AKhagi GÜXXX(likvideerimisel) vastu käsundita asjaajamise eest hüvitise nõudes 950 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja AK(registrikood XXX; elukoht XXX); hageja lepinguline esindaja Irina Reva; kostja GÜXXX(likvideerimisel) (registrikood XXX, asukoht
XXX);
kostja seaduslik esindaja likvideerija IK; kostja lepinguline esindaja Valdis Härmsalu (aktsiaselts Intopex Invest, asukoht Osmussaare 8, B308, 13811 Tallinn, epost [email protected]).
Asja läbivaatamine
lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda.
2-12-29998
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.
AK esitas tsiviilasjas nr 2-11-60840 vastuhagi, milles nõuab garaažiühistult XXX(likvideerimisel) käsundite asjaajamise eest hüvitist 950 eurot ning mille kohus võttis 10.07.2012 kohtumäärusega eraldi menetlusse. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda ajavahemikul 01.09.-24.11.2010 kostja kasuks tegutsemise eest käsundita asjaajamise sätete alusel tasu 950 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu. Kohus tegi 28.03.2013 lihtmenetluses kohtuotsuse ilma põhjendava ja kirjeldava osata, millega jättis hageja nõude rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas 25.04.2013 kohtule soovi apellatsioonkaebuse esitamiseks ning 28.03.2013 kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga.
II Kohtuotsuse põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 442 lg 10 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 604 lg 5 kohaselt kohus võib määratud isiku ka omal algatusel vabastada ja uue isiku määrata. TsMS § 606 lg 1 kohaselt käesolevas peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule.
2-12-29998
TsMS § 665 lg 1 kohaselt määruskaebuse esitamine ei peata vaidlustatud määruse täitmist, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Määruskaebuse esitamine trahvi maksmise määruse peale peatab määruse täitmise. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1018 lg 1 punktide 1-3 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 45 lg 1 kohaselt likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Likvideerimine ei mõjuta liikmete omavahelisi õigussuhteid ega liikmete suhteid mittetulundusühinguga, kui seadusest ja likvideerimise olemusest ei tulene teisiti.
3.AK esitas tsiviilasjas nr 2-11-60840 vastuhagi, milles palub välja mõista garaažiühistult XXX (likvideerimisel) käsundite asjaajamise eest hüvitis 950 eurot. Nimetatud asja võttis kohus 10.07.2012 kohtumäärusega eraldi menetlusse. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda ajavahemikul 01.09.-24.11.2010 kostja kasuks tegutsemise eest käsundita asjaajamise sätete alusel tasu 950 eurot. Hagiavalduse kohaselt vastas hageja tegutsemine kostja huvidele ning asjaajamise tegemata jätmise korral oleks ühistu kohustused kolmandate isikute ees jäänud täitmata ja ühistu tegevus jäänud suures osas korraldamata ja kontrollimata. Hageja on seisukohal, et likvideerija IK ei ole osa võtnud likvideerimismenetluse läbiviimisest, mistõttu hageja oli sunnitud likvideerija kohustuste täitmist jätkama. Samuti on hageja seisukohal, et likvideerija kohustuste täitmise jätkamist peale volituste lõppemist tuleb lugeda kui kutsetegevuse jätkamist. Harju Maakohus vabastas 14.05.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-63930 likvideerija Anatoli Karagjauri GÜXXX(likvideerimisel) likvideerija ülesannetest. Hageja sai 14.05.2010 kohtumääruse kätte 17.05.2010. Hageja jätkas likvideerija kohustuste täitmist kuni 25.11.2010, millal registriosakond täitis Harju Maakohtu jõustunud 14.05.2010 kohtumääruse ning kustutas äriregistrist hageja Anatoli Karagjauri kui GÜXXX(likvideerimisel) likvideerija.
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hageja ei tegutsenud kostja huvides ning on oma seisukoha tõendamiseks viidanud (tl 162) tsiviilasjades nr 2-11-38872 ja nr 2-08-63930 tehtud lahenditele, millega hageja on vabastatud likvideerija ülesannetest ning hagejalt on välja mõistetud kostjale muu hulgas peale 14.05.2010 kohtumääruse kättetoimetamist tehtud kulutused ja kahju. Kostja toob välja, et likvideerija IK ei ole nõustunud Anatoli Karagjauri tegevusega ning on väljendanud soovi asuda täitma likvideerija kohustusi ainuisikuliselt. Vastavalt MTÜS § 45 lõikele 1 ja TsMS § 606 lõikele 1 oli peale 14.05.2010 kohtumääruse kättetoimetamist tsiviilasjas nr 2-08-63930 kostja seaduslikuks esindajaks ainuisikuliselt likvideerija IK. Kostja on seisukohal, et hagejal puudus tahe tegutseda kostja kasuks ning hageja tahe oli likvideerijana tegutsemise jätkamise kaudu hageja rahalise sissetuleku tagamine.
5.Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 606 lg 1 ja § 665 lg 1 sätestatust puudus hagejal õigus jätkata tegevust kostja likvideerijana tsiviilasjas nr 2-08-63930 14.05.2010 tehtud kohtumäärusele järgneval perioodil. Tsiviilasjas nr 2-08-63930 on maakohtu lahendi vaidlustanud hageja, mistõttu ta pidi olema teadlik kohtumenetlusest ringkonnakohtus ning asjaolust, et ringkonnakohus peab tema esitatud kaebuse lahendama. Kohus leiab, et hageja oli teadlik Harju Maakohtu 14.05.2010 kohtumäärusest, millega ta vabastati kostja likvideerija ülesannetest, kuna hagejale on nimetatud määrus kätte toimetatud 17.05.2010. Kohtu hinnangul puudus hagejal alus eeldada, et eelviidatud lahendi vaidlustamine annab talle õigustuse tegevuse jätkamiseks likvideerijana. Eeltoodust
2-12-29998
tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja väited 14.05.2010 kohtumääruse tagajärgede ja õigusliku regulatsiooni mitteteadmise või mittemõistmise kohta ei ole asjakohased.
6.Hagiavalduse aluseks ei ole hageja ja kostja vahel sõlmitud likvideerija käsundusleping. Kohus leiab hagiavalduse ja hageja põhjenduste alusel, et hageja taotleb hagiavalduses käsundita asjaajamise eest hüvitist VÕS § 1018 lg 1 p 2 ja § 1023 lg 2 alusel. Kohus leiab, et hageja kohustus on tõendada, et hagiavalduses toodud käsundita asjaajamine on tehtud kostja huvides. Hageja ei ole tõendanud, et enne asjaajamisele asumist on hageja kostjale likvideerija kohustuste täitmise jätkamise kavatsusest teatanud ning oodanud ära kostja edasise otsuse asjaajamise kohta vastavalt VÕS § 1020 lõikele 1. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostjat on teavitatud likvideerija kohustuste täitmise jätkamisest ning et hageja on oodanud ära kostja vastust likvideerija kohustuste täitmise jätkamise osas.
7.VÕS § 1018 lg 1 punktide 1-3 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud asjaolusid, millest tulenevalt likvideerija kohustuste täitmata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata kostja kohustused kolmandate isikute ees ning kuidas nimetatud likvideerija kohustuste täitmine perioodil 01.09.-24.11.2010 vastas kostja huvile ja tegelikule tahtele. Samuti ei ole kostja hageja käsundita asjaajamist heaks kiitnud ning hageja ei ole teavitanud kostjat käsundita asjaajamise jätkamisest ning ei ole oodanud ära kostja vastust likvideerija kohustuste täitmise jätkamise osas. Õigustatud käsundita asjaajamise eeldused on VÕS § 1018 lg 1 p 2 kohaselt kumulatiivselt võõra asja ajamine, millega asjaajaja tahab soodustada teist isikut, milleks puudub tehingust või seadusest tulenev alus ning mis vastab soodustatu huvile ja tema tegelikule või eeldatavale tahtele. Kohus leiab, et tulenevalt 14.05.2010 kohtumäärusest puudus hagejal alus eeldada, et kostja soovib, et tema asja aetaks, samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks andnud eelnevalt nõusoleku hagejale likvideerija kohustuste täitmise jätkamiseks. Kohtu hinnangul asjaolud, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et likvideerija kohustuste täitmise jätkamine toimus kostja huvides ning et kostja on selgesõnaliselt ning ka erinevates tsiviilasjades välja toonud, et hageja tegutsemine kostja likvideerijana ei vasta hageja huvidele ja tegelikule tahtele, näitav, et täidetud ei ole VÕS § 1018 lg 1 p 2 eeldus õigustatud käsundita asjaajamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja likvideerija kohustuste täitmise jätkamine ei ole õigustatud käsundita asjaajamine ning hageja nõue VÕS § 1018 lg 1 p 2 ja § 1023 lg 2 alusel käsundita asjaajamise eest tasu maksmiseks on põhjendamata.
8.Kohus, olles tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab eeltoodust tulenevalt, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2-12-29998
9.Muud poolte seisukohad, vastuväited ja esitatud tõendid ei ole kohtu hinnangul asjakohased.
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.