 19.05.2010 protokollist on IK nõudnud protokolli märget koosoleku ebaseaduslikkuse kohta (t lk 75). Seega ei ole tunnistaja BM’i ütlused selles osas arvestatavad (t lk 152). Arvestades likvideerija hoolsuskohustust leiab kohus, et kostja oleks pidanud teadma, et rikub üldkoosoleku kokku kutsumisel seaduse nõudeid. 23.11.2010 Harju Maakohtu tagaseljaotsusega rahuldati hageja vastu esitatud hagi ja tunnustati 19.05.2010 üldkoosolekul
2-11-38872 vastuvõetud otsuste tühisust (t lk 79-81). Vaatamata MTÜS § 21 lg 9 üldisest reeglist leiab kohus, et 19.05.2010 üldkoosolekuga seotud kulud tuleb kostjalt hageja kasuks kahjuna välja mõista, kuna kostja rikkus likvideerijana hoolsuskohustust, tekitades põhjendamatult hagejale kulutusi.
10.Järgnevalt hindab kohus ajavahemikus 19.01.2009–28.05.2010 tehtud väljamakseid SV’ile, mis vastavalt raamatupidamisele esitatud andmetele kasutati tõlketööde eest tasumiseks. Kostja on selgitanud, et tõlketööde eest tasumise kord sellisel viisil oli välja kujunenud alates 2007.a. Seda on tunnistajana kinnitanud ka BM (t lk 152). Asjaolu, et autokompensatsioonina välja makstud raha läks tõlkekuludeks on tõendatud ka dokumentaalsete tõenditega: avansiaruanded (t lk 90-91) ja maksekorraldused (t lk 126-129). Kostja on tõlkekulude osas esitanud ülevaate 18.01.2012 menetlusdokumendis (t lk 121). Kohus peab kontrollima, kas kostja poolt tehtud tõlkekulud on põhjendatud ja hageja huvides. Kostja poolt on tõlkekuludeks tehtud 19.01.2009 makse summas 39.94 eurot (625 krooni). Selgituseks on toodud: tõlked seoses tsiviilasjaga nr 2-08-63930 (avalduse tõlkimine vene keelde, taotlus täiendava tähtaja määramiseks eesti keelde, vastus avaldusele eesti keelde, t lk 126). Tsiviilasjas nr 2-08-63930 esitas VB avalduse hageja sundlõpetamiseks ja likvideerija määramiseks ning hageja oli puudutatud isikuks. Samal ajal oli kostja puudutatud isiku seaduslikuks esindajaks (juhatuse liige). Puudub vaidlus, et nimetatud menetluses hageja poolt menetlusdokumente esitati. Kohtu hinnangul saab nimetatud kulu lugeda kulutuseks, mis on tehtud hageja huvides. Seega ei ole selles osas nõue põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja poolt on tõlkekuludeks tehtud 08.04.2009 makse summas 26.52 eurot (415 krooni). Selgituseks on toodud: juhatuse koosoleku protokoll 59 eesti keelde, vastus 22.01.2009 koostatud kirjale tsiviilasi nr 2-08-63930, JH’i hagis tehtud määrus vene keelde, juhatuse koosoleku protokoll 60 eesti keelde (t lk 142). Tsiviilasjas nr 2-08-63930 esitas JH hagi hageja vastu põhikirja muutmiseks ning hageja oli kostjaks. Samal ajal oli kostja hageja seaduslikuks esindajaks (juhatuse liige). Puudub vaidlus, et nimetatud menetluses hageja poolt menetlusdokumente esitati. Kohtu hinnangul saab nimetatud kulu lugeda kulutuseks, mis on tehtud hageja huvides. Seega ei ole selles osas nõue põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja poolt on tõlkekuludeks tehtud 16.02.2010 makse summas 12.78 eurot (200 krooni). Selgituseks on toodud: teade likvideerimisest eesti keelde, üldkoosoleku 03.03.2010 kokkukutsumise teade eesti keelde, tsiviilasjas nr 2-08-63930 vastuväite esitamine menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (t lk 127). Nimetatud ajaks oli kohtu poolt määratud hagejale kaks likvideerijat – kostja ja IK, kellel oli ühine esindusõigus. Kohtuistungil on VH avaldanud, et tõlkis 03.03.2010 üldkoosoleku kokkukutsumise teate ise (t lk 151). Arvestades hageja vastuväiteid nimetatud kulutusele, oli kostja kohustus tõendada, et kulu oli tehtud üldkoosoleku kokkukutsumise teate tõlkimiseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud tõlkekuludeks vastuväite tõlkimine summas 9.59 eurot (150 krooni) ning likvideerimise teate tõlkimine summas 1.60 eurot (25 krooni), kuna hageja oli nimetatud menetluses puudutatud isikuks. Kostja poolt on tõlkekuludeks tehtud 10.05.2010 makse summas 85 eurot (1 330 krooni). Selgituseks on toodud: tsiviilasjas nr 2-08-63930 vastuväite täiendus menetluskulude
2-11-38872 kindlaksmääramise kohta eesti keelde, taotlus vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks eesti keelde, avaldus likvideerijate tagasikutsumiseks vene keelde, vastus avaldusele likvideerijate tagasikutsumiseks eesti keelde (t lk 128). Kohtu hinnangul on põhjendatud kuluks vastuväite täienduse tõlkimine 1.92 eurot (30 krooni), kuna nimetatud menetluses oli menetlusosaliseks hageja ning tema seaduslikuks esindajaks kostja. Muus osas on tõlkekulud põhjendamatud, kuna need tehti kostja huvides (tsiviilasi nr 2-08-63930 ES’i jt avaldus XxxGÜ(likvideerimisel) likvideerija AK’i tagasikutsumiseks). Kostja oli nimetatud menetluses puudutatud isikuks füüsilise isikuna ning puuduvad andmed, et nimetatud tõlketööd olid vajalikud hagejale. Samadel põhjendustel on kohtu hinnangul põhjendamatud kulutused 29.05.2010 väljamakstud tõlkekulud summas 62.63 eurot (980 krooni). Nimetatud kulutused olid tehtud kostja enda huvides kostjale vajalike dokumentide tõlkimiseks.
11.Järgnevalt hindab kohus õigusabile tehtud kulutusi summas 485.73 eurot (7 600 krooni). Õigusabiteenuste 07.04.2010 arvest nr 06/2010 ei nähtu, millise õigusnõustamise ja dokumentide koostamise eest on tasu määratud (t lk 19). Ainuüksi asjaolu, et maksjaks on hageja, ei tõenda, et see kulutus on tehtud hageja huvides. Arve nr 21005092 osas selgitas kostja, et see on esitatud teenuste eest, mis on hagejale osutatud enne 11.05.2010 (t lk 26, 151). Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et nimetatud arves märgitud õigusteenused summas 230.08 eurot (3 600 krooni) olid hageja huvides. Kulutuste tegemise juures tuleb arvestada, et juba 14.05.2010 Harju Maakohtu määrusega kutsuti kostja likvideerija kohalt tagasi (kostja sai määruse kätte 17.05.2010). Vaatamata sellele on ta pärast seda võtnud üksinda hagejale kohustusi (14.10.2010 õigusabileping nr 1410/2010, t lk 136-138). Kostja, olles hoolas likvideerija, oleks pidanud teadma, et tal ei ole volitusi sellise kohustuse võtmiseks. Seega ei saa lugeda põhjendatud kulutuseks ka 14.10.2010 õigusabiteenuste arvet nr 44/2010 summas 223.69 eurot (3 500 krooni, tl k 21). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud ja kuulub selles osas rahuldamisele. Kostja, makstes hageja rahaga talle endale osutatud õigusabiteenuste eest või teenuste eest mida hageja ei vajanud, on rikkunud likvideerija hoolsus- ja lojaalsuskohustust.
12.Tsiviilasjas nr 2-08-63930 esitati maakohtule avaldus kostja tagasikutsumiseks (t lk 8285). Nimetatud menetluses osales kostja puudutatud isikuna. Kostja on tasunud hageja rahalistest vahenditest kahe tähtkirja kohtusse saatmise eest, kokku 3.82 eurot (59.70 krooni, t lk 15, tõlge t lk 90). Kostja on tasunud hageja rahalistest vahenditest riigilõivu 28.76 eurot (450 krooni) määruskaebuse eest tsiviilasjas nr 2-08-63930 (t lk 132-135). Nimetatud kirjad olid saadetud ja riigilõiv tasutud menetluses, kus kostja ise osales puudutatud isikuna (mitte hageja esindajana). Seetõttu ei ole nimetatud kulud tehtud hageja huvides.
13.Käesolevas asjas tekitas kostja kahju sellega, et tegutsedes hageja usalduse alusel, kasutas viimase raha isiklikes huvides. Kohustuse täitmise tõendamise üldpõhimõtte kohaselt peaks võlgnik end ise varustama tõendiga kohustuse täitmise kohta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-2402 p 16). Nii saab näiteks esitada asjas tõendina ka raamatupidamises kirjendamata arveid ning kohus peab kindlaks tegema, kas ja millised tõendid tõendavad raha tegelikku kasutamist hageja huvides (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-154-08 p 12).
14.Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tõendatud kahju tekkimine ning põhjusliku seose olemasolu rikkumise ja kahju vahel. Alusetute väljamaksete tegemisega on kaasnenud panga teenustasu 1.44 eurot (9 põhjendamatut pangaülekannet, 22.50 krooni, t lk 22). Kohtu hinnangul kuulub ka selles osas hagi rahuldamisele.
2-11-38872 Kostja on alusetult teinud hageja arveldusarvelt väljamakseid summas 1 328.58 eurot, millele lisandub panga teenustasu 1.44 eurot ning selle summa ulatuses (1 330.02 eurot) hageja käibevara vähenes. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Selline kahju on MTÜS § 32 lg 2 kaitsealas, s.t selline kahju on likvideerija kohustuste rikkumise korral hüvitatav. Tekkinud kahju ärahoidmine oli juhatuse liikme ja likvideerija kohustuste eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus on tekkinud (VÕS § 127 lg 2). Samuti pidi kostja taolise kahju tekkimist kohustuste rikkumise võimaliku tagajärjena ette nägema ning kostja on kohustusi rikkudes olnud raskelt hooletud (VÕS § 127 lg 3). Kohtu hinnangul on VÕS § 127 sätestatud kahju hüvitamise eeldused täidetud. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele 94 % ulatuses, siis hageja menetluskulud jäävad 94 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 6 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule, sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.